RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 31. juuli 2012

EKRE: Aeg on küps otsedemokraatiaks

Eesti põhiseadused
Viimase 20 aastaga on Eestis enneolematult tugevnenud esindusdemokraatia roll ja kadunud on pea kõik võimalused peale valimiste muul viisil riigivõimu alt ülespoole mõjutada. Alates 2003. aastast ei ole toimunud ühtki rahvahääletust ja Eesti tulevikku mõjutavad otsused on tehtud Toompeal valijate arvamusest hoolimata. Riigikogusse kuuluvate erakondade arv on järk-järgult vähenenud ning tõeline opositsioon peavoolupoliitikale on Toompealt kadunud.
Rahvale võimu tagasiandmiseks näeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programm ette järgmisi samme:
▪ Valimissüsteemi reform, valimiskünnise, -kautsjoni ja häälte ülekandemehhanismi kaotamine. Valituks osutub kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli.
▪ Riigikogu saadikute sidumine mandaadiga. Valijatel peab olema õigus Riigikogu liige, kes ei seisa oma piirkonna valijate huvide eest, Riigikogust tagasi kutsuda.
▪ Presidendi otsevalimine. Samuti peab rahval olema õigus esitada vajaliku arvu allkirjade kogumise teel presidendikandidaate.
▪ Seadustame rahvaalgatuse. Kui vähemalt 25 000 kodanikku esitab eelnõu, peab Riigikogu selle menetlusse võtma. Kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada rahvahääletus.
▪ Arvutame Riigikogu saadikute palka mediaanpalga järgi, kaotame kõik nende lisatasud ja kompensatsioonid.
▪ Teeme kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid rahva poolt valitavateks.

Allikas:  http://www.ekre.ee/aeg-on-kups-otsedemokraatiaks/
__________________
Demokraatiast lugege lisaks veel SIIT.
M.I.

Read more...

Läti äärmusvasakpoolsed ja šovinistid asutasid ametlikult erakonna

juuli 2012 14:01 Läti ühenduse Rodnoi Jazõk (ek Emakeel) liidrid Vladimir Linderman ja Jevgeni Ossipov registreerisid äriregistris ametlikult uue erakonna Emakeele Eest!.

Lõunanaabrite uudisteagentuuri LETA teatel moodustati uus erakond kahe ühenduse – Lindermani juhitava 13. jaanuari liikumise ja Ossipovi Partei ühinemisel. Seejuures puudub nii Lindermanil kui ka Ossipovil Läti kodakondsus, kuid nad on asutatud erakonna juhatuse liikmed.

Kuigi Lätis, analoogselt Eesti Vabariigi seadusandlusega, on lubatud erakonna liikmeks olla vaid kodanikel (Eestis ka EL kodanikel), siis juhatuse liikmete osas on nõutav vaid teovõimelisuse kriteerium. Kodakondsuse nõue siin puudub.

Samas on Läti seaduste kohaselt võimalik erakonna registreerimise toimingute läbiviimine siiski vaid Läti kodanikele.
Antud skeeminõuete rahuldamine šovinistide poolt õnnestus tänu asjaolule, et asutatava (nüüd asutatud) erakonna kolmest juhatuse liikmest ühel - jurist Illarion Girs on Läti Vabariigi kodanik. Tema ka erakonna asutamise toimingud läbi viis.


Agentuur Latvijas Avīze märgib siinjuures, et Lätis kehtivate seaduste kohaselt ei ole erakonna asutamise juures oluline lojaalsus riigile ega argumendiks registreerimise takistamise juures tulevase erakonna liikmete riigivastane tegevus.

Ainukeseks oluliseks nõudeks on mõttekaaslaste kokkusaamine erakonna asutamiseks ning nende hoidmine alla miinimummäära langemisest.
Lätis on nõutav erakonna asutamiseks ja eksisteerimiseks minimaalselt 200 täisealise läti kodaniku liitumine erakonnaks.
Muide - venemaal on nõutav 500 inimese olemasolu ja Eestis üleüldse 1000 kodaniku (või EL kodaniku) olemasolu. Millest tulenevalt on erakonna asutamine kõige keerulisem Eestis.
Lindermani sõnul on uue erakonna eesmärgiks, et kõik Lätis elavad mittekodanikud saaksid kodakondsuse ning vene keel kuulutataks teiseks riigikeeleks.

Lindermani ja Ossipovi juhiva liikumise Rodnoi Jazõk algatusel toimus tänavu veebruaris Lätis ka rahvahääletus, kus osalejad ei toetanud vene keele teiseks riigikeeleks nimetamist. Linderman on eitanud Läti julgeolekujõudude väiteid, nagu oleks referendumikampaaniat korraldatud Venemaa eriteenistuste abiga.

Riias sündinud Linderman juhtis omal ajal Venemaa natsionaalbolševistliku partei Läti haru – ühendust Pobeda ehk Võit, mille tegevus kuulutati seadusevastaseks. Läti endise presidendi Vaira Vīķe -Freiberga vastu suunatud atentaadi kavandamises kahtlustatud Linderman põgenes Venemaale, kus elas mitu aastat. Seal tegutses ta natsionaalbolševike juhina ning kandis lõhkeainete hoidmise ja riigivastase kihutustöö eest ka vanglakaristust.

2008. aastal anti ta üle Lätile, kus ta anti kohtu alla vägivaldsele režiimivahetusele kutsunud üleskutsete ning seadusevastase lõhkeainete omamise eest. Samal aastal mõistis kohus ta aga õigeks.

Ossipov on aga endine Läti Natsionaaldemokraatliku Partei (LNDP) liider. Viimase eesmärgiks oli samuti vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamine. 2008. aastal asutas ta pärast LNDP laialisaatmist omanimelise erakonna.

Allikad: Postimees ja Latvijas Avīze

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Näib, et “natsist” Sarrazinil on õigus

Suurem osa sakslastest leiab, et riigi oleks “ilma eurota parem”, näitas pühapäeval avaldatud küsitlus. Uuringufirma Emnid küsitlus ajalehele Bild am Sonntag näitas, et 51 protsendi sakslaste meelest läheks Saksamaal väljaspool 17-liikmelist euroala paremini. Vastupidist uskus 29 protsenti küsitletuist.
Veel mõni aeg tagasi olid sellised tõdemised, et euro on kahjulik, moraalses mõttes võrdelised vaat, et riigireetmisega(st multikulti riigi reetmisega), ning meediast jäi mulje, et selline väljaütlemine on mingite paremäärmuslaste hullumeelsus. Seda valusam oli multikultidele see, kui Saksamaa Keskpanga endine juht Thilo Sarrazin tuli lagedale oma raamatuga „Euroopa ei vaja eurot.”
Kuigi meedia proovis ka seekord Sarrazinile määrida kaela kapinatsi mainet ei ole see neil õnnestunud ja näib, et sellel “natsil” oli taaskord õigus.
Merkeli koalitsioon seisab üha nõudlikumate valijate ees ning ei saa enam samasugust laristamist lubada.
Tänane euro on surnud.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

esmaspäev, 30. juuli 2012

Eesti Energia ja Tallinna Sadama börsile viimine on hiiliv ärastamine

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Tuhalaane, Karksi vald 28.07.2012
Avaldus

Eesti Energia ja Tallinna Sadama börsile viimine on hiiliv ärastamine

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kategooriliselt vastu plaanile suurte strateegiliste infrastruktuuriettevõtete börsile viimisest, kuna taoline samm tooks kaasa rea olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti elanikele.

Avalikkusele kõige selgemalt tuntav kahju oleks vältimatult järgnev hinnatõus, kuna börsiettevõte peab erinevalt avalik-õiguslikust või riigiettevõttest teenima tulu. Riigile kuuluv või avalik-õiguslik ettevõte peab eelkõige tagama elutähtsate teenuste kättesaadavuse, mitte kasumi. Asjaolu, et meie nime poolest parempoolne, sisult paternalistlik valitsus kasutab suuri ettevõtteid nagu Eesti Energia kasumi teenimise kaudu lisamaksu allikatena, ei muuda seda põhimõtet.

Eesti Energia taolise ettevõtte börsile viimine tähendab ka koheselt omandi muutumist. Hetkel on iga Eesti elanik Eesti Energia omanik. Börsil kaubeldes kaotab riik kontrolli omandi üle ja samuti selle üle, kellele omandit edasi võõrandatakse. Konservatiivne Rahvaerakond väljendab väga tõsist muret võimaluse üle, et meile elutähtsad strateegilised ettevõtted satuvad kasvõi osaliselt võõrriikide poolt kontrollitava kapitali kätte. Me ei saa võtta tõsiselt laialt levinud väärloosungit nagu poleks kapitalil kodumaad. Valitsuse plaan avab meid majandusšantaažile ja otsustab meie energeetilist julgeolekut.

Valitsuse argument, nagu piisaks kahe kolmandikulise osaluse säilitamisest avalikkuse huvide kaitseks, on loogilises vastuolus börsile viimise peamise eesmärgi ehk raha teenimisega: kui riigi huvi on raha teenida, siis kasumlike suurettevõtete osaluse vähendamine annab küll lühiajalise finantssüsti, kuid vähendab maksumaksja tulusid edaspidi vähenenud osaluse tõttu. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei näe hetkel muud erakorralist eelarvelist hädavajadust kui ESM-i ja ESFS-i maksed. Juhul, kui suurettevõtete osaline erastamine on tingitud kiirest rahavajadusest euroabipakkettide katteks, on tegemist eriti jõhkra rahvuslike huvide reetmisega. Sisuliselt müüb valitsus maha meie rahvusliku rikkuse viimased kroonijuveelid võõraste võlgade tasumiseks, jättes meid edaspidi võõraste omanike armule elanikkonnale elutähtsate teenuste saamisel. Tõsiselt ei saa võtta ka Juhan Partsi väidet, et börsile viimine aitab tuua ettevõtetesse vajalikku lisaraha investeeringute katteks. Ükski välisinvestor pole huvitatud omandi hankimisest ettevõttes, millisse tuleb hakata suurtes kogustes raha veel sisse panema ja loobuda senise omaniku ehk valitsuse praktikast iga-aastaseid dividende välja võtta.

Väide justkui tuleks riigiettevõtted erastada, kuna nende mõne aasta kasum ei kata vajalikke investeeringuid, on absurdne. Seni on Eesti Energia katnud oma investeeringute vajaduse laenudega, see on normaalne majanduslik käitumine. Investeeringute vajaduse toomine ettekäändeks edukate ettevõtete erastamisele on küüniline ja Eesti huve kahjustav.

Näeme väga tõsiseid riske ka kogu protsessi läbipaistvuse ja aususega seoses. Hiljutine juhtum Facebooki börsile viimisel näitab, kui kerge on isegi pika kapitalismikogemusega riikides manipuleerida andmetega ning selle abil teha väga väheseid väga paljude arvelt väga palju rikkamaks. Meil ei ole piisavat usku Eesti võimude võimekusse ära hoida pettuseid ja manipulatsioone, pigem on meil Eesti poliitika üldist korrumpeeritust teades põhjust karta kõrgemate poliitikute ja tippametnike osalust taolistes skeemides. Oleks tülgastav, kui rahva vara kujuneb taas üksikute positsioonil olevate isikute rikastumise allikaks üldsuse arvel.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et kõige otstarbekam on muuta Eesti Energia avalik-õiguslikuks ettevõtteks ning seadusandluse kaudu tagada, et ettevõtte prioriteet on energiakindluse tagamine – mitte kasumi tagaajamine valitsuse kulutuste katmiseks. Kui valitsus muretseb investeeringute katmise pärast, peaks ta loobuma kasumi välja võtmisest ning ühtlasi vaatama kriitilise pilguga üle ettevõtete juhtkondades koostatud ambitsioonikad investeeringuplaanid.

Vastu võetud EKRE suvepäevadel Tuhalaanes,Viljandimaal
Allikas: http://www.ekre.ee/ 

Read more...

Eesti valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks

Päike on hakanud unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – "See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme."
Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem - alles 2010. juunis: "Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni."

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on siis paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.
Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud?

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

"Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja."

KaitseOmaTervist.ee jätkab: Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole Eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Allikas: blog.kaitseomatervist.ee
http://alkeemia.ee/  kaudu

Read more...

Varas keeldub varguse ülestunnistamisest

                                Vastulöök ajalehele "Moskovski Komsomolets Estonia"


Vene välisministeerium tõrjub Leedu nõudeid maksta kompensatsiooni kahjude eest, mida tekitas nõukogude okupatsioon.
"Me oleme korduvalt selgitanud, et Vene Föderatsioonilt kompensatsiooni nõudmiseks ei ole mingit alust. Selle küsimuse arutamine on jäädavalt lõpetatud," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitš kolmapäeval BNS-i vahendusel.
"Me peame äärmiselt kahetsusväärseks, et praegused Leedu võimud algatavad jätkuvalt meie vastu ideoloogial tuginevaid vaenulikke kampaaniaid. See mõjutab kindlasti Vene-Leedu suhete õhkkonda ning meie praktilise koostöö kulgu. Me oleme veendunud, et meie partnerid Euroopas ei nõustu minema kaasa Leedu plaaniga tuua Euroopa Liidu-Vene dialoogi purustavaid elemente," ütles Lukaševitš.
Varem teatas Leedu peaminister Andrius Kubilius, et kavatseb kompensatsiooni küsimuse tõstatada Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

reede, 27. juuli 2012

MATTI ILVES: EESTIS ON KADUNUD 100 000 TÖÖKOHTA!

"Postimees" kirjutab: "Statistikaameti vabade ja hõivatud ametikohtade statistika järgi on Eestis võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga ligi 100 000 töökohta vähem."
See on lausa uskumatu tulemus. Mäletame hästi, et peaminister Ansip lubas meile seoses euro tulekuga meeletut välisinvesteeringute voogu ja sellega kaasnevaid tuhandeid töökohti, sama lubas ka IRL. Tegelik olukord on aga selline, et "Välismaalased viisid siit rohkem raha välja, kui sisse tõid," kirjutab Neivelt oma blogis. Mis siis nüüd juhtunud on? Midagi ei ole juhtunud, see on lihtsalt tavapärane praeguste valitsejate vale, mis aitas neil üleeuroopalisi föderaalseid  eesmärke saavutada. See vale on sarnane näiteks valega, et € ei tõsta hindu. Ma ei usu, et eestlased hääletavad veel tulevastel valimistel neid parlamendierakondi võimu juurde, et nad saaksid samamoodi jätkata. Lisaks lugege praegusest valitsemisstiilist SIIT.

Valikud on meil ju olemas! Eestis on registreeritud 10 erakonda ja vaid 4 parteid on Riigikogus. Igas parlamendivälises erakonnas on väga võimekaid isikuid, kes tuleksid riigi juhtimisega toime ja tõenäoliselt paremini, kui korrunpeerunud ning mandunud võimuerakonnad.
Muidugi ei ole need võimekad isikud nii tuntud, iga päev me ei näe neid teleekraanilt ja ka kartellierakondadele allutatud ajakirjanduses, väheste ilmuvate artiklite juures ei ole pea kunagi märgitud autori parlamendivälist erakondlikku kuuluvust - näiteks Mart Helme, kes on EKRE juhatuse liige; või Henn Põlluaas, EKRE volikogu esimees. Mina soovitaksin valida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, see on Eesti suuruselt neljas erakond (8000 l.), mille liikmed on paljudele tuntud rahvuslikult mõtlevad ja väga hästi haritud inimesed. Lugege ka lühitutvustust EKRE eesmärkidest - SIIN.

Read more...

Tiit Madisson räägib Nõmme Raadios




Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Tiit%20Madisson&file=2008-03-01-madisson.mp3

Read more...

EUGEN VEGES: Piinlik konstateerida, et Eestis ei praktiseerita isegi referendume

EPL (Ignar Fjuk): Põhiseaduses on riigikogu õigused ja kohustused kirjas. Muu hulgas näiteks: riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise.
Kui mitte seda, siis mida riigikogu üldse peaks tegema? Mida arutama? Söandaksin öelda enamatki: võib olla, et selle teema puhul jääb isegi riigikogu mandaadist ja pädevusest väheseks. Tõsiselt tuleks mõelda rahvahääletusele.
Parlamendi tähendus on praegu sootuks teistsugune kui nendel aegadel, mil olin riigikogu liige. Kui midagi juhtus, läks toona ühiskonna pilk riigikogu poole. Muutus on toimunud parlamendis endas ja samm-sammult – vähendades opositsiooni ja fraktsiooni mittekuuluvate inimeste võimalusi kaasa rääkida. See on olnud järkjärguline parlamendi tasalülitamine.
Esimene põhjus oli, nagu neil puhkudel ikka, otstarbekus. Ma isegi ei protestinud, kui millalgi tehti kodukorra seaduses üks sedasorti muudatus. See oli seotud kunagise vasakparteilase Tiit Toomsaluga, kes kasutas kõiki võimalusi, et sõna võtta. See muutus tal omamoodi hasardiks. Ja siis hakati arutama, kuidas parlamendi tööaega „otstarbekamalt” kasutada. Järgnevad sedalaadi ettevõtmised vähendamaks parlamendi õigusi on seda kergemini olnud elluviidavad. Praegust parlamenti pean ma mugavusparlamendiks. See on valitsusele mugav ja ka parlamendiliikmetele mugav. Mida vähem on neil võimalusi aktiivselt osaleda, seda vähem tuleb neil üldse midagi teha. EL kasvatab seda mugavustunnet veelgi – „küll nemad seal otsustavad”, mõeldakse. Lõpuks hakatakse otsuseid tegema vaid kitsas ringis. Ent eks valitsuseski ole oma väiksem ring, mis tooni annab. Mille poolest on paljud valitsuse liikmed paremad kui nii mõnedki riigikogu liikmed? Ei ole! Nad on olnud vaid osavamad erakonnas positsioonide hõivamisel. See ei saagi anda head nahka.
http://www.epl.ee/news/arvamus/ignar-fjuk-mugavusparlament.d?id=64716768
Eesti probleemid tulenevad otsustusprotsessist. Otsused põhinevad tühise seltskonna soovidel, vastutama peavad kõik. Õigused ja kohustused ühiskonnas pole proportsioonis, tulemuslikkuse hindamiseks tugineme suvalistele mõõdikutele. Tühise seltskonna arvates läheb hästi, ülejäänud kitkuvad rahulolematusest karvu. Öeldu kehtib ka ESMi kohta.
Otsustusmehhanismi kaasajastamata jäävad domineerima valed otsused. Sellistes tingimustes tuleb tegelikkust teistsugusena kajastada, muidu naerdakse meid välja. Tarmukas pööraks otsustusmehhanismi asendisse, mis tagaks ühisnimetajal põhineva tulemi. Väide, et see pole võimalik, on lambist võetud. Tegemist on lähenemisega, millest oleme unistanud. Seda nimetataksegi Demokraatiaks!
Eesti valimissüsteem ei soosi esindusdemokraatiat, sellest ka pinged, mis riigikogus vormistatud otsustega kaasnevad. Kui Riigikogu koosseisu pääsevad vaid võimuladvikutele lojaalsed inimesed, siis esindusdemokraatia ei toimi. Valimisnimekirjade järjestamine ja ajupesuks saadavad hiigelsummad teevad valimised mõttetuks. Valijad saavad kaasa rääkida erakondade jõuvahekorra selgitamises, kuid isikkoosseisu panevad paika partebürood. Sellist  protseduuri ei saa valimisteks nimetada. Riigikokku ei valita ju parteisid, vaid inimesi. Eestis kehtiv valimisseadus teenib võimuladviku huve, vormistab nende tahet.
Valimissüsteem peaks pakkuma võrdseid võimalusi kõikidele kandidaatidele, valituks osutumine ei tohiks sõltuda nimekirjalisest eelistusest, finantsvõimekusest ega poliitilise eliidi tahtest. Õiglaste valimisteta demokraatia ja võimude lahusus ei toimi. Eesti on (pindala kui ka rahvaarvu poolest) väga väike riik. Erinevalt teistest riikidest poleks meil keeruline ka koguneda ja esindajad valida, olulistes küsimustes aga ühiselt otsuseid langetada. Piinlik tõdeda, et Eestis praktiseerita isegi referendume.
 

Read more...

neljapäev, 26. juuli 2012

Dalai-laama 18 juhist eluks

Uue sajandi algul andis Dalai-laama välja 18 reeglit eluks. Need reeglid võiks meile kõigile igapäevaselt teed juhendada. Igal juhul on tegemist väga heade ja aegumatute juhistega, mida tasub endale vahest meelde tuletada.
1. Arvesta sellega, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.
2. Kui sa kaotad, siis ära lase õppetunnil kaduma minna.
3. Järgi kolme olulist aspekti:
- austa iseennast
- austa teisi
- vastuta kõikide oma tegude eest.
4. Pea meeles, et oma tahtmise mitte saamine võib mõnikord osutuda suurepäraseks õnne hoobiks.
5. Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
6. Ära lase väikesel lahkarvamusel kahjustada tõelist sõprust.
7. Kui mõistad, et oled eksinud, astu koheselt samme selle parandamiseks.
8. Leia iga päev veidi aega üksinda olemiseks.
9. Ole avatud muutustele, kuid jää oma põhimõtete juurde.
10. Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus.
11. Ela head, austusväärset elu, siis vanemana tagasi vaadates, naudid seda uuesti.
12. Armastav õhkkond sinu kodus on sinu elu aluseks.
13. Lahkarvamuste korral oma armastatud inimestega, tegele ainult hetkesituatsiooniga. Ära võta kõneaineks minevikus toimunut.
14. Jaga oma teadmisi. See on võimalus surematuse saavutamiseks.
15. Käi õrnalt ümber maaga.
16. Aastas korra mine mõnda paika, kus Sa pole varem kunagi käinud.
17. Pea meeles, et parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab teie vajaduse teineteise järele.
18. Otsusta oma edu üle selle järgi, millest sul tuli loobuda, et seda saavutada.
 

Read more...

Isegi valerahategijad on usu Eurosse kaotanud

postitas mauri vat-kus-lops osak. 23:08 25. juuli, 2012
naljakas Tundmatu Sõdur kirjutab: "Businessinsider irvitab Euroopa Keskpanga hiljutise statistika üle. Selle järgi on kätte saadud võltseurode arv euroajaloo madalaimal tasemel. Artikli alaosas asuval graafikul näeb, et 2004dal aastal kõrvaldati käibest ca 300 000 võltseurot. Hiljem see arv tõusis kuni 2010dal aastal tipnes 450 000 võltskupüüriga. Seejärel hakkas avastatud võltskupüüride arv langema ning hetkel on see Euro olemasolu madalaimal tasemel, alla 250 000 võltskupüüri 2012 esimese poolaasta jooksul. Even Counterfeiters Are Giving Up On The Euro"

Allikas: http://minut.ee/

Read more...

LEONHARD PALLON: Meie Riigi kaks põhiülesannet

Saada sõbrale
Paljud arvavad, et meie Riigi ja Rahva põhiülesanded on kirja pandud meie Riigi Põhiseaduse preambluas:

„Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade -...”

Sellest lähtuvalt peaks Põhiseaduse IV peatüki järgi Riiki juhtima ja Põhiseaduses püstitatud eesmärgid-ülesanded ellu viima Riigikogu. Nimetuse järgi on meil Riigikogu olemas, kuigi Riigikogu nime all tegutseb meil Parteide Esinduskogu, mis komplekteeritakse parteilastest.

Parteide Esinduskogu (PE) moodustatakse meie Põhiseaduse vastaselt ebademokraatlikult. Sellist seisukohta on avaldanud paljud meie inimesed. Parteide Esinduskogusse hääletatakse Parteide poolt etteantud nimekirjadest - kelle poolt võib hääletada - kuid nendest kandidaatidest teevad valiku Parteid ise, arvestamata Rahva (hääletajate) tahtega. Väljaspool Parteinimekirja (Partei tahet) EI PÄÄSE KEEGI Parteide Esinduskogusse (RK).

Mis on siis Parteide Esinduskogu (PE) funktsioonid? Tegelikult PS mõttes täidavad nad meil Riigikogu funktsioone.

Riigivõimu teostamisel ja valitsemisel seda nad (PE) ka teevad…aga. Kuna neid (PE) moodustavad Parteid, siis esindavad nad ka Parteide - mitte Riigi ja Rahva huvisid. "...praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…” - need PS normid jätavad Parteide Esinduskogu liikmed külmaks. Riigi ja Rahva vajaduste-huvide asemel tegeldakse Parteide ja parteilaste isiklike huvidega. Meie Parteid on muutunud kasumit taotlevateks äriühinguteks. 20 iseseisvusaastaga oleme Euroopas paljude negatiivsete näitajate hulgas esirinnas, elatustasemelt edastame napilt Venemaad (nagu ENSV ajal) ja oleme alles Serbia järel (ametlik statistika).

Kuidas elavad meie Parteid ja parteilased ise meie Rahvaga võrreldes? 1. Parteid saavad Riigi eelarvest ligi 6 miljonit Eurot.
2. Paljud parteilased saavad raha ka riigilt - poliitiliste nõunikena ministeeriumites, KOV-des - oma parteide juhtfiguuride poliitilise nõustamise eest.
3. Paljudes RAS-des, KOV ettevõtete juhatustes/nõukogudes ISTUMISE (mitte teadmiste/oskuste rakendamise eest, sest tihti ollakse VÕHIKUD antud elualal) eest saavad nad raha (mitte palka töö tegemise eest).
4. Ministeeriumites-ametkondades luuakse oma parteigenossedele kõrgepalgalisi tihti mittevajalikke töökohti.
5. Mitmetes MTÜ-des Parteide esindajana OLEMISE eest saadakse kõrget tasu. Pole ÜHTKI eluala - mille juhtkonda ei mehita Partei.
6. Parteid (kerjustena) saavad aastas ANNETUSI miljonite Eurode ulatuses…
7. Parteide Esinduskogu liikmete hüvitised, millest enamusel on vähe tegemist riigivalitsemisega, vaid need suured summad lähevad rohkem parteilaste isiklike hüvede kindlustamiseks.
Mitu miljonit Eurot läheb tegelikult riigi eelarvest Parteide ülalpidamiseks parteilaste taskutesse - seda ei tea keegi, sest selline statistika puudub ja kui statistika oleks, siis oleks selle andmed salastatud 200-ks aastaks. Parteidele ja parteilastele on sellest ikka vähe! Mulle tundub, et Parteide ja parteilaste saadavad rahad üldsummas lähenevad või ületavad Kaitseministeeriumi aasta eelarvet.

Meie PE (RK) juhib kogu meie Riigi tegevust. Parteide Esinduskogus omakorda on loodud Põhiseaduskomisjon selleks, et nad jälgiksis PE poolt Põhiseaduse kõrvalekaldumatut järgimist ja seda, et Parteide Esinduskogu tegeleks siiski Riigi ja Rahva eluks KÕIGE PÕHILISEMATE-TÄHTSAMATE ÜLESANNETEGA.
Parteide Esinduskogus on mitmeid ENDISI JURISTE. Miks nad on endised juristid? Juristid peaksid seisma SEADUSLIKKUSE, ÕIGUSE ja ÕIGLUSE eest ning seda igati kaitsma. Astudes poliitikasse PEAVAD nad (juristid) alluma partei distsipliinile ja automaatselt oma Partei huvides tegutsema nii nagu Partei seda neilt nõuab. Oma juriidilisi teadmisi peavad nad kasutama hakkama Partei - mitte Riigi ja Rahva huvides. Peamine on Partei VÕIMU kindlustamine ja parteilaste (ehk „sinivereliste") võimu põlistamine. Selleks peavad endised juristid kasutama JOKK-seadusi ja seaduste asemel kasutama Parteideleomast demagoogiat. Näiteks kauaaegne Põhiseaduskomisjoni Esimees Väino Linde VÕIS kunagi olla jurist. Igor Gräzin, Rait Maruste - olid juristid. Nüüd on nad poliitilised keerutajad ja Partei (mitte Riigi ja Rahva) huvide eest seisjad.

Meil on Parteide Esinduskogus Põhiseaduskomisjon. See komisjon jälgib küll Põhiseaduse täitmist… Kuid kuna Põhiseaduskomisjon koosneb parteilastest, siis on neil kõigil PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS, ehk ülimuseks on neile ikkagi Parteide põhikiri ja allumine Parteide juhtkonna tahtele - mitte Põhiseadus ja teised seadused.

Mis oleks siis meie riigi sellised PÕHILIDEMAD-TÄHTSAMAD küsimused? Seda muidugi vastavalt meie Põhiseaduses seatud eesmärkidele-ülesannetele. Mis on praegu kõige tähtsam meie Riigile ja Rahvale? Laste vaesus? Töötus? Väljarände piiramine?...

Meie Riigi Põhiseaduskomisjon leidis, et MEIE RIIGI KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS ON Riigi kõige vaesemate aitamine, mis viib peatselt-koheselt meie Riigi õitsengule - see on parteide täiendav rahastamine (DASA, MSA). Kas tõesti on meie riigi ja rahva suurim mure Parteide/parteilaste Riikliku rahastamise suurendamine?

Oleks ka imelik, kui Parteide Esinduskogu ei seaks esikohale Parteide ja parteilaste (e. endi) heaolu, unustades kõik muu - alates Põhiseadusest. Parteide Esinduskogu koosneb parteilastest, kes määravad ise endi palgad ja hüvitised - Rahva arvamusega nad ei pea arvestama ja ega Rahva arvamus ei kostugi Partei ülikute kõrvu.

Võiks arvata, et Parteide Esinduskogu (RK) põhiülesandeks on Eesti Riigi areng rahvusriigina, meie kultuuri ja Rahva edasiketmine edukus ja areng. ”...praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…” (nagu ütleb Põhiseadus).
Paraku nii see pole. Meie Parteide Esinduskogu on võtnud eesmärgiks uute „sinivereliste” e. meie aadelkonna loomise, nende privileegide suurendamise ja põlistamise. Meie uued „siniverelised” luuakse Parteide juhtkondade poolt ning koosneb enamikus Parteid Esinduskoja liikmetest ja Parteide juhtkondadest.

Rahvas nimetab neid küll teisiti (heal lapsel ikka mitu nime), nagu näiteks: „poliitbroilerid”, „rämpseliit”, „101 puuslikku”, „toompeavargad”…
Miks need poliitbroilerid on uus-„siniverelised”? Nad on isehakanud siniverelised, kes kehtestavad ise endile palgad ja soodustused - kellestki sõltumata ja arvamust küsimata. Palk ja soodustused ainult tõusevad - sõltumata Riigi ja Rahva olukorrast.

Sinivereliste kohta ei kehti Töölepingu ega Puhkeseadused. Tööl käiakse oma äranägemise järgi, töötatakse 365x24 tundi aastas - kusjuures magamine oma (ja ka võõra) abikaasaga käib makstava palga hulka. 4 kuud puhkust ei lähe puhkuse arvesse, vaid on tasustatav töö tegemisena. Siniverelised saavad asutuste-ettevõtete juhatuste/nõukogude liikmeteks, kus saavad nimekirjas olemise eest tasu ehk rohkemgi kui põhitöökohal. KÕIK tasuvamad-kergemad töökohad jagavad siniverelised AINULT omavahel ja omadele.

Uus-siniverelised on ise oma sõna peremehed - kui tahavad annavad oma sõna; ja kui enam ei taha - võtavad oma ausõna tagasi. Peamine on hundimoraali, omakasu ja Kauka Jumala propageerimine. Meie (tavainimeste) seadusi täidavad nad JOKK süsteemis, ehk nii nagu see neile meeldib. Mis on vastutus või vastutustunne - seda meie siniverelised ei tunne. Oma südametunnistus??? See on meie siniverelistele tundmatu faktor, sest neil kõigil on ühine, ehk KOLLEKTIIVNE PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS.

Kui vanasti peeti siniverelisi õilsateks rüütliteks, ausateks, eetilisteks ja kõrge moraaliga isiksusteks, siis meie „siniverelised” ei pea evima neid omadusi. Ausus, moraalsus, eetilisus pole meie siniverelistele vajalik.

„Sinivereliseks” saab teenete eest Partei juhtkonna abil, kusjuures peab näitama truudust Partei juhtkonnale - ehkki need teod võivad olla tegelikult Rahvale kahjulikud. Partei paneb siis (siniverelise)kandidaadi Valimise nimekirja - ja Partei valibki ta Parteide Esinduskogusse. Pärimise teel „sinivereliseks” saamise tunnustega on meil esialgu Kallase dünastia näide - aga meie siniverelised on ka lühikest aega - ainult alla 20 aasta kestnud - muidu oleks neid näiteid ehk rohkemgi. Kuna „siniverelised” nimetatakse Parteide juhtkondade poolt, siis saavad „sinivereliseks” ainult need keda nad (Parteide tagatoad) ise tahavad endi hulka.

Kuidas on see võimalik? Meie Põhiseadus „sinivereliste” institutsiooni ju ette ei näe! Mis sellest. Põhiseadus ei näe ette ka Parteilisi valimisi, kus sisuliselt Parteid panevad paika Parteide Esinduskogu. Põhiseaduse esimene paragrahv tuleks muuta tegelikkusele vastavaks umbes nii: § 1. Eesti on iseseisev ja Euroliidust sõltuv partokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahva tahtest sõltumatu Parteide koalitsioon.

Kui tavaseadustega ei saa Parteide Esinduskogu kuigi hästi hakkama, siis oma Võimu kindlustamisega, parteilaste materiaalse kindlustamisega ja poliitikute JUMALUSE staatusesse tõstmisega said nad hästi hakkama.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

kolmapäev, 25. juuli 2012

Tiit Madisson räägib Nõmme Raadios




Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Tiit%20Madisson&file=2008-02-24-madisson.mp3

Read more...

Piinlik lugu: BBC tunnistab, et Süüria relvastatud mässajad loetakse tsiviilideks

postitas mauri ikka-juhtub osak. 12:30 23. juuli, 2012
propaganda Paljud meediaväljaanded, sealhulgas BBC ja praktiliselt kõik Eesti kanalid, viitavad Süüria sündmusi kajastades pidevalt organisatsioonile, mis nimetab ennast "Syrian Observatory for Human Rights". Reuters on kirjutanud, et tegemist on ühe mehe üritusega, mida peab Suurbritannia kodanik Coventry's. Nüüd selgub BBC uudisest, et SOHR hukkunute hulka loetakse ka relvastatud mässajad, kelle likvideerimist Süüria valitsus pole kunagi eitanudki. BBC uudis (millest allpool lokaalne koopia) toob peale SOHR väidete ära ka ametlikud numbrid, mida meedia üldiselt on vältinud.
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

teisipäev, 24. juuli 2012

MATTI ILVES: UUDISEID SOTSIALSTLIKULT PRANTSUSMAALT

Nüüd sai mulle teatavaks, et sotsialistist president Francois Hollande tühistab Nicolas Sarkozy kehtestatud maksu välismaistele kaupadele. Selle sammuga näitab Hollande end tõelise euroföderalistina ja globaliseerijana.
Kehtestas ju Sarkozy selle maksu kohalike tootjate huvides ja tööpuuduse vähendamiseks. Tööpuudus on seal pragu peaaegu 10% ja on viimase 12. aasta suurim, see ei näi aga sotsialiste häirivat. Muidugi ei anna selline tööpuudus võrrelda Hispaaniaga, kus see võib varsti ulatuda juba 25%-ni. Selle asemel tegeleb Hollande populistlike sammudega, nagu presidendi ning ministrite palkade vähendamise ja mitmete soodustuste piiramisega neile, mis riigieeralve tasakaalustamisele ei avalda mingit tulemust. Ja veel üks "hea" uudis prantslastaltele, Hollande lubas ka tunduvalt vähendada presidendi lennuki kasutamist! Tõsi, on asutud ka pitsitama rikkaid ja kõrgeima palgaastme sissetulekutelt võetakse maksudena riigieelarvesse tervelt 70%, mis minu meelest on liiga suur osa.

Siin oleks Eesti valitsusel Nicolas Sarkozy´lt nii mõndagi õppida, ka meil tuleks kehtestada välismaistele kaupadele kõrgem maks ja vastavalt alandada Eestis toodetud kaupade (ka toidukaupade) käibemaksu. Sest ei ole meil ju võimalik Euroopa Liidu tingimustes kasutada kaitsetolle, mis soodustaksid kohalikku tootmist. Aga kahjuks jääb see vaid soovituseks, sest meie euroföderalistidest valitsuselt ja Riigikogult pole selliseid samme kahjuks oodata.

Read more...

127 majandusteadlast hoiatavad: algab Euroopa rahvaste riisumine!


127 saksakeelsete riikide pärituolu majandusteadlast hoiatavad saksakeeleses ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung (faz.net) tehtud avalduses Euroopas toimuva eest! Teadlased toovad välja, et võlgade panemine Euroopa rahvaste peale ei lahenda pikaajalises perspektiivis tegelikke probleeme; see viib ainult selleni, et solidaarsuse sildi all subsideeritakse üksikuid võlausaldajate gruppe ja moonutatakse rahvamajanduse keskseid investeerimisotsuseid. Majandus tervikuna ei võida, vaid kaotab sellest.
Kommertspank on samasugune äriettevõte nagu kõik teisedki - seega ka vastutab enda võetud riskide ja tehtud vigade eest samamoodi - omal kulul. 

Tegelik elu on alati näidanud, et lihtsalt kummi venitamine pikemaks, mitte ei tee asja paremaks, vaid rebenemisel käib palju valusam laks. Kas toimuv ei tõuka Euroopat hoopis suuremasse kriisi? Mida arvad sina?



Kallid kaaskodanikud,

need otsused, mis kantslerile Euroopa Liidu riikide tippkohtumisel peale suruti, olid valed. Meie, saksakeelsete riikide majandusteadlased, vaatame suure murega samme pangandusliidu loomise suunas, mis tähendab kollektiivset vastutust eurosüsteemi pankade võlgade eest. Pankade võlad on peaaegu kolm korda suuremad kui riigivõlad ning ulatuvad viies kriisiriigis miljardite eurodeni.

Seni veel tugevate Euroopa maade maksumaksjaid, pensionäre ja hoiustajaid ei tohi nende võlgade tagamise eest vastutavaks teha, sest on ette näha hiiglaslikke kaotusi lõunariikide inflatsioonimullide rahastamisel. Pankadel tuleb lasta kokku kukkuda. Kui võlglased ei suuda võlgu tagasi maksta, siis võivad ja peavadki kahjusid kandma võlausaldajad, sest nemad on investeerimisriski teadlikult enda peale võtnud ning ainult nende käsutuses on selleks vajalikud vahendid.

Poliitikud võivad loota ühtse pangandusjärelevalve raames tagatissummasid piirata ja nende kuritarvitamist ära hoida, aga vaevalt see neil õnnestub, kuni võlgnikriigid on eurotsoonis enamuses. Kui tugevad riigid pankade võlgade tagamises põhimõtteliselt kokku lepivad, siis hakatakse neile survet avaldama, et nad tagatisi suurendaksid või leevendaksid nende väljamaksmise tingimusi. Riid ja lahkarvamused naabrite vahel on sellesse üritusse sisse programmeeritud.

Pankade tagatiste suurendamisega ei päästeta ei eurot ega euroopluse ideed,  kasu saavad sellest hoopis Wall Street, City of London ning ka mõned Saksa investorid, samuti rida kehvas seisus kodu- ja välismaiseid panku, kes saavad oma äri edasi ajada nende riikide ja kodanike kulul, kellel ei ole selle kõigega kuigivõrd pistmist. Võlgade sotsialiseerimine ei lahenda pikaajalises perspektiivis tegelikke probleeme; see viib üksnes selleni, et solidaarsuse sildi all subsideeritakse üksikuid võlausaldajate gruppe ja moonutatakse rahvamajanduse keskseid investeerimisotsuseid.

Palun, teavitage nendest probleemidest oma valimisringkonna saadikuid. Rahvaesindajad peavad teadma, missugused ohud majandust varitsevad.

Avalduse originaaltekst:



Liebe Mitbürger,

die Entscheidungen, zu denen sich die Kanzlerin auf dem Gipfeltreffen der EU-Länder gezwungen sah, waren falsch. Wir, Wirtschaftswissenschaftlerinnen und Wirtschaftswissenschaftler der deutschsprachigen Länder, sehen den Schritt in die Bankenunion, die eine kollektive Haftung für die Schulden der Banken des Eurosystems bedeutet, mit großer Sorge. Die Bankschulden sind fast dreimal so groß wie die Staatsschulden und liegen in den fünf Krisenländern im Bereich von mehreren Billionen Euro.

Die Steuerzahler, Rentner und Sparer der bislang noch soliden Länder Europas dürfen für die Absicherung dieser Schulden nicht in Haftung genommen weden, zumal riesige Verluste aus der Finanzierung der inflationären Wirtschaftsblasen der südlichen Länder absehbar sind. Banken müssen scheitern dürfen. Wenn die Schuldner nicht zurückzahlen können, gibt es nur eine Gruppe, die die Lasten tragen sollte und auch kann: die Gläubiger selber, denn sie sind das Investitionsrisiko bewusst eingegangen und nur sie verfügen über das notwendige Vermögen.

Die Politiker mögen hoffen, die Haftungssummen begrenzen und den Missbrauch durch eine gemeinsame Bankenaufsicht verhindern zu können. Das wird ihnen aber kaum gelingen, solange die Schuldnerländer über die strukturelle Mehrheit im Euroraum verfügen. Wenn die soliden Länder der Vergemeinschaftung der Haftung für die Bankschulden grundsätzlich zustimmen, werden sie immer wieder Pressionen ausgesetzt sein, die Haftungssummen zu vergrößern oder die Voraussetzungen für den Haftungsfall aufzuweichen. Streit und Zwietracht mit den Nachbarn sind vorprogrammiert. Weder der Euro noch der europäische Gedanke als solcher werden durch die Erweiterung der Haftung auf die Banken gerettet; geholfen wird statt dessen der Wall Street, der City of London – auch einigen Investoren in Deutschland - und einer Reihe maroder in- und ausländischer Banken, die nun weiter zu Lasten der Bürger anderer Länder, die mit all dem wenig zu tun haben, ihre Geschäfte betreiben dürfen.

Die Sozialisierung der Schulden löst nicht dauerhaft die aktuellen Probleme; sie führt dazu, dass unter dem Deckmantel der Solidarität einzelne Gläubigergruppen bezuschußt und volkswirtschaftlich zentrale Investitonsentscheidungen verzerrt werden.

Bitte tragen Sie diese Sorgen den Abgeordneten Ihres Wahlkreises vor; unsere Volksvertreter sollen wissen, welche Gefahren unserer Wirtschaft drohen.

Hanns Abele (Wien)
Werner Abelshauser (Bielefeld)
Klaus Adam (Mannheim)
Niels Angermüller (Göttingen)
Thomas Apolte (Münster)
Lutz G. Arnold (Regensburg)
Ludwig von Auer (Trier)

Ulrich Baßeler (Berlin)
Sascha Becker (Warwick)
Gerard J. van den Berg (Mannheim)
Annette Bergemann (Mannheim)
Peter Bernholz (Basel)
Norbert Berthold (Würzburg)
Thomas Beißinger (Hohenheim)
Martin Biewen (Tübingen)
Charles B. Blankart (Berlin)
Eckhart Bomsdorf (Köln)
Michael Braulke (Osnabrück)
Friedrich Breyer (Konstanz)
Jeanette Brosig-Koch (Duisburg-Essen)
Carsten Burhop (Köln)

Volker Caspari (Darmstadt)
Dieter Cassel (Duisburg/Essen)
Norbert Christopeit (Bonn)

Manfred Deistler (Wien)
Alexander Dilger (Münster)
Klaus Diller (Koblenz)
Jürgen B. Donges (Köln)
Axel Dreher (Heidelberg)
Hilmar Drygas (Kassel)

Jürgen Eichberger (Heidelberg)
Patrick Eichenberger (Zug)
Peter Egger (Zürich)
Wolfgang Eggert (Freiburg)
Mathias Erlei (Clausthal-Zellerfeld)

Hans Fehr (Würzburg)
Stefan Felder (Basel)
Cay Folkers (Bochum)
Reto Föllmi (St. Gallen)
Andreas Freytag (Jena)
Jan Franke-Viebach (Siegen)
Michael Fritsch (Jena)
Markus Frölich (Mannheim)
Wilfried Fuhrmann (Potsdam)
Michael Funke (Hamburg)

Werner Gaab (Bochum)
Gerhard Gehrig (Frankfurt)
Egon Görgens (Bayreuth)
Volker Grossmann (Freiburg/Schweiz)
Joachim Grammig (Tübingen)
Wolf-Heimo Grieben (Würzburg)
Thomas Gries (Paderborn)
Josef Gruber (Hagen)
Erich Gundlach (Hamburg)

Hendrik Hakenes (Bonn)
Gerd Hansen (Kiel)
Andreas Haufler (München)
Harry Haupt (Bielefeld)
Nikolaus Hautsch (Berlin)
Burkard Heer (Augsburg)
Arne Heise (Hamburg)
Christoph Helberger (Berlin)
Florian Heiss (Mainz)
Thomas Hering (Hagen)
Carsten Herrmann-Pillath (Frankfurt)
Matthias Hertweck (Konstanz)
Helmut Herwartz (Kiel)
Hans Hirth (Berlin)
Stefan Hoderlein (Boston)
Andreas Hoffmann (Leipzig)
Stefan Homburg (Hannover)

Jürgen Jerger (Regensburg)
Uwe Jirjahn (Trier)

Leo Kaas (Mannheim)
Alexander Karmann (Dresden)
Gebhard Kirchgässner (St. Gallen)
Oliver Kirchkamp (Jena)
Guy Kirsch (Freiburg/Schweiz)
Roland Kirstein (Magdeburg)
Kai Konrad (Berlin)
Walter Krämer (Dortmund)
Tim Krieger (Paderborn)
Hans-Martin Krolzig (Canterbury)
Jens Krüger (Darmstadt)
Jörn Kruse (Hamburg)

Franz Peter Lang (Braunschweig)
Bernd Lucke (Hamburg)
Helga Luckenbach (Gießen)
Helmut Lütkepohl (Berlin)

Ernst Maug (Mannheim)
Georg Meran (Berlin)
Dirk Meyer (Hamburg)
Georg Milbradt (Dresden)
Gertrud Moosmüller (Passau)
Karl Mosler (Köln)
Georg Müller-Fürstenberger (Trier)
Marc-Andreas Muendler (San Diego)

Bernhard Neumärker (Freiburg)
Werner Neus (Tübingen)
Dirk Niepelt (Gerzensee)
Volker Nitsch (Darmstadt)

Peter Oberender (Bayreuth)
Walter Oberhofer (Regensburg)
Ingrid Ott (Karlsruhe)
Max Otte (Graz)

Wolfgang Paffenberger (Bremen)
Hans-Georg Petersen (Potsdam)
Dietmar Petzina (Bochum)
Wilhelm Pfähler (Hamburg)
Michael Pickhardt (Cottbus)
Winfried Pohlmeier (Konstanz)
Mattias Polborn (Urbana-Champain)
Olaf Posch (Aarhus)
Birger P. Priddat (Witten-Herdecke)

Bernd Raffelhüschen (Freiburg)
Olaf Rank (Freiburg)
Franko Reither (Hamburg)
Til Requate (Kiel)
Rudolf Richter (Saarbrücken)
Gerhard Rübel (Göttingen)
Ralf Runde (Siegen)

Dirk Sauerland (Witten-Herdecke)
Wolf Schäfer (Hamburg)
Malcolm Schauf (Essen)
Bernhard Scherer (London)
Jörg Schimmelpfennig (Bochum)
Burkhard C. Schipper (University of California)
Karl Schmedders (Zürich)
André Schmidt (Witten-Herdecke)
Gunther Schnabl (Leipzig)
Ronnie Schöb (Berlin)
Klaus Schöler (Potsdam)
Siegfried G. Schoppe (Hamburg)
Matthias Graf von der Schulenburg (Hannover)
Christian Seidl (Kiel)
Franz Seitz (Weiden)
Friedrich L. Sell (Neubiberg)
Gernot Sieg (Braunschweig)
Hans-Werner Sinn (München)
Peter Spahn (Hohenheim)
Georg Stadtmann (Frankfurt/Oder)
Joachim Starbatty (Tübingen)
Thomas Steger (Leipzig)
Martin Steinrücke (Greifswald)
Erich Streißler (Wien)
Wolfgang Ströbele (Münster)
Hans Gerhard Strohe (Oppen)

Tymon Tatur (Bonn)
Theresia Theurl (Münster)
Stephan Thomsen (Hannover)
Karl-Heinz Tödter (Frankfurt)
Stefan Traub (Bremen)
Siegfried Trautmann (Mainz)

Harald Uhlig (Chicago)

Stefan Voigt (Hamburg)

Andreas Wagener (Hannover)
Gerhard Wagenhals (Hohenheim)
Adolf Wagner (Tübingen/Leipzig)
Martin Wagner (Graz)
Klaus Wälde (Mainz)
Martin Wallmeier (Freiburg/Schweiz)
Gerhard Wegner (Erfurt)
Joachim Weimann (Magdeburg)
Thomas Wein (Lüneburg)
Rafael Weißbach (Rostock)
Robert K. von Weizsäcker (München)
Frank Westermann (Osnabrück)
Hans Wielens (Münster)
Michael Wolf (Zürich)
Elmar Wolfstetter (Berlin)

Klaus F. Zimmermann (Bonn)
Achim Zink (Kalsruhe/Wien)

Allikas: SIIN

Read more...

Henn Põlluaas kirjutab ESM-ist Facebook´is

Riigikohus kiitis ESM-i heaks, kuigi tunnistas, et tegemist on Eesti suveräänsuse riivega. President Ilvesel oli Riigikohtu otsuse üle hea meel. Oma arust rahvast ja selle soove hästi tundes kinnitas ta, et "Olen kindel, et rahvas toetab arukaid valikuid", ehk siis jätkuvat iseseisvusest loobumist ja põhiseaduse rikkumist. Peaminister kuulutas, et tema ootaski sellist tulemust. Ilmselt teadis Ansip hästi, mida enda erakonnakaaslase Raski juhitult Riigikohtult oodata oli. Nii napp häälteenamus võis neil aga hirmuhigi küll lahti võtta.
Paraku ei oska inimesed seda hinnata. Äripäeva küsitluse järgi on 66% inimestest ESM-i vastu. Päevalehe küsitluse järgi lausa 85%. Tahes tahtmata peab president tõdema, et järelikult pole tema rahvas sugugi arukas - ei taha millegipärast otsustusõigusest loobuda ega võõraid hiigelvõlgu kinni tampida.

"Maailma parim" rahandusminister Ligi pani seepeale aga asja kindla käega paika. Tema sõnul on igasugune rahva tahte küsimine, ammugi sellega arvestamine, täielik porno. Ja ei midagi muud. Vaat nii, kallis rahvas. Pange aga suu kinni ja laduge raha letti.

Henn Põlluaas on EKRE volikogu esimees.
M.I.

Read more...

esmaspäev, 23. juuli 2012

Rindeuudised eurokrahhilt

Euro kukkus dollari suhtes 1 protsendi võrra enam kui kahe aasta rekordmadalusse – allapoole 1,22 dollari taset. “Läheneme kriitilisele hetkele,” ütles JPMorgan Asset Managementi rahvusvaheliste investeeringute osakonna juhataja Nick Gartside.
Euro on marksistide kuntslik moodustis sidumaks omavahel kokku riike, mille majandused ja neis elavate rahvaste etnilised ja kultuurilised erinevused on liiga erinevad. Nad lootsid siduda need riigid ühte loomaks ühtset suurriiki, kus rahvusriigid on hävitatud ning pole takistusi nendeföderalistide võimule. See ette hukule määratud idee on aga nüüd lagunemas ja hiiglaslike kahjudega majandustele ning mängib terved rahvad pikaks ajaks säästureziimile, et tagasi maksta eurohullusele antud võlgu.

Read more...

pühapäev, 22. juuli 2012

Pühaspäevased pildid


Read more...

Einar Laigna räägib Nõmme Raadios




Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Einar%20Laigna&file=2007-10-02.mp3

Read more...

USA sõda Süüria vastu ägeneb ka esikülgedel

postitas mauri maskide-langemise-aeg osak. 3:16 22. juuli, 2012
sõda Peale ÜRO kaudu Süüriast järjekordse Liibüa-Iraagi tegemise luhtumist on USA asunud oma eesmärke veelgi avalikumalt ellu viima. Tänane New York Times tsiteerib tervet rida ametnikke ja militariste, kes kirjeldavad Süüria riigi kukutamiseks peetavaid tegevusi erinevatest aspektidest. Kadunud on varem suusoojaks räägitud humanitaarjutt ning nüüd on teema valitsusvastaste võõrvõitlejate toetamine erinevate vahenditega. NYT artiklile lisaks meenutame ka kindral Wesley Clark'i juttu 2007 aastast ja Süüria olulisust Iraani vastases eskalatsioonis.

Kindral Wesley Clark: Viisaastaku plaanis on seitse riiki.

Read more...

laupäev, 21. juuli 2012

MATTI ILVES: EUROOPA LIIT ON IMPEERIUM

Juba hulga aega tagasi tunnistas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso uhkusega, et Euroopa Liit on impeerium, president Barroso nimetas ELi ka "impeeriumita impeeriumiks", kinnitades, et see pole moodustatud jõuga, vaid vabatahtlikult. Sellise avalduse tegi ta ühel pressikonverentsil, selle impeeriumi olemusest lugege SIIT. Antud impeerium pole küll klassikaline, puudub valitsev rahvus, seda aga asendab edukalt bürokraatia.

Eesti on kahjuks taandatud iseseivast riigist vaid impeeriumi provintsiks ja üha rohkem otsustusõigust, mille riismeid on veel "riigile" alles jäänud, liigub sujuvalt Brüsseli bürokraatide kätte. Osast võimust loobutakse vähehaaval salaja, osast aga avalikult valitsuse, Riigikogu ja Riigikohtu palaval heakskiidul.
Nüüd lisaks seadusandlusele (85% tuleb EL-ust) antakse ära ka kontroll provintsi rahanduse üle (Riigikohtu otsusest lugege SIIT). Ega siis meie rahandusminister Ligi ei osanud, või ei julenud, ajakirjanike korduvatele küsimustele vastata, et kui palju meie raha läheb siis tegelikult Hispaania pankade aitamiseks? Ligi võis seda ka mitte teada, sest need otsused ei sõltu nüüd temast.

Tegelikus on aga selline, et meil on nüüd veel vähem võimu, kui USA osariikidel ja Euroopa Liit liigub unitaarse impeeriumi poole. Kui keegi kartellipoliitikutest julgeb veel rääkida Eesti Vabariigi iseseisvusest, siis proovitakse meid petta ja õige on ta lihtsalt välja naerda. Iseseisvust ja eesti rahvast hindavad inimesed peaksid järgmistel Riigikogu erakorralistel, mis võivad tulla - arvestades tänast olukorda, või siis korrslistel valimistel tegema kindla valiku ja andma oma hääled Eest Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt. Erakonna programmiga saate tutvuda SIIN.

ESM-ist, video:

Read more...

ESM ehk lugu sellest, kuidas Goldman Sachs vallutas Euroopa

Ellen Brown - 19.07.2012

Goldman Sachsi* poolt kavandatud riigipööre, mis Ameerika Ühendriikides ebaõnnestus, on Euroopas peagi teoks saamas – st asutamisel on maksumaksjate rahadega tagatud püsiv, pöördumatu ja ümberlükkamatu päästefond pankadele.

2008. aasta septembris õnnestus Henry Paulsonil, endisel Goldman Sachi juhatuse esimehel, USA kongressilt välja nõuda 700 miljardi USA dollarini ulatuv päästepakett pankadele. Ent eesmärgi saavutamiseks oli Paulson sunnitud kasutama äärmuslikku lunimisstrateegiat, mis hõlmas endas ähvardusi maailma rahandussüsteemi kokku kukkumisest kuni riikliku sõjaseisukorra kuulutamiseni. Mis peamine – nimetatud abipakett kujutas endast ühekordset meedet. Paulsoni katse luua USA-s pankade päästmiseks püsiv organ (nn TARP – Troubled Asset Relief Program) põrkus kongressi vastuseisu vastu ning oli määratud läbi kukkuma.

2011. aasta detsembris õnnestus Euroopa Keskpanga presidendil Mario Draghil, endisel Goldman Sachsi Euroopa divisjoni asepresidendil, ilma kelleltki luba küsimata heaks kiita 500 miljardi euroni ulatuv päästepakett Euroopa pankadele. Nimetatud sammule järgnes Eurotsooni rahandusministrite vastu ööd aset leidnud kohtumine 2012. aasta jaanuaris. Üksnes minimaalset meediapoolset kajastust leidnud miitingul võetigi vastu otsus asutada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandev alaline päästefond. Põhimõtteliselt on ESM institutsioon, mille võimuses on asetada Eurotsooni liikmesriikide valitsustele piiramatu võlakohustus. Seega kujutab ESM endast süsteemi, millega liitunud riikide maksumaksjatel lasub ühepoolne kohustus teha ESM-ile väljamakseid ja seda niipea kui ESM-i bürokraadid seda tarvilikuks arvavad.

Esmapilgul tundub nagu oleks Euroopa pankurite riigipööre õnnestunud ilma sisulise vastupanuta. Lõppude-lõpuks toetavad ESM-i nii eurotsooni riikide valitsused, nende võlausaldajad kui ka “turg” ja seda kõike selle nimel, et rahaturgudel võiks jätkuda riigivõla ostmine. Võlausaldajate nõudmiste rahuldamise nimel ei ole ükski ohver liiga suur, sest kus võiks veel leiduda raha, et finantseerida Eurotsooni liikmesriikide rusuvaid riigivõlgu?

Ent alternatiiv pankade võlaorjusele on tõepoolest olemas. Kuid enne alternatiivi formuleerimist on meil vaja kõigepealt mõista, miks ESM-i lepingu läbisurumine kujutab endast sisuliselt Euroopa Keskpanga vaikset ülevõtmist Goldman Sachsi poolt.

ESMi varjukülg

ESM on alaline päästefond, mis on mõeldud asendama ajutise iseloomuga Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) ning seda niipea kui ESM-i aluslepe on ratifitseeritud liikmesriikide poolt, millede kapitali sissemaksed ületavad 90% fondi kogumahust – miskit, mis peaks eeldatavasti juhtuma 2012. aasta juulis. [Tuleviku vorm on kasutusel, kuna käesolev artikkel avaldati esmalt 2012. aasta aprillis – tõlkija märkus.] Algselt 2011. aastal saksa keeles Youtube’is ilmunud video pealkirjaga “The shocking truth of the pending EU collapse!” (Šokeeriv tõde peatselt saabuvast Euroopa Liidu kollapsist) paljastab ESM-i olemuse piisava selgusega, õigustamaks videos sisalduva tsiteerimist alljärgnevas:

“Euroopa Liit kavandab uut aluslepet, mille nimeks on Euroopa Stabiilsusmehhanism, ehk ESM: tegemist on võlaleppega..., mille omakapitali maht on planeeritud ulatuma 700 miljardi euroni."

Küsimus: Miks just 700 miljardini? [Tõenäoline vastus: summa suurus oli ilmselt mõeldud jäljendama USA kongressi poolt 2008. aastal heaks kiidetud $ 700 miljardi suurust abipaketti.]

[Artikkel 9]: “...ESMi liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse… seitsme päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.”

Seega, niipea kui ESM vajab raha, antakse meile seitse päeva, et täita meile pandud rahaline kohustus. Kuid mida ikkagi tähendab “tingimusteta ja pöördumatult”? Mis juhtub, kui rahvas valib riigi parlamenti esindajad, kes on raha ESM-ile andmise vastu?

[Artikkel 10] Juhatajate nõukogu võib korrigeerida lubatud aktsiakapitali ning vastavalt muuta artiklit 8.”

Küsimus: Seega 700 miljardit eurot on üksnes algsummaks!? Sellest nähtub, et ESMile on antud õigus nõuda fondi täitmist piiramatus ulatuses ja millal iganes vaid heaks arvatakse ning meil lasub artiklist 9 tulenevalt “tingimusteta ja pöördumatu” kohustus maksta!?

[Artikkel 32, lõige 3]: “ESM, tema omand, vahendid ja varad on... puutumatud igat laadi kohtumenetluse osas”

Küsimus: Seega ESMile on antud õigus meid kohtusse kaevata, ent meil ESM-i vastu sellist võimalust ei ole!?

[Artikkel 32. Lõige 4]: “ESMi omand, vahendid ja varad on... puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas.”

Küsimus: Aga see tähendab ju seda, et tegelikult puudub ESM-i üle kontroll nii meie valitsustel, parlamentidel kui mis-tahes demokraatlikel seadustel. See on tõepoolest hämmastavalt suure võimuga leping!

[Artikkel 35] (ESMi)... “juhatajate nõukogu esimehel, liikmetel ja asendusliikmetel, direktorite nõukogu liikmetel ja asendusliikmetel, samuti tegevdirektoril ja muudel töötajatel on kohtulik puutumatus protsesside osas, mis puudutavad nende ametikohustuste käigus sooritatud tegusid, ning kõigi oma ametlike dokumentide osas.”

Küsimus: Seega kõik isikud, kes on seotud ESM-iga omavad sisuliselt isikupuutumatust? Neid ei ole võimalik mitte millegi eest vastutusele võtta?

ESM-i lepe asutab sedasi uue valitsustevahelise organistatsiooni, millele me oleme kohustatud seitsme päeva jooksul pärast organisatsiooni enese nõudmist kandma üle piiramatus koguses raha. Kusjuures tegemist on organistatsiooniga, mis võib meid kohtusse kaevata, ent mida ennast ei ole võimalik mitte mingisugsel viisil ega tingimustel kohtusse kaevata ning mille ametnikud naudivad samasugust õiguslikku immuniteeti! Sõltumatud audiitorid puuduvad ja mitte ükski kehtivatest seadustest ESM-i suhtes ei kohaldu? Riiklikud valitsused on selle organisatsiooni ees võimetud ja kõik Euroopa riigieelarved on asetatud rahvusvahelise organisatsiooni kätte, millel ei ole mingisugust mandaati rahvalt, kelle vara üle ta tegelikult valitseb? Kas see ongi “Tuleviku Euroopa”? Kas see ongi uus Euroopa Liit? Liit, milles suveräänsed rahvusriigid on hävitatud?

Goldman & Sachsi kaheksajalg haarab Euroopa oma kombitsaisse

Möödunud novembris vannutati minimaalse meediakajastuse tingimustes ametisse Euroopa keskpanga uus president. Jean Claude Trichet’ vahetas Euroopa tipp-pankurina välja endine Goldman Sachsi juhtivpankur Mario Draghi. Draghi ei kulutanud palju aega tegemaks pankade hüvanguks seda, mida Euroopa keskpank (EKP) on keeldunud tegemast Eurotsooni liikmesriikidele – st avas ülimadala intressiga krediidiliinid. Nagu prantsuse kommentaator Simon Thorpe tabavalt märkis:

"21. detsembril “laenas” EKP Euroopa pankadele 1% intressiga, 3-aastase tähtajaga kokku 489 miljardit eurot. Sõna “laenama” saab antud kontekstis kasutada üksnes väga tinglikult. Kuna EKP-l ei ole raha, mida tegelikkuses laenata, siis oli tegemist järjekordse näitega rahatrükkimisest.

523 panka neelasid hiigelsumma alla momentaanselt. See on lausa hullumeelsus! EKP loodab, et need pangad kasutavad neile pakutud odavat krediiti mõistlikel eesmärkidel – nagu näiteks selleks, et tagada soodsamatel tingimustel finantseerimist Kreekale, mis on hetkel sunnitud raha saamiseks nõusutma võlakirjaturgude poolt pakutava 18%-lise intressiga. Samas ei ole raha sihtotstarbe osas mingisuguseid garantiisid ja kui pangad otsustavad EKP-lt saadud odava raha lihtsalt jagada tippjuhtide boonusteks või liigutada maksuparadiisidesse, siis ei ole midagi parata."

18% intressikohustus tähendab, et võlakoormus kahekordistub vaid nelja aasta jooksul. Justnimelt intressimaksetes, mitte võla põhiosas peitubki kurja juur, mis on ruineerimas nii Kreekat kui teisi võlglasriike. Thorpe pakub probleemile oma arutluskäigus välja ilmse lahenduse:

"Aga miks ei võiks vajaminevad summad laenata välja Kreeka valitsusele otse? Või siis näiteks Portugali valitsusele, mis peab momendil laenama raha 11,9% intressiga? Või Ungari, Iiri või Itaalia valitsustele, mis on sunnitud rahaturgudelt laenu saamiseks tasuma hetkel vastavalt 8.53, 8.51 ja 7.06%-ni ulatuvaid intressimakseid?"

Šabloonvastuseks kõige kainemõistuslikumale küsimusele tsiteeritakse reeglina Lisaboni Leppe Artiklit 123, mis keelab Euroopa keskpangal väljastada laene otse riikidele. Ent Thorpe jätkab arutluskäiku järgnevalt:

“Minu arusaamise kohaselt on artikkel 123 mõeldud selleks, et välistada võimalus, et rahva poolt valitud valitsused annavad keskpangale käsu trükkida liigsete valitsuskulude katteks raha. See on põhjuseks, mis tuuakse alatasa välja, et õigustada vajadust hoida Euroopa keskpank riikide valitsustest sõltumatuna. Hüva... Kuid olukord, milleni me oleme tänapäeval jõudnud, on ju võrreldamatult hullem! Sisuliselt elame tänapäeval situatsioonis, kus Euroopa keskpank on kontrollitud täielikult erapankade poolt. “Andke meile kohe pool triljonit eurot odavat raha!” Aga palun... Mario hoolitseb selle eest, ilma, et oleks vajadust kellegagi konsulteerida. Kummatigi on pankadele väljastatud raha hetkeks, mil EKP jõuab väljastada sellest teavitava pressiteate, nende kontodelt juba kadunud."

Kui EKP töötaks valitud rahvasaadikute järelvalve all, siis säiliks meil vähemalt mingisugune ülevaade Euroopa rahandust haldava organi üle momendil, mil valime oma rahvasaadikuid. Ent seltskond, kes on tänapäeval haaranud võimu Euroopa võimuinstrumentide üle, on nüüdseks väljunud igasuguse kontrolli alt.

Tõde on see, et Goldman & Sachs ning finantsisitidest tehnokraadid on kaaperdanud Euroopa. Demokraatiast on saanud vaid sõnakõlks ja seda kõike ettekäändel, et tagada keskpanga “sõltumatus” valitud rahvaesindajate “kuritarvituste” eest. Ent valitus ja rahvas on üks või vähemasti peaks olema ning demokraatlikult valitud valitsus peaks esindama rahvast. Eurooplasi on kelmusega sunnitud loobuma oma armastatud demokraatiast üksnes selle nimel, et loovutada võim kontrollimatutele finantspiraatidele – kurss, mille jälgedes tundub tänapäeval liikuvat enamus maailma riikidest.

Selle asemel, et allkirjastada drakooniline ESM-i leping, oleks eurooplaste jaoks võrreldamatult eelistatum tühistada lihtsalt Lisaboni leppe artikkel 123, mis lubaks koheselt Euroopa keskpangal väljastada raha otse hädasolevate liikmesriikide valitsustele. Alternatiivselt oleks mõeldav, et eurotsooni liikmseriigid läheksid majandusliku suveräänsuse taastamise teed, taastades oma riiklikud keskpangad. Need oleksid võimelised väljastama intressivaba raha, et finantseerida rahvuslikult olulisi majandusprojekte. Kuigi tegemist ei ole originaalse mõttega, on seda sammu kasutatud ajaloos korduvalt ja vägagi edukalt (nt Austraalias ja Kanadas).

Paraku elame tänapäeval maailmas, kus raha loomise ning krediidi väljastamise funtksioonid on muudetud parasiitilike rantjeede monopoliks – privileegiks, mida kasutatkse selleks, et pigistada riikide majandussüsteemidest elumahlad välja. Sellepärast ongi kriitiliselt oluline, et raha loomise võime tagastataks riiklike valitsuse pädevusse, sest krediit on avalik hüve, mida peab haldama ja väljastatama pidades silmas ühiskonna kui terviku huve.

Artikkel avaldati algselt ingliskeelsena portaalis Global Research. Artikli autor Ellen Brown on advokaat ja organisatsiooni The Public Banking Institute president. Oma üheteistkümnendas raamatus pealkirjaga "Võla võrgustik" selgitab ta, kuidas erapanganduse kartell on usurpeerinud rahvalt raha loomise funktsiooni ja kuidas rahvad võivad selle tagasi võita. Tema kirjutisi võib leida aadressilt http://WebofDebt.com ja http://EllenBrown.com.

Tõlkija kommentaar:

[*] Goldman & Sachs on USA suurim ning tugevaimate poliitiliste sidemetega investeerimispank. Paljud Goldman Sachsi kõrged funktsionärid (USA endine rahandusminister Henry Paulson, hetkel ametis olev Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, Itaalia peaminister Mario Monti jpt) on vahetanud oma juhtivad positsioonid erapangas hämmastava kiirusega ametite vastu USA, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide võimupüramiidi absoluutses tipus. Reeglina kontrollivad Goldman Sachsi endised töötajad rahandusvaldkonda, viies ellu poliitikat, mille põhiolemus on kõikjal – olenemata sellest millise riigi või rahvusvahelise instititusiooniga on parajasti tegemist – sisuliselt identne. “Finantssüsteemi stabiliseerimiseks” nimetatud programmi tuum peitub maksumaksjatelt kogutud riiklike ressursside üha laialdasemas ümbersuunamises pangandussektori subsideerimiseks, et säilitada iga hinna eest – sh rahvusriikide suveräänsuse faktiline hävimine Euroopa Liidus – võlapõhise rahasüsteemi toimimine ilma pankade pankrotistumise, riigistamise, tagastamatute laenude anulleerimise või liigkasuvõtmist piiravate seaduste vastu võtmiseta. Euroopa Stabiilsusmehhanismiks nimetatud organistatsioon on vaid üks (ent oma piiramatute volituste poolest kõige drakoonilisem) liigkasuvõtmisel põhineva rahasüsteemi päästmise programmi paljudest elementidest.


Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1153

Read more...

Keda võib süüdistada ? Koostöös natsliku Saksamaaga.

Näide  1.
Punaarmee  tegi  vehkat  ENSV-st, loovutades valitsemise  ohjad
Natsidele,  jättes  oma  kodanikud  nende  hoole alla  ja  valitseda.
Sellel  ajal  ühel  poisil  kukkus  kell, ta sai  täisealiseks  ja  kutsealu-
seks, ning  võimulolija pani  talle  oma  mundri  selga, tahtis  poiss
seda  või  mitte,  pääsu  tal  polnud.  Nüüd  tekkisid  hulganisti  isi-
kuid,  kes  süüdistavad  kõneallolevat  koostöös  natsidega  ja  fašis-
mis,  kus  juures  enamus  süüdistajaid  on  just  need,  kes  pagesid.
Vähe  sellest, temast aasta  vanemale  vennale  topiti  eelmise  valitsuse
munder selga, aga nüüd  leidub neid, kes teda tituleerivad okupandiks
Aga kõige aktiivsemad süüdistajad  on nn natsikütid, Zuroffi eestvedami-
sel, kes samaaeg vaikivad kommunistidega koostööd teinutest.

Näide 2.
Aastal  1939  Tallinna  sadamas  seisid  nii saksa, kui ka  vene laevad ,
kus teistelt  ööd-päevad  lossiti  esimeste  trümmidesse  igasugu  stra-
teegilist  toormet, nagu  nikkel, tsink, cobalt, kuni  plaatinani  välja. Ja
tohutul  hulgal  toiduaineid. Kõik  see toimus  suure  riigijuhi, Stalini,
korraldusel. Samal  ajal  sõlmiti  koostööleppeid,  nagu  MRP.  Ei  saa
aru,  miks  seda  meest  ei  süüdistata  aktiivses  koostöös  natside  ja
Hitleriga,  kui  veel  meenutada, et saksa  sõjalendurid  said  omal  ajal
väljaõppe  NL  sõjakoolides , ning  tänavu „kaunistati”  tema  portreedega
9  mail  Moskva linna, kust  ülalnimetatud  süüdistusi levitatakse üle  kogu  maailma.
Kui mingisugused klassivennad, vilistlased või ametivennad tulevad
kokku, see on normaalne ja kedagi ei häiri, aga kui kokku tulevad rel-
vavennad Sinimägedes,  hakatakse protestima, et sõdisisid mitte seal pool.
Mina soovitan, ärge toppige oma nina eesti rahva tegemistesse  ja pidage
meeles, et on olemas Põhiseadus ja seal § 12 ja § 13 !!!
Meenub, et leidus ka inimesi, kes halvustasid  laulupiduliste rahvarii-
deid, et polevat euroopalik.

                                     arusaamatuses  olev    Oleg  Burov.
                                                                          2009.a

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP