RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 26. mai 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Tõejärgset maailma tutvustav konverents kiskus maha vasakliberaalide ebasiiraid maske

Neljapäeval 24.0518 Rahvusraamatukogu suures saalis toimunud konverents tõejärgsest maailmast tõi kohale täissaali huvilisi, mis näitas, et tõejanu rahva seas on üsna suur.

Konverentsi alustanud Urmas Reitelmanni sõnul oli üheks kokkusaamise üheks põhjuseks see, et rahvuslik-konservatiivne portaal Uued Uudised sai aprilli lõpus 3-aastaseks. “Valisime teemaks Tõe probleemi poliitikas ja ühiskonnas, kuna see on aktuaalne ja hädavajalik problemaatika, mis vajab käsitlemist tingimustes, kus aina enam räägitakse lausa tõejärgse asjastu saabumisest ja arutletakse selle üle kas Tõde kui selline üleüldse eksisteerib?” selgitas Reitelmann.

Sissejuhatava ettekandega esines Urmas Espenberg, kes rääkis tõe probleemist filosoofias ja ühiskonnas. “Tõde, eriti objektiivset tõde on on ühiskonnas ja poliitikas keeruline leida, sest siin ruulivad kas emotsioonid ja tunded või vastupidi, väga selgelt vastandlikud huvid,” selgitas esineja. Tema hinnangul järgnevad inimesed sageli massipsühhoosist ebatõesele petlikule ideoloogiale, mille tagajärjel kujundatakse väärarusaamade järgi ümber terve ühiskond. Paradoksaalselt on Lääne-Euroopas sisserände alusel tekkinud rahvaste ja kultuuride paabel, kus paralleelselt eksisteerivad šariaat, feminism ja meestekius; homode ahistamine ja homokultuuri õitseng ning represiivne sallimatus kõrvuti kõikelubatavusega.

Urmas Espenberg tõi välja ka poliitilise filosoofia näited, vaadeldes tõefilosoofia arengut alates Aristotelesest ja Platonist kuni Spinoza, Blackburni ja Tammsaareni, antiikfilosoofiast pragmatismi ja relativismini. “Konservatiivse mõtte tagakiusamine poliitikas ja ühiskonnas peab lõppema. Ei ole ju normaalne, et päevalehte arvamusküljed ajavad piiramatut globalistlikku euroudu ning konservatiivid, rahvuslased ja muud parempoolsed grupid on tõrjutud, sama ka kõrghariduses ja sotsiaalteadustes,” rääkis ta.

“Liberalismi peab ohjeldama, sest see lihtsalt ähvardab ühiskonna juhtmed kokku lasta, väärtuskonservatism seevastu armastab tõde, ajaloolist tõde, hindab reaalsust ja fakte, kainet kaalutlemist, elulähedane, ratsionaalsust ja mõistuse jõudu, ka tervet kõhutunnet ehk intuitsiooni – selle suunaga ühiskonnas ja poliitikas lihtsalt peab arvestama ja jätkama – muidu satub ühiskond hukatusse!” võttis Urmas Espenberg ettekande kokku.

Ajaloolase Roland Tõnissoni teemaks oli “Frankfurdi koolkond ja marksismi uus “pehme” nägu”. Esineja tõi väga kujundlikult esile marksismi endiste ja praeguste teoreetikute ükskõiksuse ideoloogia nimel peetava võitluse ohvrite hulga suhtes, nende küünilise suhtumise ühiskonna tegelikesse vajadustesse, mis ohverdatakse üksikute verejanuliste tegelaste loodud ideoloogia altarile ning marksismi soovi võtta maailm enda võimu alla, hävitades kõik teised ideoloogiad ja poliitilised suunad. Tõnissoni esinemisest tuli välja seegi, et marksistid kasutavad oma veriste tegude toimepanekuks ära kõige allakäinumaid ühiskonnakihte, põlgamata ära isegi kurjategijaid.

Anti Poolamets võttis oma ettekandes “Repressiivne tolerants” luubi alla vihakõnede tausta, mida vasakliberaalid kasutavad oma poliitiliste oponentide suukorvistamiseks ja represseerimiseks. Tema esitlus algas ühest 19-aastasest blogipidajast, kelle iroonilisest jutust leidsid nii mõnedki inimesed varjatud seoseid endaga ning kogu lugu lõppes inimõiguste spetsialisti konstanteeringuga, et noormees olevat sooritanud “koletu roima”, pannes suure hulga inimesi kannatama. Poolamets võttis vihakõnede näitena jutuks ka ühiskonnas juba aset leidnud kaks represserimisjuhtumit, kus näiteks bussijuht vallandati selle eest, et tegi vihase märkuse telefoniga lärmakalt rääkinu neegrile ning teatri koristaja sai kinga sotsiaalmeedias postitatud arvamusavalduse eest. Esineja järelduseks oli ka see, et sallivuslased nõuavad kõigilt teistelt tolerantsi, kuid ise pole seda kellegi suhtes, kes mõtleb neist teistmoodi.

Mart Helme ettekanne “Tõejärgne maailm – kuidas ära tunda, mis on tõde ja mis vale?” tõi kaasa aeg-ajalt puhkeva spontaanse aplausi. EKRE esimees rääkis Trumpi näite varal, kuidas USA presidendi vastu algatakse kõige absurdsemaid süüdistusi ja kuulujutte, mis tõest tausta leidmata ise hääbuvad, kuid meeletu laimukampaaniaga tahetakse tema populaarsust järgmisteks valimisteks miinimumini viia, et siis uus Obama pukki panna. Mart Helme teravat kriitikat sai tunda kogu Eesti peavoolumeedia, kus ajakirjanikud on muutunud ideoloogiatöötajateks, sest tõejärgsel ajastul pole tõde vajagi ning fakte tuuakse välja ja tõlgendatakse valikuliselt. “Ajakirjandus on alati olnud ühiskonna valvekoer, kuid on nüüd muutunud hoopis marutõbiseks peniks,” nentis ta.
Mart Helme sõnul pole praegu välja pakutavatel “euroopalikel väärtustel”, mille hulka arvatakse homoseksualismi, eutanaasiat, aborte ja paljusid perverssusi, midagi ühist tõeliste Euroopa väärtustega, mille aluseks on Kolgata mägi ehk kristlus, Ateena Akropol ehk kreeka kultuuril põhinev Euroopa kultuur, ning Rooma künkad ehk roomlaste eeskujul loodud õigussüsteem. Esineja hoiatas sellegi eest, et peatselt saabuva valimiskampaania periood tuleb EKRE vastaste poolelt eriti räpane.

Kuidas aga tõde ära tunda — selles soovitas Mart Helme kasutada oma tervet mõistust, sest tema sõnul on just Lääne-Euroopast koju naasvad eestlased öelnud, et vaid siin, Eestis, on veel tunda värskendavat realistlikku oma peaga mõtlemist, mitte robotlikku kõigega nõusolekut.
Miks aga on maailma sellisesse tupikusse jõudnud? Helme sõnul on Läänes võimul need, kes 1960. aastatel 20-aastastena algatasid Vietnami sõjast kõrvale hoidmiseks ülikoolilinnakutes mässe, korraldasid seksuaal- ja muid revolutsioone ning viisid Lääne kõrgkoolid marksismi mõju alla. “Heaoluühiskond on hävitanud kõik loomulikud instinktid. Isegi suguiha, mida üritatakse pornograafiaga ülal hoida,” nentis ta.

Rahvuskonservatiivide tulevikuplaanide kohta ütles aga Mart Helme: “Meil ei jää muud üle, kui me peame tegema Ungarit ja Poolat ka Eestis!”

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/toejargset-maailma-tutvustav-konverents-kiskus-maha-vasakliberaalide-ebasiiraid-maske/

Read more...

Elame kummalisel ajal, kus häbenetakse rahva tahet ja ka oma rahva ajalugu

Elame kummalisel ajal, kui eesti esihäbenejad häbenevad oma rahvast ja oma kodanike valdava enamuse tahet, häbenevad ka oma rahva ajalugu. Nii mõnegi tipp-poliitiku ja diplomaadi suu ei paindu kuidagi ütlema, et Eesti Vabariik on jätkuvalt 1/20 ulatuses (ligi Saaremaa suurune territoorium) okupeeritud.
Olukorras, kus mitmed juhtpoliitikud etendavad kollektiivset mälunõrkust, tuleb üle korrata elementaarseid ajaloofakte:

* Eesti Vabariik oli enne II Maailmasõda rahvusvahelise õiguse subjektina Rahvaste Liidu täieõiguslik liige Tartu Rahuga kindlaksmääratud piirides ja territooriumiga ligi 48 000 km2.
* Kaks diktaatorit, Stalin ja Hitler otsustasid 23.08.1939 Eesti ja paljude rahvaste saatuse üle sõlmides MRPakti, millega jagasid kuritegelikult omavahel Ida-Euroopa.
* Eesti elas MRP-ga vallapäästetud II Maailmasõjas üle kirjeldamatuid kannatusi kahe okupatsiooni vältel, kaotades ligi viiendiku oma kodanikkonnast.
* Stalini-Venemaa (NSVL) sooritas Eesti riikluse suhtes kaks jõhkrat kuritegu:
- 1940.a Eesti Vabariik annekteeriti ja inkorporeeriti NSVLiidu koosseisu Eesti NSV nime all ja Tartu Rahu piirides;
- 1944.a sügisel tükeldas Stalin sõja tingimustes Eesti ja liitis vägivaldselt 5% taasokupeeritud Eesti Vabariigi territooriumist Vene NFSV-ga (sealjuures küsimata nõusolekut ENSV nukuvalitsuseltki).
* Eesti pagulaspoliitikud ja -diplomaadid hoidsid alal Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevuse Tartu Rahu piirides.
* 1991.a augustis taasiseseisvunud Eesti valitsus sai hakata kontrollima EV territooriumi 95% ulatuses nn ENSV uutes, Stalini punase pliiatsiga joonistatud piirides, nimetades seda "piiri" kontrolljooneks.
* 1991 septembri algul tunnistas viimane Ülemnõukogu kõik nõukogudeaegsed piirinihutused õigustühiseks. Sama kuu lõpul sai Eesti Vabariigist ÜRO liige Tartu Rahu juriidilistes piirides.
* Jeltsini-Venemaa tõmbas nõukogude/vene okupatsiooniväed välja ENSV aladelt 1994.a lõpuks, käsitledes meid NSVLiidust lahkulöönud liiduvabariigina.
* 1995 - 2018 kestab endiselt vene okupatsioon 5% EV õigusjärgsel territooriumil.
Setode jaoks kestab II Maailmasõda kahjuks siiani, Setomaa on pooleks rebitud, sealsete EV kodanike õigusi pole taastatud ega tagatud.

Ajast aega on kehtinud põhimõte, et ebaõiglusest ei saa võrsuda õiglust ega õiguse mahatallamisest uut õigust - "ex injuria jus non oritur".
Sooritatud kuriteod mõistetakse hukka - vähemasti ausate inimeste poolt.
Kuritegusid on võimalik tunnistada, kuritegude tagajärgi on võimalik hüvitada. Kahetsemine ja vabandamine ohvrite ees on osa lepitusprotsessist.

Allikas: Tõnu Kuusemaa, Facebook

Read more...

reede, 25. mai 2018

MATTI ILVES: EUROOPA LIIT ON SAATANLIK PROJEKT

Soomes on üks väidetav prohvet Jouko Piho ja ta nimetab Euroopa Liitu saatanlikuks projektiks. Piho: "Soome valitsus ja seda toetavad parlamendiliikmed võtavad vastu juhiseid Saatanalt. Mitte otseselt, kuid vahendajate kaudu. Mitte kõikidel juhtudel, kuid siiski mõnes mõttes.

Käsuliin on järgmine: Soome valitsus ja parlament võtavad juhiseid Euroopa Liidust, nii selle komisjonilt kui parlamendist. EL saab juhiseid rahvusvahelistest pankadest, suurettevõtetest ja maffialt. Mille eesotsas on vabamüürlased ja illuminaadid, kellest enamus on Saatana kummardajad ja kes saavad juhiseid Saatanalt."

Jouko Piho teab, et Soome saab varsti jälle vabaks ja samuti võtab käibele oma raha. Hea oleks kui sarnane on ka Eesti saatus, kuid see ei tule meile kingitusena, vaid selle nimel tuleb teha tublisti tööd. Sest mine sa tea, millisesse liitu meie reeturpoliitikud järgmisena meid tassida tahavad, sest nad ei oska enam iseseivalt elada!

Read more...

Viimane üleskutse: aidake meil jõuda Objektiivi kampaaniaga eduka tulemuseni!

Head Objektiivi sõbrad!
Kirjutan Teile täna tõsise murega, sest meie portaali Objektiiv tegevuses on jõudnud kätte suhteliselt kriitiline hetk: 
VAID KOLM PÄEVA enne aasta kõige olulisema annetustkampaania lõppu oleme olukorras, kus isegi kampaania miinimumeesmärgiks seatud 25 000 euro piirini jõudmisest lahutab meid veel mitu tuhat eurot – rääkimata suuremast eesmärgist jõuda sarnaselt eelmisele aastale 40 000 euroni.
Seega võib juhutuda, et vastupidiselt lootustele peame lähinädalatel hakkama arutama mitte seda, kuidas Objektiivi tegevust laiendada, vaid seda, millises osas seda koomale tõmmata. 

Seetõttu pöördun veel kord teie poole palvega, et kui te pole seda juba teinud, siis andke kindlasti Objektiiv töö jätkamiseks annetusega oma panus. Teadagi on Objektiivi tegevus võimalik üksnes niivõrd, kui lugejad seda annetustega toetavad, sest mingit muud sissetuleku allikat meil ei ole.
Ausalt öeldes olen ise juba pikemat aega lootnud, et saame mõne suurema annetuse, mis võimaldaks meil mitte ainult portaali tööd jätkata, vaid seda ka mitmekordselt laiendada, omades vähemalt mõneks aastaks rahalist kindlustunnet. Just sellisest lootusest kantuna asusime ligi kolm aastat tagasi Objektiivi rajama. Paraku pole seda siiani juhtunud ja seetõttu peame jätkuvalt kasutama väga suure osa oma ajast ja energiast selleks, et portaali tegevuse jätkamiseks annetusi koguda.
Nõnda tegutsedes oleme Eestis peaaegu ainuke tõeline kodanikuühiskonna väljaanne, mis ei sõltu ei reklaamiostjatest, parteidest, valitsusest ega ka euroliidu toetustest. Ühelt poolt tabab see meile suure sõltumatuse ja iseseisvuse, tänu millele oleme saanud rääkida paljudest teravatest teemadest ausalt ja ilma niinimetatud poliitilise korrektsuse filtriteta.

Seega, kui tahate, et Objektiiv saaks säilitada oma sõltumatuse ja minna selle olulise tööga edasi, mida oleme nüüd juba kaks ja pool aastat Eesti meediamaastikku tõsiselt muutes teinud, siis andke palun selleks oma rahaline panus.
Olgu Teie annetuse summa milline iganes – et jõuaksime kasvõi kampaania miinimumeesmärgi ehk 25 tuhande euro piirini ja saaksime sellisel juhul kahelt suuremalt toetajalt teist sama palju juurde, on vajalik absoluutselt iga annetus!
Kuivõrd meie kampaania lõpuni on jäänud veel vaid mõned päevad, siis palun, et Te ei jätaks asja ootele, vaid teekside oma annetuse kohe täna – annetuse vormistamine Objektiivi annetuste lehel võtab tõesti vaid mõne hetke.
Omalt poolt luban pingutada, et Objektiiv õigustaks jätkuvalt Teie ja teiste lugejate ootusi ja lootusi. Ühtlasi tänan veel kord kõiki neid paljusid inimesi, kes on juba Objektiivi toetuseks annetuse teinud. 
Aitäh!
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

Poolakad andsid Euroopa Parlamendis geiagendale lahingu

Homoüritus Tallinnas.


Neljapäeval heisati rahvusvahelise homofoobiavastase päeva puhul esmakordselt Euroopa Parlamendi ees masti vikerkaarelipp. Selle vastu protesteerisid Poola erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) esindajad, keda kutsuti muu personali hulgas ühispildile homolipu taustal.

Euroopa Parlamendi Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni asepresident, PiS delegatsiooni juhataja Ryszard Legutko saatis parlamendi presidendile Antonio Tajanile kirja, milles nõudis selgitusi. “LGBT rahvusvahelisel päeval puudub õiguslik alus ja see on lihtsalt lobitöö ühtede organisatsioonide edendamiseks,” kirjutas Legutko.

Ta küsis ka, kas europarlament tähistab muid mitteametlikke rahvusvahelisi päevi samamoodi – näiteks muuseumi-, õlle- või üliõpilaspäevi. Tajani põhjendas vastuses, et LGBT inimesed pidavat liiga sageli vägivalla ohvrid olema.
“Homofoobia mõiste ei tähenda ammugi enam rünnakuid samasooliste vastu, sest Euroopas esineb neid harva. Homofoobia mõistet on hakatud kasutama selleks, et rünnata neid, kes ei taha muuta traditsioonilist abielu määratlust ehk ühe mehe ja ühe naise liitu,” väitis Legutko.
Ta avaldas imestust ka selle üle, et kristlane Tajani ei kaitse mitte kogu maailmas tagakiusatavaid kristlasi, vaid geisid. “Selliseid algatusi ei rakendatud ajal, mil sotsialist Martin Schulz oli Euroopa Parlamendi eesotsas,” lisas ta.

Legutko ütles agentuurile PAP, et niisugune žest, nagu vikerkaare lipu heiskamine, on selleks, et edendada Euroopa Parlamendi nimel “moraalset revolutsiooni”, kus homoseksuaalide organisatsioonid oleks privilegeeritud seisuses.

Euroopa Parlament ei ole ainus ELi institutsioon, mis tähistas rahvusvahelist homofoobia, transfoobia ja bifobia vastu võitlemise päeva. Kolmapäeval tegi EL-i diplomaatia juht Federica Mogherini avalduse, milles rõhutas, et EL kinnitab oma kohustust võidelda igasuguse diskrimineerimise ja seksuaalse sättumusega seotud vihkamiskuritegude vastu. Ka USA saatkond Tallinnas heiskas homolipu.

Allikas: kansalainen.fi, PAP

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/poolakad-andsid-euroopa-parlamendis-geiagendale-lahingu/
 

Read more...

neljapäev, 24. mai 2018

Ilmunud on maikuu "Rahvuslik Teataja"


„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                       
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

 Juhtkiri

 Rõõmustame koos lugejaga lehekuu saabumise üle. Hetkel on väljas täissuvi ja see on vaid hiigla vahva, sest päikeselist suveaega on meie ilmastikus tõesti vähe ja tuleb rõõmustada selle vähesegi üle.

Toimetus on varemgi väitnud, et meil on kõrgetes riigiametites tegelased, kes ei saagi aru, mis see riik ja riiklus õieti tähendavad. Väitele tuli vahepeal kuhjaga kinnitust, kui Riigikohus kehtestas nn Kooseluseaduse, millega Riigikogu hakkama ei saanud. Mis siis sellest? Keegi võib ju arvata, et nüüd on vähemalt kehtestatud, koos rakendusaktiga (loe lk 12). Riigikohus võtab vastu vastavad vajalikud seadused, jälgib nende täitmist ja võtab vastutusele seaduserikkujad. Politsei teeb seda sama, kuidas siis nemad saavad kehvemad olla (loe lk 6)!? Rääkimata maksuametist, kes saadab välja vastavad „määrused, jälgib nende täitmist ja võtab maksupahalased vastutusele. Jne. Riiki rohkem kui rubla eest! Kellegi arvates nii see peabki ehk olema. Tahes-tahtmata tekib küsimus, milleks siis on olemas üldse veel Riigikogu, valimised ja rahvas? Väike inimene, keda ikka pilkavalt veel kodanikuks kutsutakse, on kui deemonite meelevallas, kes iga hetk võivad ta maailma tükkideks rebida kui paberilipaka, võtta talt kõik, mis ta on loonud: ettevõtte, vara ja vabaduse. Selline riik on olemas küll, Tuhat ja üks ööd-lugudes või Mustal Mandril kuid mitte tsiviliseeritud maailmas. Sellisest riigist vähegi ettevõtlikumad hingekesed põgenevad, jäävad järele need, kes ei tee midagi, ei loo midagi, vaid loodavad saada, kas siis selle sama riigi käest või muul viisil – teevad ainult seda, mida kästakse teha. Kas lugejale hakkab midagi tuttavat ette tulema?

Tage Erlander (Rootsi riigiminister 1946–1969) olevat öelnud, et riik tuleb rajada vaid seadustele, vaid seadustele. Rootsis oli veel 90ndatel väga täpselt määritletud ametnike pädevused, mida nad võisid teha pädevusepiire ületamata, vastasel juhul oli see ametiseisundi kuritarvitamine. Euroopa Liiduga liitmisel need seadusepügalad kadusid. See räägib iseenesest selget keelt, kes tegeleb sõltumatute rahvuste riikluse lammutamisega. Ilmselt juhtkiri ei ole see koht, kus rääkida võimude lahususest: seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust.

Jean-Jacques Rousseau kirjutab raamatus „Ühiskondlikust kokkuleppest“ (prantsuse k „Du contrat social“): „Kui ametnik tahab teha seadusi siis /-/  lagunenud riik langeb kas despotismi või anarhiasse (prantsuse k si le magistrat veut donner les lois /-/ l`Etat dissous tombe ainsi dans le despotisme ou dans anarchie (liv. III, chap. 1).)“
Inimeste hulgad tarduvad ekraanide ees – käib eurolaul, tegelikult tarduvad küll rohkem vaatama kui kuulama. Tegu on osava propagandaetendusega nende suunamiseks ja mõjutamiseks, mille tulemused võltsitakse vastavalt vajadusele. Iirimaa oli kord EL-vastasemaid rahvusi, võitis Eurovisiooni seitse korda, kusjuures kolm korda järjest (1970,-80,-87,-92,-93,-94,-96) ja muutus märksa eurosõbralikumaks. Mitu korda on Iisrael võitnud?  Kas Iisrael on üldse Euroopa riik? Väike Eesti!? Väike  Eesti sai endale neegrist rahvuskangelase. Kas ikka on veel keegi, kes ei saa aru, mis toimub? Nii Iiri, Eesti ja Soome võidutulemused olid võltsingud, teatud avalikku arvamust suunavate tulemuste saavutamiseks. Ega me siis muidu ei levita  lehes üleskutset: ärge vaadake TV-d!

5. mail möödus 200 aastat Karl Marxi sünnist. Avati tema Hiinast toodud hiigelkuju, millele käis sõnu peale lugemas ei keegi muu kui Jean-Claude Juncker. Marx oli juut – juudirabi poeg, vandenõulane, inimeste vihkaja, ebajärjekindel, korratu ja alkoholilembeline. Oleme temast meie lehes korduvalt kirjutanud. (Näiteks „Rahvuslik Teataja“ nr-d 62  lk-d 10, 12 ja  66  lk 5). Ta ei saanud isegi oma tähtteost Kommunistliku partei manifesti ise valmis. Aitama pidi tema sõber – teine juut Friedrich Engels. Tolleagsed rahajuudid (teadaolevalt Rothschildid) ostsid tema käest teooria, millega parimal viisil inimesi lollitada. Marx rajas väärõpetuse inimesest, väär-õpetuse inimühiskonnast ja väär-õpetuse inimühiskonnast ajas aja kulgemises ehk siis ajaloost.

Väärõpetus ei jäänud XIX sajandisse vaid elab jõudsalt edasi. Eestimaa pojad ja tütred käivad ringi pead juudirabi poja väärõpetust täis – ise seda taipamata, ega siis muidu ei juhtu selliseid asju, millega alustasime juhtkirja.  Kus on näited? Aga palun! Professor Mart Raukas selgitas Vana-Kreeka demokraatiat. Kuulajate seast venis püsti tuntud avaliku elu tegelane, kirjanik ja imestas: „Kuidas siis niimoodi, siis oli igal pool ju alles orjus? Siinkirjutaja seletas Veneetsia Vabariiki, et seal polnud parteisid, kuulajate seast venis püsti tuntud avaliku elu tegelane poliitik ja imestas: Kuidas niimoodi, siis ei saanud ka demokraatiat olla?

Üks veidi helgem tähtpäev möödus vahepeal täielikus vaikuses: 27. aprill – möödus 57 aastat John F. Kennedy kuulsast kõnest, kus ta ütles, et tervet meie praegust maailma täidab koletu vandenõu. Võiks ehk John F. Kennedyt uskuda. Tema pidi olema USA presidendina „asjadega kursis“, kui teised on vaid „vandenõuteoreetikud“. Kõne on ilmavõrgust kergesti leitav, nii inglisekeelse alltekstiga kui ilma. Muideks ka samas kõnes mainib John F. Kennedy, et Marx osteti oma pahatahtlikku teooriat välja mõtlema.

Neljandalt leheküljelt leiab lugeja ühiskonna küsimustes asjatundliku teravmeelse Tiit Madissoni kirjutise. Eha Metsallik kirjutab oma kohtumisest maaeluministriga lk 7. Meie tubli kirjamehe Heiki Kortspärna kirjutist sündimusest saab lugeda 8ndal leheküljel ja juba kaua avaldamise järge oodanud Feliks Saareveti kirjutis lk 12.  Lisaks leiab lugeja veel palju muud huvitavat!

Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

                            12. mail  2018 Velisel

Read more...

Fookuses: kui rahvastikupoliitika alusdokument ei julge isegi mainida aborti, on ta farss



Rahvastikupoliitika alusdokument, mis ei julge tõstatada abordi probleemi ehk rääkida sellest, et suurem osa meie lastest on viimase 70 aasta jooksul lihtsalt maha tapetud, on lihtsalt poliitiliselt korrektne farss ning kuulub makulatuuri hulka, tõdevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid, kommenteerides riigikogu rahvastikupoliitika töökomisjonis valminud dokumenti "Rahvastikupoliitika põhialused 2035".

Read more...

Vabadussõjalaste juht Artur Sirgu mälestus saab augustis Järvamaal monumenti jäädvustatud

Artur Sirgu haud Helsingis.

Augusti algul avatakse Järvamaal Ambla kalmistu juures Eesti Vabadussõjalaste Liidu ühe juhi Artur Sirgu monument.
“Sihtasutus Mälestusselts “Artur Sirk” loodab ausamba hiljemalt juulikuu lõpuks üles seada ning ausamba piduliku avamise augusti algusesse, Artur Sirgu surma-aastapäeva ajale korraldada,” ütles sihtasutuse juhataja Triin Kuusk BNS-ile. Tema sõnul ei ole avamisürituse täpne kava veel paigas, mistõttu ei saa sellest detailsemalt rääkida.

“Arvestades Artur Sirgu ja vabadussõdalaste panust Eesti omariikluse arendamisse ning rahvuse eneseusu tugevdamisse, on ausammas vähim, mida me saame teha. Ajalugu tuleb mäletada ning Sirgu tegevuse au sees hoidmine peab olema ka järgnevate põlvkondade kohustus. Arvestades asjaolu, et Sirk sündis Ambla kihelkonnas, õppis kolm aastat Ambla kihelkonnas ning et tema vanemad on maetud rajatavast ausambast 50 meetri kaugusel, on tegemist väga tähendusrikka asukohaga,” rääkis Triin Kuusk mälestusseltsi loomise aegu 2016. aastal.

Sirgu surmast möödus eelmise aasta 2. augustil 80 aastat, kuid selleks ajaks ei saanud monument rahapuudusel valmis. Nüüdseks on raha peamiselt niinimetatud katuserahade arvel siiski leitud ja pronksist monument on peaaegu valmis.

“Ausamba kogumaksumus jääb 36 000 euro raamesse, millest 34 000 eurot on kogutud kahe aasta jooksul Riigikogust eraldatud regionaalsete toetuste finantsidest ning millest 2200 eurot on kogutud annetustelt ligi sajalt eraisikult,” ütles Triin Kuusk. Ausamba loomisel osales skulptor Ekke Väli, selle valab pronksi Bruno Kadak.

Mälestusseltsi “Artur Sirk” eesmärgiks on vabadussõdalaste tegevuse teadvustamise. Sihtasutuse asutajad ja juhatuse liikmed on Triin Kuusk ja Jaak Madison ning nõukogusse kuuluvad ajaloolane Jaak Valge, korporatsioon Sakala vilistlane Art Johanson ning ajaloohuviline Daniel Mereäär.
“Ajaloo kordumise vältimiseks peame meeles hoidma Eesti kangelasi, kes uskusid oma riiki ja rahvasse ning olid valmis seda kaitsma surmani. Sirk oli üheks neist ning meie riiklik kohustus on heastada need kuriteod, mis pandi toime Sirgu ja vabadussõjalaste vastu ning mis lõppesid iseseisvuse kaotusega,” on Jaak Madison öelnud.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/vabadussojalaste-juht-artur-sirgu-malestus-saab-augustis-jarvamaal-monumenti-jaadvustatud/

Read more...

kolmapäev, 23. mai 2018

Immigratsioonivastased jõud hakkavad valimistel multikultuurses Rootsis võimupositsiooni sihtima

Populaarsusuuringus on Rootsi Demokraadid ja sotsiaaldemokraadid ühel pulgal.

Möödunud nädalal avaldatud YouGovi küsitluse järgi saaksid immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid praegu 23% valijate häältest, olles seega hetkel sotsiaaldemokraatidega samal tasemel.
Toetus neile kasvas pärast debatti, mille võitis  Rootsi Demokraatide liider Jimmie Åkesson ja kus peamisteks teemadeks olid sisseränne ning sellega seotud turvalisus.

Göteborgi Ülikooli politoloogiaprofessor Sören Holmberg kommenteeris, et hoolimata sotsiaaldemokraatide katsetest kehtestada enne valimisi rangem rändepoliitika, on Rootsi Demokraadid valijate silmis rändeküsimustes jõulisemad. “Mida rohkem sisserände üle arutletakse, seda positiivsem on see ka Rootsi demokraatide jaoks,” lisas ta.

Holmberg lisas, et praeguse peaministri Stefan Lovfeni ebapopulaarsus võis halvavalt mõjuda ka sotsiaaldemokraatide positsioonile küsitluses.

Rootsi Demokraatide kõrge populaarsus noorte valijate seas vanuses 18-34 näitab, et nagu kogu Euroopas, nii on see vanusegrupp ka Rootsis hakanud seniste võimuparteide asemel toetama rohkem paremasse või vasakusse serva kalduvaid erakondi.
2014. aasta valimistel võitsid Rootsi Demokraadid 12,9% häältest. Uued valimised toimuvad septembris.

Allikad: Breitbart, kansalainen.fi.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/immigratsioonivastased-joud-hakkavad-valimistel-multikultuurses-rootsis-voimupositsiooni-sihtima/
 

Read more...

“Itaalia eelkõige” ja professor-peaminister

 Luigi Di Maio hakkab suruma käesoleva aasta 1. märtsil Giuseppe Conte (paremal) kätt. Foto: Scanpix

Valimistejärgses Itaalias on astutud tähelepanuväärne samm valitsuse moodustamise suunas – nimelt on Liiga ja Viie Tähe Liikumise liidrid Matteo Salvini ja Luigi Di Maio käinud välja peaministri.

Kummatigi ei paku end peaministriks kumbki neist, vaid valik on langenud Firenze ülikooli juuraprofessorile Giuseppe Contele.
Conte valitsuses kannaks Salvini siseministri- ja Di Maio tööministri portfelli.
Itaalia meedia andmetel esitab Salvini valitsuse koosseisu projekti president Sergio Mattarellale täna.
Uus ja mõneti USA presidendi Donald Trumpi järgi joonduv “Itaalia esiteks” valitsus on otsustanud saata maalt välja 500 000 illegaali ning raputas äsja Euroopa finantsturgusid oma lekkinud või teadlikult lekitatud kavatsusega nõuda Euroopa Keskpangalt (EKP) Itaalia 250 miljardi eurose riigivõla kustutamist.
Koalitsiooni lõplikus projektis võlavabastuse nõuet pole, kuid analüütikud aduvad lekkes trendi teatavakstegemist.
Igal juhul on Prantsusmaa juba jõudnud hoiatada Itaaliat euroala finantsstabiilsust õõnestamast ning pannud “tsoonikaaslastele” oma majandusministri Bruno Le Maire’i suu läbi südamele täita oma eelarvelised lubadused.
“Kõik Itaalias peavad mõistma, et Itaalia tulevik on Euroopas ja mitte kusagil mujal,” manitses Le Maire.
“Ja kuna [Itaalia] tulevik on olla Euroopas, on olemas reeglid, mida tuleb respekteerida.”
Itaalia riigivõlg püsib eeldatavasti ka tänavu 130 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust ehk kriisihõnguliselt enam kui kaks korda kõrgemal blokis lubatud 60 protsendist.
Samas tahab Liiga kärpida makse, Viis Tähte aga on lubanud vaestele rohkesti raha jagada.

Allikas: http://objektiiv.ee/itaalia-eelkoige-ja-professor-peaminister/
______________
Huvitav on näha, mida see euroskeptikute ja äärmuslaste valitsus siis Itaalias tegelikult ette võtab, EL on igatahes hirmul, tegemist on suuruselt liidu kolmanda majandusega.
M.I.

Read more...

Rahvusliku taassünni nimel: See on nüüd täiesti absurdne asi.


Miks me sellele Iraanile sanktsioonid keerame, kui lepingut rikkus hoopis USA? Iraan pole mitte midagi sellist teinud, mille eest teda karistama peaks. Kui me soovime et Iraan ei müüks Jeemenile relvi ja tooks väed ära Süüriast, siis mida Iraan selle eest vastu saaks? Mida on USAl talle pakkuda. Sanktsioonide panemata jätmine pole õige vastus, see on väljapressimine. ME NÄEME KUIDAS ÜKS RIIK OMA MÕJUPIIRKONDA LAIENDAB MAAILMAS JA KEEGI EI KOBISE KA.
https://maailm.postimees.ee/4491933/pompeo-ahvardas-iraani-ja-esitas-uued-noudmised

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 22. mai 2018

“Räägime asjast” 20.05.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-20052018/
 

Read more...

Peaminister: Ungari kaitsmine on meie enda, mitte NATO või Euroopa Liidu kohus

 Näppu näitav migrant Ungari politseinike taustal, oodates 2015. aasta 15. septembril teda ja kaaslasi Röszke külla kogumispunkti toimetavat bussi. Foto: Scanpix

Peaminister Viktor Orbán ütles sel nädalal kaitseväe uut ülemjuhatajat tutvustades, et riigikaitse on Ungari enda kohus ning rahvad, kes “oma maad kaitsta ei suuda, pole seda väärt.”

“Ungari kaitse ei ole NATO ega Euroopa Liidu, vaid meie enda kohus,” kinnitas Orbán ning lisas, et “tänases olukorras on julgeolek meie ajastu kõige väärtuslikum valuuta.”
“Nüüd oleme me õppinud, et meist kaugemal [lahvatavad] konfliktid võivad jõuda meie piirini paari nädalaga – ja just praegu ootavad teeleasumise võimalust miljonid migrandid,” hoiatas valitsusjuht.
Samal ajal on Orbáni piiripoliitikat vastu tahtmist tunnustanud professor Francis Fukuyama.
Filosoofi sõnutsi on madjaril piirivalve osas paraku õigus ning “Schengeni tsoon ilma välispiire kaitsmata ei toimi.”

Allikas: http://objektiiv.ee/peaminister-ungarit-kaitse-meie-enda-mitte-nato-voi-euroopa-liidu-kohus/

Read more...

Aldo Roomere: Sai täna siis PPA-s kükitatud ja uut ID-kaarti oodatud.

 On seal ootamas kõiksugu karvaseid ja sulelisi, minu läheduses toimetas üks poolkuupassiga moslem, sai hunniku pabereid ja palju pugejalikult imalat naeratust politseitädilt. Kohale loivas ka üks neeger, istus poole tagumiku ulatuses toolile ja hakkas kätega vehkides mölisema. Mölises kohe väga palju, sai siis hunniku pabereid ja hakkas kirjutama! Uskumatu, oskaski kirjutada. Kirjutas umbes sama palju kui mölises, siis saadeti ühte teise lauda ilma mingi järjekorrata, kust naases varsti vanasse kohta ilma mingi järjekorrata.

Tädid olid väga sabinas, kolm tädi oli korraga arvuti otsas upakil, muudkui seletasid ja askeldasid omavahel, neeger mängis samal ajal oma labidalaiuse nutitelefoniga või jõllitas niisama juhmi näoga ümbritsevat saginat. Siis tuli veel neljas tädi neegrimurele abiks, vahepeal jooksid ringi ja tulid jälle tagasi. Möödus umbes kolmveerand tundi, neegrimolu sai oma paprihunniku kätte ja loivas minema. Järeldus: ühe neegri nahka läheb umbes 15-20 inimese järjekord.

No siis tuli minu järjekord kah kätte, pärast mõnigaid viperusi koodilugemisega sain uue kaardi kätte ja uurisin tädi käest, kuidas siis selle turvalisusega ka on, et kas mõne päeva pärast teatatakse, et jälle miski paarkümmend tuhat eksemplari päin persetta lännu. Tädi naeratas selle peale oma vapustavalt võluvat ametnikunaeratust ja kostis, et see selgub alles hiljem. Mina siis vastasin seepeale, et eks siis tean, keda kohtusse kaevata, kui mu pangaarve lagedaks tehakse ja soovisin talle kena päeva jätku.

On meil alles e-riik, sama võimas ja vankumatu kui Toompeal kükitav ja privileege nautiv ludride bande, kes ennast valitsuseks nimetab.

Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 21. mai 2018

MATTI ILVES: VABAERAKONNAST

Vabaerakonna esinduskogu valis Artur Talviku asemel jälle perteikest juhtima Andres Herkeli. Artur Talvikul ei olnud selgelt võimekust, te arendada ja tugevndada erakonda, ega ka Herkel antud ebapopulaarsuse olukorras enam midagi teha ei suuda.
Tegelikult olen ma selles erakonnas pettunud, küsimus on selles, et neil ei ole julgust toetada ühtegi Eesti riiki tugevndavat ja kaitsvat seisukohta, mis kesvõi osaliselt läheb vastuollu liberaaldemokraatliuku valitseva idoloogiaga.

Vabaerakond ei kõlba samuti valitsusse, sest nad on niivõrd vabad, et ei saa olla kindel millist maailmavaadet nad pooldavad ja kuidas Riigikogus hääletavad.
See olukord näib aga süvenevat, sest Herkel ütles "Vikerraadios", et ta kutsub valimistele ja nende nimekirjas kandideerima ka erakonda mitte astunud isikuid, peaasi, et ollakse üldjoones nõus partei progammiga (teatavasti on ka see ka praegu poolik).
Sellga süvendab A.Herkel veelgi erakonna ebamäärasust ja vaevalt see parandab nende seisundit, võib-olla tõmbab juurde vaid mõne kuulsama nime, lihtsalt vaid poliitikas katsetaja.
Artur Talvik astus välja parteist, peale seda andis ta neile veel erti totra soovituse, valida juhiks suur globalist ja vabamüürlane Indrek Tarand, kes pidi otsima Eestist parteid kuhu astuda!

Tõenäoliselt ei ole Vabaerakonnal asja enam järgmisesse Riigikogusse.

Read more...

2018.05.15 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/17215-2018-05-15-otse-kumnesse


Read more...

Fookuses erisaade: edasikestmiseks vajab Objektiiv teie toetust!



Portaali Objektiiv videoproduktsioon
Vaata annetuse tegemiseks siit: http://objektiiv.ee/anneta/

Read more...

pühapäev, 20. mai 2018

Tõejärgne maailm

Allikas: Facebook

Read more...

Aina rohkem päevakorral — kas Eesti võimupoliitikud käivad maailmas katteta lubadusi jagamas?

Eesti president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.


Sotsiaalmeedias on tekitanud vihast vastukaja president Kersti Kaljulaidi suust kõlanud sõnad, mida ta ütles kohtumisel Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulosega, ja mis mingilgi moel tegelikkust ei kajasta. “Võime küll geograafiliselt asuda Euroopa eri nurkades, aga olles partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATO-s teame, et eesseisvaid väljakutseid, olgu selleks julgeolek või ränne, saab lahendada vaid ühiselt,” rääkis Kaljulaid.

“Kreeka on olnud Vahemere idaosa ebaseadusliku rände eesliinil ja Eesti on andnud oma panuse nii osaledes Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevuses kui ka võttes vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi,” lisas ta.
“Eesti hindab kõrgelt Frontexi tegevust EL-i välispiiri turvalisuse tõstmisel ja oleme selleks saatnud appi ka oma inimesi ja tehnikat,” ütles Kaljulaid reedel Kreekas Pireuse sadamas asuvat Frontexi staapi külastades. Ka see ei ole õige, sest kõnealune organisatsioon on rände tõkestamisel väga hambutu olnud.

Mõistusega inimesele jäävad sellised loosunglikud sõnad õõnsateks, sest me teame reaalsust — me käendame ja maksame kinni Kreeka võlgu ning peame vastu võtma pagulasi, keda Kreeka oma olematu piirivalve tõttu massiliselt sisse lubab — hoopis muu Euroopa peab lahendama Kreeka niinimetatud väljakutseid. Kaljulaid aga jagab visiitidel taas kaudseid lubadusi — me oleme valmis teie Lesbose saarel märatsejad vastu võtma!

Suuri sõnu seadis kokku ka peaminister Jüri Ratas, kes viibis EL-i liidrite tippkohtumisel Sofias. “Euroopa Liit on Lääne-Balkani riikide olulisim investor ja turg. Tugevad ühendused ja investeeringud toetavad veelgi nii regionaalset kui ka Euroopaga lõimumist juba enne liikmeks saamist. Toetame Lääne-Balkani sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonda, kahekordistame Erasmus+ rahastamist ja loome Lääne-Balkani noorte labori, toetame kahe kiirtee rajamist, ühendame elektriturud ning anname erainvestoritele lisakindluse Lääne-Balkanisse investeerimisel,” jutustas Ratas BNS-i vahendusel. Seda juttu ajab selle riigi peaminister, kus ollakse paanikas eurorahade vähenemise tõttu!

New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil neljapäeval osalenud välisminister Sven Mikser aga rõhutas, et rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel. „Rahvusvaheline õigus on meie jaoks eksistentsiaalse olemusega ning see peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Oleme valmis selle eest seisma,“ sõnas Mikser. „On kahetsusväärne, et reeglitel põhinevat maailmakorda seatakse kahtluse alla. Seda olulisem on julgeolekunõukogu roll rahvusvahelise õiguse eest seisjana,“ lisas ta.

Reeglitel põhinevat maailmakorda pole ammugi enam, selle on uppi paisanud nii Venemaa kui ka Lääs, ja seda kõigis maailma piirkondades Süüriast kuni Ida-Ukrainani, ÜRO aga väärib juba ammu oma nimetust UN – United Nonsenss. Siinkohal rõhutaks ka välisministri öeldud sõnaühendit “on kahetsusväärne”, sest sotsiaalmeedias on Mikser saanud tuntuks kui “hukkamõistuminister”.
Muuhulgas vahendavad meediakanalid ka suure hulga Eesti poliitikute lubadusi, kes üle maailma ringi reisides kõrgelennulisi kõnesid peavad — seda eriti Aafrikas, kus näiteks Etioopias ja Rwandas on nad juba pidevad külalised, sealhulgas eelnimetatud Kaljulaid ja Mikser.

Kõigi nende poliitikute sõnade kallal poleks mõtet noridagi, kui neis ei peituks ohtlik tendents —
kõik nad annavad Eesti riigi ja rahva nimel lubadusi, mille täitmist neilt ka ootama hakatakse, kuid siis tuleb seda teha suuresti oma rahva tuleviku arvelt, kes pole sugugi veel “viie rikkaima riigi” seas, kuid on rahvusriigi staatuses. Võimulolijad peaksid rohkem kasutama oma õigust vait olla või siis andma lubadusi, millel on ka katet, veel parem aga, kui nad ütleksid mistahes foorumil üldsõnalise jutu asemel välja selle, milleks Eesti tegelikult võimeline on.

Kreeka põgenike vastuvõtmine, vaeste Balkani riikide turgutamine ja “reeglitel põhineva maailmakorra” tagamine pole meile jõukohane, küll aga kvoodipagulastest keeldumine, oma rahva elujärje parandamine ja suurte EL-i riikide sabas sörkimise lõpetamine.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/aina-rohkem-paevakorral-kas-eesti-voimupoliitikud-kaivad-maailmas-katteta-lubadusi-jagamas/

Read more...

Sven Kivisildnik: ( : ) uus demokraatia

enne oli nii et rahvas
valis endale valitsejad

nüüd on nii et valitsus
valib endale uue rahva

miks valitsus eelistab
oma rahvale illegaale

on selge eelmine rahvas
lihtsalt ei saanud hakkama

äärekosmos
19.05.2015

Read more...

laupäev, 19. mai 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Tiit Madisson: Miks sakslased on kaotanud rahvusena oma väärikuse ja vastupanuvõime?

Sionistlik kättemaksuprotsess Nürnbergis

1945. aasta mais kapituleerus Saksa Reich kui sõjaline jõud, kuid okupatsioonijõududel seisis ees suur ülesanne: diskrediteerida saksa rahva ees (kes Adolf Hitleri Saksa Rahvussotsialistliku Töölispartei demokraatlikul teel 1933. aasta märtsis võimule valis) hitlerlikku võimuladvikut. Selle tähtsa ülesande elluviimise esmaseks ürituseks sai Nürnbergis aastatel 1945-1949 korraldatud kohtuprotsesside jada, millest tähtsaimaks peetakse 15.11.1945 - 01.10.1946 toimunud Saksa juhtkonna üle korraldatud Nürnbergi tribunali, mille raskuskese langes juutidevastase genotsiidi eest karistamisele.

Nürnbergi protsess oli poliitiliselt motiveeritud üritus, mille peamiseks eesmärgiks oli mitte ainult sõja kaotanud režiimi diskrediteerimine, vaid ka põlvili surutud rahvuse meelsuse täielik muutmine. Mistõttu endale selle eesmärgi võtnud võitjariigid ei teinud nägugi, et tegu võiks olla mingi õigusliku kohtupidamisega. USA-poolne peasüüdistaja ja endine justiitsminister Robert Jackson teatas ilma igasuguse valehäbita: “Nürnbergi protsess on liitlasriikide sõja jätk Saksamaa vastu, tribunal ei ole seotud protseduuriliste või muude meie kohtusüsteemile või põhiseaduslikule süsteemile omaste sätetega.”
Nürnbergi protsessi poliitilise olemuse iseloomulikuks tunnuseks oli sionistlike juutide tähtis roll selle kättemaksuprotsessi organiseerimisel. Maailma Juudi Kongressi (World Jewis Congress – WJC) president Nahum Goldmann kirjutas oma 1969. aastal avaldatud autobiograafias, et Nürnbergi pribunal oli WJC sünnitis ja lisas, et “neil õnnestus liitlaste liidreid veenda ideest kinni haarama”. Viimatinimetatud organisatsiooni ametlik esindaja Nürnbergi tribunalil rabi Maurice Perlzweig avameelitses 1949. aastal, et “just Maailma Juudi Kongress korraldas kohtupidamise läbiviimise”, nagu teavitas Londoni leht Jews Chronicle 16. novembril 1949.

Kaks USA armee ohvitseri, sionistlikud juudid, kolonelleitnant Murray Bernays ja kolonel David “Mickey” Markus (kellest sai 1948. aastal sionistlike võitlussalkade Haganah juht Palestiinas) mängisid Nürnbergi kättemaksuüritusel võtmerolli. Ajaloolane Robert E. Conet väidab oma 1983. aastal New Yorgis ilmunud teoses “Nürnbergi õigus” (“Justice at Nuremberg”), et “kolonelleitnant Bernays oli juhtiv jõud, kes rajas tee Nürnbergi”. Nimelt veenis Bernays sõjaminister Henry Stimsoni ja teisi mõjukaid USA poliitikuid andma võidetud Reichi juhid võitjariikide kohtu alla. Tulihingeline sionist kolonel David Marcus oli tähtsuselt kolmas mees, kes määras kindlaks Ameerika poliitika okupeeritud Saksamaal, sest sõjajärgsetel aastatel juhtis ta Ühendriikide valitsuse Sõjakuritegude Komisjoni (U.S. War Crimes Comission), kus tal oli võimalus välja valida peaaegu kõik protsessi USA-poolsed kohtunikud, prokurörid ja advokaadid. USA prokurör Thomas Joseph Dodd on tunnistanud, et protsessil tegutsenud prokuröridest olid 75 protsenti juudid.

Ühendriikide Iowa osariigi ülemkohtu juudist kohtunik Charles F. Wennerstrum pettus sügavalt selles “õigusemõistmises”, tunnistas ajalehes The Chicago Tribune (23. 02. 1948), et “kui ma seitsme kuu eest oleksin teadnud seda, mida tean täna, siis ei oleks ma kunagi siia sõitnudki”. Samuti julges “väljavalitud” rahva hulka kuuluv jurist viidata oma rahvuskaaslaste osale justicia vägistamises: “Siinne atmosfäär on ebaterve. Kasutati advokaate, ametlikke tõlke ja uurijaid, kes alles viimastel aastatel olid saanud Ameerika kodanikeks, kelle eelnev elu oli neis juurutanud vihkamist ja eelarvamusi Euroopa vastu.” Lõpuks tuli ausa meele säilitanud kohtunik järeldusele, et “kohtuprotsess pidi sakslasi veenma oma juhtide süüs. Nad veensid sakslasi üksnes selles, et nende juhid kaotasid sõja palju tugevamale vallutajale”.
Kuna ajalugu on teadupoolest dünaamiliselt muutuv teadus (kus ajalugusid kirjutavad võitjad), siis pandi Nürnbergi protsessil paika sobivad “ajaloolised tõed”, mille alusel hakati tegema õuduspropagandat, millest juhinduti sakslaste pärastsõjaaegsel ümberkasvatamisel. Mis viis ajapikku Saksamaal “kahetsuskultuuri” tekkimiseni, mida on nimetatud ka (rahvustunde hävitamiseks mõeldud) psühholoogiliseks genotsiidiks.

Protsessil natsidest kohtualustele esitatud suurimaiks süüdistuseks oli massiline juuditapp ehk holocaust, nagu seda on kombeks tänapäeval nimetada. Kuna juudivastast genotsiidi tõendavad dokumendid praktiliselt puudusid (sest natsid olid huvitatud juutide, kui tööjõu kasutamisest, mitte nende totaalsest hävitamisest), pidi dokumentide puudumist korvama tunnistajate ja kohtualuste ütlused. Mida tihtilugu saadi süüdistavate piinamise ja massilise valetunnistajate kasutamise abil. Just Nürnbergis pandi paika, et natsionaalsotsialistid tapsid sõja jooksul 6 miljonit juuti, mis koonduslaaagreis toimus põhiliselt gaasitamise teel, millest sai sestpeale “ajalooliselt tõestatud fakt”, mis ei kuulunud karistuse ähvardusel mitte mingile vaidlustamisele.
Erinavalt paljudest rahvuskaaslastest julges prantsuse juudist ajaloolane Léon Poliakov säilitada mõningase objektiivsuse, kui tunnistas 1986. aastal Pariisis ilmunud raamatus “Viha õhutaja”(“Bréviaire de la haine”): ”…juutide hävitmine jääb meile nii oma kontseptsiooni kui ka paljude teiste punktide osas ebaselgeks. Deduktsioonid ja psühholoogilised kaalutlused ning kaudsed kirjeldused lubavad meil selle plaani arengut ligilähedaselt rekonstrueerida. Siiski jäävad paljud üksikasjad alatiseks teadmata. Mis puutub spetsiaalse hävitusplaani tegelikku kontseptsiooni, siis ei ole selle kolme või nelja peasüüdlast enam elus. Mitte  ühtegi dokumenti ei ole säilinud – võib-olla pole neid iial olema olnudki.” Mistõttu asuti energiliselt leidma tunnistajaid nii “ime läbi pääsenute”, kui ka massitapu süüdlaste hulgast.

Tribunali peatunnistajaks oli endine Auschwitzi laagri komandant Rudolf Höss, kes tabati 1946. aasta märtsis ühes Schleswig-Holsteini talus. Inglise kirjanik Rupert Butle on oma raamatus ”Surma leegionid” (“Legions of Death”) kirjeldanud Hössi piinamist seda läbiviinud Inglise armee juudist seersandi Bernard Clarkei jutule tuginedes. Pärast kolmepäevast piinamist suutis Rudolf Höss anda enam-vähem seostatud tunnistuse, millele tuginevalt saadi Nürnbergis teada, et Auschwitzis toimus vangide surmamine gaasitamise teel. Vastloodud “ajaloolist fakt” ei suutnud väärata asjaolu, et ühtki nn natslike laagrite gaasikambrit ei suutnud sovettidest, ameeriklastest ja brittidest “vabastajad” avastada. Auscwitzis oleva gaasikambri, mida tänapäeval turistidele näidatakse, ehitasid alles 1946. aastal punapoolakad.

Pärast tunnistuse andmist Nürnbergi tribunali ees viidi Höss Krakowi vanglasse, kus temaga tegeles ekspertide grupp, mida juhtis juudist spetsialist Jan Shem. Nürnbergis surma mõistetud Auschwitzi komandant jõudis enne ülespoomist 16. aprillil 1947 paberile panna oma autobiograafilised märkmed, mis varsti avaldati poolakeelses tõlkes. Ja mis 1958. aastal nägid peale põhjalikku redigeerimist trükivalgust ka originaalis. Huvitav on teada, et Nürnbergi tribunalile Hössilt laekunud avaldus oli ingliskeelne(!), mida Rudolf Höss üsna vaevaliselt tönkas. Kirjalikus ülestunnistuses seisis: “Ma juhtisin Auschwitzi laagrit kuni 1. detsembrini 1943 ja arvan, et seal hävitati gaasiga ja hiljem põletati mitte vähem kui 2,5 miljonit inimest; veel pool miljonit suri nälga ja haigustesse.” Aastatega on vasturääkivusi ja fantaasiat sislduvad “mälestused” oma tõepärasuse kaotanud, sest juba ammu peavad isegi holokausti-entusiastid Auschwitzis hukkunud vangide arvuks “kaugelt üle ühe miljoni”. Samas kasutavad holokausti-uurijad muus osas ikka veel fantaasiarikast raamatut “Auschwitzi komandant” tõsiselt usutava viitematerjalina, sest mingeid dokumente, mis tõestaksid gaasikambrite olemsolu, ei ole olemas.

Auschwitzi laagri ühe hoone seinal ilutses kuni 1985. aastani kolmes keeles (prantsuse, saksa ja vene) mälestustahvel, kust võis lugeda: “Laagri eksisteerimise vältel registreeriti seal 405 222 vangi (mehe, naise ja lapse) kohalolek, kellest Auschwitzis ja teistes laagrites hukkus umbes 340 000 inimest.” Sellel plakatil olev tekst tunnistas, et Suure Vale püstihoidmine on üsnagi raske tegevus, mis võib esile kutsuda ka tagasilööke ning ebameeldivaid küsimusi.
Ilmselt on paljudele holokausti-valest häiritud kodanikele silma hakanud, et kuigi  Auschwitzis hukkunute arvu on tublisti korrigeeritud, püsib müütiline arv - 6 miljonit hukatud juuti - ikka veel vasturääkimist mittesallivana, kuigi vahepeal on vähemalt Auschwitzi osas seda redigeeritud umbes kolme miljoni võrra. Kui peaksid sellekohase küsimuse esitama, saad “demokraatlikus” Läänes koheselt antisemiidi või “juudiõgija” sildi otsa ette, millele järgnevad teatud kitsendused või lausa repressioonid!

Sellal, kui vahetpidamata tõestati natsirežiimi ainulaadset jõhkrust, seadustati lääneliitlaste okupatsioonitsoonides Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia, mille iluveaks oli asjaolu, et selle sisseviimine toimus üksnes tänu liitlaste võidule Teises maailmasõjas. Demokraatiat Lääne-Saksamaal tugevdati sellega, et iga kohtuprotsessi ajal jooksutati lugematuid kooliklasse läbi kohtusaalide. Millega taheti sakslaste nooremal põlvkonnal maha suruda igasugune rahvustunne ja eneseväärikus ning saavutada valmisolek Bonni poliitika heakskiitmisel, mis nägi ette täielikku allumist USA huvidele. Seega etendasid need protsessid veel 1970.-1980. aastailgi üliolulist osa sakslaste eneseteadvuse riismete purustamisel.

Kuue miljoni juudi hukkamise müsteerium on revisionistlikke uurijaid huvitanud vähemalt samapalju, kui holokaustidogmaatikuid. Viimaste hulka kuuluv ajaloolane Wolfgang Bens tuli oma 1991. aastal ilmunud raamatus “Dimension des Völkermordes” välja lihtsustatud “teadusliku tõestusega”. Mille järgi 1939. aastal elas Euroopas 9,5 miljonit juuti, 1950. aastal aga vaid 2,75 miljonit, millest tuleneb, et üle kuue miljoni juudi tapeti. Samale “loogikale” tuginedes võib analoogse põhjendusega väita, et kuna 1944. aastal elas Saksamaal Oder-Neisse joonest idas 12 miljonit sakslast, kuid 1950. aastal ainult umbes üks miljon, siis ülejäänud tapeti! (Ei tarvitse ju ajalugu mittetundvad inimesed teada, et Ida-Saksamaalt küüditati sõjajärgsetel aastetel 12 miljonit sakslast läänepoolsetele Saksa aladele.) 1981. aastal ilmus saksa päritolu ameeriklase Walter Sanningi raamat “Likvideerimine” (“Die Auflösung”), mille eesmärgiks oli “haihtunud” juutide saatuse uurimine. Kus uurija tugines mitmes riigis toimunud rahvaloenduste andmetele, kusjuures põhimõtteliselt kasutas vaid liitlasriikide ja juutide esitatud statistilisi andmeid. Tuginedes suuresti Euroopa suurimate juudi elanikkonnaga riikide Poola ja NSV Liidu juutide saatusele, lükkab ta ümber Wolfgang Bensi teoses avaldatud andmed. Oma kirjutisega tõestab Sanning, et juute võis “kaotsi minna” mitmetel põhjustel: massilise emigreerumise tõttu enne ja vahetult peale sõda, Poola juutide sattumine NSV Liitu pärast 1939. aasta Ida-Poola liitmist NSV Liiduga, Ida-Poola “kapitalistlike” juutide represseerimise läbi Gulagis, pärastsõjaaegset perekondade lahkuminekut jne, jne. Samas on teada, et kuna enne Teist maailmasõda elas maailmas 15 miljonit juuti ja nüüdsel ajal umbes samapalju, siis oleks 6 miljoni juudi hukkamine kindlasti mõjutanud “väljavalitute” arvukust mitme põlvkonna vältel. Põhjusel, et juudid teadupoolest ei paista silma oma suure sündimusega.

"Saksa ja Austria poliitikud ning intellektuaalid kannavad holokausti-lugu endaga pidevalt kaasas ja see tundub esmapilgul tõendavat, et neil on õigus. Võiks ju küsida – miks peaksid need inimesed omaenda rahvast väljamõeldud koledustega koormama?/.../ Saksamaa Liitvabariik võttis nii sise- kui välispoliitilistel põhjustel üle võitjate ajalookäsitluse. Ühelt poolt tahtsid Saksa poliitikud ja intellektuaalid pidevalt natsionalismi barbaarsust näidates oma rahvast ümber kasvatada; teisalt tahtis Lääne-Saksamaa silma paista USA täiusliku liitlasena, soovides nii vältida sionistide poolt kontrollitud Ühendriikide meedia lakkamatut saksavastast kampaaniat.
Lääne-Saksa konservatiividele oleks nüüd juba piisanud mõõdukast holokausti- ja gaasikambripropagandast. Kaks korda kuus Auschwitzi koleduste rõhutamist oleks neid rahuldanud, kuid varsti haarasid vasakpoolsed teema enda kätte. Nende eesmärgiks oli igasuguse rahvustunde täielik allasurumine. Ajakirjandus, televisioon, vaimulikud ja kooliõpetajad serveerisid rahvale Auschwitzi juba kolm korda päevas. Konservatiivid ei saanud selle vastu midagi teha, sest siis oleks neid kohe süüdistatud Hitleri puhtakspesemises. Nüüd istusid nad koos vasakpoolsetega ühes lõksus, kust enam väljapääsu ei ole: alates CSU poliitikutest kuni “roheliste” meediainimeste, kirjanike, teadlaste, ühiskonnaaktivistide ja “ajaloolasteni”, kellele maksti aastakümneid tasu üksteise udujuttude kopeerimise ning oma rahva kriminaliseerimise eesmärgil ajaloo võltsimise eest. Kogu riigi juhtiv ja avalikku arvamust kujundav seltskond üritab meeleheitlikult pankroti päeva edasi lükata. Seda tehakse ajaloos ennenägematu ulatusega ajakirjanduse tsenseerimisega, ühe pealetükkivama holokausti-propaganda kaudu (tänapäeval kirjutatakse holokaustist palju rohkem kui kümme või kakskümmenda aastat tagasi), tagatipuks lõputu “nõiaprotsesside” reaga, kus ainuke tõestusvahend revisionistide vastu on see, et kuue miljoni juudi tapmine olevat tõestatud fakt," kirjeldab sakslaste rahvustunde hävitamist 1993. aastal ilmunud raamatu “Holokaust katsestendil”(“Holocaust auf dem Prüfstand”) šveitslasest autor Jürgen Graf.

Nürnbergi tribunali ja sellele järgnenud saksa rahva kallal rakendatud “ajaloolisele tõele” tugineval, karjuval valel ja vägivallal püstiseisvate “kasvatusmeetodite” kirjeldamisega püüdsin selgitada, kuidas on murtud selle usina, korraliku, tööka, kultuurse, tehniliselt nupuka ning rikka ajalooga rahva eetiline selgroog ja vastupanuvõime. Loomulikult ei ole mul olnud tahet eitada juutide massilist hukkumist/hukkamist Teise maailmasõja ajal, ka ükski revisionistlik uurija (kellest paljud on pidanud taluma repressioone) pole seda teinud. Muidugi hukkus massiliselt juute Wehrmacht´i okupeeritud Ukraina ja Valgevene aladel Einsatzgruppe´de püssitorude ees; mattus 1943. aastal ülestõusnud Varssavi geto varemete alla; suri nälga Lódži ja Kaunase getos; hukkus kurnatuse tõttu Dora laagri maa-alustes töökodades või Mauthauseni koonduslaagri kivimurdudes; suri plekilise tüüfuse epideemiates Auschwitz-Birkenaus; hukkus 1945. aasta talvel jalgsirännakuis Auschwitzist Gross-Rosenisse; suri pärast ameeriklaste vabastamist kurnatuse ja nälja tagajärjel Dachau laagris; tapeti liitlaste massilises õhurünnakus Nordhauseni laagrile jne, jne. Vihates ja põlates lausa füüsiliselt valet ja valetajaid, julgen tunnistada, et juutide saatus oli Teise maailmasõja ajal niigi jube, et ohvrite arvu veel kuue või lausa 12-kordselt suurendada. Kui mõni lugeja tunneb teema vastu suuremat huvi, soovitaks lugeda 2006. aastal ilmunud siinkirjutaja raamatut “Holokaust: XX sajandi masendavaim sionistlik vale”.

Paradoksaalsel kombel on mõningase vastupanuvõime suutnud säilitada Saksamaa idapoolsete liidumade elanikud, kes kuni 1990. aastani olid kommunistliku DDR-i kodanikud. Kes kogesid aastakümneid valelikku kommunistlikku ajupesu, kuid jäid ajaloolistel põhjustel ilma tunduvalt rafineeritumast sionistlikust propagandast. Seda tunnistavad Dresdeni 1945. aasta veebruarikuu Briti-USA terroripommituste ohvritele (mille hukkunute arv võis küündida kuni 250 tuhande tsiviilisiku ja põgenikuni) pühendatud massimeeleavaldused ja hiljaaegu Dresdenis ja Rostockis toimunud Merceli massiimmigratsiooni vastsed meeleavaldused, mis Eesti kartellimeedia poolt on loomulikult täielikult maha vaikitud.

Loodan, et suutsin eelnevaga anda vastuse pealkirjas esitatud küsimusele, miks holokausti ajupesu läbi nõrgenenud rahvustundega sakslased ei ole enam suutelised vastupanu avaldama uuele, seekord tervet läänemaailma hõlmavale Maailma Uue Korra kehtestamise katsetele. Mis kujukalt väljendub rahvustunde ja -riikluse hävitamises multikulti propaganda, kristliku kiriku tasalülitamise, rahvuslike traditsioonide allasurumise, traditsioonilise perakonnamudeli hävitamise, seksuaalvähemuste esiletõstmise, radikaalse islami tolereerimise, moraali hävitamise ja rahvuste segamise katsetes võõrast kultuurist ja rassist migrandimasside sissetoomise abil, mis eriti Saksamaal ja mitmes Euroopa riigis praegusel ajal aset leiab.

Read more...

Nädalakommentaar: kõngeva Euroopa Marxi ülistav hääl



Portaali Objektiiv videoproduktsioon
______________
Marksistide kuriteod, SIIN.
M.I.

Read more...

reede, 18. mai 2018

Neegriuputusest haaratud Tallinn muutub oma multikultuursusega rahvusmeelsele eestlasele hingematvaks

Neegrid Tallinnas.


Kolmapäeval läksin Tallinn-Väikeses 36 bussi  peale, kui peatusesse hakkas Magdaleena haigla poolt valguma arvukalt neegreid, puha noored elujõus mehed. Nägin, et mina polnud ainus, keda selline kogus musta multikultuursust häiris. Ja mõistagi hakkas bussitäis kihisema, kui kostus peatuse nimetus: Tehnikaülikool. Ilmselt on eelnimetatud kõrgkooli jällegi värske saadetis Aafrikast kohale jõudnud.

Mäletan, kuidas kunagine peaminister Rõivas õelutses kord nende kallal, kes väitsid, et Tehnikaülikooli ühikad on neegripesaks saanud. Seda võib praegugi süüdimatult väita, kuid fakt, et mustad “tudengid” koonduvad Tallinnas Mustamäele, lubab eeldada, et nende arvu pidev kasv, mida näeb just praegu Tallinna linnapildis, on suunatud ja teadlik — mingi salajase immigratsiooniukse kaudu jõuab Must Aafrika Eestisse. Kui varem olid vaid noored mehed, siis nüüd on üha enam näha ka noori naisi.

Ja mõistagi on paljude neegrite kaaslasteks noored eestlannad — soroslik tõuparandus on käima pandud. Eks see ole tüdrukute endi valik, aga minu lugupidamisega arvestada ei maksa.
Mis aga puutub Tallinna multikultuuristumisse, siis mind väsitab tugevalt see, et ühistranspordis ja muidu linnamiljöös valitseb valjuhäälne vene keel, ning viimasel ajal üha enam ka inglise keel. Räägin ka ise mõlemas keeles, nagu minu põlvkonnale omane, vene keeles pisut paremini, inglise keelt tönkan veidi kehvemini, aga eesti keele kõlast armsamat mulle pole.

Kui sõidan Lõuna-Eestisse puhkama, on see kui õnnistus, sest ümberringi kõlab vaid eesti keel. Ka Tallinnas jalutan õhtuti rohelusse mattunud Luitekülas, kus elavad valdavalt eestlased, ja siis on pärast päevast kesklinnas viibimist suur rahulolutunne, kui vastu tuleb eesti pere, isa, ema ja lapsed, kes arutavad, kuidas päev möödus. Erinevalt eestlust külvavast president Kaljulaiust tunnen mina vaid nende puhul, et nemad on meie inimesed. Kui Sildna, Mikko, Kallas ja kogu see multikultipere tahaks kallistada igat neegrit, siis minul tekib sama tunne eestlaste puhul.

Ma annan endale selgesti aru, kui “rassistlik ja ksenofoobne” kogu see minu arutelu tundub, kuid see on just see, mida ma tunnen ja mõtlen. Tõenäoliselt tunnevad sama veel paljudki eestlased, kuid nad kas ei mõtle selle peale, ei taha seda tunnistada või peavad sellist mõttelaadi koguni poliitiliselt mittekorrektseks patuks. Mina rahvuskonservatiivina ei varjagi seda, kui väga olen ma Eestis toimuva rahvastiku väljavahetamise vastu, ma ei varja, et võõrauputus mulle ei meeldi, ja ma luban, et võitlen selle vastu!

Lääne-Euroopa suurlinnadest kolib põlisrahvas minema, sest juurteta immigrandid koonduvad linnade anonüümsemale kivimaastikule. Ilmselt ootab sama saatus ka Tallinna, kuid ma usun, et EKRE suudab võimule tulles sellisele arengule käe ette panna. Immigratsioonipump tuleb lihtsalt teistpidi tööle panna.

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/neegriuputusest-haaratud-tallinn-muutub-oma-multikultuursusega-rahvusmeelsele-eestlasele-hingematvaks/

Read more...

Evolutsioon

Allikas: Facebook

Read more...

HIRMUÄRATAV: 43 protsenti kõigist vägistamistest Rootsis pannakse toime laste peal …! 92 protsenti saadavad korda immigrandid

HIRMUÄRATAV: 43 protsenti kõigist vägistamistest Rootsis pannakse toime laste peal. 92 protsenti kõigist rasketest vägistamistest saadavad korda immigrandi või varjupaigasaaja taustaga inimesed. Rootsi on tõusnud vägistamiste poolest kindlalt maailma tippu.
Rootsi Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu (Brottsförebyggande rådet; ehk lühendatult “Brå”) väljastatud 2017. aasta esimese poole statistika kohaselt registreeriti Rootsis ametlikult 3430 jõhkrat vägistamist.
  • 1470 juhul (ehk 43%) vägistamise ohvritest olid lapsed vanuses kuni 17 eluaastat.
  • 1960 juhul (ehk 57%) vägistati täisealisi (18+)

Kõikidest lapsevägistamistest:

  • 88% toimusid tüdrukute peal.
  • 12% toimusid poiste peal.

Täiskasvanute vägistamistest:

  • 95% toimusid naistega.
  • 5% toimusid meestega.

Väga murettekitavad on faktid:

  • 55% lapsevägistamiste ohvritest on kuni 14 aastased noored tütarlapsed.
  • 10% ohvritest kuni 14 aastased noored poisid.
  • 33% on tüdrukud vanuses 15-17
  • 2% poisid vanuses 15-17

Rootsi vägistajate esikümme päritolult:

  1. Iraak
  2. Afganistan
  3. Somaalia
  4. Eritrea
  5. Süüria
  6. Gambia
  7. Iraan
  8. Palestiina
  9. Tsiili
  10. Kosovo
Kas poleks aeg hakata avalikult rääkima kolmandatest riikidest pärit massilise migratsiooni ja avatud uste poliitikaga kaasnevatest laastavatest mõjudest?
—————————————————————–

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP