Rahvuslane: 2018

teisipäev, 21. august 2018

MATTI ILVES: ETTEVAATUST, VEEL ÜKS REETUR!

Indrek Tarand tahab tahab jälle trügida Eesti poliitikasse, esialgu pole veel kindel, millise loodava või vana parteiga ta liitub. See on tema ambitsioonide esmane eesmärk, tegelikult tahab ta vist minna tagasi ELi ja saada ei rohkem ega vähem kui Euroopa Komisioni liikmeks. Hädapärast sobiks talle ka Eest presidendi koht, nii et ta eesmärgid on väga kõrged.

Seni kuulub Tarand Euroopa Parlamendi purupunaste roheliste fraktsiooni. Peale selle on ta tuntud globalist ja lisaks veel vabamüürlane. E. Parlamendist pole ta tegevusest eriti midagi kuulda. Siiski on teada, et ta on avaldanud eesti keeles "Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifesti", SIIN.

Kuna I.Tarand on vabamüürlane (massoon), siis ei ole ta saanud kuidagi möödahiilida sellise lausa keskaegse vande andmisest massoonidele, oma vendadele: "Lõigatagu läbi mu kõri, kistagu mu keel juureni välja ja maetagu mereliiva madala vee märgi kohal, kus vesi tõuseb ja laskub kaks korda kahekümne neljas tunnis, kui ma iial teades või tahtlikult rikun seda pidulikku vannet ja kohustusi õpilaseks võetud vabamüürlasena. Aidaku mind Jumal ja hoidku mind vankumatuna selle täitmisel."
Seega allub ta globalistidest juutidele, kellel on ainsana kosmopoliitilises, s.t. rahvusi ja rahvuslikku alahindavas või lausa eitavas vabamüürluses on oma puhtrahvuslik loož (õieti loožide ühendus) – B’nai B’rith (tõlkes Lepingu pojad), mis asutati New Yorgis 1843. aastal ja millel on üle maailma rohkem kui pool miljonit liiget. Juudid on massoonide hulgas ka võimupositsioonil.

Võite nüüd kindel olla, et Indrek Tarandit ei seo eestlusega mitte midagi ja Eesti rahvuslikud huvid on ta juba ammu reetnud!

ÄRGAKE! EESTI ISESEISVUS ON MÜÜT.

Rahvusvaheline õigus defineerib liitriiki nelja tunnuse alusel: kui riikide kooslusel on ühine territoorium, ühine kodanikkond, keskusel ülimuslik õigus ja sellel õigusel kompetentsi kompetents, on selline kooslus liitriik. ELi puhul see täpselt niimoodi ongi.
Veel hullem: ELi õigus on ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes.

Kehtiv põhiseadus ei kasuta sõna "suveräänsus." Suveräänsuse põhimõtte võib välja lugeda põhiseaduse §-st 1, mis sätestab: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu." Suveräänsusega on samuti seotud preambulis väljendatud vabaduse põhimõte, mille kohaselt on Eesti riik "rajatud vabadusele..."

"Iseseisvus" tähendab, et põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta liitriigi osariigiks. "Sõltumatus" tähendab keeldu sõltumiseks teisest riigist.
24. septembril 2003 jättis Riigikohus läbi vaatamata Helle Viru ja Eesti Valijate Liidu kaebused rahvahääletuse tulemuste tühistamiseks.

Allikas: Valter Austa, Facebook

Mart Helme pöördumine taasiseseisvuspäeva puhul: miks mu süda täna valutab

Mart Helme on üks vähestest Eesti poliitikutest, kes tunneb muret oma maa ja rahva saatuse pärast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme pöördus Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva puhul kõigi eestlaste poole mõtisklusega.

Uued Uudised avaldab pöördumise täismahus

“1991. aasta 20. augustil tahusin kirvega palke ja ehitasin sauna. Kuulasin samal ajal raadiost, mis toimub Tallinnas ja Moskvas. Ajaloolasena teadsin, et Nõukogude impeerium variseb kokku, nagu kõik impeeriumid seda ajaloos teinud on, ja ma lootsin üksnes, et meil Eestis läheb omariikluse taastamine veretult ja ladusalt.

Ma ei tundnud poliitika vastu mingit erilist huvi ja ma ei kavatsenud ka poliitikas kaasa lüüa. Seda isegi veel siis, kui mind välisministeeriumisse tööle kutsuti. Leidsin, et on muidki mooduseid Eesti edendamisele kaasa aidata kui parteipoliitika.
Ent aastad möödusid ja ma veendusin üha suurema rahulolematusega, et Eesti ei liigu seda teed mööda, mida mina rahvuse edukuse seisukohast õigeks pidasin. Juba välisministeeriumis nägin, kuidas võõrad huvid meie omad rahvuslikud huvid meie ametnike, veel enam aga üha selgemalt oma ebakompetentsust tõestavate poliitikute juhtimisel kõrvale tõrjuvad.
Eriti selgelt ilmnes see läbirääkimistel ühinemiseks Euroopa Liiduga, kus tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese poolt anti läbirääkijatele vaid üks juhis: me ei kauple millegi üle, meil on vaja saada liikmeks.

Saimegi. Suveräänsusest loobumise ja poolkolooniaks muutumise hinnaga. Taustaks kogu aeg täiesti ebaadekvaatne tänitamine, et Euroopa Liidu alternatiiviks on vaid ühinemine SRÜ-ga.
Tegelikult hakkasid Euroopa Liidu „viljastavad” mõjud ilmnema juba tükk aega enne liitumist. Siinkohal ei räägigi ma meid 1990. aastatel Eesti edulooks muutnud tõeliselt vaba ettevõtluse lämmatamisest Euroopa Liidu direktiivse käsumajandusega, mida meie ametnikkond eriti perversse agarusega ellu on viinud. Ma räägin meie kui rahvuse ja meie rahvusriikluse järk-järgulisest tasalülitamisest.

Kas mäletate, kuidas Eesti valitsused ja tipp-poliitikud pöörasid selja Teises maailmasõjas stalinliku hirmuvalitsemise tagasipöördumise vastu hambad ristis Sinimägedes, Narva all ja Emajõe ääres võidelnud meestele?
Mitte ükski meie peaminister, mitte ükski meie kaitseminister ega riigikogu juhtiv võll ole võtnud vaevaks neid mehi nende mälestuspäeval tervitamas käia. Ometi sai näiteks seesama Toomas Hendrik Ilveski üles kasvada vabas maailmas üksnes tänu sellele, et kellegi Mart Helme isa ühena viimastest Narva alt taandus, pidas maha Avinurme lahingu, mis punaväelaste saabumise järel kirikusse viidud haavatud eestlaste veresaunaks muutus, ja ennast seejärel aastaid puukuuris puuriida taga varjas, kuni õnnestus äraostetud ametniku kaudu nõukogude pass osta.

See mees ja tema võitluskaaslased, kes juba 1941. aastal enne sakslaste saabumist vabatahtlikena suvesõjas osalesid – ikka Eesti, mitte Suur-Saksamaa eest – on nüüd keegi, keda meie nn. eliit häbeneb. Enamgi veel – kelle mälestuse ta rüvetab okupatsiooniarmee sõduritele pärgi pannes ja neid vabastajateks nimetades.
Ent läheme edasi. Kogu eesti rahva, meie keele ja kultuuri järjepidevuse aluseks on olnud maaelu. Tänaseks on see suuresti hävitatud. Ebaõnnestunud põllumajandusreformi läbi, regionaalpoliitika puudumise läbi, avalike teenuste likvideerimise läbi ja olematu investeerimispoliitika läbi. Propagandakisa on muidugi palju olnud, alates (alamõõduliste) eurotoetuste kujutamisest lõpliku lunastusena ning lõpetades projektirahadest ehitatud kiigeplatside, seltsimajade ja kergliiklusteede kujutamisena uue maaelu tugisammastena.
Mida ei ole, on aga inimväärselt äraelamist võimaldavad kodulähedased töökohad, arstiabi, transport, koolid, apteegid ja paljud muud avalikud teenused, mis vaeses Nõukogude Liidus olid maainimestele igapäevaseks iseenesestmõistetavuseks, rikkas Euroopa Liidus on muutunud aga kättesaamatuks luksuseks. Ehk nagu ütleb Hando Runnel:

Ei mullast sul olegi enam suurt lugu
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul looduse hääl.

Just see on juhtunud meie nn. eliidiga. Kolige Tallinna või sünnitage põllul! Eesti ei ole nii rikas, et võiks endale lubada rohkem kui kaks korralikku sünnitushaiglat! Ja üldse: kui teile ei meeldi, toome teie asemele ukrainlased!

Ja toovadki. Ning mitte üksnes ukrainlasi. Neljateistkümne ülikoolis lektorina töötatud aasta jooksul nägin, kuidas puht eestikeelne haridus nn. rahvusvahelistumise tuhinas samm-sammult taandus inglisekeelse ees. Kuidas ülikooli auditooriumites võtsid kohad sisse üliõpilased kolmandast maailmast kellede puhul oli arusaamatu, kuidas nad oma keele- ja kirjaoskamatuses üldse ülikooli vastu võeti. Kes kadusid tihtipeale juba pärast esimest loengut, kui olid ilmselt oma elamisloa ja muud Euroopa Liidus legaliseerumise dokumendid korda saanud. Kellede olemasolu ja rumalus mõjusid aga ülejäänutele taset alla kiskuvalt ja demoraliseerivalt.

Ometi on just emakeelne ja tasemel haridus olnud see, mis on meie väikesel rahval aidanud püsida ja olla konkurentsivõimeline kultuurrahvaste hulgas. Emakeelset haridust jääb „vabas” Eestis aga üha vähemaks. Nüüd on eurohullud tulnud välja ideega muuta isegi meie tavakoolid kahe- või kolmekeelseteks. Mis saab sellisel juhul eesti keelest ja eestikeelse hariduse kvaliteedist, on selge igale terve mõistusega inimesele, kahjuks mitte aga hingetutele ametnikele ja oma rahva juba ammu reetnud tipp-poliitikutele.

Midagi taolist ei olnud võimalik ette kujutada isegi teadlikult venestamispoliitikat edendanud Nõukogude Liidus. Aga näe, on nime poolest iseseisvas ja suveräänses Eesti Vabariigis! Kõige õudsem selle juures on, et kui püüad selle vastu võidelda, saad kohe külge natsi, rassisti, populisti ja jumal teab mis muu mõnitava sildi. Ühesõnaga: häbene, et oled valge! Häbene, et oled eestlane! Häbene, et soovid eesti keelset kooli! Häbene, ole vait ja kõnni seinaääri mööda, sest rahvuse reeturid teavad paremini, kuidas eestlased nende väikerahvaks olemise painest vabastada ja õnnelikuks teha.
Peatan siinkohal oma murelikud mõtisklused. Ma ei taha olla poliitik. Tegelikult ei ole mul isegi mingit erilist huvi poliitika vastu. Aga ma tahan olla eestlane, uhke oma isa, oma ema, oma laste, oma keele, oma kodumaa üle. Seda kõike üritatakse praegu salakavalalt ja jõhkralt minult ära võtta.

Mõnitades minu ja kõigi teiste eestlaseks olemist oluliseks pidavate inimeste rahvustunnet, võltsides ja moonutades meie ajalugu – isegi nii kauget nagu 13. sajandi oma -, määrides meile pähe dekadentlikku ja moraalselt laostavat homopropagandat, radikaalfeminismi ja massiimmigratsiooni, kinkides rahvusvahelistele korporatsioonidele ja Euroopa Komisjonile ilma igasuguse mandaadita ära meile põhiseadusega tagatud suveräänsust, muutes demokraatia, õigusriigi ja arvamusvabaduse farsiks, mida kogu oma naeruväärsuse peale vaatamata tuleb kaitsta sildistava propaganda, internetitsensuuri, inkvisiitorliku poliitkorrektsuse ning vihakõne seadustamisega.
Ma ei ole sellega nõus. Sajad tuhanded inimesed Eestis ei ole sellega nõus. Ma uskusin, et Eestist saab 20. augustil 1991. tõeliselt demokraatlik õigusriik, mis toimib nagu meie rahvuse säilimist tagav kindlus, mille müüridel seisavad valvepostidel meie oma suveräänsust ja rahvuslikke huve kaitsvad poliitikud ja riigiametnikud.

Ma eksisin. Meie kindluse müüride vahel tegutsevad meie nimel, kuid meilt selleks luba mitte saanud reeturid. Nad on teinud Eestist sügava suveräänsuspuudega maa, kus sajad tuhanded inimesed elavad vaesuses või palgavaesuses, kust enam kui sada tuhat inimest on lahkunud, kus suured maapiirkonnad on inimestest tühjenenud ja kus inimesed ootavad meeleheitlikult, et see liberaalseks demokraatiaks nimetatud painaja, kus tõde on vale ja vale on tõde, kus eestlaseks olemine on kuulutatud peaaegu et häbiväärseks, kus eesti keel tahetakse asendada vene ja inglise keelega, kus omakeelne ja -rahvuslik keskkond tahetakse muuta Aafrika, Araabia, Ukraina ja Venemaa prügikastiks, kaoks ja asenduks normaalsusega, asenduks selle riigiga, mille mõte ja toimimisprintsiibid on kirjas meie põhiseaduses ja mille sündi ootas rahvas pisarais ja hingevärinaga öölaulupidudel ning Balti ketis.

Ma olen poliitikas selleks, et reeturitelt ja usurpaatoritel võtta nende võim. Ma olen poliitikas selleks, et Eesti jääks eestlaste suveräänseks rahvuskoduks, mitte Eesti nimeliseks koloniaalprovintsiks. Ma olen poliitikas selle pärast, et süda valutab ja sunnib.

Mu süda valutab. Väga. Eesti pärast, meie, eestlaste pärast.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-poordumine-taasiseseisvuspaeva-puhul-miks-mu-suda-tana-valutab/

esmaspäev, 20. august 2018

Nädalakommentaar: kas gaystapo ihkab kodusõda?

Kui ausate inimeste kannatus homoliikumise räige terrori tõttu katkeb, läheb ideoloogilistel põhjustel tõenäoliselt lahti kodusõda, tõdeb Markus Järvi kommenteerides kristlastest ettevõtjate terroriseerimist USAs ja Euroopas.

Uued uudised! UUSVENESTAMINE

Uued uudised! UUSVENESTAMINE, HULLEMAL KOMBEL KUI NL-.s! - SA Innove on teatanud, et nad töötavad koostöös Haridusministeeriumiga välja riiklikku programmi ametlikuks üleminekuks nn kahesuunalisele keelekümblusele Eesti üldhariduskoolides. Esimesed koolid lähevad omal soovil kahepoolsele keelekümblusmudelise juba 2019. aastal, järgmised 2020. aasta septembrist.

Kahepoolne keelekümblus tähendab, et pool ajast toimub õppetöö eesti keeles, pool ajast aga vene keeles, ehk siis teisisõnu – koolidesse viiakse sisse ametlik kakskeelsus. Tuleb välja, et integratsioon ei tähenda enam muukeelsetele eesti keele õpetamist ja nende lõimimist Eesti keele- ja kultuuriruumi, vaid hoopiski eesti laste uusvenestamise programmi käivitamist, mille käigus on meie lapsed sunnitud hakkama omandama haridust vene keeles. Nii hulluks ei läinud olukord isegi sügaval okupatsiooni ja venestamisajal, mil eestikeelsetes koolides antav haridus, kaasa arvatud kõrgharidus, oli puhtalt eestikeelne. -EESTLASED, viimane aeg on teil oma kodus kord majja luua!

Allikas: Miina Hint, Facebook
_____________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Eestluse lammutajad kingivad eestlase staatust meenena igale soovijale – president on eeskujuks

“Tahate eestlaseks saada? Milles küsimus?” tundub riigipea ütlevat.

Viimasel ajal on Eestis taas märgata multikultuursust ülistavat ja globalismi propageerivat ideoloogilist pealetungi, mida veab ei keegi muu kui presidendina esinev Kersti Kaljulaid.

Jällegi on käes Eesti taasiseseisvumise tähistamine ja president jutustab jätkuvalt suure suuga sellest, millesse ta ise ei usu, mida ta tegelikkuses põlgab ja mille kadumist ta meelsasti näha sooviks.

Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest. Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane, kirjutab Lõuna Postimees.

Kohe esimene küsimus Kaljulaidile – kas need inimesed, kellele ta heldelt eestlase tiitlit jagab, tahavad ikkagi eestlased olla? Mihhail Stalnuhhin, Artjom Savitski, Viktoria Ladõnskaja ja paljud teised puhtalt eesti keelt rääkivad inimesed – kas nad ikka identifitseerivad ennast eestlastena? Kui nad viitavad seejuures aga oma vene juurtele, siis on nad pigem multikultuursed ehk mitme kultuuri juurde kinnistunud – eestlased on need, kes seavad oma elus esiplaanile eesti keele ja kultuuri!

Presidendil on kohe kange tahtmine igaleühele meenena eestlase staatus kinkida. Kas tal ei tule kunagi pähe, et Eestisse tulnud süürlasel on endal päris vägev kultuuritaust pluss võimas islamimentaliteet – mis peaks ta üldse Kaljulaidi paaniliselt jaotatavat eestlase “aunimetust” tahtma? Eestlased on väike rahvakild siin Läänemere-äärsel maalapil, kes tahavad olla nemad ise – teistel rahvastel on endil niigi tohutu kultuuripagas olemas, elagu nad siis siin meie juures või oma kodumaal. Näiteks Dave Bentonil on suur Ladina-Ameerika kultuuritaust – ta võiks küll eesti keele ära õppida, aga meeldiva artisti teeb temast ikkagi Arubalt kaasa toodud rütmitunnetus, mida enamikul eestlastest pole.

President Kaljulaid on võtnud nõuks eestlust igati lahjendada, kuid selle tema ettevõtmise teeb kurjakuulutavaks see, et ta innustab ka nigeerlast, süürlast, venelast ja hindut oma juuri läbi lõikama. Ükski inimene ei saa olla segu paljudest kultuuridest, nii jäävad kõik need tema sisemaailmas poolikuks, sest ta ei suuda lihtsalt kõike vastu võtta, arendada ja edasi viia. Multikultuursuse propageerijad ei tapa ainult oma kultuuri ja rahvust, vaid ka teiste omi, muutes nende ühe kindla identiteedi segapudruks, millesse inimene lõpuks upub, olles kõigile kultuuridele jäädavalt kadunud.
Eesti Ekspressis aga on sõna antud väidetavale sotsiaalpsühholoogia professorile Wolfgang Wagnerile, kes ütleb rahvusluse kohta järgmist:”Olla uhke selle üle, et sperma- ja munarakk teineteist juhuslikult leidsid, on rumal.” See-eest vaeb ta rassismi täieliku protsessina, laulupidu peab lihtsalt heade heliloojate loomingu esitamise kohaks ja mis eriline – ta kaitseb täiega nii Eesti putinivenelasi kui ka migrantide külvamist üle maailma.

Kirjutan Wagneri kraadi kohta “väidetavalt” teadlikult, sest paljud Lääne ülikoolid on ammugi neomarksistide mõju all, seal õpetataksegi sotsiaalpsühholoogiat marksismist lähtuvalt ja mõistagi pole ajupesu läbinud inimeselt midagi targemat loota. Austria enda ühiskonnas on rahvuslus pärast Austria Rahvapartei võimuletulekut taas aus ja vaid Wagneri ja president Van der Belleni sugused jäänukid ajavad veel sellist loba.

Siinkohal tuleks ära märkida, et Kaljulaidi ja Wagneri jutud ei jookse hästi kokku – viimase arvates pole rahvusi olemas, kuid Kaljulaid oskab seda “olematut” asja edukalt soovijatele kaubaks teha.
Ja mõistagi on pagulaste kaitsepühakuks saanud näitleja Inga Lunge, kel pole näitlejatöö kõrvalt ilmselt aega lugeda isegi peavoolumeedia uudiseid – siis ta teaks, kuidas “õnnetud” migrandid kõrvetasid jõuga üle Hispaania enklaavi Ceuta 6-meetrise tara ronides isetehtud leegiheitjatega piirivalvureid – selline on tegelikkus, mida ta tundub mitteteadvat. Loodetavasti kaotab ta selle tagajärjel samamoodi oma talendi austajaid, nagu Evelin Võigemast, kes teatas, et kapis kolle pole, peale mida järgnes kohe üks Euroopa verisemaid terrorirünnakuid – ka tema etendustel ei käida sageli vaid seepärast, et näitleja on ebameeldiv.

Mina käisin koolis siis, kui marksism-leninism oli veel õppekavades. Minu mäletamist mööda olevat Uljanov öelnud: “Venestunud muulane on hullem suurvene šovinist kui suurvenelane ise!” See ajaloo suurim timukas võitles samuti rahvusluse vastu, kuid selles rahvuslust kritiseerivas lauses on iva sees. “Iga oma rahvust eitav inimene on kõige hullem globalistlik šovinist!” võiks kõlada parafraseeritud väide.

Eestis tuleb lihtsalt ära lõpetada see riiklikul tasemel aetav poliitika: “Kallis neeger (venelane, araablane jne), kas sina tahaksid ka eestlane olla?”

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/eestluse-lammutajad-kingivad-eestlase-staatust-meenena-igale-soovijale-president-on-eeskujuks/

pühapäev, 19. august 2018

Huvitavat pühapäevaks: Eesti sakslaste päritolust

Balti saksluse ideoloogia kauaseks traditsiooniks on oma erikoha rõhutamine Baltimaade ajaloos, mis olevat saavutatud tänu siinsete sakslaste kokkuhoiule, eraldumisele muudest rahvastiku kihtidest, oma valitud ülesande - maa valitsemise - tähtsuse õigele äratundmisele, soo puhtusele, sitkusele ja vastupidavusele, võitlustes omandatud eesõigustele ja muudele rüütellikele omadustele. Alles kõige viimasel ajal [1] hakkab ikka enam kostuma ka siinsete sakslaste endi keskel hääli, mis nõuavad nende seisukohtade revideerimist, mis balti saksluse vanemale põlvele näis ja näib praegugi edasielamise endastmõistetava alusena. Need meelemuutelised hääled, mis leiavad viimastel aegadel balti-saksa noorsoos kodunemist, on suurelt osalt tingitud neist põhjalikest ilmavaatelistest muutustest, mis on tabanud saksluse ideoloogiat paari viimase aasta jooksul Saksamaal.

Meid huvitab siin küsimus: kuivõrd põhjendatud on need balti saksluse väited oma soo puhtusest ja äravalitusest, milliste vooruste abil suurel määral istutati meie sakslastele koos üleoleku tundega teistesse rahvakihtidesse ka kindel usk oma missioonist Baltimail viimaste saatuse juhtijatena?

Balti sakslased viivad oma päritolu siin maal 13. sajandi algusesse, kus nende esiisad palverändajate ja rüütlitena tulid Saksamaalt paganate vastu võitlema. Need tulnukad siia polnud suures osas sugugi aadlikud, vaid mitmete kihtide esindajad - mehi talupoegadest kaupmeesteni ja käsitöölisteni leidus nende seas. Hiljem aegade jooksul osa nende järeletulijaid omandas aadli eesõigusi, lugedes end balti vanemate ja aristokraatsemate aadlisugude hulka. Soo määrateldav vanadus, sugupuu, mis osutas sugulust teiste aadlikega ja võimaldas heal juhul ka pärimisõigusi, oli aukartust sisendav, ja juba varakult tekivad sel pinnal võltsingud, mis püüavad näidata teatavat sugukonda võimalikult vanemana ja puhtamana. Sugukonnauurimus on balti sakslaste juures nii kaugemas kui ka lähemas minevikus mänginud suurt osa, sellekohased harrastused, mis esilduvad ka teiste maade aadlike juures, omandavad siin ajuti keskse tähtsuse. Aadlilt levis see harrastus linnade kodanikkonda. Kuid juba mainitud tendentslikkuse juures, näidata sugukondi võimalikult vanemana või puhtamana, ei ole need sugupuud alati mõõduandvad soo tõelise vanaduse ja päritolu uurimisel.

Nii aadel kui ka linnakodanikkond saab sajandite jooksul värsket verd juurde Saksamaalt, vana „Liivimaa” oli nagu tõotatud maa mõnusaks äraelamiseks. Uustulnukad rekruteerusid käsitöölistest, kaupmeesteseisusest, aadlikest-väejuhtidest ja -ohvitseridest, talupoegadest ja muust juhuslikust elemendist, nagu sõduritest, vaimulikest, haritlastest teistelt aladelt.

Suur hulk praegu edasielavaist aadlisugudest ei ole vanad, vaid on nobiliteeritud kas Rootsi või Vene ajal. Samuti kaugelt suurem hulk meie linnade puhassaksa kodanikkonnast on pärit siia Rootsi ja Vene ajal (18. s.) sisserännanud käsitöölistest ja kaupmeestest. Säärane on puhassaksa elemendi kujunemine meie sakslaste hulgas.

Kuid suur osatähtsus balti saksluse kujunemisel on ka indigeenseil elementidel, eesti ja läti rahval. Juba dr. Paul Johansen oma uurimuses Taani hinderaamatu kohta väidab, et taaniaegses vasallkonnas, kust põlvnevad balti saksa vanemad sugukonnad, on eesti rahvusest aadli % olnud 4. Teatavasti hävis eesti omaaegne aadel, kui seda võib nii nimetada, võitluses võõraste sissetungijate vastu ja ainult ülalmainitud protsent, mis tegelikult aga oli suurem, pääsis uude aadlisse.

Taani hinderaamatus kuninga vasallidena on märgitud järgmised eestlased: Clemens Esto, kelle järeltulijad olid vasallide perekonnad Like, Güldene ja nähtavasti ka Watzel; Hildaelempae; Asae, kelle järeltulija oli rüütel Johannes de Loyse ja kellel omakord oli 1277. a. poeg eesnimega Yaldis; Uillelemp; Herman Osilianus, kelle järeltulijad elasid Tallinnas ja Riias kodanikena. Arvatavasti eestlased olid ka Peeter Tolk, Haenrich fan Anger, Vane, Ropae, Hiltae, Lybrict Polipae. Johansen arvab kuulunud olevat eesti soost aadlile taaniaegses Eestis umbes 2% tervest maavaldusest, kuid see protsent on olnud suurem. Sest peale eelnimetatud aadlike oli eesti päritoluga veel teisi väiksemaid aadlisugukondi, kelle kaitsehärradeks olid von Rosen’id ja von Lode’d.

Nii olid von Roseni aftervasallideks eesti sugukonnad Andes ja von Torme. Veel 14. sajandil tundsid eesti aadlisugukonnad end eestlastena, ja alles Harju mässu järele 1343. a. suureneb vahe saksapärase ja eestipärase vahel, ühtlasi raskeneb eestlaste pääs aadlike hulka, sest vahepealse aftervasallide seisuse kadumisega kaob eestlastele avaram võimalus jõuda aadliseisusesse. Aftervasallide seas oli kindlasti väga palju eestlasi. Aadlike seas peale nimetatute kohtame eestlasi veel 1274. a. Undelempi poja Johannese näol, kelle läänikiri osutab samu eesõigusi, kui teiste taani ja saksa aadlike omad. Orduvendade hulgas teenisid peale juba mainitud Yaldise ka „frater” Ykemele; aadlikena esinevad 1359. a. paiku Thylo ja Hermannus „dicti-Payske”, kelle sugulasi elas nähtavasti ka Tallinnas. Saaremaal kohtame alama aadli hulgas palju eestlasi, võib arvata, et suurem osa maal väikestes taludes elavaid aadlikke põlvnes eestlastest, sagedasti eesti endistest vanematest. 13. ja 14. s. kohtame siin eesti aadlikena: Mondewaste de Arole, Jürs’i, Tolse või Töllist’i, Leytzkull’i, Kayssver’i, Koggy jt. sugukondi.

Järgnevail sajandeil andsid eestlased ohvreid aadlile oma rahvaliikmete näol, kes ühe või teise juhuse tõttu sattusid keskkonda, mis võimaldas nende hilisemat aadlistumist. Kiriku-, riigi-, sõjateenistuse, mõisadepidamise ja kaubitsemise alal leiame kinnitusi nähtudes, mis tõendavad ajuti õige kiiret sellekohast protsessi. Nii Jörristi (Jõeristi) sugukonnas olid Thomas ja Johan sündinud päristalunike poegadena, lõpetasid aga oma elu juba „von’i” tiitliga Eestimaa rüütelkonna matrikliraamatus, astudes abiellumise näol sugulusse ka von Brümmer’i ja von Schreitenfeld’i perekondadega. Eesti soost nähtavasti põlvnevad Maydel’id (Johansen), Wahl’id, Toll’id, Tenner’id, Michelson’id, Aderkasz’id ja mitmed teised, kelle kohta seda esialgu aimatagi ei võiks. Ka von Bock’ide sugukonnas voolab eesti veri. Esilduv nähtus oli ka aadli ja kodanike soost naiste ja neidude abiellumine eestlastega, kes olid saksastunud ja jõudnud eemale maaharimisest, kuid ka talupoegadega on abiellutud. Kuigi vähe, esines siiski juhtumeid, et aadli soost mees nais eesti tüdruku. Suguline läbikäimine oli nii saksa kui ka eesti elemendi vahel asetleidev; siin osalt kasutas aadlik oma eesõigustatud seisukohta talupoja ja ta perekonnaliikmete suhtes, kuna aadlineidudel tekkisid sidemed eesti talupoegade, mõisateenijate, valitsejate ja teistega. Saabumata ei jäänud nendegi sidemete vili.

Me nägime siis, et eestlased on andnud võrdlemisi hilise ajani õige rohkesti oma verd balti aadlisse, kuhu aga segunes sajandite jooksul veel väga palju muid elemente taani, rootsi, soome, vene, prantsuse, šoti, isegi tatari sugukondade näol. Nii võib pidada puhtsaksa päritolu balti saksa aadlis ainult osaliseks ja sinna valgunud teiste rahvuste tõttu balti aadel on tõuliselt koostiselt rahvusvahelisem kui mõnegi teise maa aadel.

Eesti element on samuti esilduv vaimuliku seisuse hulgas. Juba katoliku kiriku valitsuseajal Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärrana tegutsev eestlane Pulck on näide sellest eesti elemendi sissetungist, mis leiab ka kinnituse teiste näidete kaudu poolaaegsel Liivimaal ja reformatsiooni järele Eestimaa esimeses luteriusu õpetajate põlves. Koolmeistrite ja köstrite ametite kaudu hakkab juba Rootsi ajal eesti elemendi suurem lähenemine vaimulikule seisusele, ja juba 18. saj. ning 19. saj. algul annab see element rea õpetajaid (Ignatiuse sugu, Daniel Stamm, O. W. Masing jt.).

Peale sõjateenistuse, mis soodustas eestluse väljapääsu juhtivamatele kohtadele, oli linnade kodanikkond üheks siinse saksluse osaks, kuhu aegade jooksul on segunenud kõige rohkem eestlasi. Juba linnade tekkimisel Eestis ja nende arenemise esimestel aegadel mängis eesti element õige suurt osa. Kui hiljem hakati eestlastele raskusi tegema linnakodanikuks vastuvõtmisel, algas siin oma eesti päritolu varjamine, kuna see asjaolu võimaldas ligipääsu ja osavõttu hüvedest, mida pakkus linn. Nii kohtame näiteks Tallinnas varemal ajal suuresse lugupidavusse ja jõukusesse jõudnud eestlasi, nagu Suurpea, Stoppekotte, kes hiljem moondunud juba Grotekopp’iks ja Stoppesack’iks. Nagu nähtub Tallinna kodanikeraamatust 1409-1624. esineb eestlasi linnakodanikena kõige tihedamalt 15. sajandil, hiljem nende nimed on moondunud saksapäraseks.

See nimede muutus algas juba siis, kui eestlaste saksastumise protsess oli veel algastmes, kui maasaksad või „halbdeutsche” asusid käsitöölistena, mõisateenijatena või elanikena maal; eriti kiire oli saksastamisprotsess linnade alevikes, kus elanikkonnad koostusid Eesti alal peamiselt eestlastest. Ainult üksikud kodanikud on säilitanud eesti nime: Tartus Hans Bull (Pulli Hans), Aleksander Raudial jt. Tavalikult moondati nimi tundmatuseni. Tallinna voorimehest Paul Rebasest saab Paul Voss (Fuchs). - Linnade elus on seega eesti element tegutsenud juhtivalt juba varakult, kuigi enamasti „võõra nimefirma” all. Et oma soo varjamine oli vajalik, tõendab puhteestlasteks tunnistatud linnakodanike ja -elanike õigluseta olukord; Tallinna eesti Oleviste gildi ajalugu on selle üheks tunnistajaks.

Peale eestlaste rekruteerus linnade kodanikkond ka Saksamaa linnade kodanikest, venelastest, rootslastest, soomlastest, lätlastest ja ajuti teistestki rahvustest (inglastest, hollandlastest, šotlastest jne.). Kõik see muudab ka kodanike päritolu kirevaks.

Kuna suhteliselt kõige suurema protsendi juurdekasvus andis saksa element ja kuna juba alguses saksa mõju Liivi Ordus ja ka taaniaegsel Eestimaal oli suur, jäi ja pidas saksa keel ja vaim vastu sajandeid eeltoodud õpetuste kohaselt. Et eestlased varematel aegadel sinna kihistusse jõudes kaotasid oma päritolu, on vaadeldev kui aja nõue, kus edasijõudmiseks oli seda vaja. Hilisemal ajal aga, kui eestlaseks olemine ei takistanud enam isiklikku edu elus, on täiesti taunitav säärane saksastumisnähtus, mis meil tuntud „kadakasaksluse” nime all ja kus häbenedes oma päritolu püütakse sellest vabaneda. Eesti päritolu on väga paljud praegused end sakslasteks pidavad kodanikud linnades (Kentmann, Fink jne.).

See asjaolu selgub ka sugukonna uurimustes, mis ette võetakse meie arhiivides tõutunnistuste väljaandmiseks. Ja siin selgub tunnistusepalujale sagedasti üllatavaid asjaolusid, nimelt ta põlvneb puhtalt eesti soost, kuigi arvab end põliseks sakslaseks ja eesti keelt ei mõista sõnagi. Aga ka paljude praegu end eestlasena tundvate isikute veendumus või arvamus on, et nad põlvnevad mitte eesti soost, vaid rootsi, soome või kas või läti soost. Et sellega paljastatakse oma alaväärtuse kompleksi, ei mõista paljud ise. Kui meil esindub põlvnemisi teistest võõrrahvastest, nagu sakslastest, rootslastest, venelastest, lätlastest jt., siis ei ole see protsent ometi nii suur, kui seda arvatakse. On vabatalupoegi - eestlasi, kes vähemalt ordu ajast peale on asunud ühel ja samal kohal, tundnud end eestlasena ja hoidnud puhtamana oma tõu, kui palud aadlikud. Kuigi valdav enamik meie rahvast ei saa osutada sellist põlist seotust taluga, ta põlvneb ometi kindlasti eestlastest. On viimne aeg tunda uhkust, et põlvnetakse eeslastest.

„Aga selle vastu peame vaidlema, et keegi võõras oma õue suurendaks - meie kulul,” ütleb Martin Lipp oma „Eesti suguvõsade uurimises” (E. Kirj. 1909). Ja ta lisab: „Ülejooksikud pole auks meile. Nad pole auks ka neile, kes neid vastu võtavad.” Varema aja kohta tuleb asuda ses suhtes erikohale ja tundma õppida eesti elemendi osa sakslaste hulgas ajal, kus polnud suhtlemise määrajaks veel ainult rahvuslikud tegurid. Siis on võidelnud end paljud eestlased sotsiaalsel astmestikul kõrgele, andes sakslastele värskust uue aktiivse ja elujõulise elemendi näol. Hilisema aja kohta tuleb aga ühineda täiesti Lipu mõtetega. Kuid uurides eesti ja teiste elementide assimileerumist sakslusesse Baltimail, tuleb tunnistada, et saksluse osa Eesti mineviku saatuse juhtimisel on väiksem kui arvatud, sest ka eesti element on siin kirjeldatud kujul mõjusalt kaasa löönud.

Koguteosest „Tähiseid. Eestluse aastaraamat”, 1935

1

[1] Tekst pärineb 1935. aastal ilmunud koguteosest „Tähiseid. Eestluse aastaraamat”

O. L i i v

Allikas: http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=570

NATO hävitajad võivad peagi saada loa vaenlase pihta tulistada

F-15 hävituslennuk Tallinnas. FOTO: Ilmar Saabas

USA president Donald Trump kirjutas 13. augustil alla riigi järgmise aasta kaitse-eelarvet puudutavale seadusele, kus kutsutakse muu hulgas üles tugevdama Balti õhuruumi kaitset.

Seadusega tehakse USA juhtkonnale ülesandeks uurida võimalust muuta NATO Baltimaade õhuturbemissioon ametlikult õhukaitsemissiooniks. Selline muudatus tähendaks, et Balti riikides baseeruvad NATO hävitajad saaksid konfliktiolukorras automaatselt õiguse lahingülesandeid läbi viia ega peaks vaenlase pihta tulistamiseks eraldi luba taotlema. Muudatuse nimel on kõige aktiivsemat lobitööd teinud Leedu.

Samuti kutsutakse seaduses üles Balti riikide toetamist jätkama. See hõlmab USA vägede kohaloleku jätkumist, USA eriüksuste läbiviidavaid treening- ja toetusmissioone, ühisõppuseid, koostoime võimekust ja kaitsevõime arendamist. Samuti tuleks astuda samme, et NATO-l oleks vajadusel hõlpsam Balti riike ähvardavatele ohtudele kollektiivselt reageerida, märgitakse seaduses.

Allikas: http://eestipaevaleht.se/nato-havitajad-voivad-peagi-saada-loa-vaenlase-pihta-tulistada/

Meile räägitakse, et traditsiooniline perekond on oma aja ära elanud

Meile räägitakse, et traditsiooniline perekond on oma aja ära elanud, et endised väärtused on kaotanud oma väärtuse, et igasugune moraal on oma aja ära elanud, et igaüks võib teha seda, mida tahab, sest maailm on MUUTUNUD, ja inimene arenenud…

Aga maailm ei ole ju muutunud! Päike tõuseb idast, loojub läänes, kevade järel tuleb suvi, sügise järel talv! Inimeste elu on muutunud, mitte maailm!

Tähed säravad öises taevas, kuu kasvab ja kahaneb, lumi sajab ja sulab, inimene kasvatab endale toitu, puud langetavad talveks oma lehed ja kevadel tärkavad uued pungad, taimed õitsevad ja kannavad vilja. Maailm ei ole muutunud! REEGLID on kõik alles! Loodusseadused on alles ja kehtivad! Maakera ju ei tee universumis, mida tahab?

Äkki on inimene lihtsalt oma isekusest ja rumalusest sellest maailmast ohtlikult kaugele eemale triivinud? Kas me jaksame veel kaldale ujuda?

Meile öeldakse, et “ajaga tuleb kaasa minna”. Ja paljud noored võtavad selle ohtliku rumaluse oma elu juhiseks.

Arukam inimene ent hakkab mõtlema: kas ikka tuleb alati kaasa minna? Mida see mulle annab, kui ma sellega kaasa lähen?

Kas inimene tohib oma hinge labastada üksnes selleks, et täieõigusliku liikmena kuuluda mingisse ajutisse üpris isekasse ja agressiivsesse kampa?

Allikas: Malle Pärn, Facebook

laupäev, 18. august 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Kas ERR tsenseeris kordusaatest Markus Järvi meediakriitilise sõnavõtu välja?

Markus Järvi tõi arvamusfestivali arutelu “Kas libauudised päästavad ajakirjanduse?” esimeses pooles välja mitmeid konkreetsteid näiteid, et kuidas nn peavoolumeedia toodab libauudised või siis jätab kajastamata mitmeid olulisi sündmusi. Paraku seda osa oma vaatajatele ERR enam korduvaatamises “tehnilistel põhjustel” ei näita. Arvestades, et ERR ei kajasta ka kirjalikus loos seda osa, siis tekib küsimus, kas tehnilised põhjused pole mitte hoopiski ideoloogilised? Uurime, mida arvab Markus Järvi ise sellest. Ühtlasi arutleme selle valguses läänemaailmas üha enam normiks muutuva ideoloogilise tagakiusu üle.

Rootsi mosleminaise juhtum: islam lammutab juba ka euroopalikku ärieetikat

Islamikombed tekitavad euroopalikus ruumis ainult paksu pahandust.

Pealesunnitav multikultuursus ei halvenda mitte ainult Euroopa demograafilist olukorda, vaid hävitab ka äriõhustikku, kui kellegi isiklikud solvumised saavad õiguse olla üle ärieetikast.

Rootsis oli taas üks poliitkorrektsusjuhtum, kus mosleminaine polnud nõus tööintervjuul meest kätlema ja jäi tööst ilma. Tööandjale määrati selle eest trahv 40 000 krooni (3827 eurot), kirjutab eestinen.fi.

Rootsi kohus otsustas, et naisel oli usulistel põhjustel õigus keelduda kätlemisest, lähtuvalt Euroopa inimõiguste konventsioonist.

Rootsi mosleminaine Farah Alhajeh tundis end tõrjutuna pärast seda, kui tema palkamisest Uppsala tõlkebüroosse keelduti selle eest, et ta ei andnud tööintervjuu ajal kätt meesterahvale.
Prantsusmaal oli alles hiljuti samasugune juhtum, kuigi pisut teistsuguses kontekstis: naine keeldus pidulikul kodakondsusdokumentide üleandmise tseremoonial andmast kätt meesterahvale ja jäi vastomandatud kodanikustaatusest kohe ka ilma.

Naine ise põhjendas, et tema soovimatus kätelda tulenes tema usulistest tõekspidamistest. Ka tollane sotsialistist peaminister Bernard Cazeneuve oli vastu naisele kodakondsuse andmisele ja märkis, et naise teguviis andis mõista, et teda ei saa pidada Prantsusmaa ühiskonnaga integreerunuks. Sama võib vähimagi kahtluseta öelda ka tolle “uusrootslanna” kohta!
Kahjuks satuvad sellise poliitkorrektsuse tõttu löögi alla just ettevõtted ja asutused, kes peavad ärikohtumisi pidama väga rahvusvahelise seltskonnaga – kuidas viia mosleminaisest firma töötaja näiteks lepingu sõlmimiseks kokku hindust ärimehega, kui nad mõlemad on pärit Indiast, kus nende kahe usurühma suhted on halvad?

Kui usulised tõekspidamised takistavad kedagi tegemast toiminguid, mis on tema uuel ametikohal vajalikud, siis pole vaja kandideeridagi! Ja kui tööandja leiab, et kandidaadi nõudmised võivad ohustada äriõhustikku, peaks tal olema õigus keelduda seletusteta töösoovijat värbamast!
Rootsi mosleminaine ütles, et raha polnud tema jaoks tähtis, vaid see, et talle jäi õigus. Jääb vaid küsida: milliste töökohtade uksed talle pärast sellist kohtuhagi veel avanevad? Või kui ta saabki kohtu abiga töö, siis kaua ta selles õhkkonnas vastu peab?

Multikultuursuse hukutavat mõju saavadki valusalt tunda just äriinimesed: nad ei saa enam lähtuda vaid majandus- ja ärireeglitest, vaid peavad silmas pidama poliitkorrektsust ja vähemuste meeletut enesetähtsustamist.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/rootsi-mosleminaise-juhtum-islam-lammutab-juba-ka-euroopalikku-arieetikat/

reede, 17. august 2018

MATTI ILVES: VIHAKÕNE - MIS SEE ON?

Vihakõne on muutunud viimasel ajal eriti aktuaalseks, kuna Fcebook on asunud lausa massiliselt artikleid kustutama vihakõne süüdistusel ja määrama mitmesuguseid karistusi. Põhilised karistused (lisaks artiklite kustutamisele) on Facebook´ile juurdepääsu piiramine erinevateks aegadeks alates 24. tunnist kuni 30. päevani, sellise karistuse sai hiljuti näiteks SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid. Asi lõppeb Facebook´i konto lõpliku kustutamisega. Tean aga, et mitmed sõbrad on avanud uue konto varjunime all, seetõttu on FBi võitlus "vihakõnega" üpris raske.

Minul on vedanud, sest peale artiklite kustutamise olen saanud senini vaid ühe juurdepääsu piirangu 24. tunniks. Seepeale teatasin neile rohkem enda rahustemiseks, et ärge piirake sõnavabadust ja segage vahele inimeste postitustele. Kui lähen gruppi "Vaba Sõna", kus peamiselt blogi sissekandeid avaldan ootab mind ees järgmine teadaanne:

See teadaanne (seda saab vaid korraks kustutada, kohe tuleb tagsi) peab siis mind hoiatama! Aga ega ma sellisest hoiatusest ei hooli, avaldan seal ikka mida tahan.

Eks kõigepealt tuleb pöörduda algallikate poole. Kontrollisin - [EKSS] "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" mõistet "vihakõne" üllatuslikult ei olegi!

"Vikipeedias" on aga vihekõne definitsioon toodud: "Vihakõne ehk vaenu õhutamine on avalik suuline või kirjalik arvamusavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või seksuaalsest sättumusest. Vihakõne võib olla ka eeltoodud põhjustel toimuv viha väljendav verbaalne rünnak üksikisiku vastu, mis on tingitud mitte isiku isikuomadustest, vaid kuulumisest teatud gruppi."
Veel "Vikipeediast": "Nii vihakõne kui ka vihane kõne on puutumuses arvamusvabaduse ja sõnavabadusega. Tihti on keeruline teha vahet, millal algab vihakõne ja lõpeb vihane kõne ning kas juhtum jääb arvamusvabadusega kaitstud piiridesse või ületab selle."

Nii nagu näha on võitlus "vihakõnega" üpris segane ja enamasti muutub see lihtsalt sõnavabaduse piiramiseks. Eriti veel siis, kui vihakõne selgitamisekse, nagu Facebook teeb, kasutatakse roboteid mis on häälestatud mingile sõnale (näiteks neeger) ehk siis fraasile või mõistele.
Kõige hullem on veel see, et FB kasutab pealekaebajaid osariigi veebipolitseist ning asjast huvitatud organisatsioonidest, nagu näiteks riigi poolt rahastatud Eesti LGBT Ühing, MTÜ Eesti Pagulasabi, Femimisteerium jne.

Kartellipoliitikud (eriti sotsid) räägivad pidevalt, et osariik vajab täiustatud või uut vihakõne seadust. See on aga täielikult jama jutt.
Meie karistuseaduses on inimesed nn. vihakõne eest piisavalt kaistud:

§ 151. Vaenu õhutamine

(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui
1) sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg või
2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või
3) see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Mäletatavasti sain ma FB aresti algul ööpäeva ja siis, kui ennast kaitsesin veel kolm ööpäeva.

Asja põhjuseks oli minu ettepanek võtta ennast LGBT lühendi alla majutanud aktivistid arvele, kui vaimupuudega 100% invaliidid, millega kaasneks ühtlasi valimisõiguse kaotamine. Ettepanekus ei ole iseenesest midagi erakorralist, sest süüdimatutel ei ole teadupärast asja ei valimistele ega ka näiteks notari juurde. Nii on see kõigis tsiviliseeritud riikides kombeks. On üllatav, et selline ratsionaalne ettepanek mõjus nagu herilasepessa pissimine.

Hapukurgihooajas vaevlev meedia tegi mulle teene, tiraźeerides mu postitust, mille tsensorid FB lehelt kustutasid. Aitäh!

Lugu võttis aga hoopis kentsaka pöörde, kui 7. augustil helistas mulle Kuressaare politsei juhtivuurija Ahti Lepp ning andis teada, et MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitseks on esitanud minu suhtes politseile kaebuse, mille sisuks oli vaenu õhutamine. Juhtivuurija tutvus materjalidega ning otsus oli väärteomenetlust mitte alustada, kuna puuduvad nii kuriteo kui ka väärteo tunnused.

Vaba mehena vabal maal kavatsen ma jätkuvalt välja öelda oma mõtted selges emakeeles ilma keerutamiseta. Ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja mul on selle riigi põhiseaduslikud õigused.

Ma kavatsen kandideerida eelseisvatel valimistel Riigikokku ja nimelt selleks, et selles tähtsas organis nimetataks asju õigete nimedega ning tehtaks seda, mida valijatele lubatud sai. Vähemalt Saaremaa vallavolikogus ei ole ma oma lubadustest taganenud, esindan oma valijate tahet.

Palun jagage seda postitust hästi ruttu, sest siin lõhnab taas tsensuuri ja kiire blokeeringu järele.

Allikas: Mart Saarso, Facebook

Hirvepark 2018: "Eesti rahvas - võimatu missioon?"

Üksikasjad

Neljapäeval, 23. augustil möödub 31 aastat legendaarsest Hirvepargi miitingust, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist.

Tähtpäeva puhul toimub kell 18 Hirvepargis
miiting "Hirvepark 2018: Eesti rahvas – võimatu missioon?“

Sõna võtavad Mart Helme, Henn Põlluaas, Ruuben Kaalep, Urmas Espenberg, Georg Kirsberg jt, arutledes teemadel, kas ja kui, siis kuidas jääb eesti rahvas 21. sajandil püsima.

Muusikaliste vahepaladega astuvad üles Jaan Sööt ja Männiste perebänd.

Tule ja mõtle kaasa!

Vastutav korraldaja: Georg Kirsberg

neljapäev, 16. august 2018

Tänavune rahvuslaste suvekool toimub 18. augustil

Kümnes Rahvuslaste Suvekool leiab aset 18. augustil 2018 Tallinnas, aadressil Endla tn. 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Koda). Kavas on kolm loengut; suvekooli lõpetab ajurünnak.

Kavas:
12.00    Avasõnad
12.05    Rein Einasto. „Eesti mageveevarust”
13.30    Ilmar Soomere. „Juutide rahvuskarmast”
15.00    Martin Ojap. „Teistsugune teoloogia”
16.30    Ajurünnak
18.00 Lõpetamine
Võimalikud on ka üllatusesinejad.

Korraldajad jätavad endale õiguse vajadusel kava muuta: pikendada või lühendada loengute ja vaheaegade kestust, samuti muuta loengute järjestust.
Osavõtutasu on kolm eurot, see läheb ruumiüüri tasumiseks.
X Rahvuslaste Suvekooli korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi – Tallinnaga seotud eestimeelsete inimeste ühendus, kes on korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole oma asutamisaastast (2009-ndast) alates. Neil koolitustel on loengupidajana või kuulajana osalenud arvukalt eesti vaimse eliidi liikmeid. Koolituste mõtteks on alati olnud tõsta eesti rahvuslaste vaimset taset ja ühtlasi harida kõiki teisigi teadmishimulisi inimesi.

Tõnu Kalvet

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/uudised/242-tanavune-rahvuslaste-suvekool-toimub-18-augustil

Lugesin K.-O. Veskimägi raamatut "Nõukogude unelaadne elu".

Juba 1996.a ilmunud, tsensuurist Eestis. Eesti Vabariigi aegsetest raamatutest keelati ära hinnanguliselt 85%. See tähendas enamjaolt hävitamist, näitena on toodud otsus, mis kohustas põletama kõik raamatukogudes hoitud Eesti Entsüklopeediad (suured ja väikesed) ning ajakirja "Looming" kõik numbrid. Aga keelatud olid ka lasteraamatud, ka väikelastele mõeldud ("Jutupauniku seiklusi", "Hiirepere elupäevi" jms).

Toon kokkuvõttena ära väljavõtte leheküljelt 307:
„Tsensuur ENSV-s järgis sedasama ühte eesmärki, mida nõukogude tsensuur tervikuna, kuid üks täpsustus on vajalik – ta järgis Moskva võimu taotlusi. Kommunismi ehitamise ja Moskva taotluste vahele võrdusmärki panna ei saa, sest esimene oli vorm, aga teine sisu ja sisuks oli impeerium (selle laiendamine, tugevdamine jne.). Järelikult tsensuur ENSV-s, mis algas 1940 ja jätkus 1944, oli venestamise tööriist kommunismiehitamise sildi all: öeldi internatsionalism, aga mõeldi vene šovinismi all purjetamist.

Permanentse tsensuuri puhul on venestamise eesmärk ilmne. See oli ikkagi vallutaja sissetungimine teise kultuuriruumi, selle purustamine ja tekitatud vaakumi täitmine oma sisuga. Nii tõlkelise kui ka tellituga.
Kui rääkida eesti kultuuri vastu toimepandud kuritegudest, siis see algas eesti raamatu keelamisest. Mõeldes kultuuri all seda vaimuvara, mille oleme pärinud esivanemailt ja mille me omakorda pärandame tulevastele põlvedele, siis tuleb tõdeda – meil on sellest, mida saime, vähe pärandada.“

Paar seost tänapäeva: 1. "sissetungimine teise kultuuriruumi, selle purustamine ja tekitatud vaakumi täitmine oma sisuga" on see sama, mida siin ka praegu teha püütakse, seekord "Euroopa väärtuste" või "kaasajastumise" sildi all;
2. Narvas keelati meie haridusministril eesti keeles rääkida ja see kuuletus nagu lammas.

Allikas: Tiit Kärner, Facebook

USA eriüksus (SOF) Eestisse 2019. aastal.

Suuremat osa üksuse kohta käivaid andmeid kaitseb riigisaladus. Erioperatsioonide grupi põhiülesanded on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine.

Küsimus: missuguseid erioperatsioone hakkab Eestis territooriumil läbi viima see üksus? Kas turvama rahvavaenulikku valitsust, välja õpetama Eesti julgeolekujõudude eriüksuslasi kaitsmaks seda valitsust või hoopis maha suruma rahvarahutusi, mis suunatud ravavaenuliku valitsuse vastu, sest ka järgmisel aastal on pukis seesama rahvavaenulik, pisut iluravi saanud kartell? Või saame sellest teda alles 75 aasta pärast nagu ka kuhu kadusid Siimu 10 000 000 taala või kes olid sitzpresident Kersti maaletoojad.

Allikas: Valter Austa, Facebook

kolmapäev, 15. august 2018

EUROSÖÖDAKÜNA ja europõrsad

Kellele on kasulik EUROLIIT, selle üüratud ametnike hordid, bürokraatia aparaat jms. Ikka nendele mutrikestele ja asjapulkadele, kes selle supitirina taga luristavad, raiskavad kõigi eurooplaste ja riikide rahasid. Euroopa Liit on "pseudu-taevariik", mida üks punt soovib siia maapeale ehitada.

Alex Jones ja Infowars on Youtubest ja Facebookist eemaldatud

Infowarsi ametlikud kanalid on Youtubest ja Facebookist kustutatud. Põhjuseks on välja toodud kogukonna reeglite korduv rikkumine ning “vihakõne”.
“Meile on teatatud rikkumistest ning me sulgesime kanali, kuna seal ülistatakse vägivalda ning sellega on rikutud meie graafilise vägivalla põhimõtet. Samuti on kasutatud dehumaniseerivat kõnepruuki, mis riivab transseksuaale, moslemid ja sisserändajad ning sellega on rikutud meie vihakõne poliitikat,” seisab teadaandes.

Peeter Proos | Vanglaplaneet

Allikas: http://vanglaplaneet.ee/?p=4901

Võimatu on saada usutavat teavet

Tartus kuulsid inimesed (tugevaid) pauku (pauke). Kui oleks korraldatud uurimus, kes, kus, mitut ja millist pauku kuulis, oleks sellest abi asja mõistmisel. Kuid sellis uurimust ükski eesti „uuriv“ ajakirjandus ei korraldanud. Tean ka miks ja ei tee sellest saladust. See oleks võinud vastuollu minna ametliku seletusega (loe valega).

VALE NR 1

Paugu(d) olevat tekitanud NATO lennukilt väljatulistatud õhk-õhk tüüpi rakett. Raketi läbimõõt olevat 18 cm ja tulistatud 6 km-i kõrgusel. Sellise ristlõike pinnaga ese, kui see tungib läbi õhu ja veel 6 km-i kõrgusel, ei tekita mingit pauku. Kunagiste rannakahurite mürsud olid isegi suurema ristlõike pinnaga ja ei ole teada, et nende taevas lendamine maa peal oleks paugu tekitanud.

VALE NR 2

Tugev pauk maa pinnal tekib küll, kui lennuk kiirendab õhus üle helikiiruse. Kuid meedia väitel seda ei toimunud. Hävituslennuk kiirendab üle helikiiruse asustatud maa-ala kohal ainult siis, kui talle antakse lahingkäsk. Pealegi olevat lennuk „kogemata“ välja tulistanud õhk-õhk tüüpi lahingraketi. Lendas ja lendas ja näpp läks vastu ja rakett lendas välja. Ma ei ole selle ala asjatundja, kuid võin mürki võtta, et näpuga vastu minnes ei lenda sealt välja ükski rakett. See pidi olema algusest peale piloodi teadlik ja tahtlik tegevus. Keda ta tulistas Eesti õhuruumis või keda tal kästi tulistada? Kas see oli teine lennuk, tiibrakett, droon, UFO, libasihtmärk? Me ei saa ilmselt kunagi teada.

VALE NR 3

Rakett kadus ära. Kaitsevägi kaevab Endla looduskaitsealal 6 meetri sügavusi auke, kahe ruutkilomeetrisel alal, äkki on seal rakett? Kui teie telefonis on asukoha tuvastusrakendus, siis sellel raketil oli see ammugi. Nii on kümnekonna sentimeetri pealt teada, kuhu see lendas, kuhu kukkus või kus plahvatas, kui plahvatas.

VALE NR 4

Kogu selle loo põhjust ei ole teada. Kui Hispaania kõrvaldati nn „õhuturbemissioonilt“, siis selle põhjus pidi kellelegi teada olema. Julgeksin oletada: NATO lennuk tulistas õhus (kogemata) teist NATO lennukit, drooni, luurelennukit või midagi muud sellist. Kas kogu see kupatus oleks võinud pärismaalastele pähe kukkuda – ei tea ma vastust? Kuid tundub, et see mis toimub Eesti õhuruumis ähvardab eestlastele pähe kukkuda nii õiguslikult kui puht „tehniliselt“.

VALE NR 5

Balti maad (k.a Eesti) ei suuda oma õhuruumi kaitsta. „Puruvaesel“ Armeenial on mitmed kümned võitluslennukid ja nad suudavad oma õhuruumi kaitsta. Kui mingid juudid või pooljuudid on kaitseministrid, siis Eesti on kõvasti kaitstud. Kahjuks küll ainult valedega.

JAAN HATTO

teisipäev, 14. august 2018

MATTI ILVES: KURDID JA SÜÜRIA

Süüria president Bashar al-Assad. (Foto: AP)

USA liitlaseks olevad kurdid alustsid läbirääkimisi Süüria valitsusega rahu kehtestamiseks riigis ja riigi detsentraliseerimiseks, see tähendab kurdidele reaalse autonoomia andmist Süürias.

Kurdid kontrollivad umbes veerand riigist. Ala hõlmab suure osa riigi põhja- ja idaosas. Kurdid on aastaid süstemaatiliselt deklareerinud, et nad ei soovi sõltumatust, vaid sellist kokkulepet, mis tagaks neile autonoomia de facto.
Delegatsioon Süüria Demokraatlik nõukogu (SDC) algatas läbirääkimised valitsusega esimest korda.

Süüria Demokraatlik nõukogu (SDC) nõunik Sihanouk Dibo ütles, et arutatakse majanduslikke, sõjalisi, õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, seda teatas ta uudisteagentuurile AFP.

Eelmise aasta lõpus teatas Süüria välisminister Walid Muallem soovi tulla kurdidele vastu autonoomia küsimuses ja et sellne seisukot on kaubeldav.

Eks näis, mis sellistest läbirääkimistest saab? Kuid kahtlen paraku nende edus.

Kasutatud allikas: https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2018/07/28/kurden-verhandeln-mit-syrischer-regierung-ueber-frieden/

Vapsi ausammas ajas EKRE poliitiku ametnikuga tülli

Vapside juhi A. Sirgi kuju on liiga suur kalmistu jaoks.
Esmalt tehti kuju valmis ja alles siis hakati asju ajama.
Kui tahetakse avada juba augustis.

Riigikogulane Jaak Madison (EKRE) tahab muinsuskaitseametis n-ö platsi puhtaks lüüa, sest amet ei anna luba Järvamaale Ambla kalmistule vapside juhi Artur Sirgi kuju paigaldamiseks. Muinsuskaitseametile jääb aga arusaamatuks soov panna kalmistule kuju inimesele, kes on tegelikult maetud mujale.

«Täna sai minus taas kinnitust veendumus, et Eestis on valitsevaks kihiks ametkonnad koos kitsarinnaliste, lühinägelike ja tihti ka väga rumalate ametnikega,» kirjutas EKRE poliitik Jaak Madison oma väga emotsionaalses Facebooki postituses.

Algselt oli kavas Järvamaa Ambla kalmistule panna Vabadussõja vormis istuva Artur Sirgi kuju, kuid amet ei andnud kooskõlastust.

A. Sirgi kuju vundamendi kavand. FOTO: Muinsuskaitseamet

Kes on Artur Sirk
Artur Sirk teenis Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 ja 3. jalaväepolgus (1920 alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 2. jalaväerügemendi rühmaülemana Tartus. Alates 1931. aastast Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu (vapside) esimees.
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna uue nuhtlusseaduse § 102 alusel, süüdistatuna riigkorra kukutamises. 11. novembril 1934 põgenes Keskvanglast. Alates 22. juunist 1937 elas ta Echternachis Luksemburgis. Sirk suri seal segastel asjaoludel.

«Nende «spetsialistidele» oli arusaamatu, et mis seos on küll Sirgul Ambla ja Vabadussõja ausambaga. Ohkasin ja soovitasin guugeldada. Küsis ametnikuproua (Karen Klandorf), et miks küll ühegi teise Vabadussõjas langenud ausammast pole seal kõrval, kes ka sinna ise maetud? Oh jah. Küsisin vastu, et kust mina pean seda teadma? Miks pole keegi varem kedagi mälestada tahtnud?» kirjutab poliitik.

Ambla kalmistu kavand. FOTO: Muinsuskaitseamet

Jevgeni Ossinovski peab oma lapsi… mitte kõige suuremaks väärtuseks

Jevgeni Ossinovski Arvamusfestivalil 11. augustil 2018

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski sõnad Arvamusfestivali erakonna esimeeste debatil tõestavad ilmekalt, miks ei tohi teda ega teisi sotse riigitüüri juurde lubada.

Debatil, kus oli jutuks Eesti rahva sündimuse suurendamine, ütles Ossinovski meelega või kogemata välja oma elutõe: lapsed ei ole tema jaoks eriti suur väärtus ning segavat tema eneseteostust.

„Mina oma naisega ei taha rohkem kui kahte last. Me tahame ennast inimestena realiseerida ka teistmoodi. Ehkki ma olen väga õnnelik oma laste üle, siis see küll ei ole kõige suurem väärtus, mida ma siin maailmas loonud olen,“ ütles Ossinovski, täpsustamata, mis see suurem väärtus on. (Äkki alkoholi aktsiisi tõus?)

Loodetavasti mõtles Ossinovski tõsiselt, et armastab oma lapsi. Sest tema avalduse teine pool lubab oletada, et Eesti rahva lapsi – olgu sündinud või sündimata – ta oma sisimas põlgab.
Ossinovski avaldus on kahtlemata külm dušš kõigile neile inimestele, kes on siiralt lootud, et riik tegeleb Eesti rahva sündimuse tõstmisega. Ei, see ei ole praeguse valitsuse prioriteet, sest seda ei peeta isegi mitte vajalikuks. Suurt laste arvu ajavat taga vaid diktatuurid – ka umbes sellise väitega tuli endine sotsiaalminister väitluses lagedale.

Ossinovski avaldus aga ei üllata aga põrmugi neid inimesi, kes teavad, millist sõgedat maailmavaadet edendavad sotsiaaldemokraadid ülejäänud Euroopa riikides. Selle vaate kohaselt lapsed a) segavad karjääri, b) takistavad kohvikus veini rüüpamist, c) suurendavad inimkonna ökoloogilist jalajälge. Ja kui omal kipubki rahvast nappima? Toome Aafrikast sisse, seal ajab mudilasi ju üle ääre.
Kui te järgmine kord Ossinovskit või mõnda muud sotsi trehvate, ärge peljake küsida, kes ikkagi on need inimesed, kelle eest sotsid alati enne valimisi seista lubavad. Lapsed ja noored pered nende hulka ilmselgelt ei kuulu!
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/jevgeni-ossinovski-peab-oma-lapsi-mitte-koige-suuremaks-vaartuseks/

esmaspäev, 13. august 2018

Mart Helme: inimeste kõige pühamad tunded on seotud rahvuse, keele, kultuuri, kodumaa ja perekonnaga, sotsid on kõike seda hävitamas

Vahur Koorits

reporter

Foto: Ilmar Saabas

EKRE esimees Mart Helme vastas teravalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kriitikale tänases Eesti Päevalehes.

Jevgeni Ossinovski väljaütlemised tänases Päevalehes kinnitavad tõsiasja, mida suurem osa rahvast on mõistnud juba ammu: sotsid on üks labane seltskond. Minister Sven Mikser ropendab, minister Indrek Saar kiidab heaks ropendava kultuurilehe peatoimetaja, erakonna esimees räuskab ja lahmib.

Aina selgemaks saab, et sotsid on inimvaenulik kamp, kes ründavad kõike inimlikku. Inimeste kõige pühamad tunded on seotud nende rahvuse, keele, kultuuri, kodumaa ja perekonnaga, sotsid on kõike seda demoniseerimas ja hävitamas. Just sedapidi on nad oht meie riigile ja eelkõige muidugi eesti rahvale.

Sotsid on oht demokraatiale, sest nad tahavad inimestele vägisi peale suruda ebanormaalsust. Sooneutraalsus, sookvoodid, homoagenda, multikulti, rahvusriikluse demoniseerimine, eestluse ümberdefineerimine, teistimõtlemise ja sisuliselt demokraatia tasalülitamine vihakõne kriminaliseerimise sildi all. Need on radikaalsed poliitikad, mis ei oma toetust ja mille läbi surumine on Eestit lõhestav.

Just sotsid on need, kes suruvad parlamendi enamust omamata ja rahva vastuseisu eirates läbi kooseluseaduse rakendusakte. Hiljuti astusid sotsid sammu kaugemale, kui väitsid, et nad ei kavatse kooseluseaduse võimalikku kehtetukstunnistamist lubada. Parlamendi tühistusotsuse mitte lubamine või mitte tunnistamine demokraatia otsene eitamine. Kui kooseluseadus eelmises riigikogus vastu võeti, siis Konservatiivne Rahvaerakond ei rääkinud kusagil, et me otsust ei tunnista. Me ütlesime, et me kavatseme selle tühistada. Siin on väga põhimõtteline vahe.

Sotsiaaldemokraatia on ohtlik 19. sajandi düstoopia, mis 20. saj. oma erinevates vormides - eelkõige kommunismi näol, aga juur on neil ikka ühiselt marksismis – tõi laostumist, kannatusi ja surma sadadele miljonitele inimestele. Kõik ikka vabaduse, võrdsuse ja vendluse nimel nagu ka nüüd. Ossinovski ei saa aru, et seal kus on võrdsus, puudub vabadus ja vastupidi. Ta ohverdab vabaduse, et kõiki ühtmoodi õnnetult võrdseks muuta.
Liberaalne demokraatia on vasakradikaalide tänapäevastatud versioon Lev Trotski maailmarevolutsiooni ideest. Meie ei soovi liberaalset demokraatiat, me soovime lihtsalt demokraatiat.

Katsed meid neonatsidega seostada on lihtsalt naeruväärsed, nagu ka vihjed sellele, nagu oleks meie pistnud põlema Vao pagulaskeskuse ja peksaksime Tartus välismaalasi. Küll tasub aga meenutada, et esimese Eesti vabariigi ajal olid sotsid need, kes vabadussõjalaste koosolekutele oma provokaatoreid ja löömamehi saatsid.
Ossinovski kujutab ette, et ka Eestis on kätte jõudnud ajad, kus positiivne diskrimineerimine on lubatud. Ehk et liberaalse demokraatia maailmarevolutsiooni teel ees seisvaid jõude ja isikuid võib valimatult ja argumenteerimatult sõimata, sildistada ja süüdistada. Meie jääme erinevalt sotsidest intelligentseteks ja kavatseme oma politikaid ellu viia demokraatlikul teel. Et meil on selles edu, ajabki vasakradikaale marru.

Ossinovski võiks lugeda Lev Gumiljovi teoseid (vene keelt erinevalt eesti keelest peaks ta ju oskama, sest tema tõlgendus meie loosungist “Anname tuld!” näitab ju selgesti, et eesti keele väljendusrikkuse nüansse ta ei taju). Gumiljov on oma ajaloofilosoofilistes uurimustes jõudnud selgele ja vaieldamatule järeldusele: kus rahvuslus juured alla saab, seal see lõpuks ka võidab. Lõppude lõpuks lammutasid just rahvuslikud liikumised ka Nõukogude Liidu, lammutasid Jugoslaavia ja lammutavad praegu Kataloonia iseseisvuspüüdluste näol Hispaaniat. Ka sotsidel pole võistluses meiega pikemas perspektiivis mingitki lootust.

Kui Ossinovski räägib Poolast, siis nii Poola kui ka Ungari ei ole suurepärased näited mitte demokraatia kriisist, vaid vastupidi – demokraatia toimimisest. Ka seal ajasid vasakpoolsed jõud asja nii hulluks, et rahva vastureaktsioon oli selge, otsustav ja legitiimne. Rahvas reageeris endast üle sõitmisele sellega, et valis võimule jõud, kes esindavad rahva enamuse hoiakuid.
Mis puudutab sotside kanidaate peatsetel valimistel, siis see, et nad toovad kõik oma kulunud näod valimistele, näitab nende kehva seisu, verevaesust. Ossinovski ütleb isegi, et paljud kandidaadid ei huvitu kohalikest teemadest. Ta räägib eelkõige ilmselt endast ja Nestorist.


  See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress  http://epl.delfi.ee/archive/article.php?id=79158990

Tellimine: Postitused (Atom)

© Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP