Esiteks, Kaja Kallas eksib (valetab teadlikult?), kui räägib integratsionist. Ühelt poolt moslemid ei kavatse integreeruda - sulanduda uude ühiskonda ja omaks võtta selle ühiskonna norme ja kultuuri. Teisalt ei ürita EL neid kuidagi integreerida.
Reaalsus on vastupidine - nad säilitavad Euroopasse tulles oma religiooni ja oma kultuuri ning traditsioonid, moodustavad oma subkultuursed kogukonnad ja isegi piirkonnad, kus nad üritavad kehtestada oma Sharia normistikku, surudes selle peale isegi kohalikele. Et riikide poliiitika pole moslemite integreerimise poliitika, see nähtub selles, et Euroopasse ehitatakse massiliselt mošeesid, samas sunnitakse Eurooplasi igati aktsepteerima moslemite arusaamasid. Migrandid ei vastuta sageli üldse oma tegude eest, õiguskaitseorganid on nad, vastupidi, asetanud priviligeeritute seisundisse. Kui keegi näeb selles oma ühiskonna kultuuri hävitamist, siis tembeldatakse selline koheselt natsiks, fašistiks, rassistiks, tema arvamused on vihakõne ja pole harv, kui teda represseerivad omad võimud.
Reaalselt toimub Euroopas vastupidine - eurpooplasi sunnitakse omaks võtma migrantide elulaadi ja kultuuri. Kui tutvuda Barcelona Deklaratsiooniga (vt Google, YouTube), siis mingit moslemite integratsiooni EL-is pole kunagi kavandatud. Kavandatud on, et moslemid ei integreeru kohalikega, vaid säilitavad uues asukohamaas oma religiooni, kultuuri, õiguse, eluladi, tavad, haridussõsteemi ja sidemed kodumaaga. Ja et kohalikud peavad integreeruvad moslemitega. Selle heaks töötab nii riik, meedia, õiguskaitseorganid kui haridussüsteem.
Miks peavad kohalikud integreeruma moslemitega? Euroopa Liitu kui ühtset riiki pole võimalik üles ehitada tuhande aasta pikkuse ajalooga rahvusriikidest. Rahvuslik tagapõhi jääb EL-i lõhestama. Rahvused, rahvuslikkus, rahvusriiklus jms. on seepärast vaja hävitada jõuga, et EL saaks muutuda ühtseks superriigiks. Migrandid ja nende abil propageeritav multikulti on selleks vajalikud, et hävitada rahvaste rahvuslik eneseteadvus ja muuta Euroopa rahvad ühetaoliseks rahvamassiks - halliks tööjõuks.
Teine Kaja Kallase eksitus (teadlik vale?) on, et migrandid kujutavad endast mingit tööjõudu. Süsteem pole keeruline: on EL omanikud - panganduse oligarhid. On nendest sõltuvuses, seega nende alluvuses olevad tegevjuhid - valitsused. On vara, mida omada - orjusesse sunnitud inimesed. On ellujäämisinstinkt, mis aheldab inimese tema töökohale tööd tegema - väärtusi alal hoidma ja juurde looma.
Kui kusagil tootmine langeb, sest pole enam inimesi, kes toodaksid, siis tuleb sinna inimesi lihtsalt juurde tuua. Et masin ei seiskuks ega kokku ei variseks. Et masin jätkaks tootmist. Selleks, et sundida inimesi lahkuma oma põlisest koduriigist, on vaja tekitadaseal kriis, näiteks alustada sõda, luua seal inimestele kõikvõimalikud eluraskused. Ja rääkida neile samas muinasjutte imelisest rikkast elust, mis EL-is neid kõiki tasuta ees ootab. Viletsuses, harimatud ja saamahimus elavad massid lähevadki liikvele. Valitsejad - kuulekad tegevjuhid - räägivad aga sõjapõgenikest, selle asemel, et sõda lõpetada. Räägivad multikultist, tolerantsist, humanismist jms., et uued töötegijad vastu võetaks.
Tööjõud on selle maailma nafta, mis EL masina käigus hoiab. Migratsioon pole muud kui masinasse musta toornafta juurde valamine.
Häda on aga selles, et toornafta ei kõlba millekski, see ongi vaid tooraine. Et naftast kvaliteetne kütus saaks, selleks läheb väga palju aega ja vahendeid. Valada toornaftat masinasse, mis vajab vaid kõrgekvaliteedilist kütust - see on lollus. Ehk tibakese toornaftat elab masin üle, aga kui masina paagid toornaftat täis panna, jookseb masin omadega kokku.
Rootsi koolides on asi tõesti hull ja õpetajad ei taha enam koolides töötada. Pealegi olukord ei ole koolides enam ohutu. Lokkab jõhker vägivald, noori ja ka õpetajaid ahistatakse seksuaalselt, samuti üha enam on konflikte, kus on kasutusel noad ja muud liiki relvad. Koolides esineb ka tapmisi. Rootsi koolides on nüüd plaanis tugevdada turvameetmeid...
Aga paljud tõsised intsidendid ei jõua kunagi peavoolumeediasse. Isegi koolid kus varem oli rahulik, põhjustavad sissesõitnud nüüd tõsiseid probleeme. Erinevatest rahvustest ja rühmadest õpilastega on raske läbi saada, seda veel siis, kui sellega kaasneb nende kujutlus "aust". Koolide direktorid on sageli püüdnud varjata neid probleeme, püüdes teeselda, et kõik on kontrolli all.
Asjaolusid süvendab veel immigrantide laste halb rootsi keele oskus. Ei ole enam raske ette näha, et tulevikuks on suur puudus kvalifitseeritud personalist Rootsi koolides.
Sellised probleemid kanduvad varem-hiljem ka meile üle. Pigem varem, sest meil luuakse kiirustades mitmekeelseid ja multikultuurseid koole, sellest võite lugeda SIIT.
Turu-uuringute AS küsitluse järgi on Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond rahvuskonservatiivses segmendis kindel liider. IRL ja
Vabaerakond jäävad alla valimiskünnise.
EKRE-t toetas aprillis 14 protsenti, mida on protsendipunkti võrra
rohkem kui märtsis (13 protsenti). Sisulisel on EKRE kinnistanud end
kolmanda suurima jõuna Eesti poliitikas.
Võimupartei Isamaa ja Res Publica Liidu käsi käib kehvasti – erakonna
toetus oli aprillis alla künnise – neli protsenti – , mis tähendab, et
praeguse seisuga IRL Riigikokku enam ei pääseks. Märtsis oli IRL-il
toetajaid viis ja veebruaris kuus protsenti. Vabaerakonda toetas
aprillis kolm protsenti, sama palju kui märtsis.
Liberaalse ja brüsselimeelse Reformierakonna toetus kerkis aprillis
33 protsendile, mis on kahe protsendipunkti võrra parem kui märtsis ning
kuue protsendipunkti võrra parem tulemus kui veebruaris. Ilmselt on
muutus seotud partei juhivahetuse ja poliitiliselt süütu Kaja Kallase
“mesinädalatega”. Populaarsuselt teine erakond on Keskerakond 26
protsendise toetusega, peaministripartei toetus kuu varasemaga võrreldes
ei muutunud.
Sotsiaaldemokraatlik erakond on toetust veelgi kaotanud ning nende
poolt annaks nüüd hääle ainult kuus protsenti neist vastajaist, kes oma
eelistust väljendasid. Kuu varem oli sotsiaaldemokraatide toetus kümme
ja kahe kuu eest kaheksa protsenti. Parlamendiväline roheline erakond
püsib kolm protsendi peal.
Turu-uuringute AS küsitles 4. kuni 16. aprillini ERR-i
uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1007 inimest nende
kodudes. Küsitlusperioodi sisse jäi Vabaerakonna plakatikampaania,
korruptsiooniskandaal Tallinna Linnatranspordi AS-is, Jevgeni Ossinovski
lubadus ministriametist lahkuda, riigieelarve strateegia paikapanemine
ning Reformierakonnale uue juhi ja juhatuse valimine.
Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid
poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks
riigikogu valimiste olukorraga. Nende kodanike osakaal, kes kas ei oska
oma eelistust öelda, ei toeta mitte kedagi või keeldub oma eelistust
avaldamast, on taas kasvanud sama suureks, kui see oli veebruaris – 35
protsendile. Märtsis oli nende osakaal 29 protsenti. 1000 inimese
küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Rootsi feministliku partei Feministiskt Initiativ aktivist ja Euroopa
Parlamendi saadik Soraya Post nõuab sisserännet kritiseerivate
erakondade keelustamist.
“Sellised isikud, nagu on SD (Rootsi Demokraadid) liikmed, on suureks
ohuks demokraatiale ja inimõigustele. SD poliitika on homofoobne,
natsionalistlik, rassistlik ja ksenofoobne… Nende poliitika välistab
vähemused,” väidab feministlik tegelane kõiki talle vastuvõetamatuid
seisukohti sildistades.
Samade ja veelgi hullemate sõnadega iseloomustab ta liikumist
Alternativ för Sverige, vahendab kansalainen.fi Rootsi väljaannet
ETC. “Rootsi peab keelama rassismi kaitsvad organisatsioonid või muidu
tuleb Rootsis genotsiid,” ähvardab Post.
Post viitab ECRI (European Commission against Racism and Intolerance)
aruandele, mille kohaselt “ksenofoobsete ja rassistlike intsidentide
arv Rootsis on viimastel aastatel kasvanud, eriti pärast suure hulga
sisserändajate saabumist”.
“Feministide ja inimõiguste aktivistina ei saa ma nõustuda, et meie
ühiskonnas kasvab rassiline ja ksenofoobne propaganda. Ma tahan
ühiskonda, kus kõik inimõigused on kaitstud ja tugevdatud,” selgitab
Rootsi feministide Euroopa Parlamendi liige. Ehk siis näeb esifeminist
väljapääsu totalitaarse ideoloogilise diktatuuri kehtestamises ja
sõnavabaduse summutamises.
Äärmusfeministi poolt sõimatavate Rootsi Demokraatide toetus on
viimaste uuringute järgi veidi alla 19%. Erakonna esimees Jimmie Åkesson
on otsustavalt massilise sisserände vastu ja tahab välja saata
ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased, samuti kaitsta Rootsi
piiri.
„Üks asi on olla rahvuslane. Teine asi on olla lammas.”
Selle tõdemusega lõpeb ühiskonnateadlase Edgar Kaskla kirjutis „Poliitiline mõte 1988”, mis ilmus ajakirja „Vikerkaar” 1990. aasta 3. numbris.
Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) liige Heiki Treier oli sündinud lamba-aastal (1955-ndal), kuid lamba iseloom ei olnud tal kohe kindlasti. Seda võivad kinnitada kõik, keda elu temaga kokku viis.
Alates 13. aprillist 2018 on seda kinnitavate isikute hulk lõplik.
Neid enam ei lisandu. Sest et samast päevast peale ei lisandu enam ka
päevi Heiki Treieri eluteele. See tubli mees, paljude laste isa, lahkus
just tol päeval Toonelasse. 62-aastasena, kahe ränga haiguse
koondrünnaku tagajärjel, mis tabas teda otse tööpostil. Ei aidanud enam
ka eriväelasetervis.
Nõukogude armee erivägedes tapjaagendi-väljaõppe saanud Heiki ei
osanud uneski näha, et ta eriväelasetervis pannakse proovile paarkümmend
aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist, pealegi mitte kuskil Venemaa
avarustel, vaid Tallinnas, ja et seda, oma viimset võitlust, tuleb tal
võidelda sõna otseses mõttes surmani.
Nimelt võeti Heiki perelt 2011. aasta mais seadusevastaselt ära viis
alaealist last, üks aga rööviti veidi enam kui kuu hiljem, oma kolmandal
elupäeval pettuse ja vägivalla abil otse sünnitusmajast.
Äravõtjaks-röövijaks olid… linnavõimu esindajad!
Kuna erivägede-päevilt tuttavaid võtteid ei tohtinud Heiki oma laste
tagasisaamiseks kasutada, tuli tal kasutada muid vahendeid: kohtu ja
üldsuse abi. Samuti kirjavahetust lapseröövlite ja teistegagi. Tänu
sellele laienes ta niigi lai tutvusringkond veelgi, samuti omandas ta
perekonnaõiguse vallas sama vilumuse, mis tavaliselt omane selle
valdkonna juristidele. Lisaks tuvastas, et laste äravõtmisest oli tehtud
äri. Ainuüksi temalt äravõetud laste pealt teeniti iga kuu tuhandeid
eurosid.
Kõigest sellest polnud aga märkimisväärset abi. Veidi enne
kaheaastaseks saamist suri kuritahtliku hoolimatuse tagajärjel noorim ta
äravõetud lastest – toosama pisitüdruk, kes oli kõiki seadusi rikkudes
röövitud kolmepäevasena otse sünnitusmajast, ema käte vahelt.
Meeleheitel pereisana oli Heikil vahepeal tõsine kavatsus hankida
endale (kas või toonaselt Balti jaama turult) automaat ja minna ta
perele ülekohut teinutele kätte maksma. Siinkirjutajal tuli näha
tublisti vaeva, et veenda täiesti õigustatud viha tundvat Heikit sellest
plaanist loobuma. Peamine põhjendus oli: lastel on vaja isa; kui isa
istub vanglas või langeb võitluses ülekohtustega, siis ongi lapsed
isata. Isa-eeskuju on vaja aga igale lapsele.
Heiki, kellele pere oli ülitähtis, võttis veenjat kuulda ja kasutas
oma laste tagasisaamiseks peetavas võitluses ainult rahumeelseid teid.
Laiemas mõttes pereks, kindlasti aga sõpruskonnaks oli Heikile ka
RTK. Klubisse jõudis ta üldse siinkirjutaja kaudu. 2011. aasta suvel,
kui lapsed olid talt seadusevastaselt ära võetud. Elasime toona ühes
majas ja sattusime tutvuma just ajal, mil ta peret tabanud ülekohus oli
veel väga värske ja sellisena väga valus. Ütleb ju rahvatarkuski:
jagatud mure on pool muret.
Heiki tutvusringkond oli väga lai ja kirev, ent kummalisel kombel ei leidunud seal ühtki võitlusorganisatsiooni. RTK just sellepärast osutuski Heikile ja ta perele sobivaks.
Kuid kasu polnud vaid Heiki-poolne. RTK-lgi oli Heiki liitumisest
palju kasu. Temast sai võrdlemisi lühikese ajaga klubi üks toimekamaid
liikmeid, tõelisi tugisambaid. Isik, kellele sai kindel olla. Algul
vaatles ja õppis, seejärel aga pakkus juba ideid ja tegutses aktiivselt
ka ise. Lõi kaasa ürituste korraldamisel, esindas klubi mitmesugustel
üritustel nii Eestis kui välismaal. Tegi kaastööd RTK ajalehele
„Rahvuslik Teataja”, suhtles innukalt ka teiste ajakirjanduskanalitega.
Toimis omalaadse sidemehe või lepitajana organisatsioonide vahel, kes –
reeglina oma juhtkujude vaheliste hõõrumiste tõttu – ei saanud muidu
üksteisega kokkuleppele. Ta põhimõtteks oli alati: „Eestimeelsed jõud
peavad olema ühel pool rindejoont!”
Heiki areng RTK-s oli silmnähtav. Nagu ka klubi areng tänu Heiki
antud panusele. RTK-sse jääb Heikist suur auk. Ta suurde tutvusringkonda
niisamuti. Küllap ainsad, kes temast puudust ei tunne, on need, kes
talt omal ajal lapsed ülekohtuselt ära võtsid ja teda seejärel mitmel
moel jooksutasid, mõnitasid ja vintsutasid.
Ent ükski ülekohus ei seisa kotis. Ükski tegu – ei hea- ega kuritegu – ei jää tasumata. Seda tasub meeles pidada kõigil.
„Isa tuhk koputab südamele,” oli kombeks öelda Thijl Ulenspiegelil, kelle isa oli – samuti ülekohtuselt! – piinatud ja seejärel ära põletatud.
Heiki Treieri tuhk maetakse ta süütulthukkunud tütre kõrvale. Selline oli Heiki enese soov.
Puhka rahus, hea sõber ja aatekaaslane Heiki! Sinu perele ja
teistelegi eestluse elujõu kandjatele – eesti suurperedele – tehtud
ülekohus ei jää õiglase karistuseta. Paljulugenud inimesena mäletad ju
hästi Eesti ajaloost pärit tõotust „varemeist tõuseb kättemaks”.
Aitäh, et olid meiega! Jääd meile meelde kogu edasiseks eluks. Oma
mitmekülgsusega ja laiahaardelise tegevusega (mees nagu orkester!) annad
kindlasti tänuväärset tööd tuleviku kultuuriloolastele, kes satuvad
uurima aega, mil Sina elasid ja tegutsesid.
Su lapsed, sõbrad, aate- ja võitluskaaslased jätkavad Su võitlust ja viivad selle lõpule.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõnelemas Euroopa Parlamendis. Foto: Scanpix
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus oma
esimeses Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes üles kaitsma liberaalset
demokraatiat Euroopas, kus tema hinnangul näib olevat puhkenud lausa
kodusõda ning pead tõstavad rahvuslik isekus ja illiberaalsus.
“Euroopas näib olevat teatav kodusõda: rahvuslik isekus ja
negatiivsus näivad võitu saavat sellest, mis on meid kokku toonud.
Illiberaalsus tundub kütkestav ja see muudkui kasvab,” nentis Emmanuel Macron.
“Me peame tulevikus võitlema, et kaitsta oma ideaale … See on
demokraatia, mis austab iga üksiku vähemuse põhilisi õigusi, seda oli
kombeks nimetada liberaalseks demokraatiaks, ja ma kasutan seda terminit
sihilikult. Surmatendentsid, mis võivad juhtida meie mandri sügavikku,
natsionalismi, vabadusest loobumiseni: ma lükkan tagasi mõtte, et
Euroopa demokraatia on tunnistatud suutmatuks,” kõneles Macron.
“Ma ei taha kuuluda uneskõndijate põlvkonda, ma ei taha kuuluda
põlvkonda, kes on unustanud omaenda mineviku,” deklareeris Prantsusmaa
riigipea.
Macron kaitses kirglikult ka USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa
raketilööke Süüria pihta, küsides, kas oleks pidanud lihtsalt istuma ja
ütlema, et inimõigused ja printsiibid on eurooplaste jaoks ja reaalsus
teiste inimeste jaoks. “Ei, ei!” hüüdis Macron.
Prantsuse president pälvis oma kõnega Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri südamliku tänu.
Täpselt selliste nägudega olid inimesed Valga sünnitusosakonna
sulgemisotsusele järgnenud pressikonverentsi videoklipil. Hurraa! Ära
tegime! Ja ärge tulgegi seletama, et TÜKis ei jagu palateid või
ämmaemandaid - selle eest tuleb teil vastust anda! Kõik, kes midgi
niisugust julgevad väita, on valetajad, joodikud, vargad, liiderdajad... Otsus on tehtud, hurraa!
"Hurraa" oli algselt mongoli-tatari hordide sõjahüüd, mis tähendas: "Me tapame nad kõik".
"Selle eest tuleb teil vastust anda!"
Just seda ma tahaksingi! Et kogu see seltskond, kes praegu kvaliteedist
räägib -
alustades ministritest, haigekassa pealikutest ja kõikvõimalikest
nõukogudest, naistearstide
liidu juhtfiguuridest ja kõikidest nendest, kes sulgemise
taga on, võtaksid üksteise sappa ritta ja kinnitaksid oma nime, näo ja
telefoninumbriga teleekraanil: "Mina, see ja see, kinnitan oma
südametunnistuse nimel, et sünnitusosakondade sulgemine on kogu Eesti
rahvale, sealhulgas kagueestlastele,
parim variant kõigist võimalikest!"
Selle saate anname siis igale rasedale lingi või mälupulga peal kätte -
et kõik need, kes kiirabiautos sünnitavad, palatitesse ei mahu või kes
tunnevad end tööd segava tüütu tühiasjana sünnituskonveieril - et neil
oleks, kelle poole pöörduda. Konkreetselt ja nimeliselt. Sest inimese
mälu on ju üürike, eriti veel poliitiku oma.
Ma
tahaksin, et juhtimisega kaasneks vastutus. Nagu näiteks Islandil,
ainukeses riigis maailmas, kes päriselt ka oma juhid vangi pani - need,
kes riigi 2008. aasta finantskriisis süüdi olid. Mu meelest on see
lihtsalt aus. Islandi vangla - ilma trellide ja valveta kõigi
mugavustega hotell - pole mingisugune füüsiline piin või vaev, pigem
preemia vaikuse, rahu ja puhkuse näol. Kuid see on ka ühiskonna sõnum:
sa ei käitunud ausalt!
Meid,
eestlasi, on nii vähe, et pigem sarnaneme me Islandi kui Indiaga.
Aga käitume, nagu oleksime India. Viimases tuleb surmkindlalti palju
rohkem sünnitusi aastas kui Võrus, Tartus või Tallinnas ja seetõttu on
sealsed nurganaised kindlasti palju kogenenumad ning viimasest
tulenevalt ju ka kordades kvaliteetsema
teenuse pakkujad kui TÜKi või mistahes Eesti kliinikumi rahvas. Kas me
peaksime TÜKid ja muud India alla võrgustama?
Eile oli "Pealtnägijas" lugu, kuidas mehed hoidsid kolm tundi vargaid
kinni ja politsei ei jõdnud selle aja sees ikka veel kohale. Ometigi me
oleme politseiametit ju ka nii kenasti reforminud - ikka selleks, et
kõik paremaks saaks.
Paremaks - kellele? Mistahes ametkonna esindajatega suheldes kuulen ma
ainult ühte: bürokraatia on nii kohutavalt kasvanud! Ekseldame,
hekseldame...
Meid, eestlasi, on nii
vähe. Me peaksime oma rahvast hoidma. Ka neid, kes ei ela suurlinnades.
Iga (suur)linlane sõidab ju meil ka alatasa kuskile nurga taha mere
äärde või metsa sisse. Naudib sealse naabrinaise maasikaid või sauna.
Õhkab "Kui tore!", kihutab linna tagasi ja unustab - kuni järgmise
korrani.
Hoidmine ei tähenda seda, et ametnikud kirjutavad exelis ette, milliseid
haigusi
maainimesed tohivad põdeda ja milliseid mitte. Hoidmine ei tähenda seda,
et ametnikud hiilivad rahva eest salaja nurga taha otsuseid tegema,
kuna teavad ette, mida nad otsustavad ja teavad ka, et see rahvale ei
meeldi. Aga jälle üks otsus sai tehtud. Hurraa...
Mulle hirmsasti meeldib Pulga Jaani ettepanek teadlastele - keegi võiks
võtta uurida, kuidas 1947. aastal oli Varstus sünnitamine võimalik, aga
80 aastat hiljem Võrus ja Valgas ei ole. Et kas süüdi on Stalini
isikukultus, rahvusvaheline imperialism, globaalne kliimasoojenemine,
venelased, sakslased või hiinlased...
Kas keegi oskab öelda, missugune seadus keelab mistahes ebaõnnestunud otsuse ümberotsustamise?
See on päris tore lugu. Minu vanaonu rääkis, et kui ta õppis Rakvere Õpetajate Seminaris tsaariaja lõpul, siis koolis õpetati neile, et vene kaupmehed käisd tihti Eestis ja nägid meie head valitsemist ja korda tervel maal, ning nende õhutusel kutsutigi kolm venda valitsema Venemaad.
Vene kroonikast: "Meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal mitte – tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks."
Vanem vend Rjurik - Juurik, asus Novgorodi; teine vend Sineus - Siniuss, läks Valgjärvele; kolmas Truvor - Truuvaar, asus Irboskasse. Selline lugu siis viikingitest valitsejatega. Sest Rootsi viikingitel ei pidanud olema üldse selliseid sõna- ega nimetüvesid.
Sama teadmist kasutas Tartu rahuläbirääkimistel ka kindral Soots piirikomisionis vaidlusel vene esindaja Kostjaeviga, ka Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud sõjaväelasega.
Tsitaat raamatust Willjam Toomingas (Tartu rahuläbirääkimiste sekretär) "Mälestused": "Kostjajev seletas: "Oleme teile küllalt vastu tulnud. Ajalooliselt on meil õigus selle asukoha peale, kus me praegu kõneleme. See oli venelane vürst Juri, ses omandas selle Jurjevi linna. Aga meie oleme suuremeelsed ja sellest me ei räägi."
"Ei ärge olge," pareeris Soots. "Räägime aga pealegi Vene ajaloost. See on huvitav jutt. Kui teie ja mina käisime koolis, algasid kõik Vene ajaloo õpperaamatud, nagu teate, järgmiselt: "Ja venelased saatsid saadikud välismaale ütlema: "meie maa on suur ja rikas aga temas ei ole korda. Tulge meid omama ja valitsema meie üle!" Selle kutse peale reageerisid kolm venda - Rurik, Sineus ja Truvor. Nad tulid Novgorodi ja asutasid Vene riigi. Ruriku järeltulijad valitsesid Venemaad 700 aastat, kuni a. 1613, kui troonile valiti Romanov. Need kolm venda, kes tulid omama ja valitsema Novgorodi olid varjaagid, eestlased. Aga me oleme suuremeelsed, jätame teile Novgorodi ja pealekauba veel Moskva, mis kuulus Ruriku perekonnale."
Seepeale tormas Kostjajev toast vandudes välja."
Pühapäeval, 22. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Estonia
kontserdisaalis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress, kus
valitakse erakonnale juhid ning tehakse ettevalmistusi
parlamendivalimisteks.
Salajasel hääletamisel valitakse kuni järgmise korralise kongressini esimees ja kolm aseesimeest.
Erakonna esimehe kohale kandideerib Mart Helme. Kolmele aseesimehe
kohale kandideerivad Merry Aart, Martin Helme, Argo Luude, Jaak Madison
ja Henn Põlluaas. Samuti valitakse kongressil 11 erakonna juhatuse
liiget, 15 EKRE volikogu liiget ja aukohtu liikmed.
Erakonna esimees Mart Helme osutab, et eelolev kongress on EKRE ajaloo suurim – osaleb 504 delegaati.
„Me läheme Riigikogu valimistele vastu kõige kiiremini kasvava ja
kõige võitlusvõimelisema erakonnana. Sealjuures ainsa erakonnana, kes
suudab lõpetada vanade kartellierakondade mugavuspoliitika. Me näeme, et
Keskerakond ei saa riigi valitsemisega hakkama. Aktsiisitõusu algataja
Reformierakond lubab tagasi tuua peenhäälestuse ehk stagnatsiooni.
Ülejäänud põhimõttelagedad ja avaliku toetuse kaotanud erakonnad istuvad
niisama riigi viljasalves. EKRE ei tulnud poliitikasse muganduma, meie
pakume sisulist muutust,” ütles Helme.
Helme on kindel, et järgmise vabariigi valitsuse moodustamisel osalevad ka rahvuskonservatiivid.
Kongress on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kõrgeim organ. Korraline kongress kutsutakse kokku kord aastas.
Laupäeva varahommikul andis USA koos oma liitlaste
Suurbritannia ja Prantsusmaaga Süüria valitsuse militaarobjektide pihta
“ühekordse” raketilöögi. Venemaa saadik Washingtonis teatas seepeale, et
kõnealune rünnak “ei jää tagajärgedeta” ning et “Venemaa presidendi
solvamine on vastuvõetamatu ja lubamatu”.
Pentagoni teatel ei informeeritud venelasi eelnevalt rünnaku
sihtmärkidest, milleks olid Damaskuse lähistel asuv ja keemiarelvade
arendamisega seotud teaduskeskus, Homsi provintsis asuv keemiarelvade
ladu ja üks teine ladu koos juhtimiskeskusega.
Kui aasta tagasi tulistati Süüria pihta 59 raketti, siis sedakorda rohkem kui 120.
Süüria riigitelevisioon väitis, et valitsusväed tulistasid alla rohkem kui tosinajagu rakette.
USA kaitseminister James Mattis ütles, et seekordses rünnakus hävitati Süüria sõjalist võimekust poole rohkem kui aasta tagasi.
President Donald Trumpi sõnul ollakse valmis jätkama
õhulööke Süüria vastu seni, kuni keemiarünnakud lõpevad, kuid
Ühendriigid ei taotle alalist kohalolekut Süürias.
Samas ei ole ükski riik siiani esitanud tõendeid, kes väidetava
keemiarünnaku toime panid. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa on
süüdistanud “Süüria režiimi”, Venemaa aga organisatsiooni Valged Kiivrid
ja Londonit.
Raketilöögid Süüria pihta ei olnud ÜRO poolt sanktsioneeritud.
Venemaa saadik Ameerika Ühendriikides Anatoli Antonov
reageeris Facebookis avaldusega, milles asetatakse vastutus
Washingtonile, Londonile ja Pariisile ning öeldakse, et Venemaa
presidendi solvamine on vastuvõetamatu ja lubamatu.
“Meid ähvardatakse taas. Me hoiatasime, et taolised aktsioonid ei jää ilma tagajärgedeta,” kirjutas Antonov, jättes täpsustamata, kuidas Venemaa rünnakule vastab.
Tema sõnul pole USAl kui suurima keemiarelvade arsenali omanikul moraalset õigust teisi riike süüdistada.
Alles eile teatas
Venemaa, et neil on “ümberlükkamatud tõendid” selle kohta, et 7.
aprillil Douma linnas väidetavalt toimunud keemiarelvarünnak, milles
lääneriigid süüdistavad Süüria valitsust, oli Suurbritannia osalusel
lavastatud pettemanööver sõjalise sekkumise õigustamiseks.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul pidid
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni eksperdid jõudma täna Douma
linna väidetava rünnaku toimumise kohale tõendeid koguma ja hindama.
Euroopa Liit tõestas taas, et on olemuslikult ebademokraatlik ühendus, kes ei arvesta rahvaste tahtega.
Nimelt süüdistatakse 12. aprillil esitletud Euroopa Parlamendi
raportis Ungarit Euroopa Liidu aluspõhimõtete rikkumises ja soovitatakse
Budapesti suhtes rakendada artikkel seitset.
Raporti kohaselt on demokraatia ja kohtuvõimu sõltumatus Ungaris
löögi all. Selle koostanud Taani parlamendisaadik Judith Sargentini
soovitas Ungari vastu käiku lasta artikkel seitsme, mis süvendaks veelgi
pingeid Brüsseli ja Budapesti vahel, vahendab Postimees.
Artikkel seitse on Lissaboni leppe mehhanism, millega võidakse
ajutiselt piirata riigi hääleõigust Euroopa Liidu Nõukogus. Esimest
korda lasti see käiku eelmisel aastal Poola vastu.
Kogu sellest algatusest kumab läbi nördimus selle üle, et Viktor
Orbani võimupartei Fidesz sai eelmisel nädalavahetusel toimunud
parlamendivalimistel aegade parima tulemuse, mis kinnistab riigi
immigratsioonivastast kurssi ja teeb lõpu Ungari päritolu miljardäri
George Sorosi mõjule madjarite maal.
Vasakliberaalne Euroopa lootis valimistelt Fideszi positsioonide
nõrgenemist, kuid paraku sai valusa hoobi hoopis Brüsseli-meelne
opositsioon.
Postimehe andmetel on Euroopa Parlamendil Ungari ahistamisega siiski
suuri raskusi, sest Euroopa Rahvapartei fraktsioon, kuhu kuulub koos
Fidesziga ka Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit, on selle vastu.
Mistahes Ungari hukkamõistmine osundab sellele, et Euroopa Liit ei
tunnista ungari rahva tahet ja soovi otsustada ise oma riigi saatuse
üle, ning karistab teda isepäisuse eest.
Kui Euroopa Parlament arutas artikkel seitsme kasutamist Varssavi
vastu, hääletasid Poola-vastase resolutsiooni poolt “Eesti tulevane
peaminister” Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Indrek Tarand.
Urmas Paet ja Yana Toom hääletamisel ei osalenud.
Eesti Brüsseli-meelne valitsuspoliitika on ka praegu Ungari suhtes
vaenulik, mida näitas ERR-i “Välisilma” uskumatult kallutatud käsitlus
selles riigis toimuvast, kus peamiseks “argumendiks” oli Sorose
rahastatava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami arvamus.
Tasub ära märkida ka seda, et Eesti Riigikohus võttis sel nädala
vastu kummalise otsuse kooseluseaduse kehtivusest, mis annab aluse
arvata, et Poola ja Ungari kohtureformid, milles EL neid süüdistab,
olidki sellise kohtuliku aktivismi tõttu õiged.