RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 31. detsember 2017

Head uut aastat!

Tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat!

Read more...

laupäev, 30. detsember 2017

Mart Helme aastalõputervitus



Mart Helme aastalõputervitus 2017/2018.

Read more...

Tagasivaade aastale 2017: tähelepanekuid kultuurisõja rindelt



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

David Icke: Agenda 21, plaan tappa!


Read more...

reede, 29. detsember 2017

MATTI ILVES: VLADIMIR PUTIN´IST

Olin kuulnud et Putin on soomeurilane. Nüüd on selgunud, et Vladimir Putin on koguni rahvuselt ingerlane, sest Vello Leito kirjutab raamatus "Eesti & geopoliitika II osa" järgmist:

"VF ja selle president - ingerlasest suurmees Vladimir Putin (tema isa oli ingerlane, ema on vepslane, Putin on kasuvanemate nimi) ning tema doktriin, et maailmarahu päästab üksnes seaduslike valitsuste toetamine, sest nendega saab pidada vähemalt läbirääkimisi, punguvad "demokraatiad" aga rahu ei too."
Olgu selle maailmarahuga siin toodud tsitaadis kuidas on. Aga meid huvitab peamiselt Putini rahvus, kuna ta on ingerlane, siis on kaduvväike võimalus, et tema sugulased võisid kunagi olla koguni Eesti kodanikud. Jaanuaris 1919 läks Eesti Ingeri Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920).

Mingit kasu meile sellest aga ei tõuse, sest võimule tõusnud väikerahva esindajad püüavad varjata enda tegelikku rahvust Venemaal kõigiti ja neist kujunevad tegelikult välja "suurvenelased".
Soomlased võrreldes eestlastega on muidugi venelaste silmis (kes austavad ainult jõudu) märksa paremas seisus, kuna nad sõdisid vabaduse eest vapralt ja säilitasid lõpuks oma riigi. Meie aga vana Pätsi hääletu alistumisega ei vääri nende silmis mingit sõjalist lugupidamist. Samuti andis säärane alistumine meie rahvale moraalse löögi, mis annab siiani tunda. Mina tunnen sellise riigi loovutamise pärast siiamaani häbi.
Aga pikemas perspektiivis see ka Soomet ei päästa.

Putin teatavasti on nimetanud NSV Liidu kokkuvarisemist suurimaks globaalseks katastroofiks. Näib, et ta tahab isegi taastada Vene tsaaririigi piirid ja aega tal selleks on.
President seal võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest. Viimastel presidendivalimistel (4. märtsil 2012) võitis Vladimir Putin, nüüd kandideerib teiseks ametiajaks, kokku neljandaks. Siis aga võib korrata jälle trikki Medvedjev´iga ja lasta tal ka ühe ametiaja valitseda.

Paistab, et sõjad meie regioonis (arvan, et siiski vaid lokaalsed) on tulemas varem või hiljem ja siis pannakse kaalukausile ka meie NATO liitlsaste ustavus. Arvatavasti vaid mõned NATO riigid võivad meid mingil määral abistada, sest vastasel korral (kogu jõudu rakendades) vallanduks koguni tuumasõda, seda aga ei soovi mõlemad suured mängurid Venemaa ja NATO.

Read more...

USA kindral Norras: Sõda on tulemas

Neljapäeval Norras viibinud USA merejalaväe ülem, kindral Robert Neller ütles seal olevatele USA sõduritele, et nad oleks valmis sõjategevuseks.

„Ma loodan, et ma eksin, aga sõda on tulemas,” ütles kindral Neller, „teie olete siin, et sõdida infosõda, poliitilist sõda, oma kohalolekuga.”
Kindral viitas võimalusele, et järgmine suurem konflikt puhkeb Venemaa ja Vaikse ookeani piirkonnas, vahendab Fox News.

Major Ronald Green ütles, et USA on võimeline on väekontingendi suuruse tõstma Norras üleöö 300 pealt 3000 peale.
Hoiatused tulid päev enne seda, kui USA kaitseminister Jim Mattis teatas USA sõduritele Fort Bragg’i baasis Põhja-Carolinas, et tormipilved kogunevad Põhja-Korea kohale.
Venemaa on hoiatanud, et USA uute väeosade tulek Norrasse võib kahjustada kahe maa suhteid.
Kindral Neller ütles Trondheimi lähedal asuvas sõjaväebaasis, et USA fookus on liikumas Lähis-Idalt üle Ida-Euroopale ja et sõdurid peaks olema lähiajal valmis „big-ass” (tõlkes: suureks) sõjaliseks konfliktiks.

Venemaa on olnud väga tõrges USA vägede toomise suhtes Norrasse. See on esimene kord pärast teist ilmasõda, mil USA väeosad tuuakse Norrasse.
Käesoleva aasta septembris viis Venemaa koos Valgevenega läbi suure sõjalise õppuse, kus harjutati sõjategevust Ida-Euroopas.

Esmaspäeval avalikustatud Trumpi administratsiooni uue julgeolekustrateegia kohaselt on Venemaa ja Hiina kaks sellist riiki, mis esitavad väljakutse „Ameerika jõule, mõjule ja huvidele, eesmärgiga kahjustada Ameerika julgeolekut ja õitsengut”.

Read more...

Ilmunud on detsembrikuu "Rahvuslik Teataja"

„Rahvusliku Teataja” detsembrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:


Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON SALAJANE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS
 
JUHTKIRI

Hea lugeja! Käes on selle aasta (2017) viimane kuu – detsember. Kuu nimi tuleb ladinakeelsest arvsõnast – „decem“ – kümme. Vanade roomlaste kuukalendris oli aasta viimane kuu kümnes. Meie kõrgel, põhjamaisel laiusel on see aasta kõige pimedam kuu. Pimedusse saabub valgus. Jälle on see aeg aastast, kus valgus saab pimeduse üle võidu, mida on inimlapsed pühitsenud aasta suurima rõõmusündmusena juba väga hallidest aegadest alates. Sõna „jõuludki“ pärinevat muinasgermaanikeelsest sõnast – „(h)jul“ – „ketas“, mis tähendas päikeseketta uue veeremise algust. Täna on kolmas advent. See sõna tuleb ladinakeelsest – „advenio“ – „saabuma“, – „saabub“– „advenit“. 
 
Meelis Kaldalu ja Reio Laurits on ikka edasi vangis. Keegi ei tea, kui kaua veel, nagu poliitvangidega ikka. Reio Lauritsal oli 12. detsembril – „kohus“, kus teda ennast ei olnud ja istung oli kinnine. Keegi ei tea, mida seal räägiti või otsustati. Keegi pole teda näinud kinnivõtmisest saati,  isegi vanemad mitte. Nad ei tea, kus ta on ja millises seisus.  Siinkirjutajale tunnistas politseiuurija Lilian Palu, et Reio Laurits on Tartu vangla haiglas. Seevastu Meelis Kaldalu helistas siinkirjutajale Tartu vanglast ja teatas, et on näljastreikinud 21 päeva, et pole mingit „ähvardust“ teinud ja tea siiani, milles teda õieti süüdistatakse, mingeid süütõendeid ei ole ta näinud ja ootab neid huviga. Kuna selline helistamine polnud seaduslik, siis sellest rohkem ei kirjuta. Märt Kunnus ja Mart Niklus käisid Tartu vanglas ja kohtusid Meelis Kaldaluga ja andsid talle üle ka vahepeal ilmunud  „Rahvuslikud Teatajad“. Nendega kaasas olnud Rein Vanjat ei lastud Meelisega kohtuma ja jäeti vangla ukse taha.
 
Mõlemad mehed võeti kinni 26. oktoobril. Teistel andmetel toimus see koguni juba 24. oktoobril. Peavoolu koššermeedia järgi tehti müstiline pommiähvardus Tartu ERR-i stuudiole 10. oktoobri õhtul kell 20.45. Ähvardus tehti sms-ga mobiiltelefonist, mis ei kuulunud kummalegi kahtlustatavale. Siinkirjutajale ei ole teada, kellele see sms saadeti, samuti ei ole teada, et ERR oleks välja tulnud ametliku teatega pommiähvardusest, räägitakse ainult ERR-i stuudiost Tartus, nagu ERR ja stuudio oleksid kaks ise asja. Mõned Tartu inimesed on juhtinud tähelepanu võimude kummalistele toimetamistele juba enne väidetava pommiähvarduse toimumist. Näiteks valimisväitlus viidi üle Tallinna stuudiosse, kuigi pidi toimuma Tartus. Siinkirjutaja salvestas inglisekeelse videolõigu toimunust nn rahvusvahelise alternatiivmeediale, kuidas Eestisse on tekkinud poliitilised vangid, politsei ründab põhjuseta vägivaldselt rahulikke elanikke, valimiste asemel on räige võltsimine, mis ei vasta riigis  kehtivatele seadustele. Kõike seda tehakse ikkagi selleks, et euroüleilmastajatele (võõrk. euroglobalistidele) oleks Eestis võim tagatud ja Eesti riiklusele ja rahvale oleks häving tagatud, nagu üleilmastajad soovivad. Nii lihtne see ongi, mõned asjad ei ole keerulised. Loodetavasti on videolõik lehenumbri ilmumise ajaks läbinud montaaži ja on ilmavõrku üles pandud.
 
Selles lehenumbris on koguni kolm artiklit konverentsidest, isegi neli, kui kohtumist kirjanikuga „konverentsiks“ lugeda. Lugeja leiab Tiit Madissoni järjekordse loo juudi „revolutsionääridest“, kes maailma enda tarbeks ümber kujundavad ja palju muud huvitavat.

                                Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

              17. detsembril 2017 Velisel

Read more...

neljapäev, 28. detsember 2017

Henn Põlluaas: mis kultuuriruumi esindab Euroopa kultuuri ahistamiskultuuriks pidav Sirp?

Viimane kultuurileht Sirp kirjutab: “Lääne kultuur on olnud (vaikimisi) ahistamise kultuur, ahistamine on olnud süsteemne ja ulatuslik ning seda on peetud kultuuri tavapäraseks osaks”.

Tule taevas appi, tahaks lennartmerelikult hüüda. Hüsteerilised vasakaktivistid, äärmusfeministid ja muu sarnane seltskond on end täiesti pöördesse loitsinud ja näevad enda pruuniroosas mullis tonti iga põõsa taga. Pidasin vapralt vastu ja lugesin artikli kenasti lõpuni. Loomulikult on kõiges halvas, mis selles košmaarses maailmas on ja mille käes need vaesed naisterahvad, vabandust, kui neid naiseks nimetamisega solvan, sest sugu olevat ju sotsiaalne konstruktsioon, kannatavad, süüdi mehed. Ja loomulikult, see meeste kõige hullem sort, mis üldse olla saab – valged, keskealised, Euroopa kultuuriruumist pärit heteromehed. Ja loomulikul ka EKRE, kuis muidu.

 Aga sugugi mitte need mehed, kes Kölnis sadu naisi korraga ahistasid, kes vägistavad naisi üle terve Euroopa ja leiavad, et kui naisel on miniseelik, siis ongi iga korraliku islamimehe kohustus ta ära vägistada, mehed, kelle meelest iga valge naine on prostituut, mehed, kelle pärast mu hea Soome ohvitserist tuttav ei julge kogemusele tuginedes lasta Helsingis oma 16. aastasel tütrel enam üksi rongi pealt koju tulla, mehed, kes sunnivad naisi kott peas käima või mehed, kes naistele hapet näkku viskavad ja neid põlema panevad. Nendest meestest ei räägitud selles nõiajahiloos mitte poolt sõnagi. Sest kui sa julged sellest rääkida, siis oled a priori rassist ja ksenofoob. Sest ahistamise kultuur olevat pärit hoopiski Euroopast, seda olevat alati peetud Euroopa kultuuri tavapäraseks osaks.

Kes peavad? Millal, kus? Needsamad rahuldamatud, mehi vihkavad, tigedad fuuriad, kes näevad isegi tavapärases viisakuses ahistamist, aga tegeliku ahistamise ja seksuaalvägivalla ees sulgevad enda silmad ja kõrvad. Needsamad tegelased, kes keelduvad tunnistamast, et Euroopa kultuur toetub kristlusele, mis keelab ja taunib igasugust naiste ahistamist ja perevägivalda. Täpselt, nagu EKRE, muuseas, vastupidiselt levitatavatele pahatahtlikele väljamõeldistele. Tuleb tõdeda, et nende teadmised Euroopa kultuurist on äärmiselt algelised, et mitte öelda olematud. Aga hääl on seda valjem.

Loomulikult leidub ahistamist ka Euroopas ja Eestiski, mis on äärmiselt kahetsusväärne, kuid mitte iga naisterahva kõnetamine ega tantsimakutsumine ei ole ahistamine, nagu vasakfeministlikud äärmuslased lasevad välja paista. Ammugi ei ole Euroopa kultuuril ja euroopa mehel ahistamisega “tavapärast” osa. Ka Eesti kultuur on osa Euroopa kultuurist, kas ka Eesti kultuur on ahistamiskultuur? Sellised vihakõnelised süüdistused on absurdsed ja on suunatud täpselt samasse auku, nagu laulupeo demoniseerimine ja natsibakhanaaliks tituleerimine. Just sellised “kultuuriesindajad” on tegelikud vaimsed ahistajad, terve ühiskonna ahistajad seejuures.

Väga kurb, et Sirp on sedavõrd mandunud ja maha käinud, et tõsiseltvõetavad kultuuritegijad ja -huvilised ei soovi seda enam kättegi võtta. Sotside juhitava Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv leht on numbrist numbrisse täis tigedust pritsivat vasakpopulistlikku ja loomuvastast propagandat, mida enda külvatud hirmude ärakasutamisega võimutüüri juurde pääsenud sotsid ja kultuurimarksistid maksumaksja raha eest levitavad. Seetõttu ei ole meil enam korralikku kultuurilehte ning Eesti kultuuri levik ja eeskätt selle tutvustamine on tõsiselt pärsitud. Kui seda ajupesu peetakse kultuuriks ja sarnast lähenemist “vajalikuks kultuurimuutuseks”, siis hoidku meid Jumal. Aeg oleks see ebanormaalne jamps lõpetada ja lehele uus peatoimetaja leida!

Kõnealune artikkel: Lea Larin, Reet Varblane, “Me ei lahku enam tantsupõrandalt, Vajaliku kultuurimuutuse taga on mõistete andmine, mille abil ahistamisest rääkida”, Sirp 22.12.2017

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/henn-polluaas-mis-kultuuriruumi-esindab-euroopa-kultuuri-ahistamiskultuuriks-pidav-sirp/

Read more...

Maailmapank kehtestas boikoti Eesti ID-kaardi järgmisele tootjale

Tallinn. 06SEP17. Isikutunnistus, ID-kaart. Illustratiivne materjal. Foto: Erik Prozes, Postimees. | FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS
 
Maailmapank kehtestas korruptsioonisüüdistuste tõttu kaks ja pool aastat vältava boikoti Prantsusmaa digiettevõttele Oberthur Technologies, mis on ühtlasi riigihankega tunnistanud Eesti ID-kaardi järgmiseks tootjaks.

 dema kontserni kuuluv Oberthur on Maailmapanga süüdistuste kohaselt pannud toime korruptiivseid ja salajasi toiminguid Bangladeshis, millele pakuti samuti ID-süsteemi. Sealne projekt kandis nime IDEA (Identification System for Enhancing Access to Services Project) ning selle eesmärgiks oli luua «turvaline, täpne ja usaldusväärne» riiklik ID-lahendus.
Maailmapanga teatel jõuti sanktsiooni karmuse osas Oberthuriga lepituskokkuleppe tulemusel pärast seda, kui ettevõte oli tunnistanud ebaseaduslikke makseid alltöövõtjatele ning salakokkuleppeid hankeprotsessi raames. Muu hulgas saavutati nende tulemusel loodava lahenduse spetsifikatsioonide muutmist Oberthurile soodsas suunas.

«Sanktsioon peegeldab Oberthuri igakülgset koostööd Maailmapanga uurimise vältel, vabatahtliku üleastumiste ülestunnistust ning ettevõtte tegevust oma töö parandamisel – sealjuures sisejuurdluse korraldamist ning selle raames ka rikkumisega seotud inimestelt aruannete võtmist,» teatas Maailmapank.
Sanktsiooni kohaselt ei tohi Oberthur saada kahe ja poole aasta jooksul Maailmapanga osalusel rahastatud lepinguid. Ettevõte kohustub käivitama Maailmapanga nõuetele vastava sisemise programmi.

Eesti politsei- ja piirivalveamet (PPA) sõlmis ettevõttega Oberthur Technologies lepingu ID-kaartide, elamisloakaartide, digi-ID-de ja diplomaatiliste isikutunnistuste tootmiseks käesoleva aasta aprillis. Maailmapank avaldas oma teate novembri lõpus.
Oberthur Technologies vastutab PPAga sõlmitud lepingu kohaselt nii kaardi plangi ja kiibi kui ka dokumendi isikuandmetega sidumise eest, samuti vastutab ettevõte kaardi toimimise eest. Oberthur Technologies hakkab ID-kaarte tootma ja isikustama Eestis.
Viieaastase lepingu eeldatav maksimaalne maksumus on ligi 40 miljonit eurot. Uue lepinguga jäävad PPA kulutused ID-kaardi tootmiseks samale tasemele. ID-kaardi taotlemises inimestele muutusi ei kaasne ning kõik varem väljastatud ID-kaardid kehtivad kehtivusaja lõpuni.
Kaks teist hankel osalenud ettevõtet – Gemalto AG ja Safran Identity & Security S.A.S. on riigihanke tulemuse vaidlustanud kohtus.

PPA ei soovinud täna Maailmapanga teadet kommenteerida, kuna see on esitatud ühe materjalina sellesse kohtuvaidlusesse.
Eestil on mitmeid probleeme ka enam kui 15 aastat ID-kaarte tootnud Gemaltoga.  Tšehhi teadlased avastasid teatavasti aasta alguses turvavea ID-kaardil olevas kiibis ning selliseid kaarte oli kokku ligi 800 000. Kõigi nende isikutuvastamist võimaldavad sertifikaadid peatati ning neil olev tarkvara tuli uuendada.

PPA on Gemaltole ette heitnud, et avastatud veast meie ametkondi õigeaegselt ei teavitatud ning seetõttu jõudis info nendeni alles augusti lõpus, kui Tšehhi teadlased plaanisid  juba oma avastusest avalikku teavitamist. Eesti riik on juhtumiga seoses esitanud Gemaltole esialgse nõude, mille summa võib ulatuda kuni 20 miljoni euroni.
Gemalto ise on teatanud, et andis Eestile veast teada juuni keskpaiku. Eesti võimud leiavad aga, et toonane teavitamine ei olnud korrektne ning kokkulepitud nõuetele vastav.

Allikas:  https://tehnika.postimees.ee/4356255/maailmapank-kehtestas-boikoti-eesti-id-kaardi-jargmisele-tootjale
______________
Paistb, et see jamal ID-kaartidega ei tulegi lõppu...
M.I.

Read more...

Oxfordi Ülikooli professor: " Euroopa piirid tuleks sulgeda, sest aetakse ebaeetilist ja vastutustundetut pagulaspoliitikat!"

Oxfordi Ülikooli professori (pildil) sõnul võiksid lääneriigid aidata kõiki põgenike nende kodumaal, sama rahasumma, mis Euroopas läheb ühe pagulase hooldamiseks, vahendab Kansalainen.
Professor Paul Collier kõneles Kopenhaagenis toimunud Taani sotsiaaldemokraatide konverentsil.
- Praegu kasutame 135 dollarit ühele pagulasele Euroopas, kuid kodumaal abistades kasutaksime vaid ühe dollari inimese kohta.

Collieri sõnul on nende koduriigid palju nõrgemaid, kui need, kellel on ressursid Euroopasse tulla.
Paul Collier on üks maailma juhtivaid arengumaade asjatundjaid. Tema arvates tuleks sulgeda EU piirid, sest aetakse ebaeetilist ja vastutustundetut pagulaspoliitikat.
KOKKUVÕTTEKS: ühe pagulase ülalpidamise kuludega Euroopas elataks ära 135 arengumaa elaniku.

Allikas: https://pagulaskriis.blogspot.com.ee/2017/12/oxfordi-ulikooli-professor-euroopa.html?m=1

Read more...

kolmapäev, 27. detsember 2017

Juudi „revolutsionäärid“ maailma ümber kujundamas, 1. osa

Selles lehenumbris avaldame esimese osa Tiit Madissoni, raamatu „Maailma Uus Kord“ (2004) autori, juuditeemalisest kirjutisest. Kuidas sionistid jätkuvalt püüavad läänemaailma oma suva järgi ümber teha, mille tulemusel tekiks kauakavandatud kaasaegne orjaühiskond Maailma Uue Korra nimetuse all.                                     Toimetus.

19. sajandi keskpaigas töötas „kommunismi isaks“ kutsutud juudist filosoof Karl Marx välja senise kapitalistliku maailma lammutamiseks mõeldud teooria, mille põhipostulaadid olid kirja pandud kirjutises „Kommunistliku Partei Manifest“. Nimetatud teooria võtsid omaks igat masti sotsialistlikud revolutsionäärid, nende hulgas sotsiaaldemokraadid, kellest Venemaal eraldusid 1903. aastal nn bolševikud (enamlased). Sellest kambast moodustasid omakorda enamuse juudid. Põhiliselt juudi rahvusest revolutsionäärid võtsid 1917. aastal Petrogradis võimu üle ja korraldasid järgnenud kodusõjas tapatalgud Venemaa kodanlike klasside väljajuurimiseks. Punast terrorit õigustasid kõik bolševike juhid, alates Uljanov-Leninist ja Trotski-Bronšteinist kuni Zinovjev-Afelbaumini, kes kirjutas: „Me peame enda poole võitma Nõukogude Venemaa 90 miljonit sajamiljonilisest elanikkonnast. Ülejäänutele ei ole meil mitte midagi öelda. Nad tuleb hävitada.“

JUUDID VALITSESID PUNA-VENEMAAD

Londoni ajalehe „The Times“ korrespondent Robert Wilton on ramatus „Romanovite viimased päevad “ (inglise k. „Last Days of Romanoffs“) põhjalikult kirjeldanud Puna-Venemaa võimuaparaadi rahvuslikku koosseisu 1918. aasta suvel, kui bolševikejudaistide poolt mõrvati rituaalselt tsaar Nikolai II ja tema perekond. „The Morning Post“ avaldas 1922. aastal kõigi bolševistliku Venemaa 545 valitsusametniku nimed, kellest vähemalt 477 (88,5 protsenti) olid „väljavalitud rahva“ liikmed ja vaid 30 (5,5 protsenti) venelased.

Rahvakomissaride Nõukogu (nii nimetati Puna-Venemaa valitsust) juhtis pooljuut Vladimir Uljanov-Lenin (ema poolt Blank), mis koosnes 1918. aasta suvel 22 liikmest, kellest 19 olid juudid: Lev Trotski (Leiba Bronštein), Grigori Zinovjev (Hirch Afelbaum), Moissei Uritski (Boretski), Anatoli Lunatšarski (Bailich-Mandelštam), Georgi Tšitšerin (Ornadski) jt. Bolševistliku võimu poliitilist politseid Tšekaad juhtis pooljuut Felix Dzeržinski (Rufin), kuid kõik tema lähimad kaasvõitlejad olid 100 protsendilised juudid: Jossif Unschlicht, Viktor Šklovski, Moissei Uritski, Jakov Blumkin, Krenberg, Knaifis, Maria Haikina, Sachs, Delafabr, Zitkin, Gelperstein jne, jne. Mõrvarliku Tšekaa pealiku Dzeržinski teiseks asetäitjaks (esimene oli Jossif Unschlicht) olnud Martin Lacist on peetud lätlaseks, kuid see „lätlane“ kirjutas 1921. aastal avaldatud raamatus „Tšekaa võitlus kontrrevolutsiooni vastu“: „Meie, israelliidid, peame tulevikuühiskonna rajama pidevale hirmule.“ Teada on, et paljud, nt Genfis, paguluses viibivad juutidest revolutsionäärid vahetasid oma liialt juudipärased nimed vene või muude tsaariimpeeriumi rahvaste nimede vastu, et sel moel n-ö sulanduda rahva hulka.

Bolševistliku võimu judaistlikust iseloomust annab ettekujutuse ka seltsimees M. Kohani kirjutis Harkovi ajalehes „Kommunist“, mis oli pealkirjastatud: „Juutide teened töölisklassile“, kus seisis: „Liialdamata võib öelda, et Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni sooritasid juudi käed. /-/ Punase viisnurga, mis juba iidsetel aegadel oli tuntud judaistliku sümbolina, on nüüd vene proletariaat üle võtnud ja juudi komissarid juhivad komiteede ja nõukogude organisatsioonide juhtidena vene proletariaadi võidule. /-/ Proletariaat võib end juutide kätes kindlana tunda.” 22. detsembril 1919 langes lahingus Eesti rahvaväega Punaarmee 11. Laskurpolgu semiidist pataljoniülem Šunderov (Zunder), kelle taskust leiti salajane venekeelne ringkiri, mis paljastas judaistide plaanid Venemaal. See bolševikke-judaiste paljastav dokument oli koostatud Iisraeli Maailmaliidu Petrogradi osakonna keskkomitee poolt. Huvipakkuv kirjutis publitseeriti Tartu ajalehes „Postimees“ ja Tallinna „Teatajas“, hiljem ka paljudes valgekaartlikes lehtedes. Kiri pealkirjastati „Postimehes“: „Vene enamlust juhib juutide üleilmaline salaliit“. Igal juhul sai seda veel 2004. aastal Rahvusraamatukogus filmile jäädvustatult lugeda. Ei tea, kuidas on lood praegu, sest

Eesti raamatukogudest „kaovad“ mõned varem avaldatud kirjutised, sest juba praegu käib Brüsseli käsu alusel orwellilik ajaloo ja mälu ümbertegemine! Juutide muutumine Venemaa juhtivaks härrasrahvaks ei jäänud märkamatuks ka Läänes. 1920.–1930. aastail ilmus palju kirjutisi ajakirjanikelt ja lääneriikide saatkonnatöötajailt, kel oli võimalus lähemalt tutvuda „esimese tööliste riigi“ olukorraga. (Kahjuks ei võimalda kirjutise piiratud maht neid tsiteerida, kuid siinkirjutaja raamatus „Maailma Uus Kord“ on see teema väga põhjalikult käsitletud. Kel huvi võib selle teosega tutvuda raamatukogudest laenutatult või „Rahvusliku Teataja“ toimetusega kontakteerudes ja selle „antisemiitlikuks“ sõimatud teose omandada. – T.M.) Kuna möödunud sajandi esimesel poolel ei omanud judaistid nii suurt võimu läänemaailmas, kui praegusel ajal, siis julges isegi mõni poliitik üles näidata „poliitilist ebakorrektsust“. Mõjukas Briti poliitik Winston Churchill kirjutas 1920. aastal ajalehes „The Sunday Herald“: „Nüüd on see suurte Euroopa ja Ameerika linnade põhjakihist koosnev bande haaranud vene rahval juustest ja kõrist, saades hiigelsuure Vene impeeriumi härrasrahvaks.”

TÄNASES LÄÄNES ON BOLŠEVIKEST JUDAISTIDE KURITEGUDEST RÄÄKIMINE MUUTUNUD KURITEOKS

Paraku on raha oma võimu aluseks muutnud judaistid järk-järgult muutunud üha võimukaimaks, seda eriti USA-s, kus nad omavad mitte ainult pangandust (1913.aastal loodud nn Föderaalreservi Pank on tegelikult juudi kommertspankade kartell) vaid ka ajakirjandust (TV ja kõik suuremad päevalehed-ajakirjad). Peale sõda alanud ja aastakümneid kestnud, just sotside harrastatud saksa rahva ajupeedistamine on andnud ka tagajärgi. Hitleri režiimi, mis tõstis tööliste ja maarahva elatustaset, häbenedes on minetatud igasugune väärikus ja rahvuslik uhkus. Sellist kurba olukorda, kus Euroliidu juhtivriigis on karistatav tõe rääkimine, kirjeldas „Postimees“ 15. novembril 2003: „Saksa parlamendisaadik Martin Hohmann visati eile oma partei parlamendifraktsioonist välja, sest mehe väidetavalt antisemiitlik kõne tekitas riigis avaliku skandaali.” Selgituseks niipalju, et poolteist kuud varem oli Hohmann avaldanud Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU, juuditar Angela Merkeli juhitud partei) ühe osakonna veebilehel kõne, milles võrdles juutide tegevust Venemaal 1917. aasta revolutsioonile järgneval ajal holokaustiga Saksamaal. Mis on võrreldamatu, sest sel ajal jõudsid juudibolševikud mõrvata julgelt 20 miljonit venelast, kui hitlerlikes koonduslaagreis hukkus nälja, tüüfuse, üliraskete elutingimuste, raske töö ja hukkamiste tegajärjel ning idarinde taga tegutsevate SS-hukkamiskomandode mahalaskmiste tulemusel revisionistlike uurijate hinnangul 600 tuhat kuni 1 miljon juuti. (Olen holokausti temaatikat üsna ammendavalt puudutanud 2006. aastal ilmunud, kaks trükki üle elanud, teoses: „Holokaust: XX sajandi masendavaim sionistlik vale“. – T.M.) 14. oktoobril 2003 hääletas Hohmanni parlamendifraktsioonist väljaviskamise poolt 195 CDU saadikut, vaid 28 julgesid „üldsuse survet“ eirata ja hääletasid vastu. Mis näitab tänapäeva „etableeritud“ poliitikute meelsust ja lääneriikides valitsevat poliitkorrektsust, mis vägistab faktidele tuginevat tõde.

Saksamaal ja Austrias karistatakse revisionistidest ajaloolasi ja uurijaid mitmeaastase vanglakaristusega selle eest, et nad on püüdnud holokausti vale ümber lükata (vt Tiit Madisson „Holokaust“) „Saksa armee erijõudude komandör sai teisipäeval ametist lahti, kui sai avalikuks mehe toetusavaldus juudivihas süüdistatud parlamendiliikmele,“ kirjutas „Postimees“ 7. novembril 2003. Aastaid Bundeswehri erijõude (Kommando Spetzialtkrafte – KSK) kamandanud brigaadikindral Reinhard Guenzelile sai saatuslikuks Martin Hohmanni esinemiste kiitmine, mille peale sotsist kaitseminister Peter Stück teatas kindral Guenzeli vallandamisest. Ilmselt jäi kindrali „mõtteroima“ represseerimisest veel väheks, sest parlamendi sotsist kaitsekomitee liige Rainer Arold nõudis kindrali nn personaalküsimuses juurdlust. Ülalkirjeldatud juhtumid demonstreerivad, kuidas on alla surutud igasugune juudimõrvarite kohta tõe avaldamine Saksamaal, millega käib kaasas jultunud holokausti-vale pealesurumine. Just sotsiaaldemokraatide poolt kümneid aastaid edendatud holokaustimüüdi levitamise tõttu on „poliitiliselt ebakorrektseks“ muudetud juudibolševike kuritegude kirjeldamine Venemaal ja kommunismi kui umbes 100 miljonit ohvrit nõudnud nähtuse hukkamõist Lääne-Euroopa riikides. Sama mentaliteet hakkab tasapisi valitsema ka „läänelikud demokraatlikud väärtused” omaksvõtnud Eestis. Laske marksistidest sotsidel “aega atra seada” ja veendute, et igasugune juutliku kommunismi kriitika muutub karistatavaks ka Eestis! Enamik juudibolševikke elas „suure puhastuse” üle .Israelliitide ülisuur mõju kommunistlikus võimuaparaadis kestis kuni 1936.–1938. aastatel toimunud „suure puhastuseni“, kui NSV Liidu paranoilisevõitu diktaator Jossif Stalin korraldas „vanade bolševike“ hulgas verised tapatalgud. Kuigi juudibolševikest ladvikut Moskvas 1936-37 toimunud protsessidel tublisti harvendati, jäid semiidid endiselt domineerima keskastme parteiaparaadi hulgas.

Juuditerroristi Mordekai Bogrovi poolt 1911. aastal mõrvatud Tsaari-Venemaa siseminister Pjotr Stolõpini puna- sest terrorist elusalt  pääsenud poeg Aleksandr Stolõpin kirjutas oma 1937. aastal ilmunud raamatus „Kontrrevolutsioon“ („Contre-révolution“), et „juudid hoiavad endiselt peamisi võimuhoobasid; sel päeval, kui nad on sunnitud nendest lahti laskma, variseb kogu marksistlik ehitis kokku kui kaardimajake”. Stolõpinil oli õigus, sest veel ka aastaid hiljem kamandasid 7 miljoni sunnitöölisega Gulagi orjalaagreid võimekate timukatena bolševikud-israelliidid: Matvei Berman (Gulagi ülem), laagrite ülemad Jakov Rappoport (Tartu ülikoolis õppinud bolševik), Lazar Kogan, Naftali Frenkel, Sergei Žuk, Semjon Firin, Aaron Soltz, Jakov Moroz, Abramson, Pliner, Biskon, Finkelstein jt. Kuna Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn oli oma tähtteoses „Gulagi arhipelaag“ ära toonud mitmete Gulagi laagriülemate fotod, siis sai N. Liidust küüditatud kirjanik USA-s paguluses elades antisemiidi märgi otsaette, nagu ta on kirjutanud oma järgnenud teoses „Kakssada aastat üheskoos“ (vene k. „Dvesti let v meste”). Seega ei pea paika meedias levitatav propagandistlik „tõde“, nagu oleks Stalin olnud antisemiit ja igati juute kitsendanud, kes hävitas oma endiseid kaasvõitlejaid rahvustunnustel.

Sel moel püütakse juutide osa mõrvarliku N. Liidu moodustamisel ja valitsemisel vähendada või sootuks maha vaikida. Näiteks „raudseks narkomiks“ kutsutud Lazar Kaganovitš, kelle käsul toimus kuni 7 miljonit inimelu nõudnud Golodamor Ida-Ukrainas ning hukati 1940. aastal Hatõnis Smolenskimaal 10 tuhat 1939. aastal LääneUkraina ja Lääne-Valgevene „vabastamisel“ vangilangenud Poola ohvitseri, jäi poliitbüroo liikmeks edasi. Kaganovitš kõrvaldati võimult peasekretär Nikita Hruštšovi vastase vandenõu kavandamise eest alles 1961. aastal, suri Moskvas 1991. aastal „loomulikku surma“, mitte kuklalasu tulemusel.
                               TIIT MADISSON                                 parteitu vaatleja
                                            JÄRGNEB

Avaldatud septembrikuu (2017) „Rahvuslikus Teatajas“ (nr. 62)

Read more...

Urmas Espenberg poliitika aastast 2017: Ratase ammenduvad krediidid

Ühiskondlik-poliitilise portaali peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid. Mis siis õigupoolest toimus ja milliseid järeldusi võiks teha?

Kui novembris 2016 stagneerunud Reformierakonna valitsus kukkus, ei osanud keegi väga täpselt ennustada, mis hakkab edasi saab. Optimismi oli ja mitte vähe! Loodeti, et soikunud elu ja viimseni kärbitud majandus elavnevad, edeneb laiapõhjaline koalitsioon ning uued värsked jõud kaasatakse riigivalitsemisesse.

Sellest ajast on möödunud aasta. Uuel valitsusel oli käes kena ports usalduskrediite, mis aga kiiresti ammenduma kipuvad. Seda kinnitavad detsembrikuised langenud reitingud nii peaministri kui erakondade osas. Lisaks kõigele muule lasi Ratas käest ära head võimalused tõsta oma populaarsust kodumaal ja teha EL juhtimisel ära midagi olulist Eesti heaks.

Rahvuskonservatiividki (EKRE) toetasid stagnatsiooni murdmist, kuid nagu nähtub mingit käegakatsutavat kasu asjast saadud pole. Õhus hõljub vaid banaalne retoorika, et seistakse kogu rahva eest ja elu läheb aina paremaks! Välispoliitikas valis Ratas vana Euroopa paipoisi rolli, laskmata samal ajal kriipsuvõrdki lahti lepingust Ühtse Venemaaga. Kõige krooniks sai Jeruusalemma resolutsiooni puhul truuduse vandumine pehkinud Juncker-Merkeli tiivale, selmet toetada meie peamist liitlast USAd.

Võim 2016 -2017 küll muutus, kuid Eesti roll ja tähtsus Euroopas ei kasvanud. Kas liigne kuulekus tõi meile head? Ilmselgelt mitte! Kui jälgida Ratase valitsuse sõnumeid Brüsseli visiitidelt on kõik see, mis tulnud Euroopa Komisjoni poolt nn püha eurodemokraatia arendamise ja õitsengu sildi all, kibekiiresti heaks kiidetud. Kuid need pole olnud kaugeltki head otsused: kurss Euroopa edasiseks föderaliseerimiseks, kontinendi majandus- ja rahandusministri koha loomine, Euroopa oma relvajõudude loomise plaan, Poola ja Ungari ahistamine, samuti edasine immigrantide laialijagamise kava, jne. Kõigeks selleks puudub ka rahva mandaat, sest 2004 liitumisluba anti konföderatiivse Euroopa tarvis, kus riikide iseseisvus ülim, mitte NSVL tüüpi sõnakõlks.

Sada kaheksakümmend kraadi muutusid pikka aega opositsioonis istunud Keskerakonna seisukohad valitsusse saades ka sisepoliitikas: aktsiisitõusude, presidendi otsevalimise, haldusreformi, piirivalve taastamise ja paljude teiste asjade osas, rääkimata mõttetust ja kahjulikust Rail Balticust. Hämmastav kui kiiresti suudab üks erakond oma seisukohtadest taganeda.

Muidugi muutus valitsemise stiil ja rahajagamise skeem. See läks oluliselt heldemaks ja vasakpoolsemaks, samas aga tunduvalt rumalamaks ning raiskavamaks – stiilis, pärast meid tulgu või veeuputus. Kui Reformierakond paistis silma hoolimatuse ja koonerdamisega, oli eelarve vähemasti tasakaalus. Nüüd on lastud kõigel isevoolu minna. Ilmselt jäävad seetõttu tulemata ka neljarealised maanteed Tartusse, Pärnusse ja Narva, samuti paljud muud Eestile olulised asjad.
Uusi jõude valitsemisse ei kaasatud ja nii pole ka uut poliitikat tekkinud. Kartellipoliitika sälitas oma põhijooned. Ratase lubadus opositsiooniga arvestada osutus ilusaks ümaraks õhupalliks, mis kiiresti tühjaks visises. Endiselt ei vastuta keegi millegi eest ja sahkerdamine on aktsepteeritud joon. See, mis toimub Tallinnas, on aga jätkuvalt eemaletõukav. Tsaristlik jaga ja valitse juhtimisstiil ei eelda teistega arvestamist ja vastutamist.

Ülo Vooglaid on öelnud Eesti ühiskond võib kujuneda dramaatiliseks, kui inimesed kaotavad kõlbelise orientiiri, kui inimestel pole enam häbi tegutseda juhmina, asuda põhjendamatult mingile positsioonile, rääkida kõlvatusi, nõuda lollusi, teha rumalusi, jätta tegemata seda, mis on hädavajalik, tegutseda rahaahnelt kultuuri, looduse  ja  inimeste heaolu arvel ning seletada, et inimene, kes on kõigi ja kõige suhtes hoolimatu on tegelikult lugupeetud poliitik või ettevõtja, kellest kirjutab leht või näitab TV paraadsaade.

Valitsuse ja poliitika aasta 2017 kohta võibki julgelt väita, et kompetentsuse printsiip endiselt ei kehti. Ametnike, poliitikute ja muude asjapulkade kohustused ja vastutus on jätkuvalt olematu. Põhiseadust rikutakse pidevalt ning Riigikogus antud vanne enamasti ei kehti. Reaalsete probleemide (julgeolek, suveräänsus, eesti rahva iibe kasv, majanduse ja elujärje reaalne tugevdamine) asemel tegeletakse näilisega (raha plaanitu laialijagamine rahvast hoolimise sildi all, sotsiaalne konstrueerimine soosuhetes, homoseksuaalsuse edendamine, muretsemine immigrantide heaolu pärast, jne.) Vaatamata haldusreformile lonkab Eesti regionaalpoliitika kahte jalga, sest elu ja ettevõtlus maapiirkondades ei saa olla samasugune nagu linnades. Nii tühjeneb maa jätkuvalt Tallinna, Tartu ning välisriikide suunas, sest ettevõtlust ega tööd seal pole ning taolise poliitika jätkumisel ka ei tule.
Poliitiline maastik tervikuna on mõnevõrra muutunud ja stabiliseerunud. Kahe suurima erakonna vastasseisu tuules on peavoolu poliitilisele ja meediakiusule vaatamata erakonnamaastikul üsna kindla kolmanda koha sisse võtnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes on suutnud vältida sisetülisid ning säilitanud ühtsuse ja võitleva meele. Isamaaline „jõud“ (IRL), kellest koostöö tõttu kesikutega on saanud hoopis „õud“, sai KOV valimistega nina uuesti veepiirist kõrgemale, kuid on teinud seda ilmselt oma väikese venna Vabaerakonna arvelt, kes oma jõuetusega sügavasse langusesse vajunud.

Sotsid, kes üritasid poliitika aastal 2017 läbi mängida suurt vastasseisu rahvuskonservatiividega, kaotasid lahingu ja on langenud neljandaks. Pettumuse valmistasid neile ka KOV valimised. Pehmevõitu Mikseri väljavahetamine jõulise Ossinovski vastu, mis alguses paistis toimivat, pole siiski edu toonud. Vastupidi paljudes küsimustes on sotsid saanud juurde vihaseid vastaseid. Osa liikmeid ja pooldajaid aga on kas lahkunud või eemale tõmbunud.

Reformierakond eksib kui loodab kiirele edule, olgu või Europarlamendist kohale sõidutatava Kaja Kallase esirinda lükkamisega. Hoopis raiskamise ja populismi õitseng näib olevat see, mis valijat võlub. Korraga nii kohalikule venelasele kui Brüsseli ametnikele lubavat jõudu on keerukas ohjeldada, vähemasti ilma liitlasteta. Ühisrinde võimalus Keskerakonna kukutamiseks Tallinnas oli seekord reaalselt olemas, ometi ei kasutatud seda taas ära. Eesti poliitikas liitlasi pigem põlatakse kui hinnatakse. Kui kedagi ka punti võetakse, tuleb reetmine veel enne kui uus valitsus kokku panna jõutakse.

Samas kui on olemas “süvariigi” (stagneerunud jõu-, ametnike-, majandus-, kultuuri- ja meediaeliit) elik establishment’i tugev toetus ja soov Reformierakond iga hinna eest võimule upitada, on see kaalukas argument. Kuid ülbuse ja upsakuse taltsutamiseks tuleks mõnel erakonnal siiski pisut pikemalt opositsioonis istuda või sinna täienduseks minna (SDE, IRL)
Põnev saab EV 100 poliitika aasta tulema igal juhul, aga elame- näeme.

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/urmas-espenberg-poliitika-aastast-2017-ratase-ammenduvad-krediidid/

Read more...

Eesti eest!

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 26. detsember 2017

MATTI ILVES: JÕULUD NÜÜD EUROOPA LIIDUS

Sakamaal ümbritsetakse jõuluturud aga terrorirünnakute kartuses betoonplokkidega. Saksas keelati jõululaulude laulmine koolitundides mõningates koolides, et see laulmine ei häiriks moslemilapsi.

Poolas, kus ei võeta vastu ELi kvoodipagulasi, on kõik rahulik nagu vanasti. Nüüdne sotsialistlik valitsus Eestis võtab veel lisaks kvoodipagulastele vabatahtlikult vastu mitmesuguseid pagulasi ja immigrante. Samuti on meil kõrgkoolid muudetud ehsateks immgratioonipumpadeks.
Suurbritannias kaistakse jõupuid aga metalltaradega ja valvatakse automaatoritega.



Itaalias pagulased hävitamas jõlupuud.
Selliseid sündmusi on Euroopas veel lugematul hulgal...
Kes on massilise sisserände taga Euroopasse? Tegelikult on need tegelased rahvaste ja rahvusriikide peamised hävitajad, lugege rahvaste hävitamisest SIIT.

Lisan veel paar pilti:



Read more...

Laiskleja käsud

Allikas: Facebook

Read more...

Majandusanalüütik: uusaastasoov poliitikutele - õppige ükskord arvutama, 2+2 ei ole 22!

Riigieelarvet tehakse kolme kokaga, igaühel oma retsept, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu. "Igal sammul kuuleme, et oleme religioonileige rahvas, kuid kummalisel kombel usume seda rohkem imedesse. Ei saa ju olla, et 10-15% inimesi maksab 32 eurot rohkem (uhkusega) ja 85-90% saavad 64 eurot rohkem kätte."

Kõigil juba pühademeeleolus, kingiootuses ja salmistressis. Vanaema Mariel oli alati mõni vemmalvärss käepärast, näiteks selline „ Ma tulen taevast ülevalt, häid ubinaid toon teile sealt, neid toon ma teile matiga ja mädanuid toon kotiga!" Mida siis vanaema ütles, mis matiga, uksematiga või naabri Matiga? Ei-ei matt on vana eesti mõõtühik ehk 1 matt = 6 toopi ja 1 toop = 1,2-1,3 l. Seega häid õunu sai tubli 8 litiri jagu. Tuleb välja et vanaema Marie vemmalvärss, polnud niisama õhu liigutamine, vaid kui riigieelarve mudel: ikka ühel pool kulud, mädand õunad kotiga ja tulud hääd õunad kotiga. Kui kuulan poliitinimesi kuulutamas, et enamus saab tuleval aastal rohkem raha kätte, oleks see justkui nende poliitinimeste isiklik kingitus.

Kingitus? Kuid kui sealjuures annab kõrgepalgaline poliitinimene teada, et tema isiklikult makstaks uhkusega 32 eurot rohkem selle eest, et enamus saab 64 eurot juurde, siis on selline ubinaarvestus mäda. Kui häid ja mädaõunu koos hoida, siis pole see hea mõte. Kokkupanduna on see kõik vaid kompostikõlbulik. See ongi see koht mil arveametnik esitab oma vaga uusaastasoovi poliitinimestele - õppige arvutama. Ei saa olla, et 10-15% inimesi maksab 32 eurot rohkem (uhkusega) ja 85-90% saavad 64 eurot rohkem kätte.

Ega pirukategugi pole midagi muud kui matemaatika (riigipiruka jagamine on juba hoopis teine suhtemäng). Ega riigieelarvet ka muidu kokku ei saa, kui ikka lisades ja ära võttes ja jälle kõike korrates, ülerullides. Nagu hea lehttaigna tegemine, pöörad ja rullid, pöörad ja ... Kuid siin tekib üks probleem - meil on köögis kolm kokka ja igaühel on oma retsept. Sama eelarvega, kogu aeg võetakse midagi ära, samas liidetakse pidevalt komponente.
Kõik need lisandunud ja lisandumisest vähendatud aktsiisid, toetused, dotatsioonid, kas need annavad ikka hea piruka retsepti kokku? Oleks tore, kuid pole kindel.

Religioonileige rahvas, kes usub imedesse
Igal sammul kuuleme, et oleme religioonileige rahvas. Kuid kummalisel kombel, seda enam usume imedesse. Dr Riigi suust nii söögi alla kui söögi peale jutlustatav „64 euro projekt" meenutab koolipõlves loetud Pan Kleksi lugusid teistkümneaastase hädavarese Adam Põikpea õpingutest Pan Kleksi Akadeemias.
Eredalt on meelde jäänud, kuidas Pan Kleks lahendas kooli toitlustusprobleemi, ta muutis võlutrikiga pisikesed karbonaaditükid suurteks ja mahlasteks. Kõik sõid ja olid rahul, kuni maagia kadus. Kadus ka jutumaagiline lihatüki suurus, asendudes argise kõhutühjusega (kaalujälgijate ja ülesöönute märg unistus?).
Kõigis asjades on mõistlik olla mõõdukas, nii pidutsedes, kui raha kulutades ja isegi lubadusi andes. Võib-olla peaks tuntud hüüdlause ümber sõnastama ajakohasemaks. „Liigsed lubadused võivad kahjustada teie tervist?"

Keset siledat maad, ilma mingi hoiatamata majanduspoliitiliste otsuste muutmine toob kaasa paratamatult kahjustusi majanduses. Kuid kahjustusi on vaja ravida. Õigeaegselt. Metoodiliselt. Alkoholipoliitikakahjustused majandusele vajavad ka lisaraha majandusele, millegagi tuleb ju tulude muutumine kuludeks asendada. Kui nüüd keegi arvab, et kõik ongi tasakaalus, lätlased on asunud ostma meie alkoholitootjaid ja meie nende juures nende napsutoodangut, siis on ta ubinavõrrandist küll valesti aru saanud.
See et lätlased ostavad meie alkoholitootjaid ja meie nende kärakat pole mingi rõõm riigikassale. Ja kui küsida valdkonna asjatundjatelt siis „ (...) nendel harvadel juhtudel kui rahandusministeerium küsimusest aru saab, ei saa valitsuskabinet aru vastusest." (J.Lynn, . Jay „Jah, härra peaminister"). Kuni meil pole arvepidamise põhi selge, pole ka head pirukat loota. Miks? Rahandusmaailmas on niimoodi, et kõik patud nuheldakse tagasi, arve esitatakse ajanihkega niikuinii. Aga arvepidamatuse tulemused kerivad ennast vaikselt ebameeldivuste poole - euroala aastainflatsioon kasvas novembris 1,5 protsendile (EL-is 1,8 %-le). Kuid kes oli inflatsioonikasvu võistluse võitja? Muidugi meie! Kõrgeim hinnatõus mõõdeti Eurostati andmetel taaskord Eestis 4,5 % inflatsiooniga suutis rinda pista vaid Leedu 4,2 %. Vähem kui protsendi võrra tõusid hinnad Küprosel, Iirimaal ja Soomes. Vaesed „luuserid"?

Inflatsiooni külm pigistus
Aga me ei tee märkama seda inflatsioonikasvu külma pigistust, sest seda mahendab kolmanda kvartali majanduskasv 4,2% (aastaprognoos 4,3%). Ka EP president tõdeb, et oleme kriisijärgse aja parimas seisus. „Kui meie klientidel läheb halvasti, läheb ka meil halvasti. Nüüd on tekkinud olukord, kus meie peamistel majanduspartneritel on hakanud paremini minema." Oleme kui paisupaak küttesüsteemis, kui teised hagu alla laotavad, tõuseb temperatuur ja soe vesi jõuab ka meieni. Kui naabrid hagu alla ei pane...? Ei paisu ka midagi, ei kogutoodang, palgad ega rahulolu.

Tõde on selline, et paisupaagi olukorra määrab kütja, kuid keegi pole meil hakanud arutama projekti üle, kuidas saada kütjaks? Küll aga arutame, et näe rõhk majanduskasvus on juba üle 4% ja katla paisupaak on talutavuse äärel, üle selle me pikemat aega enam vastu ei pea. Mida peaks tegema, et me võiksime pöörata prognoosi „üle 4% küündib majanduskasv ka 2018 aastal, kuid aeglustub seejärel välisturgudel kasvuhoo raugemise ja tootmisvõimsuse ammendumise tõttu" tagurpidi?
Me suhtume sellesse kuidagi resigneerunult, nojah järgmine aasta veel, siis ... Raugeb ja ammendub? Risto Vähi kinnisvaraanalüüsi lugedes sain aru, miks näiteks rootslased on katlakütjad ja meie paisupaak. „Rootsi auks peab ütlema, et seal ei istuta näpp suus, vaid püütakse asju ohjata. Tõsi, vahest see ei ole õnnestunud, aga siis püütakse kohe teisiti." Selles ongi vahe, üks ootab, teine teeb. Kriisi, raugemist ja ammendumist ei oodata, vaid neid ennetatakse.

Kreekapärane pirukas
Ilmselt on kõigil veel värskelt meeles nii Lehman Brothersist. alguse saanud finantskriis, kui ka Kreeka võlakriis. Külm jutt käib üle selja, kui neile pagaritele mõelda, nii lähedal oldi millelegi väga koledale. Kas oleme õppinud? Vaevalt.
Kui Kreeka kriisi ajal nii mõnigi arvas, et rahandusministri juhitud läbirääkimised võlausaldajatega „olid vaprad", siis mullu avaldas Kreeka keskpanga juht arvamust, et läbirääkimiste strateegia või õigemini selle puudumine läks Kreekale maksma 86 miljardit eurot.
Kreeka kriis õpetas midagi hoopis isesugust. Õpetas seda, et ka riigi tasemel võib väike statistiline kohendamine muutuda süsteemseks pettuseks. Just seda kohta peaksime eriti tähelepanelikult õppima, et mitte kreeka pirukat küpsetada. Tundub, et mõned kokad juba püüavad seda retsepti korrata.

Nimelt oli Kreeka saanud Euroopa Komisjonist mitu hoiatust, et tema arvepidamises on „puudujääke". Ehk Kreeka majandusandmed olid täiesti ebausaldusväärsed. Kreeka reageeriski, kutsudes asja lahendama IMF-i statistikaosakonna asejuhi, kogemustega statistiku. Ja siis algasid jamad. See, et eelarve puudujääk oli üldtunnustatud reeglite alusel tunduvalt suurem, kui seni deklareeritu, tõi kaasa hulgaliselt piinlikke momente administratsioonile.
Ja siis toimus euroopaliku tsivilisatsiooni hälli vasturünnak kõige ebatsiviliseeritumal moel - statistikaagentuuri juhti ja kaht kõrget ametnikku süüdistati Kreeka rahvuslike huvide õõnestamises, kuna nad „moonutasid" 2009. aasta eelarvedefitsiidi numbreid suuremaks. „Moonutus" tähendas seda, et puudujääk oli ühtsete statistikareeglite järgi suurem, kui EK-le deklareeritu.

Unustame liiga kiiresti
Kuid asjal on veel ka teine külg, Eurostati kontrollitud andmetel poleks Kreeka saanud 2001. aastal eurotsooniga üldsegi liituda, kuna riigi eelarvepuudujääk oli sel ajal liiga suur. Ehk kui Kreeka poleks „kohendanud" oma majandusandmeid ja EK oleks olnud oma kontrollmehhanismidele truu, poleks võlakriisi ja kõike sellega kaasnenud ja järgnevat toimunudki.
Lisaks on ka kolmas külg. Elstati kohandatud ja Eurostati aktsepteeritud suuremad Kreeka eelarvedefitsiidi numbrid on olnud aluseks Kreekale teise abipaketi andmiseks. „Kui need numbrid ei ole õiged, siis kogu alus Kreekale antavast abist on vale," nagu ütles üks anonüümseks jääda soovinud analüütik.

Kuid see pole vaid numbrivaidlus vaid põhimõttevaidlus, sest kui Kreeka riigil oli õigus, siis poleks Kreeka kriisi pidanud olemas olemagi. Kui arveametnikul oli õigus siis ... Miks ja mis läks kogu Euroopale maksma sadu miljardeid eurosid, kas arutusviga või ühine põhimõte?
Küsite, miks nüüd seda vana suppi üles soojendada? Kuid nagu alustasime, me unustame liiga kiiresti, me arvame, et oleme targemad kui Kreeka, Lehmani vennakeste pank või Ken Key Enron, püüame me oma arveraamatut kokku panna mingil omal moel, arvestades eelarvedefitsiiti kuuekordse erinevusega EL standarditega võrreldes. See ei ole nali, arvud saavad meid kätte ka sadade aastate pärast. Intressidega. Näiteks Saksamaal asuv Mittenwalde küla laenas 1562. aastal Berliinile 400 kuldmünti, aastaintressiga 6% Mõni aasta tagasi leiti üles see 450 aasta tagune võlakiri. Võlg väikekülale on kasvanud 11 200 kuldmündini (112 miljoni euroni). Midagi ei unustata, intressid tiksuvad. Kreekapiruka ihalejad peaksid seda meeles pidama.

Universaalsed reeglid
Ajalugu suudab meid üha uuesti üllatada. Isegi sellega, kui täpselt oskasid inimesed juba tuhandeid aastaid tagasi arvutada. Näiteks saime hiljuti seitungist teada, et Babüloonia savitahvli sirgeldused osutusid kõigi aegade täpseimaks trigonomeetriatabeliks.
Muidugi on tahvli otstarve suur mõistatus, miks muistsed kirjatsurad vaevusid arvutama välja hulgaliselt numbrid ja neid niimoodi tahvlile üles märkida. Kuid ilmneb, et arvutustel on isegi tänapäeval võimalikke rakendusi maamõõtmises, arvutigraafikas ja matemaatikas.
Mis on tänapäeval juhtunud, et avaliku teenistuse kokad nii täpselt ei oska arvutada? Mis on meie progressiga juhtunud, kui savitahvliga suudeti rohkem ja paremini, kui miljonitesse kuuluvate arvutiparkide, kõrgkoolitatud ametnike ja jutuosavate poliitinimeste arvutustega? Mingi arusaamisnoot on selles, kui kolm kokka püüavad kolme eri retsepti järgi ühte pirukat teha, kuid see, et Reidi tee hanke maksumuse prognoosiga pandi kolmandiku jagu mööda on ikka täitsa pöörane. Kas seda tehti meelega?
Nüüd võtame ridasid vähemaks, saab ehituse odavamaks. Kuid kas me mäletame veel, milleks meile seda teed siis ülepea vaja oli kui ükskord juba tegime kitsamaks, nüüd veel kitsamaks ja saame ..." põlluvahetee"?

Kuulge, selle tee ainuke ja väärtust omav eesmärk oli sadama transpordivoo teenindamine, selle kesklinnast möödasuunamine. Milleks meile mingi põlluvahetee? Pealegi vajab see uut projekteerimist, uusi lubasid, uusi hankeid ja uut raha. Ütleme, et tunda on kivistunud lähenemist probleemide lahendamisele, mõistlikum oleks olnud linna meediakulud suunata tee-ehitusse ja kõigil oleks rõõmsam meel. Nii et jah, ka üksik kokk võib eksida pirukateol.
Igatahes arvutamis- ja arutamisoskust sooviks poliitinimestele uuel aastal küll. Ja muide, kui 2 ja 2 kokku panna, siis üldjuhul on tulemus neli, mitte 22. Muidugi jään alati üle võimalus, et „Kui seis on šahh ja matt, siis jääb sulle veel üks võimalus: mäng käeseljaga segamini lüüa ja vabandada kohmakuse pärast." (Dugain „Mõjuvõim").

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/majandusanaluutik-uusaastasoov-poliitikutele-oppige-ukskord-arvutama-22-ei-ole-22?id=80577203

Read more...

esmaspäev, 25. detsember 2017

Videopöördumine seoses kahe kuu möödumisega Meelis Kaldalu ja Reio Lauritsa vangistamisest

Täna 24. detsembril 2017 (või  lähematel päevadel) täitub kaks kuud sellest, kui Meelis Kaldalu ja Reio Laurits viidi vangi ja kohus vahistas nad kaheks kuuks. Neile esitati võltssüüdistus, nagu nad oleks teinud sms-ga pommiähvarduse ERR-i stuudiole Tartus 10. oktoobril. Mainitud sms-i nende telefonidest ei saadetud.

Meelis Kaldalu helistas siinkirjutajale vanglast detsembri alguses. Ta ütles, et on näljastreikinud 21 päeva ja ei ole mingit pommiähvardust teinud ja ootab ise suure huviga, millal ta saab teada, milles teda õigupoolest süüdistatakse. Kui Meelis Kaldaluga käisid vanglas kohtumas Märt Kunnus ja Mart Niklus, siis Reio Lauritsat ei ole kinniviimisest saati keegi näinud. Tema vanematel ei lastud temaga kohtuda ega pakki üle anda. Politseiuurija Lilian Palu tunnistas siinkirjutajale, et Reio on vanglahaiglas. Meelis Kaldalu ja Reio Laurits on poliitilised vangid ja riikliku tagakiusamise ohvrid. 

Nende kahe kuu vangistuse täitumise puhul valmis siinkirjutaja videoläkitus nii kodumaisele kui rahvusvahelisele üldsusele:

(alates 3´.13´´-st )

Nüüd on jõulud ja mõelgem neile, kes peavad süütult kannatama ja palvetagem nende eest!

Foto allikas: objektiiv.ee

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto
______________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Read more...

Peaministri palga ja lapsetoetuse kasvu võrdlus


Read more...

Mart Helme kiri erakonnakaaslastele: 2017. aasta näitas, et meie erakonda on Eestile vaja

“Meie rahvusriikluse kõige kandvamat tala ehk eesti keelt saetakse nii Brüsseli kui Moskva poolt kahemehesaega. Ja pole ühtegi teist erakonda peale EKRE, kes näeks selles probleemi,” kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme oma aastalõpupöördumises erakonnakaaslastele.

Uued Uudised avaldab Mart Helme pöördumise täismahus:

Head erakonnakaaslased,

2017 on lõpusirgel. Mida öelda kokkuvõtteks? Oli aasta, mis näitas veenvalt, et meie erakonda on Eestile vaja. On vaja eesti rahvale, ka neile, kes sellest veel aru ei saa ja kes elavad ikka veel kellegi poolt heaoluühiskondades õhku visatud fantaasiates, nagu poleks rahvusi ja rahvusriike enam tarvis ning nagu peaks rahvad oma suveräänse otsustusõiguse loovutama mitte kellegi poolt valitud Euroopa komisjonile ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Mööduv aasta kinnitas kõigile, kes näha tahtsid, et meie erakond on Eestis ainus, kes pole meie rahvusriikluse järk-järgulise ja vabatahtliku loovutamisega nõus. Ja aasta lõpp näitab ka, et meie võitlus selle nimel ei lõpe mitte aastavahetusega, vaid kandub üha edasi. On ju praeguseks juba päevakorda kerkinud järjekordsed teemad, kus meie rahva õigustest ja tahtmistest üle sõidetakse.
Näiteid? Euroametnik Matti Maasikas on ilma igasuguse volituseta eesti rahvalt ja riigikogult teatanud, et Eesti on Suurbritannia lahkumise järel valmis suurendama osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Ma ei tea, et Mati Maasikas otsustaks meie riigieelarve üle. Küll tean ma aga, et seda teeb riigikogu.

Jüri Ratase valitsus otsustas äsja, et võtab Türgist vastu 80 immigranti. NB! Need immigrandid ei lähe aastal 2015 eesti rahva tahte vastaselt Taavi Rõivase valitsuse poolt kokku lepitud kvoodi alla, vaid tulevad Eestisse kvoodiväliselt. Kes andis Ratasele selle otsuse langetamiseks volitused? Igatahes mitte riigikogu, eesti rahvast rääkimata.

Meie püha eesti keel on vene valijate ja Toomide-Kõlvartite pantvangis oleva keskerakondliku valitsuse heakskiidul järjest suurema surve all. Selle viimaseks näiteks on õigekirjaoskuse kontrollist loobumise katse suulisel riigieksamil. Hetkel on plaanile rahva pahameele tõttu pidur peale tõmmatud, kuid tundes poliitikuid ja kalasilmseid riigiametnikke – selle juurde tullakse vaikselt ja salakavalalt uuesti tagasi, sest eesmärk on ju Moskvast nendesamade Toomide ja Kõlvartite kaudu paika pandud: vene keelest peab saama teine riigikeel. Kui lisame siia meie ülikoolides toimuva internatsionaliseerimise, näeme, et meie rahvusriikluse kõige kandvamat tala ehk eesti keelt saetakse nii Brüsseli kui Moskva poolt kahemehesaega. Ja pole ühtegi teist erakonda peale EKRE, kes näeks selles probleemi!

Ent ANNO 2017 paljastas midagi veelgi õõvastavamat – nimelt selle, et Kadriorus istub meil president, kes selle asemel, et meie põhiseaduse kirjasõna ja mõtet vankumatult ellu viia ja kaitsta, on asunud seda täiel innul lammutama. Kersti Kaljulaidi nõudmine, nagu peaks riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtma või muidu teevad seda riigikogu eest kohtud, on sisuliselt putš. See on õigusriigi koos viimasele omase võimude lahususe põhimõttega likvideerimine. Kui president ei saa aru, et kohtud tegutsevad küll sõltumatult, aga siiski riigikogu poolt vastu võetud seaduste raamides, siis ta kas ei saa asjadest adekvaatselt aru (millest järelduvalt ei sobi ta ametisse) või püüab oma ametiseisundit kuritarvitades riigikogust (mis erinevalt temast on saanud mandaadi rahvalt, mitte tagatubadest) üle sõita. Ka sel juhul ei kvalifitseeru ta oma ametisse.

Kui arvestada, et ka meie eelmine president oma ärmatamiste, (purjus?) säutsumiste ja naisskandaalidega ei sobinud ametisse, ongi meie erakonna riigikogu fraktsioon välja töötamas presidendi tagandamise seaduseelnõud, mille kavatseme töösse anda uue aasta hakul. Eesti on parlamentaarne vabariik ja ükski rahva mandaati mitte omav, süvariigi poolt meile sokutatud president ei saa luua endale illusiooni, nagu võiks ta rikkuda oma ametivannet, sõita üle teistest põhiseaduslikest institutsioonidest, käituda vääritult ning ignoreerida põhiseadust, mille kaitsmise funktsiooni seesama põhiseadus vabariigi presidendile paneb.

Eelpool toodud näited demonstreerivad seda, mida tähelepanelik vaatleja teab juba ammu: et Eesti elab sügava suveräänsuspuude seisukorras ja et võimul olevad erakonnad ei näe selles probleemi. Pigem vastupidi, meie praeguseks põlvkonnavahetuse korras võimu üle võtnud broilerpoliitikud näevad selles mugavusstsooni, sest alati on ju kergem käia peremeeste suuniste järgi kui oma õiguste – eesti rahva õiguste – eest võidelda. Taas oleme me ainsad, kes näevad siin probleemi ja on valmis meie suveräänsuse taastamise eest võitlusse minema.

Siinkohal tahangi rääkida meie erakonnast. Mööduv aasta oli meile pingeline. Pidime kohalikel valimistel kogu jõudu kokku võttes rinda pistma meist kohalikes volikogudes palju soodsamal positsioonil olevate vanade erakondadega. Lõppkokkuvõttes läbisime takistusraja edukalt. Me katsime oma kandidaatidega suurusjärgus kaks kolmandikku omavalitsustest ja suutsime saada oma esindajad pooltesse haldusreformi järgsetesse omavalitsustesse. Eriti suureks töövõiduks võime pidada, et meil läks hästi linnades, sealhulgas Tallinnas. Meie konkurentide jutud sellest, nagu oleks meil läinud halvemini kui ennustati, ei pea paika. Me tõusime nullist ja tegime ära pool rehkendust. Me teeme ülejäänud poole ära järgmistel riigikogu valimistel. Me teame ju nüüd, pärast kohalikke valimisi paremini, kus me oleme nõrgad ja mida meil on vaja teha, et tugevamaks muutuda. Meil seisab selles kontekstis ees väga pingeline ja töökas aasta ja ma olen kindel, et me kõik anname tulemuse saavutamiseks oma parima. Võin kinnitada, et juba praegu käivad läbirääkimised paljude inimestega, kes on avaldanud soovi erakonnaga liituda või erakonda muul moel toetada.

Ärme unustame, et need jõud, kes ei soovi Eesti muutumist Poola, Ungari ja Tšehhi taoliseks endast lugu pidavaks ja oma suveräänsust kaitsvaks riigiks, ei istu samuti käed rüpes. Eelseisva aasta jooksul näeme igasuguseid issanda imesid, mida valijaskonna lollitamiseks ette võetakse. Ühega ehk Reformierakonna rebrändimisega ongi juba algust tehtud. Kaunis Kaja peab kõigi nunnumeetrid põhja keerama ja oravad sellega kuuse latva lennutama. Aga kuuse ladvast võib alla sadada muidki poliittehnoloogilisi kingitusi, mille tegelik eesmärk on vaid üks: hoida eestlased usus, et just sealt tuleb messias ja hea elu, tugev Eesti ja rikkuselt viies riik.
Kallid kaasvõitlejad! Meid püütakse näidata kahe teema parteina – homod ja immigrandid. Ei ole nii.

Me oleme ka suveräänsuse partei. Me oleme eesti keele partei. Me oleme tugeva esmase kaitsevõime tagamise partei. Me oleme maaelu ja põllumajanduse ausse tõstmise partei. Me oleme puuetega inimeste ja nende hooldajate inimväärse elu eest seismise partei. Me oleme lastega perede eest seismise partei. Me oleme Eesti ettevõtjate partei. Ja me teame, mida selleks on teha vaja, et kõiki neid asju madalikult lahti lükata. Meil on valmimas täiesti uue maksupoliitika kava. Meil on täiesti uue valimiskorra kava. Meil on rahvuskeskse haridus- ja kultuuripoliitika kava. Meil on kogu Eestit – mitte üksnes Ida-Virumaad – hõlmava regionaal- ja majanduspoliitika kava. Me hoiame neid kavasid targu esialgu kalevi all, sest me oleme kogenud: kui me need liiga vara välja käime, kaaperdavad konkurendid need ja lörtsivad ära, sisuliselt midagi muutmata.

Ma kinnitan kõigile: me oleme täis tahet ja võitlusvaimu oma ideed ellu viia. Ma kinnitan kõigile: üha rohkemad inimesed saavad sellest aru ja asuvad meid meie püüdlustes toetama. Ma kinnitan kõigile: aasta 2017. oli meile edukas ja ma olen täis usku ja veendumust, et aastal 2018 me jätkame oma rasket, aga tänuväärset tööd.

Valgeid jõule kõigile! Uuel aastal uue hooga!
Mart Helme,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/mart-helme-kiri-erakonnakaaslastele-2017-aasta-naitas-et-meie-erakonda-eestile-vaja/

Read more...

pühapäev, 24. detsember 2017

KAUNEID JÕULUPÜHI!


Read more...

laupäev, 23. detsember 2017

Laupäevased pildid


Read more...

Martin Helme: Eesti kahjustas tõsiselt suhteid oma olulisima sõjalise liitlasega

Vasakpoolne ja venemeelne valitsus kahjustab jälle Eesti huve, seekord ÜRO-s Jeruusalemma küsimuses valesti hääletades, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

“Selle hääletusega mindi otseselt tülli USA-ga, kes selgelt ütles, et peab resolutsiooni toetamist enda suhtes vaenulikuks sammuks. USA on ainus NATO riik, mis suudab tegelikult pakkuda Eestile reaalset julgeolekut,” kirjutas Helme oma sotsiaalmeediakontol.

 “Samuti valiti vale pool Euroopas. Meie tegelikud geopoliitilised liitlased nagu Poola, Ungari, Läti, Tšehhi, kellega meil on tegelikult sama huvi suveräänsuse kaitsel euroliidu sees näiteks kasvõi immigratsiooni küsimuses, jätsid hääletamata. Eesti välispoliitika on nagunii selgrootu ja pugejalik, kuid tavaliselt peidetakse end selle taha, et me teeme nii, nagu Euroopa teeb. Seekord tegi Euroopa mitut moodi ja meie valisime vale poole.”

Helme sõnul andis Eesti USA vastu hääletades oma toetuse Euroopa vaenlastele. “Jeruusalemma küsimuses võeti selgelt araablaste pool. Euroopa on sõjas islamiga, isegi kui suurem osa Euroopast keeldub seda tunnistamast. Selle hääletusega kinnitati veelkord oma Stockholmi sündroomi suhetes islamiga,” ütles Helme.

“Anti ka moraalne löök ainsale demokraatlikule Lähis-Ida riigile, keeldudes nõustumast tema suveräänse otsusega oma pealinna asukoha kohta. Sellega anti ka löök suveräänsuse ideele üldisemalt, mis tähendab, et me saagisime jälle oksa, millel istume, kui ütleme, et me ei ole nõus võtma vastu immigrante või lubama endale ette kirjutada, kuidas defineerida abielu.”
Helme ütles, et selle euroliidu vasakpoolsete ees lipitseva otsusega kahjustati rängalt meie suhteid meie kõige olulisema sõjalise liitlasega ja toetati radikaalse islami pretensioone demokraatlike ühiskondade suhtes.

ÜRO Peaassamblee võttis neljapäeval vastu otsuse, millega tunnistati “kehtetuks ja õigustühiseks” USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Hääletusel anti 128 poolt- ja üheksa vastuhäält, 35 riiki jäid erapooletuks ning 21 riiki ei võtnud hääletusest osa.
Trump hoiatas 193-liikmelist assambleed, et Washington “jälgib” hääletust ning ähvardas Ühendriikide vastu hääletajaid tagajärgede eest.

UU

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-eesti-kahjustas-tosiselt-suhteid-oma-olulisima-sojalise-liitlasega/

Read more...

Kataloonia uues parlamendis on enamuses taas iseseisvuslased

Ciudadanose kandidaat Ines Arrimadas tähistab partei edukaid tulemusi. (Foto: AFP)

Kataloonia piirkond Hispaanias valis oma uue parlamendi, kus said enamuse taas iseseisvusmeelsed. Neid toetas 47,54% valijatest.
Valimistulemused jõudsid avalikkuse ette meie aja järgi täna kohe natuke pärast südaööd.
Hääletajaid oli seekord rekordiliselt palju, koguni 84% inimestest.

Iseseisvuslastel õnnestus säilitada parlamendienamus: nende kolme partei (JuntxCat, ERC, CUP) käes on 70 kohta 135-st. Hispaania valitsuse jaoks on see muidugi hoop.
Suurim partei on ootuspäraselt Kataloonia iseseisvumise vastane Ciudadanos (Kodanikud), mis sai 36 mandaati 135-st. Sellest siiski ei piisa, et luua Hispaaniaga kokkujäämise meelne valitsus.
Teiseks sai endise presidendi Carles Puigdemonti juhitud Kataloonia Euroopa Demokraatlik partei (34 mandaati).

Populaarseim iseseisvuslaste partei on Vabariiklikud Vasakpoolsed (32 kohta), mis jäi mandaadiarvestuses siiski kolmandaks.
Hispaanias riigi tasemel võimul olev Rahvapartei kaotas peaaegu kolmveerand oma mandaatidest, 11-st on alles 4.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kataloonia-uues-parlamendis-on-enamuses-taas-iseseisvuslased?id=80573982
_____________
Lugege lisake veel siit: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-eesti-peab-hakkama-kataloonia-iseseisvust-toetama/
M.I.

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP