RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 31. jaanuar 2015

Laupäevased pildid


Read more...

Alaealiste abordi eelnõu surutigi läbi!

Text shown when image is not displayed


Paraku juhtus see, mida oli karta – sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased surusid lühikese aja jooksul läbi juba kolmanda otseselt perekonnavaenuliku seaduse ning võtsid vastu raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse parandused , mille kohaselt saavad alaealised teha aborti ilma oma vanemate teadmata.

Nagu valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide käekirjas juba harjumuspäraseks saanud, eirati täielikult nii meie sihtasutuse, Eesti Kirikute Nõukogu, Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka enam kui saja riigikogu sotsiaalkomisjoni poole pöördunud kodaniku põhjendatud kriitikat .

Mitte ühtegi argumenti ei võetud kuulda, mitte ühelegi tõsisele küsimusele ei antud vastust, mitte ühtegi loogilist vastuolu ei lahendatud!

Sellist õigusloome protsessi ei ole liialdus nimetada teerullitaktikaks. Kodanike häält ei kuulata, kaasamine on üksnes näiline ning perekonnavaenulikud seadused lihtsalt surutakse jõuga läbi. Paraku on just selline tänane parlamentaarne reaalsus!

Kõnealuse seadusemuudatuse tulemusena olemegi nüüd jõudnud Eestis absurdsesse olukorda, kus alaealistel ei ole õigust osta pakki suitsu või pudelit siidrit – kinnisvaratehingutest, laenu võtmisest või auto juhtimisest rääkimata –, küll aga on neile parlamendi poolt antud luba tappa oma sündimata laps, ilma, et vanemad sellest teadagi saaksid.

Ja see kõik on toimunud hoolimata tõsiasjast, et põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigil kohustus kaitsta sündimata laste õigust elule , just nagu kaitstakse kõigi teiste inimeste eluõigust.

Kõnealuse väga näotu ja tegelikult lihtsalt skandaalse seadusemuudatuse tagamaad võttis neljapäeval toimunud riigikogu istungil hästi kokku parlamendiliige Priit Sibul, kelle kõne võite vaadata klikkides alltoodud pildil. (Samuti saate kõnega tutvuda istungi stenogrammi vahendusel).

Sibul ütles oma kõne kokkuvõtvas osas väga kaalukad sõnad, mille ajakirjandus on sümptomaatiliselt jätnud täiesti tähelepanuta. Aga seda enam väärivad need sõnad siin väljatoomist: “Head kolleegid! Andkem endale aru, et abordi tegemata jätmine ei ole kunagi tragöödia, sest selle tulemuseks on väikese lapse sünd — väike, õrn, armas lapsuke. Seevastu abort on igal juhul tragöödia, sest selle tulemuseks on selle sama väikese, õrna, armsa lapsukese surm. Me kõik olime kunagi samasugused pisikesed inimesed, kelle eluõigust täna arutluse all olev otsus tõsiselt mõjutab. Jumal tänatud, et meil lasti sündida. Meie kui seadusandjate põhiseaduslik kohustus on seista selle eest, et ka kõik teised väikesed lapsed, kes on veel oma ema üsas, saaksid seadusandliku kaitse, mis lubaks neil siia maailma sündida. Seiskem selle eest, et austada, toetada ja kaitsta elu, mitte soodustada selle hävitamist. Kui me nii olulist põhimõtet oma tegevuses järgida ei suuda, siis ei ole meil mitte mingisugust moraalset õigust üldse seadusi vastu võtta! Sest seadused, mis ei austa kõige süütumate inimeste kõige esmast õigust — õigust elule – ei olegi seadused. Need on seaduse farss!”
Text shown when image is not displayed
 Siit näeme selgesti, millises sügavalt problemaatilises ja tõesti ohtlikus suunas on meie ühiskondlikud protsessid liikumas. Ja kui Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid tulevad valimiste järgselt uuesti võimule, siis need protsessid ka jätkuvad.
Ma tänan veel kord kõiki neid paljusid inimesi, kes käitusid tõeliste kodanikena ja pöördusid riigikogu poole palvega mitte tühistada alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõuet ja mitte võtta vanematelt õigust oma tütarde kõige suuremat kaalu omavates otsustes kaasa rääkida.

Olgugi, et meid ei võetud kuulda, olen ma veendunud, et meie pöördumised ei ole olnud ilma asjata – ainuüksi selle pärast, et me ei ole vaikides pealt vaadanud, kuidas meie ühiskonnas perekonna õigusi õõnestatakse.

Kui tahame, et Eestist saaks demokraatlik riik, siis peame ka endi kui kodanike suhtes olema senisest palju nõudlikumad, mh seeläbi, et nõuame poliitikutelt austust meie ühiskonna alusväärtuste ja terve mõistuse vastu.

Samuti on täiesti selge, et kui tahame loota sündimata laste väga kurva olukorra parandamisele meie riigis, siis peame selle nimel üheskoos oluliselt rohkem pingutama. Loodan väga, et ühisel jõul suudame seda ka teha.

Heade soovidega,

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Riigikogu istungeid, kus kõnealust eelnõud arutati, saate vaadata alltoodud linkide vahendusel – soovitan seda tungivalt teha, et näha oma silmaga, kuidas meie parlamendis asjad käivad:

Samuti toon välja viite Erki Noole väga asjalikule kõnele, milles ta tõstatas äärmiselt tõsised probleemid. Sümptomaatilisel kombel ei tehtud sellest aga üldse välja:
Minu varasem ülevaade sellest, kuidas toimus eelnõu menetlemine õiguskomisjonis, on kättesaadav siit:

Read more...

Iraan ja USA - sõjad

See pilt näitab kujakalt paariariigiks peetava, maailmarahu peamise ohustaja Iraani, ning demokraatia kantsi ja rahulooja USA väljaspool oma territooriumi peetud sõdasid-agressioone peale 2. maailmasõda. Iraagi-Iraani sõjas (22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988) oli agressor Iraak ja Iraan vaid kaitses ennast, tegelikult oli see piirisõda, kus Iraak tahtis saada oma valdusse Hormuze väina strateegiliselt tähtsaid saari. Kes neist riikidest - Iraan ja USA siis ohustab rohkem rahu?
M.I.

Read more...

reede, 30. jaanuar 2015

Ärka Euroopa!

Read more...

Varro Vooglaid: Veiko Vihuri on kirjutanud Kari Käsperi artiklile adekvaatse kommentaari:

"Kari Käsper, kas teie arvates on ühiskonna stabiilsus, inimeste võrdsus ja demokraatia õitseng tagatud siis, kui EKRE jms "äärmuslikud" erakonnad on keelustatud, Varro Vooglaid & SAPTK vangistatud (väidetavalt pr Mari-Liis Sepperi unistus), kristlike või muude religioossete tõekspidamistega inimesed tasalülitatud ning teil ja teie avangardistlikel mõttekaaslastel on vaba voli oma ideoloogilist diktatuuri kõigile peale suruda?

Kui põhimõtted, mida te jutlustate, on niivõrd head ja õiged, võtab ühiskond need varem või hiljem omaks. Praegu te soovite neid kehtestada Karistusseadustiku parandamise (nn vihakõne paragrahv), poliitilise manipuleerimise (nt kooseluseduse läbisurumine) ja ajupesu (mitmesugused hariduslikud programmid) kaudu, mis tähendab ühtlasi igasuguse kriitika summutamist ja teisitimõtlejate demoniseerimist (putinistid, vabaduse vaenlased jne). Riik oma võimu ja vägivallaaparaaadiga näib teie jaoks olevat instrument oma ideoloogilise nägemuse teostamiseks, mitte vabade inimeste ühiste huvide edendamise vahend. Ma ei usu, et taolise suhtumisega on võimalik üles ehitada vaba ja demokraatlikku ühiskonda."
Artikkel: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kari-kasper-see-solvunud-twitteri-avangard?id=70664525

Allikas: Facebook

Read more...

Märdi Kelder: Kuidas me kasvatame põlvkonna ennast täis tõpraid

Enne kui ma alustan sellega, et ma peksan mähkmenuusutajatele reaalsusega piki vahtimist, siis pean oluliseks jagada teile, kuidas mina üles kasvasin. Ei mingit Ameerikalikku “Mu isa oli Türi lillelaadal hobune ja ema oli Kaika-Laine lehma lellepoeg”, vaid selline lihtne lugu: Ma ei käinud lasteaias, sest ema oli kodune ja sain oma maakodus esimesed 7 eluaastat vabalt mulda sisse süüa ja õnnelik olla. Mind on “kehaliselt” karistatud ühe korra. Olin oma toas põhimõtteliselt aatompommi lõhanud ja isa andis rihmaga mulle piki säärt. Kõik. Ei mingit “jalast kinni ja peksis vastu maad” lugu.
Nüüd siis asja kallale.
Põhimõtteliselt on meil selline seis, et Nõukogude kasvatus tegi meie vanematest(või vana-vanematest) sellised asjalikud masinad, millel on head ja vead. Hea on see, et mõni mees on kokk-kondiiter-keevitaja. Halb on see, et vanemad inimesed kipuvad arvama, et kui sa näitlejaks õpid, siis saab sinust näitleja ja kindlasti lähed teatrisse tööle. (See on lihtsalt näide. Ei ole vaja midagi välja lugeda) Ehk siis vanematel inimestel eksisteerib selline “Punktist A punkti B” mõtteviis.
Nüüd on nii, et vahepealne põlvkond on kasvatatud leebemas keskonnas. Minnakse punktist A punkti F, käides läbi B, C, D ja E. Ja nüüd on asi veidike hapu, sest nemad kasvatavad oma lapsi veel leebemalt ja võetakse ära õigus neid karistada. Nimelt võetakse vastu seadus mis teeb sellise nipernaadi:
“keelatud on igasugune lastevastane kehaline ja vaimne vägivald, sealhulgas alavääristamine, hirmutamine või ihuline karistamine.”
Ma ei ürita nüüd seda öelda, et kui laps su piimaklaasi meelega peotäie liiva viskab, peaksid sa talle klaasi pähe sodiks lööma ja ta keldrisse kinni panema ning teda seal kolm päeva alandamas käima. Ei. Ma tahan öelda seda, et see seadus on nii ekstreemne, et lapsed võivad varsti teha mida iganes nad soovivad.
Uus seadus ei kehti ainult neile, kes buduaari foorumis käivad ja küsivad, kas Cethyly-Chäthyly on ilus nimi. Ei. See tähendab ka õpetajaid. Nende pärast olen ma väga mures, sest juba praegu piisab sellest, et meesõpetaja müksab kogemata õpilast, õpilane ütleb, et tegu oli seksuaalse ahistamisega ja õpetaja karjäär on läbi. (Reaalne juhtum Eesti Vabariigis). Nüüd tähendab see seda, et kui õpetaja ütleb lause “Kes kontrolltöö ajal juttu räägib, saab kahe,” on tegu hirmutamisega, mis on seadusevastane. Ja kui keegi saabki halva hinde, on tegelikult võimalik seda tõlgendada kui alavääristamist. Läheb siis toreda nimega Kudily-Khädily kaebama, et õpetaja hirmutas ja seejärel alavääristas. Putsis. Otsi omale uut tööd, kõrgelt haritud pedagoog.
Kodus on asi õnneks suletud uste taga. Ma arvan, et kui laps tõesti aru ei saa, siis tutistamine on väga okei lahendus. Aga tuleb välja, et see on füüsiline vägivald, mis omakorda on
“nähtus, mis õpetab lapsele, et vägivald on heakskiidetud ja õige strateegia konfliktide lahendamiseks või selleks, et mõjutada teiste inimeste käitumist” 
Kas see peaks olema tulevikku vaatav visioon? Et kogu see tsiviilide surnuks tulistamine Afganistaanis on siiski taunitav ja ei ole lahendus?  Minu arust on siiski üks juhtivaid mõtteid maailmas just see, et kui nad seal liivasel maal ükteisele natuke peksa teevad, saadame RELVASTATUD väed sinna RAHU VALVAMA. Ehk siis võõrast maad terroriseerima. Ja kui sa endiselt, üritad mulle selgeks teha, et see on üllas ettevõtmine, siis mine lihtsalt munni. Ole loll edasi.
Kuidas siis last kasvatada tuleb? Ei tohi öelda sellist lauset: “Kui sa korralikult ei käitu, siis filmi vaadata ei tohi!” See on hirmutamine. “Kui sa korralikult käitud, siis võid filmi vaadata” See on siis korrektne viis, kuidas last kasvatada. Paraku, kui nüüd süveneda, siis annab see lapsele valikuvõimaluse. “Kui käitun, siis näen filmi…aga ma situn ikkagi meelega siia salatikaussi” Mida sa siis teha tohid? Me ei hirmuta, ei karista ei alanda… Sina kui lapsevanem ütled lihtsalt: “Oi, no nii küll teha ei tohiks. See pole viisakas!” Tore, mis?
Lõppkokkuvõttes juhtub see, et kasvab üles põlvkond lapsi, kes pole kunagi ühegi asja eest karistada saanud. Arvavad endast meeletult palju ning õiglust jääb igas olukorras üle, sest nad võivad teha mida nad tahavad. “No aga siin tulevad ju teised seadused mängu! Kui seadust rikuvad lähevad kinni!” ütleb alla keskmise mõtlemisvõimega netikommentaator. Sul on õigus, aga nad saavad siis esimese tähtsa õpetusena kriminaalkaristuse. See, et nende vanem neid lapsena varastamise eest tutistab, annab neile tingitud refleksi, et keelatud asju tehes võib midagi halba juhtuda.
Juba praegu koolitatakse Tartu Ülikooli magistriõppes välja katsetuskorras gruppi saamatuid õpetajaid, sest haridusteaduskond katsetab uut debiilset õppeprogrammi, kus õpetatakse võimalikult ümmargust tagasisidet andma ning kuidas laps ennast igas olukorras ülimugavalt tunneks. See, et mul oli hirm sitta hinnet saada MOTIVEERIS mind õppima. Aga ei. Mingil põhjusel läheme me selles suunas, et varsti ei tohi last rääkima õpetada, sest keel on viis inimest mõjutada.
Loodan südamest, et enne kui sadade õpetajate töökohad ohtu seatakse ja lapsevanemaid ahistama hakatakse, suudab keegi selle lollaka seaduse ära kaotada.
Annan võimaluse enda seisukohta kommentaarides avalikustada, mainides et siin blogis on “nagu küla koerale, nii koer külale” poliitika.
Kasutatud allikad: http://www.ohtuleht.ee/560972/uus-seadus-keelab-laste-karistamise
http://www.coe.int/t/dg3/children/pdf/EstonianQuestionAnswers.pdf

Allikas: https://martkoik.wordpress.com/2014/02/04/kuidas-me-kasvatame-polvkonna-ennast-tais-topraid/

Read more...

neljapäev, 29. jaanuar 2015

MATTI ILVES: UUS ÕIGUSKANTSLER

20. jaanuaril 2015 Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul Ülle Madise uueks õiguskantsleriks. Madise töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas riigiõiguse professorina ja viimati oli ta ka ametis presidendi õigusnõunikuna. Presidendi õigusnõunikuna töötades sidus Ülle Madise ennast tugevalt valitseva poliitkartelliga ja on ilmselt kursis kõikide ootustega, mida valitsejad tema nõrgukestele õlgadele veeretavad, nii et selle pakkumise vastuvõtmine oli täiesti teadlik valik.

Oma troonikõnes Riigikogus lausus Madise: "Põhiseadus ei tohi olla malakas, millega õiguskantsler või ka kohus ajab läbi omaenda maailmavaatelisi eelistusi" ja "Vikerraadio" teatel lisas veel, et tema ei hakka vehkima põhiseaduse malakaga...

Vaat, need kujundlikud väljendid ongi eriti märkimisväärsed, nüüd võime olla kindlad, et põhiseadusega edaspidi ei arvestata, muidugi on Ülle Madise targa naisena teadlik ka sellest, et seda polegi vaja teha, sest lähtuda tuleb vaid Euroopa Liidu õigusest ja seadustest, mis on meie põhiseaduse ülesed.
Eelnevad õiguskantslerid proovisid veel Riigikogule (näiteks riigikogulaste kuulumine ettevõtete nõukogudesse) ja valitsusele peale suruda teatud seisukohti toetudes põhisadusele, siis enam pole vaja seda karta.

Meie rahvusmeelsed kodnikaud peame aga kasutama veel kehtivat põhiseadust just malakana võitluses valitseva poliitkartelliga, sest muud polegi meile enam jäänud. Aga nüüd saab see veelgi raskem olema.

Read more...

Markus Järvi videokommentaar 27.01.2015

Viimaste arvamusküsitluste järgi on kooseluseaduse läbisurumist korraldanud parteide ehk Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetusprotsent tublisti langenud. EKRE on aga ületamas riigikogu lävepakku.

Read more...

KOOBAS: Järgmine haldjas on leitud

raulike9
Eesti ringhääles kirjutab oma demagoogilises väitluses Raul Veede kuidas USAst Guantanamo siia saadetud terrorismis kahtlustatud Ahmed on uus eestlane, sest ka Stalin küüditas eestlasi ja on eestlaste oma viga, kui nad teda ja temasuguseid auavaldustega vastu ei võta.
Kultuurmarksistide lemmikväited immigratsiooni õigustamiseks on:
a) Ka eestlased rändasid sõja ajal välja ja seetõttu oleks õiglane võtta nn “pagulasi” ka Aafrikast ja Lähis-Idast.
Seejuures ei mainita, et eestlased õppisid kiirelt ära kohaliku keele, võtsid omaks sealsed reeglid, rändasid tihti edasi ning olid kultuuriliselt ja arusaamadelt sarnased ja nad assimileerusid. Aafrika “pagulased loovad getosi, ei assimileeru ja on täiesti erineva kultuuriga, tihti naistel pole õigusi.
b) Meie rahvaarv väheneb, vajame töökäsi, samuti Maa rahvaarv plahvatuslikult kasvab.
Esiteks ei väheneks Maa rahvaarvu probleem ka siis, kui võtaksime siia 20 miljonit aafrikalst. On tõeline illusioon arvata nagu lastes siia aafriklasi või araablasi, kelle enamik on nõrga haridusega(Lääne-Euroopasse rändajate näitel), totaalselt erineva kultuuriarusaama ning muide alamatest ühiskonna kihtidest isegi oma kodumaa mõistes, hakkavad siin asendama lahkunud, valdavalt oskustööliseid.  Samuti näitab statistika, et kiiresti paljunevad tänapäeval eelkõige vähese õpivõimekusega inimesed, mistõttu tuleks muretseda hoopis, kuidas vähem võimekate paljunemiskäitumist muuta ja võimekatel suurendada.
Samuti ei ole ette näha massilist venelaste või ukrainlaste sisserände teket. Nende riikide sündivusnäitajad on sellised, mistõttu langeb pakutav inimhulk plahvatuslikult.
Selle asemel, et empaatiast sisserännet soodustada, tuleks tegeleda reaalpoliitiliselt iibe probleemiga. Vastasel korral võetakse meie kultuuriruum lihtsalt üle ja kõik. Tavaliselt sellised ülevõtud ei toimu veretult.
Siiski näib, et meil muretsetakse rohkem igasugu pehmode ja pedeelu korraldajatest poliitikute poolt rohkem poole kraadise Maa temperatuuri tõusu pärast, mida muuta on keerulisem, kui kavandada perekondi toetav sotsiaalpoliitika pärast.
Raulikene aga kirjutab: “Aga kuidas meie tulijatega hakkama saame? Kas läheme närvi, tõmbume endasse, näitame näpuga ja pöörame selja, kui meilt tänaval kellaaega küsitakse – või käitume nagu normaalsed täiearulised täiskasvanud? See on meie enda valik.”
Hakkama saamiseks tuleb taaskehtestada toimiv piirikontroll, peatada sisserändaja perekonnale õigus saada sotsiaaltoetusi ilma, et oleks töötatud vähemalt 5 aastat, karmistada kodakondsuspoliitikat ja suurem enamus Lääne-Euroopa stiilis majandusmigrante ja “pagulasi” ei üritagi siia tulla. Nii saadakse hakkama.

Read more...

kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Ma armastan seda maad

Read more...

Näita valimistel, et vaba eestlane ei kummardu kunagi Päraku ees!

Need valimised on otsustavad, mis saab eesti rahvast. Kui nüüd valitakse tagasi vanad liberaalid/sotsid, siis jätkub kiirendatud korras Eesti multikultuur(itu)stamine, eestlaste väljavahetamine uute rahvaste vastu (immigratsioon). Väike rahvas kaob kiirelt, eriti siis, kui meie juhid kriitikavabalt võtavad suurriikidelt üle igasuguseid sotsiaalseid eksprimente: homoseadused, feminism, soorollide kaotamine, antipatriotism, multikultuursus (kui me asendame eesti kultuuri multikultuursuse vastu, siis tegelik multikultuursus hoopis väheneb!), tegeliku sõna- ja mõttevabaduse kaotamine, rahva tahte jalge alla tallamine ja seaduste vägisi peale surumine, rahakultus, kõige (ka inimeste) materialismist lähtuvalt hindamine, rahva orjastamine suurtöösturite heaks (ennustatakse, et aastaks 2020 on maailma 1% käes enam varasid, kui ülejäänutel kokku!), islami ees taganemine, oma identiteedi kaotamine, jne. Ühe sõnaga on kõik see - GENOTSIID põliseurooplaste vastu (kelleks oleme ka meie!).
Nendel valimistel saame me otsustada, kas soovime eestlaste ja nende kultuuri (üleüldse Euroopa ühes selle kultuuri ja põliseurooplastega) säilimist, või tahame, et meie kodu muutuks selliseks nagu on New-York, London - ühenäoliseks igavaks multikultuurseks kloaagiks, kus elab rahvas, keda ei ühenda midagi sügavuti, kes on igale vaenlasele kergeks saagiks (nagu lambakari mõnele hundile). Sel valimistel otsustame sümboolselt, kas eestlased kummardavad Päraku ees, või hoiavad oma selja sirge, nagu tegid nende esivanemad läbi aastasadade, taludes küll orjust, peksu ja piina - sest vaba mees ei alistu ja otsustab ise oma saatuse! Tehkemgi seda! Ja julgelt!
Kooseluseaduse puhul öeldakse sageli, et meid see ju ei puuduta, kui käputäis homosid saavad õiguse kooselule, abielule, et neid aktsepteeritakse nagu tavaperesid. Esmapilgul on see tõesti nii, kuid siin on üks aga. Nimelt näitab Euroopa varasem vastavate arengute eeskuju, et see seadus puudutab kogu ühiskonda ja seda totaalselt, fundamentaalselt. Kuidas? Väga lihtsalt, sellega on alati kaasnenud ka homopropaganda (kuidas teisiti seda nimetada?) koolides ja isegi lasteaedades. On palju näiteid, kuidas õpikutes on pere näiteid, kus lapsel on kaks ema või isa. Lastele taotakse varajasel vastuvõtlikul eas seda, et ebanormaalsus on normaalne. Kuidas see mõjutab last? Seda näeme teistes Lääneriikides, kus homod on lausa au sees ja kogu ühiskonnas on iive madal, vohab amoraalsus ja perverssused. Sõltutakse üha uutest immigrantidest ehk orjdest, kes sageli ei taha olla amoraalsete eurooplaste orjadeks. Eurooplased on degenereeritud, kuid see algabki koolidest, lasteaedadest. kas me mõtleme sellele, kas me tahame seda?

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/2015/01/naita-valimistel-et-vaba-eestlane-ei.html#more

Read more...

Külm sõda kestab rahvas on märklaud

Poliitterrorissm eestis Charlie Hebdo valguses
Riigi toimimine kui pilapildiajakiri
Einar Eiland
Vaadetes meie riigis toimuvat meenutab olukord aina rohkem Charlie Hebdo tulistamist Prantsusmaal. Kui sealne kuritegu oli suunatud konkreetse ajalehetoimetuse hävitamisele, siis meil on hakatud hävitama algallikaid, mille alusel riigis toimuvat olukorda hinnata või riigis toimuvatest protsessidest aru saada.

Riigikogu salvestiste hävitamine, Riigikogu elamislubade uurimiskomisjoni materjalide varjamine, VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalid hävitamine ja VEB fondi teemat uurinud inimeste salapärane surm ei saa olla siinkohal juhus vaid kindlate tegevuste korrapärane jada. Kindlasti leiab ka rida niinimetatud tugitegevusi, mis olukorda kinnitavad, aga nende väljatoomine on juba kohaliku ajakirjanduse rida.

Külma sõja ajal nimetati sellist olukorda Madala intensiivsusega konfliktiks. See on lahingutegevus, mis on oma mõõtmetelt madalamal tasemel kui täismõõtmetes sõjaline lahing moodsate armeede vahel. Kuid see ei tähenda, et sellise sõja pidamine on sõjaliste eesmärkide saavutamisel vähem aktiivsem. Madala intensiivsusega konflikt toetab riigi poliitilisi, majanduslikke ja informatiivseid tegevusi.

Kogu seda tegevust toetavad ka pettemanöövrid mille kohaselt Sõjavägi „näitab võimu“ oma sõjaväeliste manöövritega, mis võivad üle minna agressiooniks naaberriikide vastu. Oluliseks muutub ka separatismi, partisanitegevuse või terrorismivastane võitlus ja seda kõike nii rindejoonel kui ajakirjanduses. Kõik see iseloomustab USA doktriini järgi madala intensiivsusega konflikte, just see panebki NATO lennukid valimisreklaamides üle ministrite peade lendama. Kui nende parameetri alusel olukorda hinnata, siis see tõstatab küsimuse, kelle vastu siis praegu sõda käib.

Kui võtta aluseks madala intensiivusega sõjale iseloomulik tegevus siis Charlie Hebdo vastu olid kasutusel "Surmarühmad", kelle eesmärk on tekitada vastasleeris võimalikult palju kahju. Eestis on sama eesmärgi saavutamisel rakendatud psühholoogilised operatsioonid – elanikkonna või kitsamas ringis valitseva poole/opositsiooni terroriseerimiseks. Kui Charlie Hebdo juhtumi korral oli märklauaks konkreetne ajakiri, siis Eestis rakendatud psühholoogilised operatsioonide ohvriks on ühiskond ja terrorirünnaku läbiviijaks võim ja nagu Juhan Parts on olukorra kohta öelnud, siis valismiskampaania eesmärgiks on võimu saavutamine ei enamat. Siinkohal kinnitavad jätkuvad evakuatsioonimahud ja varemeteväljade suurenemine meie äärealadel sõjategevuse äärmiselt suurt aktiivsust. Sõjategevuse efektiivsus sõltub aga sellest, kui hästi osatakse sõjategevust varjata ja luua illusioon, et tegemist on paratamatusega ja nii see peabki olema. Meie maailm moodustub aga teadvustamisvõime kaudu. Kui seda saavutada ei suudeta, siis on tulemuseks kriis .

Kuna võim hakkab haistma enda kuritegevuse olemust ja ulatust, siis on normaalne, et kurjategija üritab enda kuritegevuse jälgi varjata kõigi kättesaadavate vahenditega. Seega on loogiline et jõutakse kuritegude varjamise faasist, kuritegevust tõendavate materjalide hävitaise faasi. Eelnev kinnitabki asitõendite hävitamise vajadust. Seda sama olukoda oleme nii mitmelgi korral kogenud enda lähiajaloos, kus pagari tänava ja parteikomiteede kaminaid dokumentide hävitamisega soojaks köeti. Praegu aga kanditakse euroraha tondilosside hävitamiseks ja üritatakse hävitada võimu kompromiteerivat materjalide hävitamine, et võimu kuritegevusest märke maha ei jääks. Nii on toiminud võim läbi ajalooprotsessi, et õigustada enda vägivaldset olemust.
 - pics/2015/01/44224_002.jpg

 - pics/2015/01/44224_003.jpg

Read more...

teisipäev, 27. jaanuar 2015

KOOBAS: Endiselt illusioonides

Toomas Hendrik Ilvese sõnul tunneb Eesti end kindlamana ja ta nimetas kujuteldamatuks Venemaa sissetungi Eestisse, nagu see juhtus Ukrainas.
«Eestis pole mingit separatismi probleemi,» lausus Ilves ning lisas, et kõrge elustandard ja kuulumine Euroopa Liitu on põhjused, miks vene keele kõnelejad tahavad Eestisse jääda.

Kui Eestis on nii kõrge elustandard, siis miks on nii suur väljaränne, keskklassi kokku kuivamine, iibe jätkuv kängumine ja venekeelse elanikkonna jätkuv klammerdumine Vene propagandaruumi, kus tõsimeeli väidetakse, et Ukraina ründas oma enda käes olevaid linnu, kus baltlased on samaväärsed nn fašistidega jne, jne?
Suur osa siinsetest venelastest on Eesti-Vene suhetes selgelt Venemaa poolel, Venemaa propagandaruumis ja kaitsevad agaralt sealseid agitatsioone. Väita, et siin ei saaks korraldada sama, on vaid pime enesepett, seda enam riigivõimu juures, mis ei tee grammigi, et takistada vene kanalite õigusvastast tegevust Eestis.

Allikas: http://koobas.net/2015/01/25/endiselt-illusioonides/

Read more...

RAHVA TEATAJA: EESTI VANEMAD – uus jõuline sõltumatu lastekaitseliikumine!

Organisatsioon „Eesti Vanemad“ on loodud Eesti kodanike koondamiseks lapsevanemate õiguste ja laste õiguse perekonnale kaitseks.
Meie, tavalised, oma lapsi armastavad inimesed, kaitseme oma inimõigust hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid vastavalt oma kultuurile ja maailmavaatele.
Me oleme vastu seadustele, mis lubavad riigiametnikel sekkuda iga pere siseasjadesse ja karistamatult kasutada karistusmeetodeid sotsiaalhoolekande näol kõikide neile vastumeelsete perede suhtes.
MTÜ Eesti Vanemad on sõltumatu religioossetest ja poliitilistest organisatsioonidest ning on osa rahvusvahelisest ühiskondlikust liikumisest nn juvenaalse justiitsia, samuti sellega kaasnevate seaduseprojektide vastu, mis toovad kaasa varajase seksuaalsuse, pereinstitutsiooni lammutamise ja inimkonna taandamise biomassiks.
Meie peamine eesmärk: tõsta elanikkonna teadlikkust sellest, mida uus „lastekaitse“ seadus endast tegelikult kujutab ning millise protsessi osaks ta on.
Meie tegevused ja plaanid praegu: meie Läti naabrite eeskujul taodelda ühiskonna surve abil parandusi „lastekaitse“ seadusele.
***
20.11.2014 EESTI VANEMAD PÖÖRDUSID ÕIGUSKANTSLERI POOLE JA PALUSID SELGITUST JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:
* Miks uues Lastekaitseseaduses 2.pt “Lapse õiguste ja heaolu tagamine” sätete all ei mainita lapse perekonda?
* Miks samas peatükis on lapse õiguste loetelust välja jäetud lapse õigus oma vanematele?
Artikkel sellest ajalehes “Pealinn” 30.11.2014:  http://www.pealinn.ee/newset/mtu-eesti-vanemad-poordus-lastekaitseseaduse-asjus-tederi-poole-n26476
Jurist räägib: LASTEKAITSE SEADUS VÕI LASTEKAITSE TÖÖTAJATE SEADUS?
http://www.nurmsalu.ee/laste-kaitse-seadus-voi-lastekaitse-tootajate-seadus/
EUROOPA PARLAMENT TAHAB SUNDIDA LEEDULASI ÕPETAMA OMA LAPSI MASTURBEERIMA ALATES 5 ELUAASTAST:
http://www.lithuaniatribune.com/59144/seimas-addressed-ep-over-sexual-health-resolution-201359144/
ROOTSI JA TAANI PARLAMENDID ARUTAVAD VEREPILASTUSE LEGALISEERIMIST:
http://www.friatider.se/danska-socialister-vill-legalisera-syskonsex
http://www.expressen.se/nyheter/s-politiker-gor-incest-lagligt/
HULGANISTI FAKTE RIIGI VÄGIVALLAST LASTEGA PEREDE VASTU Norras, Rootsis, Soomes, Suurbritannias, USAs.
***
MEIE PARTNERID
Eestis: MTÜ EMADE JA LASTE KAITSEKS www.emadejalastekaitseks.eu ja LOOTUS SINUGA lootussinuga.jimdo.com
Lätis: DZIMTA www.rod.lv Lätis
Soomes: LOKAKUUN LIIKE www.lokakuunliike.com Soomes
Venes: RUSSKIE MATERI www.russkiemateri.ru
MEIE KOLLEEGID EUROOPAS:
http://forced-adoption.com/
http://www.justice-for-families.org.uk/
http://www.false-allegations.org.uk/
http://www.nkmr.org/
http://www.juvenaljustice.ru/
http://r-v-s.su/
***
LOENG LÄTLASTELT TALLINNAS 17. JAANUARIL KELL 14.00
NB! Palun levitage infot! Tšehhi eurosaadik Thomas Zdechovsky valmistab Euroopa Parlamendile esitamiseks ette resolutsiooni Euroopa sotsiaalteenuste omavolitsemise vastu. Ohvreid palutakse võtta ühendust Thomas’ga siin: https://www.facebook.com/zdechovsksy
NB! LÄTI VANEMATE LIIKUMINE “DZIMTA”  www.rod.lv liikmed tulevad jagama oma positiivseid kogemusi vastuseisus juvenaalsete tehnoloogiatega. Loeng on vene keeles: „Kuidas kaitsta oma last tänapäeva maailmas“. Loeng toimub Tallinnas 17.01.2015 a. 14.00 aadressil Mustamäe tee 17, Bliss majas:  www.blissest.com
Osaleda soovijail palume eelnevalt teatada oma tulekust, et saaksime üürida sobiva ruumi (http://www.eestivanemad.ee/?page_id=155). Sissepääs on tasuta. Need, kes soovivad aidata korraldajatel maksta saali üüri, võivad kohapeal annetada 1-2 eurot. Loeng kestab 2t 15 min.
MUUDA OLUKORDA!
HAKKA AKTIIVSEKS!
TOETA!
KONTAKT
Iga inimene loeb. Teie abi on väga vajalik. Liitu meiega, kirjuta meile, helista meile…
tel: 535 77777
Koduleht on eesti, vene ja inglise keeles: http://www.eestivanemad.ee/

Allikas: http://seenior.ee/rahvateataja/uncategorized/eesti-vanemad-uus-jouline-soltumatu-lastekaitseliikumine/

Read more...

Hvostov on endas sotsi leidnud

Vaat nüüd ma usun, et Hvostov on endas sotsi leinud. Võiks isegi öelda natsionaalsotsi! See läheb ka kokku tema eutanaasia-ideedega ja sallimatusega teisiti mõtlevate inimeste - näiteks Jürgen Ligi - suhtes...

Pärast ta hakkas tagasi ajama, sest peasekretär Saar oli käskinud tal selle maha võtta. Aga ta ei osanud seda fb-st korralikult eemaldada (samas nagunii - mis on võrgus, selle leiab üles) ja teadmata, et see on ikka nähtav, ta hakkas hämama ja valetas, et see oli vene postiameti uus vorm....

Allikas: Teet Korsten, Facebook

Read more...

esmaspäev, 26. jaanuar 2015

MATTI ILVES: MILLIST PARTEID VALIDA, EKREt VÕI VABAERAKONDA?

Viimase EMORi poolt teostatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt saavad eelolevatel valimistel Riigikogusse veel kaks erakonda, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Vabaerakond. EKRE-t toetas tublisti üle 5% (umbes 5,4) küsitletusest ja EVE-t 8%.

Eesti rahva tuleviku pärast muretsetsevatel inimestel peaks valik olema selge, tuleb valida EKRE, mõningatest erakonna valimislubadustest ja katteallikatest lugege SIIT.
Veel kõhklevatel seisukohtadel olevatele rahvusmeelsetele inimestele peaks see kirjutis abiks olema valiku tegemisel. Nimelt reklaamib Vabaerakond ennast välja parteina, kes annab riigi rahvale tagasi ja see petulubadus võibki segadust tekitada.

Vaatame nüüd esiteks, kuidas Vabaerakonna juht Andres Herkel vana kartellipoliitikuna hääletas Riigikogus, kui küsimuse all oli meie rahvast orjastava ESM lepingu sõlmimine - Herkel andis sellele kindlalt oma poolthääle. Samal ajal aga EKRE korraldas Toompea lossiplatsil suure protestimeeleavalduse. Miks on siis ESM nõnda halb? Seda selgitab õppejõud Paul Tammert allolevas videos (möödunud europarlamendi valimistel): Teiseks näeme, et Vabaerakond tegelikult toetab kooseluseadust, mis defineerib ümber traditsioonilise perekonna mõiste ja lubab ametlikku tunnustust samast soost isikute kooselule. See on esimene samm homoabielu kehtestamiseks. Pealegi põhiseaduse vastane, § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.

 Kaitskem üheskoos perekonda, Facebookis:
"Eesti Vabaerakonna juhatus väidab, et kujundas kooseluseaduse suhtes seiuskoha (SIIN). Paraku on sellest seisukohaväljendusest selget seisukohta raske välja lugeda. Niisugune üldsõnaline positsioon paistab olevat kantud püüdlusest olla meele järgi võimalikult paljudele – ühelt poolt ei väideta, et selle seaduse näol on tegu sammuga põhimõtteliselt vales suunas, teiselt poolt tehakse seaduse suhtes aga veidi kriitikat juriidilis-tehnilsel tasandil. Kokkuvõttes jääb mulje, et Vabaerakonnal ei ole kooseluseaduse vastu midagi, eeldusel, et seda juriidilis-tehniliselt kohendatakse ja otsene õiguslik praak välja võetakse."

Vabaerakonna juhatusse(!) kuulub ka vulgaarne noorpoliitik Jevgeni Krishtafovitsh, kes on tuline homoabielu pooldaja ja ta ise levitab internetis järgmist sõnumit:
Suurendamiseks kilikkige sellel

Kooseluseadus, homoabielu ja homopropaganda tungimine "lastekaitsjate" tungival nõudel juba ka lasteaedadesse annavad lõpliku löögi Eesti traditsioonilisele perekonnale ja vähendavad veelgi väljasuremisohus olevate eestlaste iivet. Sest lastest on täiesti võimalik kasvatada uusi järglasteta homosid.
EKRE vastupidi, on lubanud panna kooseluseaduse rahvahääletusele, või siis selle hoopis tühistada.

Valik on teie.

Read more...

Ärikeeld peaks lukustama ka riigikogu ukse


Juhtkiri
Foto: Anti Veermaa

Äripäev toetab küll ettevõtjate suuremat esindatust riigikogus, ent seal ei peaks olema ärikeelu all ettevõtjad.
Samal ajal, kui lõpetav riigikogu koosseis tõmbab otsi koomale oma komisjonide mitte-lindiskandaaliga, toob tänane Äripäev lugejate ette loo uude parlamenti kandideerivast reformierakondlasest Janno Lehemetsast. Tema äritegevust ja võimalikke seaduserikkumisi uurib Põhja ringkonnaprokuratuur. Lisaks on praegu Paide abilinnapea ametit pidav Lehemets eraisikuna pankrotis ja ärikeelu all.
Äripäeva hinnangul ei peaks Janno Lehemets riigikokku kandideerima. Toetame küll ettevõtjate suuremat esindatust riigikogus, ent seal ei peaks olema hämarate skeemide tõttu uurimise ning ärikeelu all ettevõtjad.
Pankrot on ettevõtluses loomulik asi, see üksi ei tähenda midagi. Kui aga mängus on kümned ja sajad tuhanded võlausaldajatele maksmata jäänud eurod, raskustes firma parseldamine tankistide kaela ja sularaha kadumine firma kassast, on asi teine.
Praegu Lehemetsale ja tema äripartnerile kahtlustust esitatud ei ole. Küllap selgubki tõde – nii palju, kui selgub – uurimise ja usutavasti sellele järgneva kohtuasja käigus. Tavapärasest selgitusest stiilis “hindasin oma ettevõtja võimeid üle ja võtsin liigseid riske” jääb aga kindlasti väheks.
Mõistagi võib skeemitavaid ettevõtjaid olla või sattuda igasse erakonda
Ehkki küll erakonna juhtliikmetega tugevalt seotud, ei ole nüüdseks juba üldmõistena käibele läinud autorollotaminegi ainult Reformierakonna patenditud tegutsemine. Samuti paneb iga erakond ise oma kodukorra ja moraalsed piirid paika.
Kuna kõnealusel juhul pürib ise ausa ettevõtluse põhimõtetega pahuksisse sattunud ettevõtja seadusetegijaks Reformierakonna nimekirjas, siis näitabki see laiemalt Reformierakonna suhtumist skeemitamisse. Selle võib ümberpööratuna taandada ka suhtumisele ausasse ettevõtlusse.
Paras paar
Paraku istuvad praeguseski riigikogus kaks vastuargumenti toimetuse seisukohale. Tõsi küll, mitte otseselt ettevõtlusega seotud argumenti.
Avalikkuse taunivast suhtumisest hoolimata ei ole parlamendist lahkunud Keskerakonna liikmed Priit Toobal ja Lauri Laasi, kelle Harju maakohus mõistis mullu oktoobris süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Toobal mõisteti lisaks süüdi dokumendi võltsimises. See ei takista Toobalitki uuesti kandideerimast, sealsamas Järva- ja Viljandimaal, kus Lehemetski on üles seatud.
Laste liivakasti-stiilis näpuga teistele kui (samuti) süüdlastele osutamine Reformierakonda vastutusest ei päästa. Veel mõni päev tagasi oleks erakond saanud Lehemetsa kandidatuuri maha võtta. Miks seda ei tehtud, tuleb nüüd valijatele ja avalikkusele selgitada.
Olgu aga juba ette öeldud, et näiteks sellist juttu, et Reformierakonna otsustajad polnud Lehemetsaga seotud uurimisest ja tema ärikeelust teadlikud, toimetus ei usu. Isegi, kui iga lihtliikme puhul ei pruugi info partei peastaapi jõuda, siis riigikokku kandideerijate puhul ei ole taustauuring kindlasti tegemata jäänud. Lehemetsa kandideerimine on Reformierakonna teadlik valik. Põhjus on lihtne – eelmisel valimistel saadud 374 häält kuluks erakonnale ära nüüdki. Selle nimel võib moraalse silma kinni pigistada küll.

Allikas: http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2015/01/22/arikeeld-peaks-lukustama-ka-riigikogu-ukse

Read more...

Eesti Leegioni Sõprade Klubi: Lahkus tankiäss Otto Carius

Eile saabus meile kurb uudis, et 92-aasta vanusena on meie seast lahkunud suur eestlaste sõber tankiäss Otto Carius, kes tegi mehetegusid ka Narva rindel 1944, omades olulist rolli selle kevadtalvel vankadest puhastamisel. Tema arvele jäi sõja jooksul üle 150 vaenlase tanki ja lisaks veel muud tehnikat. Alles möödunud jõuludel saatis meie Klubile jõulutervituse. Puhka rahus, hea Kamraad!

Allikas: Facebook

In memory of Otto Carius. RIP Hero!

Otto Carius "Tiigrid poris", üks tsitaat: "Tollal tahtsin ma parajasti hüüda: "Tuld!", kui Köstler närvid kaotas ja püüdis edasi liikuda. Venelane oli kõige rohkem 60 meetri kaugusel. Clajus lajatas talle veel õigeaegselt kere ja torni vahele. Tank keeras kraavi ja hakkas tossama. Meeskond ei andnud endast elumärki. Vene jalaväelased jooksid tee ääres laiali. Clajus tegeles vanelase ülejäänud tankidega, mis meeletus paanikas üksteisele otsa sõitsid ja end ümber pöörasid, ilma et oleksid mõelnudki lahingusse astuda. Ainult kaks T-34 kaheteistkümnest pääses meie tulest."
 M.I.

Read more...

pühapäev, 25. jaanuar 2015

Pühapäevased pildid


Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: Avasime uue veebilehe

Mõne aja eest avasime uue veebilehe www.riigikoguvalimised2015.ee, kuhu hakkame koondama infot selle kohta, kes olid kooseluseaduse läbisurumises osalenud poliitikud ja kuidas on teised riigikogu valimistel osalevad kandidaadid meelestatud kooseluseaduse suhtes.

PALUN JAGAGE INFOT, et teave jõuaks võimalikult paljude inimesteni kõikjal üle Eesti!

Allikas: https://www.facebook.com/kaitskemperekonda?fref=ts

Read more...

Priit Hõbemägi: Twitteri avangard

Priit Hõbemägi
Foto: Ingmar Muusikus
 
Juba siis, kui ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias arutati ägedalt kooseluseaduse üle, panin tähele, et omavahel vaidlevatele rühmadele on lisandunud uus grupp. See sarnaneb intellektuaalse K-komandoga: ümberlükkamatute tõdega hambuni relvastatud, purustavad nad igaühe, kellel on julgust arvata midagi teisiti, kui “euroopalikud” väärtused ette näevad. Keegi pani neile tabava hüüdnime “Twitteri avangard”.
Nende meetod on iseenesest lihtne – tekitada olukorrast primitiivne võrrand, mille ühel pool seisab “euroopalik väärtus” ja teisel pool selle seisukoha ülimuslikkus ükskõik millise teistsuguse, “mitte-euroopaliku” seisukoha suhtes. Euroopalikku väärtust ei tohi panna kahtluse alla, see on aksioom ega kuulu arutelu alla. Isegi siis mitte, kui aastasadade jooksul välja kujunenud väärtused satuvad vastuollu viimaste aastakümnete jooksul tekkinutega. Milline neist on “õige”, selle otsustab avangard.
Mul on paha olla, sest diskussioonist on saanud diktatuur. Neid, kes julgevad välja öelda teistsuguse seisukoha, saavad kohe peksa, sest avangardi jaoks on ajalehtede arvamusküljed kogu aeg avatud. Veel halvem on see, et mõned toimetused on loobunud diskussioonide tasakaalukast käsitlusest ja toetavad ainult ühte poolt (nagu oli selgesti näha kooseluseaduse käsitlemisel). Ja keskustelu tooni jälgides paistab silma, et eesmärk ei ole mitte selgitada, vaid sundida vastane jõuga taanduma, taguda ta maa sisse ja häbistada nii, et ta enam iialgi ei julgeks oma arusaamadega välja tulla. Twitteri avangard ei ole huvitatud kompromissist, vaid nõuab tingimusteta alistumist.
Ma ei arva, et Twitteri avangard oleks eesmärgiks seadnud Eestis valitsevate väärtuste ja mõtete maailma muutmise mägede ja orgudega kaetud maastikust lamedaks arhipelaagiks (laenasin selle väljendi ühest transgressiivsele kirjandusele pühendatud artiklist). Pigem on tegu teatud enesekontrolli kadumisega (mida meedia oma päevakajaliste kolumnide tellimustega tagant kütab) ning õhinapõhise tegutsemisega, mille eest pole kaitsutud ka väga hästi haritud inimesed.
Küll aga annab olukord selgelt märku: ühiskondlik diskussioon Eestis viibib pikaleveninud infantiilsuse seisundis ning neid, kes korvaksid kadunud Lennart Meri, Jaan Krossi või Enn Soosaare targa ja tasakaalustava rolli, olgu poliitikas, ühiskondlikus elus või avalikus arutelus, pole ühiskonnas juurde tulnud. Eelmise põlvkonna kadumisega tekkinud kultuuriline katkestus jätkub ikka veel.

See leht on trükitud EESTI EKSPRESSI internetiväravast
Aadress http://ekspress.delfi.ee/archive/article.php?id=70597545

Read more...

laupäev, 24. jaanuar 2015

Kust tuleb raha EKRE lubadusteks? Rootsi ja Norra trollidelt võtame

Martin Helme Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna varikabinetti esitlenud Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pakub rahandusministriks partei aseesimeest Martin Helmet, kes leiab, et Eestis pole mitte raha-, vaid mõistusepuudus. «Raha raisatakse vasakule ja paremale hullupööra,» rääkis ta.

Ajaloolase haridusega Helme ütles varikabineti esitlusel, et rahandusminister ei pea olema riigi pearaamatupidaja, nagu seda oli Jürgen Ligi, ega ka endine pankur, nagu on mitmel pool maailmas. «Sest see on ka põhjus, miks kogu maailma majandus on omadega uppis,» leidis ta ja lisas, et võimu teostatakse eelkõige rahaga, inimeste ehk personalipoliitikaga ja regulatsioonidega. Neid kõiki on tema hinnangul Eestis seni valesti kasutatud.

Rahandusministriks saades sooviks Helme enda sõnul vähendada regulatsiooni, bürokraatiat ning ka makse. «Rahandus on kõige rohkem ideoloogiline asi üldse, sest selle kaudu suunatakse tegelikult ühiskonna arengut,» lausus ta.
Rääkides Konservatiivse Erakonna valimisprogrammi kuludest, ütles ta, et kõigi lubaduste täitmine maksaks üle miljardi euro ehk veidi rohkem kui Reformierakonnal. Vahe on tema sõnul selles, kellelt võetakse ja kellele antakse. «Meie maksupoliitika ettepanekud on sellised, mis vähendavad keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust. Reformierakonnal on täpselt vastupidi,» märkis ta.
Erakonna kulukaim lubadus on käibemaksu alandamine 20 protsendilt 10 protsendile, mis nõuaks Helme hinnangul eelarvest 600–700 miljonit eurot aastas. Samas jätaks see tema sõnul keskmisele Eesti perele kuus kätte sada lisaeurot, parandaks sisetarbimist ja tööhõivet ning annaks kogu majandusele kasvutõuke.
«Oleme arvestanud, et käibemaksu laekumine samal tasemel, mis see praegu on, taastub sõltuvalt majanduskeskkonnast nelja kuni kuue aastaga,» rääkis Helme, kelle sõnul leiab Konservatiivne Rahvaerakond, et kolmeks-neljaks aastaks võib riigieelarve lasta majandusele kasvutõuke andmiseks ka miinusesse.
Samuti soovib partei tõsta tulumaksuvaba miinimumi miinimumpalga tasemele. See nõuaks Helme hinnangul riigieelarvest umbes 350 miljonit eurot, mille tema arvates kataks niinimetatud pangamaks ehk Eestist väljaviidava kapitali maksustamine. «Kui me paneme kokku 50 kõige suuremat Eestis tegutsevat ja välisomanduses olevat ettevõtet ja vaatame nende Eestist väljaviidavat raha, siis selle maksustamisel näeme me 250–300 miljonit eurot aastas kindlasti,» rääkis Helme.
Ta märkis, et erakonna hinnangul ei tohi võtta raha tavaliselt Eesti inimeselt, kes teenib tegelikult 500 või 600 eurot kuus. «Võtta tuleb Rootsi trollidelt, Norra trollidelt, suurtelt investeerimispankuritelt, kellel on nii palju raha, et nad ei tea, mida sellega peale hakata,» ütles ta.
Kolmanda kuluka lubadusena tõi Helme esile idee, mille kohaselt kustutataks abielus oleva noore pere kodulaenust keskmist laenu suurust arvestades 25 protsenti iga kord, kui perre sünnib laps. Tema hinnangul aitaks see Eesti iibekriisist välja tuua. Sellise programmi käivitamine eeldab Helme sõnul tulumaksu tõstmist 25 protsendile, mis kataks erakonna arvutuse järgi kodulaenu tasumiseks vajalikud kulutused.
Lisaks on Helme hinnangul võimalik kokku tõmmata ka palju praegusi kulutusi, näiteks erakondade riigieelarvelise toetuse kaotamine aitaks katta juba veerandi partei hambaravi hüvitamise lubadusest. «Me näeme riigieelarves ikkagi kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode ulatuses raiskamist ja legaliseeritud korruptsiooni. Me näeme, kuidas Eesti lihtsalt pillub raha tuulde välisabi nime all. Me näeme tänaval nii-öelda sotsiaalkampaaniaid, mis on kõik maksumaksja taskust tehtud,» lisas ta.
Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/3067139/kust-tuleb-raha-ekre-lubadusteks-rootsi-ja-norra-trollidelt-votame

Read more...

MAAILMA VAADE: Ungari valikud Ukraina kriisi ajal ja nende ajendid

Tõnu Kalvet
Ungari „ootamatul“ käitumisel on kaks jalga: üks on rahvuslik, teine aga majanduslik. Seekord uurime „esimest jalga“.

„Uinuv mõistus sünnitab koletisi“ – selle Hispaania maalikunstniku Francisco Goya maailmakuulsa maali pealkirja võib maakeelde tõlkida ka nõnda: tihtilugu kardetakse ja ka taunitakse seda, mida ei tunta. See kehtib ka hukkamõistvate hinnangute andmise kohta Ungari idapoliitikale, eriti Ukraina-poliitikale.

Mis on siis pannud Ungari käituma Ukraina suhtes tõrjuvalt, Venemaa suhtes aga sõbralikult? Lühidalt öeldes kaks asjaolu: 1) soov kaitsta Ukraina võimu all olevaid ungarlasi ja 2) soov muuta oma majandus vähemhaavatavaks ja seeläbi parandada Ungari elanike eluolu. Kuna Ukraina on mõlema eesmärgi saavutamisel Ungaril teel ees, Venemaa aga toimib (on juba toiminud!) ustava liitlasena, siis ongi Ungari võimude kurss ajapikku muutunud Ukraina-vastaseks ja Venemaa-meelseks.

Ukraina võimu all on iidne ungarlaste ala

Ukraina kriisi süvenedes koondus Ungari võimude tähelepanelik pilk üha enam Ukraina läänepoolseimale piirkonnale – Taga-Karpaatia oblastile. Seal elab nimelt arvestatav hulk (eri andmetel 156 000–200 000) ungarlast, kellest üsna paljudel on ka Ungari kodakondsus. Ungarlased moodustavad Taga-Karpaatia elanikkonnast u 12%.

Ukrainas pelgavad üsna paljud, et Ungari kasutab ära Ukraina nõrgestatust ja hõivab Taga-Karpaatia. Seda kartust on väljendatud nii Ukraina ajakirjanduses kui ka poliitikute hulgas. Esmapilgul võib tekkida küsimus: „Kuidas see oleks üldse tehniliselt võimalik, kui ungarlasi on Taga-Karpaatia elanikest kõigest tosinkond protsenti? Mis jõuga saaks Ungari võimud minna ülejäänud 88% tahte vastu?“

Vastus on lihtne: lõviosa (vähemalt 75%) Taga-Karpaatia elanikest moodustavad russiinid, kellest omakorda lõviosa suhtub Ukrainasse pehmelt öeldes tõrjuvalt, Ungarisse ja ungarlastesse aga suure poolehoiu ja austusega.

Nii russiinid kui ka ungarlased on Taga-Karpaatia põlisasukad. Neil on seljataga vähemalt tuhat aastat kõrvutielamist ja ühiseid võitlusi. Nimelt kuulus praeguse Taga-Karpaatia ala X sajandist kuni Esimese maailmasõja lõpuni ja taas aastail 1939–1944 Ungari Kuningriigi koosseisu. Ukrainaga ei olnud kummalgi rahval midagi ühist kuni Teise maailmasõja lõpuni, mil Tšehhoslovakkia ja Nõukogude Liidu vahelise kokkuleppega 25. novembrist 1945 loovutas esimene selle ala viimasele.

Esimese maailmasõja lõpetanud Trianoni rahulepinguga 4. juulist 1920 määrati nüüdse Taga-Karpaatia ala Tšehhoslovakkiale. Põliselanike arvamust ei küsitud, ala kuuluvuse osas mingit rahvahääletust ei korraldatud, kuigi ungari ja russiini haritlaste eestvõttel oli kogutud rahvahääletuse taotlusele lühikese ajaga vähemalt 35 000 toetusallkirja.

Ungarlaste ja russiinide tasalülitamine jätkus nii Tšehhoslovakkias, Nõukogude Liidus kui ka – alates 1991. aastast – iseseisvas Ukrainas. Russiinide Ungari-meelsuse mõistmiseks piisab siinkohal ainult kahe tõsiasja meenutamisest: 1) Ungari võimud on alati pidanud russiine omaette rahvuseks, Nõukogude võim ja hiljem Ukraina võim peab neid aga ikka vaid ukraina rahva hõimuks (võrdluseks: eraldi rahvuseks peavad russiine ka näiteks Poola, Tšehhi, Slovakkia, Serbia, Horvaatia ja Venemaa); 2) Ungari võimu all olles russiinide haridus- ja kultuurielu arenes, omakeelseid koole tuli üha juurde, Nõukogude ja Ukraina võimu all aga taandarenes ja russiinikeelsed koolid suleti.

Nii russiine kui ka ungarlasi solvas hingepõhjani, kui 2002. aasta 15. märtsil andis toonane Ukraina president Leonid Kutšma postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse omaaegsele Karpaadi-Ukraina juhile – Augustin Vološinile (1874–1945). Nimelt oli Vološini korraldusel kästud koonduslaagrisse paigutada kõik russiinid, kes end ukrainlaseks ei pea. (Lõviosa russiine ei teinud seda toona ega tee praegugi.) Karpaadi-Ukraina valitsuse hoiak oli negatiivne ka Ungari ja ungarlaste suhtes. 15. märtsil 1939 loodud riigikese eluiga jäi aga ülilühikeseks – juba samal päeval olid kohal Slovakkia väed, päeva-paari pärast omakorda Ungari väed ja 18. märtsil, pärast Ungari–Slovakkia relvakonflikti, lakkas Karpaadi-Ukraina olemast.

„Iseenesestmõistetavalt“ ei küsitud kummaltki Taga-Karpaatia põlisrahvalt ei 1945. ega 1991. aastal, kas ta ikka tahab elada (Nõukogude) Ukraina võimu all.

               
               Lääne-Ukraina haldusjaotus. www.nationsonline.org/oneworld

Ungari taotleb Taga-Karpaatiale autonoomiat

„Karpaatia regioonis elavatel ungarlastel on õigus topeltkodakondsusele, kodanikuõigustele ja autonoomiale,“ ütles 2014. aasta  mais, pärast taas ülivõimsalt võidetud parlamendivalimisi oma programmilises kõnes Ungari peaminister Viktor Orbán. Ta rõhutas, et just seda Ungari valitsus tekkiva uue Ukraina juhtidelt ootabki.

Orbáni sõnade ajendiks oli mure rahvuskaaslaste olukorra pärast, kuna pärast 2014. aasta veebruarikuist võimuvahetust Kiievis ei olnud Taga-Karpaatia ungarlaste ega russiinide olukord põrmugi paranenud. Pigem vastupidi. Näiteks üks esimesi Ukraina uue võimu ettevõtmisi oli tühistada seadus, mis oli taganud ungari, russiini ja rumeenia keelele Taga-Karpaatias regionaalkeele staatuse.

Taga-karpaatlastele ja Ungari valitsusele tekitasid muret ka äärmusrühmituse Parem Sektor salkade „karistusretked“ ungari enamusasustusega aladele, millega taheti kohalikke ungarlasi „võõrutada Ukraina-vastastest mõtetest“. Ungari välisministeerium väljendas toona selle vastu ägedat protesti, esinedes Taga-Karpaatia mõlema põlisrahva kaitsjana. Kui 2014. aasta mais võtsid relvastatud isikud aga Ukrainas pantvangi ühe ungarlase, asus Ungari sõjaväe terrorismivastane üksus otsima teda seal juba oma käel.

Ukraina ja Ungari suhted pingestusid veelgi 2014. aasta suvel, kui Ukraina võimud kuulutasid välja osalise mobilisatsiooni ja riigi idaosas käivasse sõtta saadetavate hulka võeti ka Taga-Karpaatia ungarlasi. Ungari võimud avaldasid selget rahulolematust selle otsusega, taga-karpaatlased ise korraldasid augustis aga lausa massimeeleavaldusi.

Taga-Karpaatia reservväelaste väljaõpe on olnud nimelt Ukraina riigi olemasolu kestel nii kehv, et nad ei oleks väljaõppinud Vene sõjaväelastele ja palgasõduritele tõsiseltvõetav vastane. Pigem kahuriliha. Ukraina võimudele pandi pahaks sedagi, et need ei vaevunud kodumaale tooma välismaistes kriisikolletes viibivaid, väga hea väljaõppega Ukraina rahuvalvajaid, vaid lükkasid ette hoopis nõrga ettevalmistusega tavakodanikud.

Valimismängud ungarlaste tasalülitamiseks

Pinget Ungari–Ukraina suhetesse on lisanud ka Ukraina keskvõimu käitumine Taga-Karpaatia ungarlastega valimistel.

Nimelt pettis Petro Porošenko sealseid ungarlasi, kui oli veel presidendikandidaat. 2014. aasta 1. mail Ungvári (=Užgorodi) linnas allkirjastas üks kahest ungarlaste mõjukast poliitilisest esindusorganisatsioonist, Taga-Karpaatia Ungari Kultuuriliit (TKUKL), koostööleppe Porošenkoga, milles lubas viimast toetada presidendivalimistel. Vastutasuks lubas Porošenko sellessamas leppes, et tagab ungarlaste esindajale koha parlamendis.

Kui selgus, et parlamendivalimised (toimusid 26. oktoobril) peetakse siiski vana valimiskorra järgi, taotles TKUKL riigi keskvalimiskomisjonilt, et Taga-Karpaatiasse loodaks üks selline valimisringkond, mis toimiks majoritaarse valimissüsteemi järgi ja arvestaks ungarlaste huve. Komisjon lükkas taotluse aga tagasi, põhjendades seda muu hulgas sellega, et majoritaarsete valimisringkondade piire valimisprotsessi ajal muuta ei tohi.

Seepeale sekkus kohe Ungari valitsus, nimetades toimunut kahetsusväärseks ja Taga-Karpaatia ungarlaste õigusi rikkuvaks. Valitsus teatas, et Ukrainas valitsev olukord, kus vähemusrahvuste õigused ei ole tagatud seaduste ega poliitiliste lubadustega, on rahutust tekitav. TKUKL omakorda teatas, et kaebab Ukraina Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Porošenko suutis pinge ajutiselt maandada, käskides TKUKLi esindajale, Taga-Karpaatia oblastinõukogu aseesimehele László Brenzovicsile anda oma partei valimisnimekirjas 62. koha. See pidi tagama kindla parlamenti saamise. Ja tagaski: 10. novembril 2014 kohtus Brenzovics peaminister Orbániga juba Ukraina parlamendiliikmena.

Valimisringkondade piire oli muudetud – ungarlaste kahjuks – juba Viktor Janukovõtši valitsusajal. Enne 2012. aasta parlamendivalimisi muudeti 73. valimisringkonna piire (ungari valijad on seal alati enamuses olnud) nii, et arvuka ungari elanikkonnaga Beregszászi (=Beregovo) rajoon poolitati kahe valimisringkonna vahel, kus kummaski ei ületanud ungari valijate osakaal 33,6%. Nii välistati ungari kandidaadi võidušansid ja tagati sissepääs oblasti asekubernerile Ivan Buškole.

2012. aasta valimistel ungarlased oma parlamendisaadikuta siiski ei jäänud. Selle sai Regioonide Partei nimekirjas kandideerinud István Gajdos – Taga-Karpaatia ungarlaste teise mõjuka poliitjõu, Ukraina Ungarlaste Demokraatliku Partei (UUDP) juht, kellele anti kindla parlamentipääsu tagav 72. koht.

Ungarlaste väljatõrjumise alguseks poliitelust võib pidada eelmise kümnendi keskpaika. Näiteks ei 2006. ega 2007. aasta (proportsionaalse korra järgi peetud) valimistel ei leidunud neile üleriiklike parteide valimisnimekirjas ainsatki parlamentipääsu võimaldavat kohta. Kõigil enne seda toimunud valimistel oli valimiskord ja -ringkondade piiri kulgemine taganud selle, et vähemalt üks ungari kandidaat osutus ikka valituks.

Muide, Brenzovics ütles ajakirjandusele 2014. aasta septembris, pärast Porošenko partei valimisnimekirjas parlamentipääsu tagava koha saamist, et TKUKL ei loobu oma hagiplaanist ikkagi.

Plaan: russiini-ungari konföderatsioon

Ungarlaste ja ka russiinide autonoomiataotlus tugineb kahe, 1991. aastal peetud rahvahääletuse tulemustele. Nimelt küsiti 1991. aasta 1. detsembril Taga-Karpaatia elanikelt, kas nad soovivad oblastile autonoomiat, Beregszászi rajooni elanikelt aga, kas nad soovivad ungari valimisringkonna loomist. Esimesele küsimusele vastas jaatavalt 78%, teisele aga 81,4% osalenutest. Kuna samal päeval peeti ka Ukraina iseseisvusreferendum ja presidendivalimised, siis oli osavõtt väga aktiivne ja väljendas Taga-Karpaatia elanikkonna tahet ilmekalt.

Ukraina võimud kuulutasid toona mõlemad kohalikud rahvahääletused õigustühiseks. Ainus mööndus, mis Taga-Karpaatia põliselanikele tehti: lubati rajada vabamajandustsoon.

Mõlemad põlisrahvad peavad toonaseid referendumeid aga oma autonoomiataotluste õiguslikuks aluseks praegugi. Olles kogenud keskvõimu soovimatust nende vajadusi rahuldada, töötasid mõlemad välja ühise haldusüksuse kava. Selle nimeks saaks Taga-Karpaatia Russiinide ja Ungarlaste Regionaalne Konföderatsioon. Võim jaguneks seal russiinide ja ungarlaste vahel võrdselt. Russiini enamusega ala pealinnaks saaks Munkács (=Mukatševo), ungari enamusega ala omaks aga Beregszász. Seadusandlik võim kuuluks ühisparlamendile – Ungari-Russiini Rahvuskogule.

Konföderatsioonikava loojate peamised põhjendused on järgmised:
1) ungari enamusasustusega osa luuakse autonoomse oblastina Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames (märksõna „regioonide Euroopa“);
2) Taga-Karpaatia ungarlaste autonoomne oblast oleks üheaegselt sillaks Ukraina ja Ungari, Ukraina ja NATO ning Ukraina ja Euroopa Liidu vahel;
3) kõnealune autonoomne üksus võib muutuda piirkonna majanduse eestvedajaks.

Plaani ilmsikstulekul (2013. aastal Taga-Karpaatia internetiväljaandes Tribuna) puhkes Ukraina ajakirjanduses äge vaidlus, mille käigus seda autonoomiakava enamasti tauniti, vaikides samas maha selle õigusliku aluse – kaks 1991. aasta rahvahääletust. Ukraina keskvõim on katsunud autonoomiakavast võimalikult kaua vaikides mööda minna, peljates sellele „liigset reklaami“ teha ja ühtlasi Ukraina–Ungari suhteid tunduvalt halvendada. Ungari seevastu on osutanud russiinidele nende taotluste lihvimiseks ja levitamiseks abi, näiteks lubanud korraldada Ungaris teemakohaseid üritusi.

Taga-Karpaatia elanike suurenev mõju Ungari poliitikale

Taga-karpaatlased mõjutavad Ungari riigi poliitikat viimastel aastatel üha rohkem: neil on (topelt)kodakondsus ja seetõttu ka (topelt)valimisõigus. Topeltkodakondsust lubav seadus võeti Ungari parlamendis vastu 2010. aasta mais (hääletustulemus: 344 poolt, 3 vastu ja 5 erapooletut) ning jõustus 2011. aastal. Põhjendus: moraalne toetus ungarlastele, kes mingil põhjusel on ajaloo jooksul sattunud elama väljapoole praegust Ungari riiki. Topeltkodakondsuse taotlejal tuleb esitada tõend selle kohta, et ta ei ole kohtulikult karistatud, ning tõendid ungari päritolu (arhiiviväljavõte, mis tõendaks lähisugulaste sündi endisel Ungari alal) ning ungari keele oskuse kohta algtasemel. Sel moel kodakondsuse saanu ei pea kolima Ungarisse. Vastupidi, seaduse loojad eeldasidki, et enamik topeltkodanikke jääb elama oma asukohamaale, eriti kui selleks on mõni Ungari naaberriik.

Tänavukevadise seisuga oli Taga-Karpaatia elanike hulgas selliseid topeltkodanikke hinnanguliselt u 70 000. See arv pärineb sealsetelt ungari organisatsioonidelt. Täpset arvu ei teata, kuna Ungari võimud ei kipu seda avalikustama.

Peamine kaalutlus topeltkodakondsuse taotlemisel on Taga-Karpaatia elanikel küll majanduslikku laadi (topeltkodakondsus laseb neil vabalt liikuda ja töötada Euroopa Liidus), kuid vähetähtis ei ole ka soov mõjutada poliitikat. Seetõttu on Ungari poliitjõud vägagi sunnitud arvestama nii Taga-Karpaatia kui ka teiste Ungari naabermaade ungarlaste meelsusega. Kuna Ungari naaberriikides elavate ungarlaste (ja mitte-ungari päritolu Ungari kodanike) isamaalisus on keskmise Ungari ungarlase omast suurem, siis koguvadki mainitud piirkondades tavakohaselt suurima häältesaagi peaminister Orbáni juhitav Noorte Demokraatide Liit (ungari k lühendatult FIDESZ) ning rahvuslaste erakond Parema Ungari Nimel (ungari k lühendatult Jobbik).

Mõlema partei poliitikud „hoiavad kätt aja pulsil“ Taga-Karpaatias(ki): käivad seal tihti valijatega kohtumas ja korraldavad muid üritusi. Jobbiku nimekirjast Euroopa Parlamenti valitud Béla Kovácsil oli kuni 2014. aasta septembrini Beregszászis oma kontor ja heategevusfond. 1. oktoobril teatasid aga Taga-Karpaatia internetiväljaanded, et oblasti prokuratuuri nõudel oli kohus Kovácsi esinduse sulgenud. Prokuratuur süüdistas Kovácsit sekkumises Ukraina siseasjusse ja separatistlikus tegevuses. Taga-Karpaatia topeltkodanike mõju Ungari poliitikale see kohtuotsus aga ei kahanda. Pigem vastupidi. Tuntava osa neist moodustavad isikud, kes olid saanud Ungari kodakondsuse juba enne topeltkodakondsust lubava seaduse sündi, ent hoidnud alles ka oma Ukraina passi.

Olukorda komplitseerib oluliselt asjaolu, et Ukraina seadused topeltkodakondsust ei luba. (Seda vaatamata sellele, et Ukraina uue režiimi võtmepoliitikute hulgas on palju Ukraina–Iisraeli kodakondsusega isikuid.) Seetõttu nõuavadki Ungari võimud eesotsas peaminister Orbániga Ukrainalt Taga-Karpaatia asukatele topeltkodakondsuse lubamist nii visalt.

Parim pingemaandusviis antud olukorras on järgida „regioonide Euroopa“ põhimõtet: lubada rajada Taga-Karpaatias russiinide ja ungarlaste konföderatsioon. Vastasel korral ei ole Ukraina võimudel põhjust imestada, kui see ala eraldub riigist täielikult. Tasub meenutada, et nimekas Itaalia geopoliitikaajakiri Limes ennustas juba 2009. aastal – siis, kui Ukraina kriisist ei olnud veel lõhnagi! – , et pingete kasvades laguneb Ukraina (vähemalt) kolmeks osaks. Kas Ukraina juhtkond oskab sellest vajalikud järeldused teha või mitte, näitab juba aeg.





Tõnu Kalvet
on ungari keelt oskav ajakirjanik ja tõlkija, ajalehtede Rahvuslik Teataja ja Eesti Maleelu peatoimetaja.

Allikas: http://www.maailmavaade.ee/nr-24/ungari-valikud-ukraina-kriisi-ajal-ja-nende-ajendid

Read more...

OSVALD SASKO: Lepingu asemele nõudmine!

Eesti riigi sünd on fikseeritud 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga. Selles on täpselt märgistatud riigi piir Eesti ja Venemaa vahel. See tähtis dokument sai võimalikuks tänu Eesti rahva vaprale vastupanule Vabadussõjas.
23. august 2014 oli ajalooline tähtpäev. Möödus 75 aastat Molotov-Ribbentropi paktist (MRP) ja selle lisadest, mis sõlmiti Moskvas 1939. aastal.
Vene endine riigijuht Mihhail Gorbatšov oma administratsiooniga tühistas MRP aastapäeva. Asjaliku artikli sellest ja Balti apellist on kirja pannud vabadusvõitleja Mart Niklus ajalehes Rahvuslik Teataja, detsember 2014 nr 31, mida tasub lugeda.
Nõukogude Liidu seadused, korraldused ja muud okupatsiooniga seotud dokumendid Eesti Vabariigis on tühistatud.
Siit lahkudes jättis võõrvägi aga oma valdusse Narvataguse ala ja Petserimaa. Meie riigi poliitikud lausa hüsteeriliselt põlevad tahtest ära anda osa meie seaduslikust maast. Meie naaber Venemaa juhtkond on igati analüüsinud 1920. a Tartu rahulepingu jõulisust ja legitiimsust. Jõutigi arusaamisele, et lepingu kehtivuse tunnused on täiesti olemas ja et kõige efektiivsem moodus need tunnused hävitada on eestlastest valitsejate endi kaasaaitamise läbi … Kui meie legitiimne valitsus äraandmise pressinguga rikub oma lepingut ise, siis riigi ülejäänud territoorium ei hakkagi kandma juriidiliselt järjepideva riigi tunnust. Tulemusena hakkab kehtima stalinlik ütlus: „Pole inimest pole probleemi.“ Ja väikeriigi kohta: „Pole seaduslikku riiki, pole ka põlisrahvust.“ Või: „See on uus riik Vene riigi lagunemise tulemusena ja koos sellega kehtivad siin uued seadused…“
Teeme väikse mäluvärskenduse: „Kes need karvased siis on või olid kes eesti rahvast lollitavad ja aitavad moonutada ajalugu?“
Lennart Meri – kes sihikindlalt tegutses välisministrina ja väevõimuga soovis olla riigi president. GRU esindajana kavalalt ja truult täitis Vene valitsuse soove. Mere piiri muutmine Soome lahes, territooriumi tükeldamine…
Marju Lauristin – kes oli ideeline kommunismiehitaja, propagandist, väiksed muudatused N Liidu koosseisus, eri või kaubandustsooni eestvedaja, riigi territooriumi tükeldaja. Kui tema soov oleks täitunud, siis Lauristinist saanuks tsooni peasekretär. Lennart oma presidendi sooviga rikkunud kõik ära. Polegi suurt viga, nüüd paigutati Lauristin EL tsentrumisse…
Edgar Savisaar – tema osaline tegevus ideelise kommunistina on selgumas 1987-1990. a ajalehti lugedes ja mõneski muus suhtes naabervõimuga… Gorbatšov andis Savisaarele tõuke olla Baltikumi kindralkuberner…
Arnold Rüütel – president, kellele andsime üle 13 000 allkirjaga paki Eesti Vabariigi riigipiiri kaitseks 22. märtsil 2005, kuid reageering oli null, vastust pole senini saanud…
Ene Ergma – kellele andsime üle kahetuhande allkirjaga paki oma riigipiiri kaitseks, tulemus sama… Riigikogu istungjärkude stenogrammidest on näha, et Ergma soovib tükeldada Eestimaad aga rahva ees esinedes kaitseb Tartu rahulepingut. Kuidas seda mõista? Kahepalgeline…
Välisminister Siim Kallas – kes 7. juulil 1996 parafeeris Eesti-Vene piirilepingu Petroskois, lisaks veel palju muid seike rahadega…
Andres Tarand – kes kuu aega peaministrina Helsingis esinedes andis 18. detsembril 1994 Venemaale üle osa Eestimaad ja selle tähistamise puhul tõmbas londi umbe nii, et Tartuni oli alkoholi vingu tunda… Koputas kah…
Marko Mihkelson – kes tunneb uhkust „tehnilise piirilepingu“ kui oma elutöö edastamisel Riigikogule. Üks lugemine on juba toimunud (Ukraina sündmused segasid vahele)… Ühinen paljude arvamisega: Üks esimese kursuse tudengi kursuse töö pole riigi dokument!
Välisminister Urmas Paet – kes ei ole ühtegi lauset poetanud Eesti Vabariigi territooriumi terviklikkuse kaitseks.
Trivimi Velliste – kes ignoreeris ÜRO konvektsiooni artikkel 2 norme. Nüüd see neutraalvee riba osutub suureks ohuks nii Eestile kui ka Soomele. Otsustati VII Riigikogu II istungjärgul 21. jaanuar 1993.
Peaminister Andrus Ansip – tegevusetus riigi terviklikkuse taastamiseks, jõuline manipulaator… Peaministrina reformis pikka aega niiviisi, et riigi põliselanikud hakkasid omale uut eluriiki otsima…
Mis peaks tegema?
1. Marko Mihkelson peab Riigikogust oma „tehnilise piirilepingu“ soperduse tagasi võtma.
2. Riigikogus tühistada uue piirilepingu esimene lugemine.
3. Diplomaatilise teenistuse kaudu esitada Venemaa valitsusele nõudmine meie veel okupeeritud territooriumid Eesti Vabariigile tagastamiseks võttes aluseks 1920. a Tartu rahulepingu sätted ja 1939. a MRP tühistamise. Saata see ÜRO, EL ja kõikide riikide esindustesse, kellega Eesti Vabariigil on diplomaatilised suhted.
4. Taastada kõikides koolides geograafilised kaardid 1920. a Tartu rahulepingus fikseeritud piiridega.
5. Taastada ajalooline tõde ja õpe Vabadussõjast kuni nüüdisajani koolides.
6. Lõpetada televisioonis igapäevaselt õgvendatud Eesti Vabariigi kontuuri näitamine.
7. Üks eksemplar okupatsioonist vabastamise nõudest köita kõvadesse kaantesse ja hoida eriti tähtsa dokumendina 1920. Tartu rahulepingu originaali kõrval.
8. Taastada Soome lahes merepiir – 12 meremiili  vastavalt rahvusvahelistele normidele. Peipsi järvel taastada Piirisaare poolt tuleva ja Narva jõesuudmes lõppeva piiri ristumise endine asukoht.
Lõpetuseks.
Alates 1990. aasta riigitaastajate st tõelise vabaduse eest võitlejate ettepanekuid pole võetud kuulda, pole toimunud desovetiseerimist, endisaegne nomenklatuur jäi taastamist juhtima. Näiteks kirjanik Miina Hint, kes on esinenud Tallinnas üle saja korra nõudmisega taastada riigi territoriaalne terviklikkus.
Siinkirjutaja on oma karuplakatiga 63 korda Eestimaa rahva ees esinenud, Tartu rahu eest võidelnud. Lisaks veel 5 päeva näljastreiki Riigikogu ees…
Vabadusvõitlejad, endised poliitvangid oma nõudmiste ja ettepanekutega aga …pole ühtegi tõsiseltvõetavat arutelu toimunud.
Meie poliitikud võiksid omaks võtta pimeda ajaloodoktori Aldo Kalsi pöördumisi rahva poole.

Osvald Sasko
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi asutajaliige
14. jaanuar 2015

Allikas: Mart Niklus

Read more...

reede, 23. jaanuar 2015

MATTI ILVES: EESTIS EHITATAKSE ÜLES MULTIKULTI NÄIDISOSARIIKI

Saksamaa kantsler Merkel on ütelnud, et multikultuursus on läbikukkunud, kuid meie riigijuhid ei taha kuidagi sellega leppida ja proovivad Eestist kujundada näidisosariiki eeskujuks kõigile teistele ELi riikidele. Meil oleks nagu juba eeskujulik multikulti osariik, 30% uusimmigrandiga (seda on juba kolm korda rohkem kui teistes ELi osariikides, va. Läti) 192. rahvusest, aga valitsejatsejad ei ole sellega ikka veel rahul, sest puuduvad neegrid (eestis on neid ainult alla 200) ja islamiusulised araablased. Hoolimata sellest, et möödund aastal rändas Eestisse sisse 4085 inimest, umbes samapalju põgenes riigist, olid need jälle kahjuks enamuses valged.

Seepärast kutsusti siseministeeriumi poolt ellu kohanemisprogramm mille järgi nähakse ette, et järgneva viie aasta jooksul jõuab Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti!
Muidugi loodetakse, et need immigrandid asuvad siin kõik tööle (asjatu lootus, seda näitavad teiste maade kogemused) ja seepärast teeb tööd ka Sotiaalkindlustusamet, kes liitus Eesti mitmekesisuse kokkuleppega, kodulehelt:

"Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet allkirjastas mitmekesisuse kokkuleppe, millega 9.detsembril liitus kokku 21 ettevõtet ja organisatsiooni.
Selle vabatahtliku kokkuleppega liitunud organisatsioonid kinnitavad, et hindavad kõrgelt mitmekesisuse põhimõtteid nii klientide kui oma töötajate seas, kohtlevad kõiki võrdselt ja pakuvad kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.
J. Saarevet sõnas kokkuleppele allkirja andes: „ Olen väga rõõmus, et on olemas kokkulepe, millega saavad liituda kõik, kes mitmekesisust väärtuslikuks peavad. Mul on hea meel, et tänaseks on liitunud sedavõrd palju erinevatest eluvaldkondadest pärit organisatsioone. Ühiselt anname sõnumi, et me tahame elada Eestis, mis on kaasav. Omalt poolt teeme selleks ka praktilisi tegevusi, me ei anna üksnes tühje lubadusi. Eriti rõõmus olen ma seepärast, et meie kliendid, kelleks tihti on erilised inimesed, saavad tänu mitmekesisuse kokkuleppele elada oma elu Eestis paremini.“
Eesti mitmekesisuse kokkuleppel läheb juba kolmas aasta ja nüüdseks on liitunud organisatsioone kokku üle viiekümne. Eesti kokkulepe kuulub ka Euroopa mitmekesisuse kokkulepete võrgustikku. Kokkuleppe tekst on leitav SIIN."

Nüüd käib ettevõtete ja organisatsioonide värbamine, kes selle lepinguga liituksid. 2014. aastal liitus kokkuleppega 21 uut ettevõtet ja avaliku sektori organisatsiooni. Varasemal kahel aastal on kokkuleppega liitunud 32 ettevõtet. Võrgustikku kuulub seega juba 53 liiget. Infot kõikide liitunute kohta leiate siit: http://www.erinevusrikastab.ee/?p=138

 Sellises multikulti riigis hakkaksime elama juba päris varsti, kui Euroopa Liit muidugi enne kokku ei kuku. Valime edasi kartellierakondi ja saame taolise multikultuurse riigi, kus eestalastele enam kohta ei ole, sest toimub otskui rahvuse väljavahetamine võõrrahvuste vastu.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP