RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 31. märts 2019

Huvitavat pühapäevaks: Liberaalse maailma tõekspidamised

Allikas: Facebook

Read more...

Nädalakommentaar: liberaalse meelsusmeedia kannatused



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Politsei saadab kohalikesse omavalitsustesse radikaliseerumise äratundmise juhendi

PPA vanemkorrakaitseametniku Pärtel Preinvaltsi sõnul tahab politsei olla valmis radikaliseerumise varajaseks märkamiseks. Foto: Scanpix

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saadab kohalikesse omavalitsustesse radikaliseerumise äratundmise juhendi, mis õpetab politsei koostööpartnereid märkama juba esimesi radikaliseerumise ilminguid, vahendab Eesti Päevaleht.

Kuigi pole teada, et radikaliseerumine oleks suur üle-eestiline probleem, tahab politsei PPA vanemkorrakaitseametniku Pärtel Preinvaltsi sõnul lihtsalt valmis olla radikaliseerumise varajaseks märkamiseks, kuna ka Eesti on osa muutuvast maailmast: “Parem on olla valmis, mitte hakata pärast pükse lappima, kui on juba külm.”
Preinvaltsi sõnul on see infovihik tehtud kohalikele omavalitsustele ja mõeldud ametnikele, kes võiksid oma töös kokku puutuda riskikäitujatega:
“Radikaliseerumine pole muu kui riskikäitumine. Politsei jaoks on riskikäitumine kõik see, mis võib häirida teisi kodanikke, neid, kes elavad samas ühiskonnas. Näiteks on riskikäitumine alkoholi liigtarvitamine, mõnuainete tarvitamine, kõik vildakas, mis erineb ühiselu reeglitest ja võib tekitada nendega konflikti.”
Preinvaltsi hinnangul on radikaliseerumise vastases võitluses väga hea koostööpartner kuna politsei ning eriteenistused ei jõua igale poole.

Väidetavalt valimiste aega ei sihitud
Kuigi Eestis on Preinvaltsi arvates mõnevõrra ootamatute avangute tõttu kõvasti suurenenud inimeste poliitiline aktiivsus ja soov oma vaateid kõva häälega väljendada, kinnitas ta, et võimalikust radikaliseerumisest teadlikkuse suurendamise aktsioon on riigikogu valimiste järgsesse perioodi sattunud siiski juhuslikult.
Tema sõnul olevat kodanikuaktivism hoopis igati soositud, kuna see suunab ühiskonnas tihti tähelepanu asjadele, mis on küll olulised, kuid jäänud tähelepanuta.

Tegemist polevat pealekaebamismaterjaliga
Samuti ei üritata tema väitel toimida ei mõtte- ega väärtuste politseina, kuid probleem tekkivat siis, kui radikaalsetest mõtetest saavad teod, mis on agressiivsed ja seadusevastased ning nõuavad politsei sekkumist.
Radikaliseerumise esmaste märkide täheldamise juhendi puhul polevat tema sõnul tegemist ka pealekaebamismaterjaliga, mis kutsub üles kõigest kahtlasest teatama, vaid on mõeldud tähelepanu juhtimiseks täiesti tavalisele riskikäitumisele.

Toimetas Martin Vaher

Allikas: http://objektiiv.ee/politsei-saadab-kohalikesse-omavalitsustesse-radikaliseerumise-aratundmise-juhendi/ 
_______________
Tegemist on siiski otseselt pealekaebamismaterjaliga!
M.I.

Read more...

laupäev, 30. märts 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Gräzin ja Põder intervjuus Objektiivile: nn autoriõiguste direktiiv kätkeb endas väga tõsiseid ohte



Nii Euroopa Parlamendi liige Igor Gräzin kui ka info- ja internetivabaduse aktivist Märt Põder kinnitasid Objektiivile antud intervjuus, et nn autoriõiguse direktiiv, mis sai üleeile Euroopa Parlamendi heakskiidu, kätkeb endas väga tõsiseid ohte, mida eitades on ühiskonda selgelt eksitatud.

Read more...

Rändepakti kägistav haare: EL kehtestab aafriklastele Euroopas eriõigused. Värske resolutsioon

Uued Euroopa peremehed tulevad, et muuta ta põhjamaiseks Aafrikaks.
 Euroopa Parlament võttis 26. märtsil 2019. aastal vastu resolutsioon Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas, mis toob Aafrika Euroopasse ja kehtestab afrofoobia mõiste.

Sisuliselt on tegu musta rassi ülemvõimu kehtestamisega. Muuhulgas keelatakse isegi näo mustaks värvimine (punkt G).
Uued Uudised annavad edasi resolutsiooni täisteksti.

Euroopa Parlament,
–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist taanet ning neljandat kuni seitsmendat taanet, samuti lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,
–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,
–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1) ,
–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2) ,
–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(3) ,
–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(4),
–  võttes arvesse Euroopa Liidu teist vähemuste ja diskrimineerimise uuringut (EU‑MIDIS II), mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaldas 2017. aasta detsembris, ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet Aafrika päritolu inimeste ELis kogetud rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kohta(5) ,
–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2016. aastal(6) ,
–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,
–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit, milles komisjon ja juhtivad IT‑ettevõtjad ning muud platvormid ja sotsiaalmeediaettevõtjad leppisid kokku 31. mail 2016,
–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 3. oktoobri 2011. aasta üldist soovitust nr 34 Aafrika päritolu inimeste rassilise diskrimineerimise kohta,
–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23. detsembri 2013. aasta resolutsiooni nr 68/237, millega kuulutatakse aastad 2015–2024 rahvusvaheliseks Aafrika päritolu inimeste aastakümneks,
–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. novembri 2014. aasta resolutsiooni nr 69/16, mis sisaldab tegevuskava Aafrika päritolu inimeste aastakümne elluviimiseks,
–  võttes arvesse 2001. aasta rassismivastasel maailmakonverentsil vastu võetud Durbani deklaratsiooni ja tegevuskava, milles tunnistatakse sajandeid kestnud rassismi, diskrimineerimist ja ebaõiglust Aafrika päritolu inimeste vastu,
–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi,
–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 19. septembri 2001. aasta soovitust Euroopa politseieetika koodeksi kohta(7) ,
–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ülemvoliniku 25. juuli 2017. aasta avaldust afrofoobia kui kolonialismi ja orjakaubanduse pärandi vastu („Afrophobia: Europe should confront this legacy of colonialism and the slave trade“),
–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 mittediskrimineerimise kohta,
–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (O‑000022/2019 – B8‑0016/2019),
–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A.  arvestades, et koos mõistega „Aafrika päritolu inimesed“ võidakse kasutada ka määratlusi afroeurooplased (Afro‑European), Aafrika‑eurooplased (African European) või mustanahalised eurooplased (Black European), afrokariibi inimesed (Afro‑Caribbean) või mustanahalised Kariibi inimesed (Black‑Caribbean) ja sellega viidatakse Aafrika päritolule või Aafrika päritolu inimese järeltulijale, kes on sündinud Euroopa Liidus, on liidu kodanik või elab Euroopas;
B.  arvestades, et terminid „afrofoobia“, „afrifoobia“ ja „mustanahaliste vastu suunatud rassism“ viitavad rassismi erivormile, sealhulgas vägivallale ja diskrimineerimisele, mida toetavad ajalooline kuritarvitamine ja negatiivsed stereotüübid ning mis põhjustab Aafrika päritolu inimeste tõrjumist ja ebainimlikustamist; arvestades, et see on seotud kolonialismi ja Atlandi‑ülese orjakaubanduse ajalooliste represseerivate struktuuridega, nagu on tunnistanud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik;
C.  arvestades, et Euroopas elab hinnanguliselt 15 miljonit Aafrika päritolu inimest(8) , kuigi andmete kogumine võrdõiguslikkuse kohta ei ole ELi liikmesriikides süstemaatiline ega põhine enesemääramisel ning rändajate ja kolmanda või kaugema põlvkonna rändajate järeltulijad jäetakse sageli arvesse võtmata;
D.  arvestades, et ELi Põhiõiguste Ametil on tõendeid selle kohta, et Euroopas ohustab rassism ja diskrimineerimine kõigis eluvaldkondades eriti Sahara‑taguse Aafrika taustaga vähemusi(9) ;
E.  arvestades, et Põhiõiguste Ameti hiljuti avaldatud teise Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuringu kohaselt(10) olid 16–24‑aastased Aafrika päritolu vastajad uuringule eelnenud 12 kuu jooksul kogenud rohkem vihkamisest ajendatud ahistamisjuhtumeid (32 %) kui vanemad vastajad ning et ka küberahistamine on sagedamini suunatud noorte vastu ja väheneb vanusega;
F.  arvestades, et Euroopa kolonialismi ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ajaloolist ebaõiglust aafriklaste ja Aafrikast pärit rahvaste vastu, sh orjastamist, sunniviisilist tööd, rassilist apartheidi, tapatalguid ja genotsiidi ei ole ikka veel selgelt tunnistatud ning sellele ei ole ELi liikmesriikides ametlikul tasandil tähelepanu pööratud;
G.  arvestades, et diskrimineerivate stereotüüpide püsimine mõnedes Euroopa tavades, sealhulgas näiteks näo mustaks värvimine, kinnistab sügavalt juurdunud stereotüüpe Aafrika päritolu inimeste suhtes ja võib diskrimineerimist süvendada;
H.  arvestades, et riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja nende Euroopa Liidu võrgustiku Eqinet olulist tööd tuleks tunnustada ja toetada;
I.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastases vihakuritegude aruandes(11) on täheldatud, et Aafrika päritolu inimesed kogevad sageli rassistlikku vägivalda, kuid siiski puudub paljudes riikides vägivallaohvritele vajalik õigusabi ja rahaline toetus;
J.  arvestades, et valitsustel on esmane vastutus õigusriigi järgimise ja oma kodanike põhiõiguste eest ja seetõttu ka vägivalla, kaasa arvatud afrofoobse vägivalla jälgimise ja ennetamise ning selle toimepanijate vastutuselevõtmise eest;
K.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kohta haridussüsteemis on vähe andmeid; arvestades, et tõendid osutavad siiski sellele, et Aafrika päritolu lastele pannakse liikmesriikides halvemaid hindeid kui nende heledanahalistele koolikaaslastele ning haridussüsteemist varakult lahkumine on Aafrika päritolu laste hulgas tunduvalt sagedasem(12) ;
L.  arvestades, et Aafrika päritolu täiskasvanud ja lapsed on politseis vahi all viibides aina suuremas ohus, kusjuures esineb palju vägivalla- ja surmajuhtumeid; arvestades, et õiguskaitse, kuritegevuse ennetamise, terrorismivastase võitluse ja sisserände kontrolli valdkonnas esineb tihti võimu kuritarvitamist, mis ilmneb tavapärase rassilise profileerimise, diskrimineeriva kontrolli, läbiotsimises ja jälgimisena;
M.  arvestades, et diskrimineerimisvastased õiguskaitsevahendid on olemas ning et on vaja tugevat ja konkreetset poliitikat, et võidelda struktuurilise rassismi vastu, millega Aafrika päritolu inimesed Euroopas kokku puutuvad, sealhulgas tööhõive, hariduse, tervishoiu, kriminaalõiguse, poliitikas osalemise ning rände- ja varjupaigapoliitika ja -tavade valdkonnas;
N.  arvestades, et Aafrika päritolu inimesed kogevad Euroopa eluasemeturul diskrimineerimist, mille tulemuseks on ruumiline eraldatus madala sissetulekuga piirkondades, mida iseloomustavad viletsad ja kitsad elamistingimused;
O.  arvestades, et kuigi Aafrika päritolu inimesed on ajaloo jooksul andnud märkimisväärse panuse Euroopa ühiskonna ülesehitamisse, kogevad väga paljud neist tööturul diskrimineerimist;
P.  arvestades, et Aafrika päritolu inimeste osa Euroopa madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas on ebaproportsionaalselt suur;
Q.  arvestades, et Aafrika päritolu inimesed on Euroopa Liidu poliitilistes ja õiguslikes institutsioonides nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil valdavalt alaesindatud;
R.  arvestades, et Aafrika päritolu poliitikud kogevad avalikkuses nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil endiselt alandavaid rünnakuid;
S.  arvestades, et rassism ja diskrimineerimine Aafrika päritolu inimeste vastu on struktuurne ning seguneb sageli diskrimineerimise ja rõhumise teiste vormidega soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;
T.  arvestades, et viimasel ajal Euroopas sagenenud afrofoobsed rünnakud on otseselt suunatud kolmandate riikide kodanike, eelkõige pagulaste ja rändajate vastu;
1.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles tunnistama, et Aafrika päritolu inimesed peavad taluma rassismi, diskrimineerimist ja ksenofoobiat ning nende inim- ja põhiõigused on üldiselt vähem kaitstud, et selline olukord kujutab endast struktuurilist rassismi ja et neil on nii üksikisikute kui ka rühmana õigus kaitsele ebavõrdsuse eest, sealhulgas positiivsetele meetmetele, mis tagaksid nende õiguste edendamise ja täieliku austamise;
2.  on seisukohal, et Aafrika päritolu inimeste aktiivne ja tähendusrikas osalemine sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurielus on oluline, et lahendada afrofoobia probleem ja tagada nende inimeste kaasatus Euroopas;
3.  palub Euroopa Komisjonil luua ELi raamistik, et välja töötada riiklikud strateegiad Aafrika päritolu inimeste sotsiaalseks kaasamiseks ja integreerimiseks;
4.  mõistab teravalt hukka kõik füüsilised ja verbaalsed rünnakud, mille sihtrühmaks on Aafrika päritolu inimesed nii avalikus kui ka erasektoris;
5.  ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike ametlikult tunnustama Aafrika päritolu inimesi Euroopas ja nende ajalugu, sealhulgas nii ajaloolist kui ka kaasaegset ebaõiglust ja inimsusvastaseid kuritegusid, nagu orjus ja Atlandi-ülene orjakaubandus ning Euroopa kolonialismi kuriteod, ning ühtlasi tunnustama Aafrika päritolu inimeste suuri saavutusi ja positiivset panust, tähistades nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil orjanduse ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite rahvusvahelist mälestuspäeva ja seades sisse nn musta ajaloo kuu (Black History Month) korraldamise tava;
6.  kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles ametlikult tähistama ÜRO Aafrika päritolu rahvaste aastakümmet ning võtma tulemuslikke meetmeid selle kümnendi tegevuskava elluviimiseks tunnustamise, õigluse ja arengu vaimus;
7.  tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tähenduslikult ja tulemuslikult heastada minevikus Aafrika päritolu inimeste suhtes toime pandud ülekohut ja inimsusvastaseid kuritegusid, pidades silmas, et nende kuritegude mõju kestab tänapäevani;
8.  kutsub ELi institutsioone ja ülejäänud liikmesriike üles seda eeskuju järgima, kusjuures see võib hõlmata mingis vormis hüvitamist, näiteks avalik vabandamine ja varastatud kultuuriväärtuste tagastamine päritoluriikidele;
9.  palub liikmesriikidel avada koloniaalaja arhiivid;
10.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid jõupingutusi, et koos teiste peamiste sidusrühmadega süstemaatiliselt võidelda etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude vastu ning töötada nende nähtuste vastu välja tulemuslikud, tõenditele tuginevad õigus- ja poliitikameetmed; on seisukohal, et kui kogutaks teavet etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta, tuleks seda teha ainult eesmärgiga kindlaks teha algpõhjused ning võidelda ksenofoobsete ja diskrimineerivate avalduste ja tegude vastu kooskõlas riiklike õigusraamistike ja ELi andmekaitse õigusaktidega;
11.  palub liikmesriikidel välja töötada riiklikud rassismivastased strateegiad, et lahendada Aafrika päritolu inimeste eriolukord sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused ja kohtusüsteem, poliitiline osalemine ja esindatus, ning julgustada Aafrika päritolu inimesi osalema telesaadetes ja muus meedias, et suurendada nende avalikku esindatust ja pakkuda Aafrika päritolu lastele head eeskuju;
12.  rõhutab kodanikuühenduste tähtsat rolli võitluses rassismi ja diskrimineerimise vastu ning nõuab rohujuure tasandi organisatsioonidele Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil suuremat rahalist toetust;
13.  nõuab, et Euroopa Komisjon pööraks praegustes ja edaspidistes mitmeaastastes rahastamisprogrammides Aafrika päritolu inimestele rohkem tähelepanu;
14.  palub, et Euroopa Komisjon looks oma talituste spetsiaalse töörühma, mis tegeleks afrofoobia küsimustega;
15.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt nõukogu raamotsuse rassismi ja ksenofoobia teatud vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige lugedes rassi, rahvusliku või etnilise päritoluga seotud ajendit kuritegu raskendavaks asjaoluks, tagamaks, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;
16.  palub liikmesriikidel tulemuslikult võidelda vihakuritegude vastu, sealhulgas uurida rassilisel, rahvuslikul või etnilisel päritolul põhinevate kuritegude eri ajendeid ning tagada, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;
17.  palub liikmesriikidel lõpetada rassiline ja etniline profileerimine kõigis kriminaalõiguse rakendamise vormides, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis, ametlikult tunnistada ebaseaduslikku diskrimineerimist ja vägivalda ning võidelda selle vastu, korraldades ametiasutustes rassismi ja kallutatuse vastaseid koolitusi;
18.  palub liikmesriikidel hukka mõista rassistlike ja afrofoobsete traditsioonide levik ja seda tõkestada;
19.  kutsub liikmesriike üles jälgima rassilist kallutatust kriminaalõigus- ja haridussüsteemis ning sotsiaalteenuste pakkumisel ja võtma ennetavaid meetmeid, et tagada võrdne kohtumõistmine, võrdne haridus ja võrdsed sotsiaalteenused ning parandada õiguskaitse- ja haridusasutuste ning sotsiaalteenuste osutajate suhteid vähemuskogukondade, eelkõige mustanahaliste kogukonna ja Aafrika päritolu inimestega;
20.  palub liikmesriikidel tagada, et Aafrika päritolu täiskasvanud ja lapsed saaksid teistega võrdselt kvaliteetset haridust ja hooldusteenuseid ilma diskrimineerimise ja eraldamiseta ning et vajaduse korral pakutaks piisavat õpituge; ergutab liikmesriike lisama Aafrika päritolu inimeste ajalugu õppekavadesse ning andma kolonialismi ja orjuse ajastust tervikliku ülevaate, millega ühtlasi tunnistatakse selle ajastu ajaloolist ja praeguseni kestvat negatiivset mõju Aafrika päritolu inimestele, palub samuti tagada, et õpetajad oleksid selle ülesande täitmiseks piisavalt ette valmistatud ja võimelised klassiruumis mitmekesisuse teemasid käsitlema;
21.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles edendama ja toetama Aafrika päritolu inimeste tööhõive, ettevõtluse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamise algatusi, et vähendada nende keskmisest suuremat töötust ja diskrimineerimist tööturul;
22.  palub liikmesriikidel pöörata tähelepanu Aafrika päritolu inimeste diskrimineerimisele eluasemeturul, konkreetsete meetmetega vähendada ebavõrdsust eluaseme saamisel ja tagada korralikud eluasemed;
23.  palub Euroopa Komisjonil ja ELi liikmesriikidel kehtivaid õigusakte ja tavasid arvesse võttes tagada rändajatele, pagulastele ja varjupaigataotlejatele turvalised ja seaduslikud võimalused ELi sisenemiseks;
24.  kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tulemuslikult tagama, et EL ei anna rahalisi vahendeid organisatsioonidele või rühmadele, mis tegelevad või on seotud mustanahaliste ja Aafrikast pärit rändajate orjastamise, salakaubaveo, piinamise ja nende vastu suunatud väljapressimisega, ei toeta neid ega tee nendega koostööd;
25.  kutsub Euroopa institutsioone üles tugevdama praeguseid jõupingutusi ja kiitma heaks tööjõu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia, millega luuakse strateegiline kava etniliste ja rassiliste vähemuste osalemiseks tööturul;
26.  kutsub Euroopa erakondi ja poliitilisi sihtasutusi ning kõigi tasandite parlamente ELis üles toetama ja tegema algatusi, mis ergutavad Aafrika päritolu inimeste osalemist poliitikas;
27.  palub, et komisjon suhtleks tihedalt rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OSCE, ÜRO, Aafrika Liit ja Euroopa Nõukogu, samuti muude rahvusvaheliste partneritega, et võidelda afrofoobia vastu rahvusvahelisel tasandil;
28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/randepakti-kagistav-haare-el-kehtestab-aafriklastele-euroopas-erioigused-varske-resolutsioon/
_____________
Kõik läheb täpselt nii, nagu siin on kirjeldatud: http://rahvuslane.blogspot.com/2016/02/matti-ilves-coudenhove-kalergi-plaan.html 
M.I.

Read more...

reede, 29. märts 2019

MATTI ILVES: SALVINI LIIGA PAREI ON KAHEKORDISTANUD OMA TOETUST

Üleriigilise küsitluse tulemuste kohaselt on Matteo Salvini Liiga Partei (varem Põhja-Liiga) rahva toetust kahekordistunud, pärast partei valimisvõitu aasta tagasi.

Kui Itaalia korraldas eelmise aasta 4. märtsil oma riiklikud valimised, kogunes Liiga Partei umbes 17 protsenti riigi häältest. Täna on see näitaja peaaegu kahekordistunud 33,9 protsendini Itaalia valijatest, kes väljendavad, et nad pooldavad Liiga Parteid teiste üle. See muudab Salvini Liiga Partei Itaalia eelistatud parteiks märkimisväärse marginaaliga.

Kaugel teisel ja kolmandal kohal on Demokraatlik Partei ja Liigaga valitsev koalitsioonipartner, Viie Tärni Liikumine (M5S), kellel on vastavalt 21,1% ja 21% Itaalia häältest. Viimased küsitluse tulemused tähistavad esimest korda pärast eelmise aasta valimisi, et Demokraatlikul Parteil on rohkem hääli kui Viie Tärni Liikumisel (tegelikult on nad vasakpoolsed ja nende populaarsus pidevalt väheneb), isegi kui see on vaid kümnendik protsendipunkti.

Siseminister Matteo Salvini ja Liiga liider on jätkuvalt Itaalia populaarseim poliitik. Salvini heakskiidumäär on praegu 59 protsenti ja see on peamine põhjus, miks Liiga Partei populaarsus on kogu Itaalias  tõusnud.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Soome põlissoomlaste aseesimees ja tema pere said tõsise ähvarduse

Soome põlissoomlaste aseesimees Laura Huhtasaari ja tema pere said tõsise ähvarduse, mis saabus häirekeskuse kaudu.
Politsei võttis Huhtasaarit ja tema peret ähvardanud mehe kinni. Tegemist oli Pori kohaliku poliitikuga, vahendab Satakunnan Kansa.

Huhtasaari rohkem teemat kommenteerida ei soovinud. Ähvardus oli tema väitel aga väga ränk. Viimati oli ta enda ja oma pere pärast hirmul enne presidendivalimisi. Nüüd kordus see taas. Enne presidendivalimisi lõhuti Huhtasaaril koduaknad.

_______________
Soomes paistab nii olema, kui on ka Eestis. Mitmed EKRE tähtsamad liikmed on saanud tapmisähvarduse, kuid politsei keeldub asja isegi uurimast. Nagu lugesite, teisiti käitub aga Soome politsei. Põlissoomlased on praegu uuesti tugeva tõusu teel ja võib arvata, et nad tõusevad populaarsuselt kolmandale või isegi teisele kohale!
M.I. 

Read more...

Valter Austa: FACEBOOK KEELAB ÄRA

FACEBOOK KEELAB ÄRA VALGETE NATSIONALISTIDE LEHED NING GRUPID.
Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga.

Allikas: Facebook

Read more...

neljapäev, 28. märts 2019

Fookuses: sündimata inimese tapmine pole mitte kunagi pseudoteema



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Eesti poliitika punane joon. Pöördumine liberaalide valijate poole

Koalitsioonikõnelused Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Foto: Scanpix

Mitte EKRE väidetav illiberaalsus, vaid liberaalide eemaldumine rahvusriigi ideaalidest peab olema punaseks jooneks, mida Eesti poliitikas ületada ei tohi, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.

Märtsi algul toimunud riigikogu valimistel said liberaalsed jõud (Reformierakond, Keskerakond ja sotsid) riigikogus 70 kohta ning rahvusliku ja konservatiivsema kallakuga jõud (EKRE, Isamaa) 31 kohta. Nüüd on „progressiivne avalikkus“ nördinud, õigemini lausa hüsteerias, et konsultatsioone uue võimuliidu moodustamiseks alustasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa.
Mõnede arvates tähendab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna lubamine võimu juurde Eesti liberaalse poliitilise „konsensuse“ ja senise kursi ohtu seadmist, mis tuleks igal juhul välistada. Selle nägemuse kohaselt on eesti rahvas justkui andnud poliitikutele eksklusiivse mandaadi üles ehitada nn liberaalsetele väärtustele tuginev ühiskond, EKRE aga väidetavalt soovib sellist ühiskonnakorraldust lammutada.

Jah, eesti rahvas on heaks kiitnud demokraatliku riigikorralduse, kus on tagatud inimõigused ja kodanikuvabadused. Ei, eesti rahvas ei ole andnud heakskiitu vähemusgruppide eriõigustele ega immigrantide väidetavale õigusele elada mistahes riigis, kus neile vähegi meeldib.
Päris kindlasti on eesti rahvas andnud 1992. aastal põhiseadust heaks kiites mandaadi „kindlustada ja arendada riiki … mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. See kui „etniline rahvusriik“ võib mõne internatsionalistlik-kosmopoliitse hoiakuga poliitiku meelest olla „ebainimlik ja ohtlik düstoopia“, ent kujutab endast siiski meie rahva konsensust. Kõik, mis seda konsensust lõhkuda püüab, peaks olema poliitikas punaseks jooneks.
Ometi me näeme, et tegelikkuses on valdav osa Eesti poliitilisest ladvikust rahvusriigi ideaalist vargsi lahti öelnud ning üritab „avatuse“ sildi all ellu viia oma nägemust n-ö liberaalsest ja multikultuurilisest ühiskonnast.

Aastal 2012 nägi ilmavalgust Daniel Cohn-Benditi ja Guy Verhofstadti kirjutis „Euroopa manifest. Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest“. See manifest on ka eesti keelde tõlgitud ning seda tasub aeg-ajalt üle lugeda. Ja seda tehes pidagem meeles, et kaks Eesti suurimat parteid, Reformierakond ja Keskerakond, kuuluvad Euroopa parlamendis liberaalsesse ALDE fraktsiooni, mida juhib üks selle manifesti autoreid – Guy Verhofstadt. Sellest järeldub, et suurimad jõud Eesti poliitmaastikul ei näe selles väljendatud mõtetes mitte mingisugust probleemi, mitte midagi vastuvõetamatut – vastupidi, nad pigemini jagavad neid ja viivad ka ellu.

Küllap just selles kontekstis tuleb mõista ka reformierakondlase Eero Merilinnu postitust sotsiaalmeedias, kus ta esitas küsimuse: kas me peame leppima demokraatlikult moodustatava valitsusega, kui see läheb vastuollu meie väärtustega? Kas ei ole teatud väärtused veel olulisemad kui demokraatia? Teisisõnu, reformierakondlane vihjab, et kui demokraatlikult valitakse „valed väärtused“ (nt konservatiivsed, rahvuslikud), siis demokraatia enam ei loe, sest „meie väärtused“ on veel olulisemad kui valijate otsus. Ja ma arvan, et ta pole kaugeltki ainus, kes nii mõtleb.
Rahvusliku ja konservatiivse hoiakuga inimesed jälestavad Cohn-Benditi ja Verhofstadti hüsteerilises toonis kirjutatud rahvusriikidele vastanduvat euroföderalistlikku manifesti. Aga oleks hea, kui liberaalide (Reformierakonna ja Keskerakonna) valijad endale teadvustavad, milliseid väljaütlemisi on endale lubanud – lausa võitleva kirglikkusega! – Euroopa parlamendi liberaalide fraktsiooni juht Guy Verhofstadt. Sestap toon välja mõned iseloomulikumad tsitaadid sellest manifestist.

Võidakse öelda, et alljärgnevad tsitaadid on kontekstist välja rebitud. Tõsi, nad on manifesti terviktekstist eraldatud ja esile tõstetud, ent kontekst on läbivalt üks ja sama – ühelt poolt kiidulaul globalismile, multikultuursusele, individualismile ja kõike seda esindavale „Euroopale“ ning teiselt poolt põlgus ja vaen rahvusriikide, konservatiivsuse ja rahvusluse vastu. Eestlasele, kes mäletab meie vabadusliikumist 1980.–1990. aastate vahetusel, tuleb see jutt tuttav ette ning mõjub lausa lunaatilise sonimisena. Aga vaadakem, mida Cohn-Bendit ja Verhofstadt kirjutavad.

Tsitaate Daniel Cohn-Benditi ja Guy Verhofstadti poliitilisest manifestist „Euroopa manifest. Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest“:
Vaid otserünnak võib meid nüüd päästa. Otserünnak kriisi tegeliku põhjustaja vastu – see tähendab rünnakut rahvusriikide soovimatuse vastu luua tõeliselt ühendatud ja föderaalne Euroopa. … Euroopa pole eales varem pakkunud niipalju jõukust, rahu, õigusi ja väljavaateid. Me ei tohi lubada rahvuslikel kaalutlustel neid väljavaateid hägustada. Peame andma endale aru, et rünnak on parim kaitse. Selline rünnak, mis loob rohkemat ja mitte vähemat Euroopat. Valiku ühendatud Euroopa poolt ja rahvusriikide pakutava killustatud ning ajast ja arust Euroopa vastu. (Lk 7)
Talumatu on paradoks, et poliitiliste otsuste tegemise kohaks on ikka veel rahvusriigid, samas kui majanduslikud ja rahanduslikud protsessid riigipiire ei tunne. (Lk 11)
Kokkuvõttes, vaid rahvuslusejärgne Euroopa suudab kindlustada, et meie ideaalid „Vabadus, võrdsus, vendlus!“ jäävad kindlalt ankurdatuks. (Lk 16)
Euroopa Liit on projekt, mis selgelt vastandub natsionalismile ja konservatiivsusele ning on kooskõlas kõigi nende saavutustega, mis Euroopal on õnnestunud sajandite jooksul saada. (Lk 29)
Eilsed vaenlased on vaenlased ka täna: natsionalism, konservatiivsus ja populism. (Lk 32–33)
Modernne multikultuurne ühiskond on elav tõestus, et natsionalistlik eksitee on täielik enesepettus. (Lk 33)
Meie rahvushümn on „Ood rõõmule“. Ja meie lipp on taevasinisel taustal kaksteist kuldtähte ringis. (Lk 35)
Ja peamine, me peame seda [Euroopa-] projekti kaitsma kõikide eest, kes on selle vastu. Võidelgem natsionalistide, konservatiivide ja populistidega. Astugem neile vastu… Tehkem neile selgeks, mida tagasipöördumine natsionalismi juurde tähendaks. (Lk 37)
Naeruvääristage neid, kes käsitlevad Euroopat kui vanade isamaade lõtva ühendust. Rebige maskid konservatiividelt, kelle eesmärgiks on tegelikult demokraatia likvideerimine. Ja peamine, häbistagem populiste, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas mõtleb. (Lk 38)
Avatud ja multikultuurne ühiskond on ammendamatu uute mõtete allikas. See vabastab meid ülbusest ja edevusest, justkui oleks meie igioma eluviis automaatselt parim ja tõepoolest ainuke eluviis. (Lk 39)
Kas suudame Euroopa needusele lõpu teha? … Vastus on muidugi jaatav. Kui Euroopa vabastab ennast natsionalismi hullusärgist, kui ta tervitab multikultuursust nagu vanasti. Kui Euroopa avab ennast otsustavalt välismõjudele ning seeläbi saab ka innovaatilisuse ja kujutlusvõime majakas. (Lk 41)
Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. „Rahvuslik identiteet“ on vana natsionalismi kõige hilisem ilming. (Lk 49)
Rahvusriikide Euroopa on mineviku jäänuk. Ta ei ole teeviit tulevikku. (Lk 51)
…sel kontinendil puudub natsionalistlik tulevik. Et Euroopa tulevik on post-rahvuslik või tal puudub tulevik. (Lk 55)
Rahvus on see, mis meid eraldab. Euroopa aga on see, mis meid ühendab. (Lk 58)
*  *  *
Ja nüüd küsin ma nende käest, kes hääletavad liberaalide poolt: kas te seda, mis „Euroopa manifestis“ kirjas, tahategi? Kas te annaksite oma hääle ülal viidatud ideede teostamiseks? Päriselt? Kas te soovite ära lõhkuda rahvusliku konsensuse, mille kohaselt Eesti on rahvusriik, eesti rahva ajalooline kodu, kus peab maksma selle maa rahva sõna? Aga liberaale ja vasakpoolseid toetades te just seda teete. Muide, 1980. aastate lõpul esindas sarnaseid vaateid impeeriumimeelne Interliikumine.
Kui me räägime punastest joontest Eesti poliitikas, siis kas mitte just siin ei kulge sõna otseses mõttes punane joon, millest ühele poole jääb rahvusriigi kui rahvuskodu ideaal ning millest teisel pool on vasakpoolne-liberaalne punakas nägemus multikultuursest ühiskonnast? Nn kõigi Eesti, mis tegelikult ei ole mitte kellegi Eesti.

Allikas: http://objektiiv.ee/eesti-poliitika-punane-joon-poordumine-liberaalide-valijate-poole/

Read more...

Viimases hädas Kaja Kallas on valmis oma naha turule viima

Poliitperekond Siim ja Kaja Kallas.

Poliitika nagu lehmakauplemine – kuigi sai koguka häältesaagi, on Reformierakonna esimees Kaja Kallas valimiste järel nii hädas, et valmis lausa peaministritooli loovutama, peaasi, et oravad võimu juurde saaks.
Oma edu mannetult maha mänginud Kaja Kallas rääkis ETV saates “Esimene stuudio”, et kuigi tema partei ei ole sellist küsimust arutanud, siis tema isiklikult oleks valmis kaaluma peaministrikohast loobumist selleks, et pidada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga.
Väriseva lõuaga Kallas hädaldas telestuudios, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa tahavad Reformierakonna igal juhul valitsusest välja jätta.
“Ma ei oska seda öelda, kas ma jäin peole hiljaks, aga mulle tundus pigem nendest väljaütlemistest, et soov jätta Reformierakond välja oli väga tugev. Minu meelest suur küsimus on see, millele see soov tugineb. Kui varasemalt on välistatud teatud erakondi, siis see on väga põhimõtteline. /…/ Mis see välistamise alus meile praegu on? See, et me oleme olnud pikalt võimul?” rääkis viimasegi uhkuseraasu kaotanud Kallas, kes enne valimis välistas ise juba eos EKRE.
Endine ülbik on maa peale laskunud ning otsib tagantjärele endas vigu. Kallas tunnistas, et kui Keskerakond vastas Reformierakonna ettepanekule kõneluste alustamiseks eitavalt, tegi ta endale esialgu etteheiteid ja mõtles, mida ta oleks võinud teha teisiti.
Kallas lisas, et Reformierakond ei ole arutanud peaministrikohast loobumise varianti. Küll aga oleks ta isiklikult valmis seda kaaluma.
Samas unustab ta, et praeguses koalitsioonis kuuluks peaministri koht niikuinii Jüri Ratasele. Ja kui Reformierakond välistas juba algusest peale ühe erakonna, kes praegu võimukõnelusi peab, siis ei maksa ulguda, kui poliitoravaid endid välistama on asutud.

Read more...

kolmapäev, 27. märts 2019

Globalistide ja Reformierakonna käsilased tegutsevad

Allikas: Facebook

Read more...

Eesti on aborditegemises Euroopa meister

Abordivastane miiting ÜRO Peaassamblee istungi ajal.

Ühiskonnas on meedia kaasabil kõvasti tuld antud aborditeema tõstatamise pärast, kuid tõsiasi on see, et eestlannad teevad hulga rohkem aborte kui Euroopa Liidu teiste riikide naised.
Kui EKRE on võtnud aborditeema ühe punktina kolaiatsioonikõnelustesse, siis tõusid naistearstid tagajalgadele, president taunib selle senise tabuteema püstitust, kuid Eesti Ekspress tõi välja Eurostati faktid, millest selgub, et Eesti on Euroopa meister aborditegemises. Seda nii iga sünnitusealise naise kui iga sünnituse kohta.
„Eesti meediast jääb kergesti mulje, et EKRE juhid ning Varro Vooglaid oma järgijatega võitlevad vale võitlust. Olukord „abordirindel“ on ju aasta aastalt jõudsalt paranenud. Seksuaaltervise Liit kiitis alles mõned päevad tagasi, et Eestis toimuv seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine on edulugu,“ kirjutas Ekspress, tuues välja näited, et olukord tegelikult nii roosiline ei ole ja EKRE juhid ajavad õiget asja.

Eestis tehti statistikaameti andmetel 2017. aastal kokku 5756 aborti, sellest 4000 legaalset aborti, see on 41 aborti 100 elussünni kohta. Siinkohal ei maksa unustada sedagi, kui palju on naisi lahkunud välismaale tööle ja elama, ja kes on osa sellest kurvast statistikast endaga kaasa viinud.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti-on-abortides-euroopa-meister/

Read more...

Kümne miljoni elanikuga Rootsi avab uksed 10 miljonile Hiina moslemile

Uiguurid protestivad ÜRO peakorter ees Hiina repressioonide vastu.

Rootsi valitsus otsustas avada uksed Hiina tagakiusatud uiguuri moslemitele ning lubab neil taotleda varjupaika Rootsis, mis toob rootslaste rahvusliku enesetapu veelgi lähemale.
Rootsi Migratsiooniamet tegi sel nädalal otsuse lihtsustada Hiina uiguuri moslemite varjupaigataotluste regulatsiooni, et nad oleksid koos teiste tagakiusatud moslemitega teretulnud Rootsi.
Sellel sammul võivad Rootsile olla tõsised tagajärjed, sest statistika kohaselt elab Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas hinnanguliselt pea 11 miljonit uiguuri, kes on moslemitest türgi rahvas. Nüüd on neile uksed Rootsi avatud.
Rootsi võttis 2015. aastal vastu 163 000 varjupaigataotlejat – neile kulutati rahaliselt summad, mis moodustavad 14-kordse iga-aastase kaitseeelarve. Kohalikud omavalitsused on sunnitud tõstma makse, et migrante üleval pidada. Valitsus on tõstnud pensioniiga, et migrantide kulusid katta. Kuid migrandid tööd ei tee – töötuse määr võrreldes rootslastega on kordades suurem.

Otsuse aluseks on see, et Hiina paigutab Rootsi võimude väitel radikaliseerunud uiguuri moslemeid nn. “ümberkasvatuslaagritesse”. See on inimõiguslased marru ajanud. Võitlus uiguuride tagakiusamise vastu on paisunud ülemaailmseks ürituseks.

Vikipeedia kirjutab, et tänapäeval on uiguurid lõhenenud mitme maailmavaate vahel. Panislamismi esindab Ida-Turkestani Islamiliikumine, pantürkismi Ida-Turkestani Vabastusorganisatsioon ja iseseisvustaotlusi Ida-Turkestani sõltumatuse liikumine.

See aga tähendab, et koos uiguuri põgenikega hakkavad Rootsi saabuma islamivõitlejad, kes toovad konflikti Skandinaaviasse kaasa.

Allikas: Breitbart

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/kumne-miljoni-elanikuga-rootsi-avab-uksed-10-miljonile-hiina-moslemile/

Read more...

teisipäev, 26. märts 2019

MATTI ILVES: EESTIS PUTUKAD TOIDUKS

Seda meelt on ka Euroopa Liit. Euroopa Liidu inimesed võiksid sarnaselt Aasia ja Aafrikaga hakata toituma putukatest, mis võimaldaks võidelda näljaga kogu maailmas. Esialgseteks uurimistöödeks on EL eraldanud 3 miljonit €.
Edumeelses Soomes on juba müügil "toidukaubad", mis sisaldavad mitmesuguseid putukaid. Muidugi on seal ka rokem immigrante Aasisa ja Aafrika riikidest, kellele selline toit ei tekita tülgastust.

Nüüd on aga ka Eestis jõutud juba konkreetsete tegudeni. "Vikerraadios" võeti intervjuu ühe ettevõtja käest, kes plaanib kohe käivitada putukate tootmise meile toiduks.
Samas rääkis ta, milline meeldiv suhumine tema ideele valitses mitmetes ametiasutustes seal töötavate eurobürokraatide poolt, sest neile on ilmset teada E. Liidu seiskohad. Samas käis ka jutt maailmas valitsevast toidupuudusest. Tõsi on see, et isegi Eesti ei jõua toota "eduka põllumajanduspoliitika" tagajärjel oma rahvale vajalikku toitu ja ilma impordita oleksime juba peaaegu näljas.

Esialgu plaanib see ettevõtja toiduks tootma hakata mitmesuguseid kilke. Pakkudes seal raadios isegi suupistekes röstitud kilke koos pähklitega, kilkidel pidi olema tema jutu järgi pähkli maitse. Ettevaatlikuks tegi mind see, et tootma hakatakse ka putukajahu ja seda võidakse sokutada juba mitmesuguste toitude hulka.

Mis siis ikka - head isu!
_____________
Nüüd on moodustatud isegi  Eesti Putukatööstuse Liit!

Read more...

Soome põlissoomlased on teinud kurjakuulutava valimisvideo

Soome põlissoomlased on teinud üsna kurjakuulutava valimisvideo, milles kuulutatakse hukku riiki juhtivatele poliitikutele, kes on suure raha nimel migrandid maale lasknud ja seeläbi soomlaste elu ära rikkunud.
Videot on kritiseeritud selle vägivaldsuse pärast ja seda videot peetakse üheks põhjuseks, miks taheti rünnata välisminister Timo Soinit.


Allikas: https://eestinen.fi/2019/03/soome-polissoomlased-on-teinud-kurjakuulutava-valimisvideo/

Read more...

KUUM: ÜRO rändelepe on siduv nii poliitiliselt kui juriidiliselt

Värske Euroopa Liidu seisukoht ütleb, et ÜRO rändelepe on siduv nii poliitiliselt kui juriidiliselt, erinevalt varasematest väidetest, et see on siduv ainult poliitiliselt. See tähendab, et leppega liitunud riigid peavad hakkama lepet koheselt täitma.

Euroopa Liit edastas seoses leppega seisukoha Austria välisministri Karin Kneissli vastava päringu peale. Euroopa Liidu vastusest selgub, et rändelepe on igapidi täiesti siduv, vahendab Kronen Zeitung.
Seni olid pakti pooldajad üle Euroopa Liidu väitnud, et see pole juriidiliselt siduv.
Ungari välisminister Peter Szijjártó ütles eelmisel nädalal Euroopa Liidust välja lekkinud dokumendile tuginedes, et rändelepe tahetakse muuta kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade jaoks siduvaks. Szijjártó ütles, et ELi liikmesmaad poleks üldse tohtinud seda lepet allkirjastada.
Maailmas on palju riike eesotsas USA-ga, mis jätsid leppe allkirjastamata. Leppe vastu olid Ungari, Tšehhi, Poola ja Iisrael. Austria, Bulgaaria, Itaalia, Läti and Rumeenia hoidusid samuti leppest. Slovakkia jättis hääletamata.
Eesti ühines leppega vaatamata valitsuse vastuseisule. Lepe suruti Eestis läbi sotside ja Reformierakonna häältega Riigikogus. Samad jõud kutsuvad nüüd rahvast üles mässama kolmikliidu vastu.

Allikas: https://lounaeestlane.ee/kuum-uro-randelepe-on-siduv-nii-poliitiliselt-kui-juriidiliselt/

Read more...

esmaspäev, 25. märts 2019

“Räägime asjast” 24.03.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-24032019/
 

Read more...

Martin Helme enam „Kolmeraudsesse“ ei lähe

Martin Helme

Pärast seda, kui „Kolmeraudses“ mõnitas saatesse kutsutud ansambel ühte saatekülalist Varro Vooglaidu ja tema peret, kirjutas EKRE juhtivpoliitikuid Martin Helme, et tema enam Mihel Raua saatesse ei lähe.

“Mihkel on mind tihti saatesse kutsunud ja võimalusel olen läinud ka,” kirjutas Helme sotsiaalmeedias, et tal pole elava ja terava väitluse vastu midagi. “Aga see, mida viimane kord tehti Varro Vooglaiu esinemise järel nn muusikute abil on Peeter Oja sõnu kasutades sigadus,” ütles Helme.
“Muide, tavaliselt on ju esimene muusikapala peale esimest reklaamipausi ning vestluse vahel. Olin imestunud, et seekord mitte. Ega ei kujuta ette, et Varro oleks olnud nõus pärast tema laste ja pere sedavõrd jälki ja madalat mõnitamist veel saates edasi debateerima, otsesaates ei saa aga võtta riski, et saatekülaline poole pealt minema jalutab. Pigem kinnitab muusikapala nihutamine saate tavaformaadist teise kohta etteplaneeritud selja tagant löömist.”

Pärast saadet olevat Mihkel Raud Varrole helistanud ja vabandanud. “Solvangut ja mõnitust nägi umbes 80 000 inimest, vabandust kuulis vaid üks”

“Sellist sigadust peab saama teha ainult ühe korra. Mitte ühelgi rahvuskonservatiivil ei saa olla kindlust, et mingit sarnast varitsust ei korraldata talla ka, mõnes teises väitluses,” selgitas Helme.

“Raua saadet vaadatakse tema külaliste pärast. Mina ei pea seal osalemist enam võimalikuks pärast seda, mismoodi koheldi Varrot. Ma annaks sellega võimaluse korraldada sigadust teinegi kord ja annaks ka vaikiva heakskiidu tehtule. Pidagu oma vihkamisminuteid ilma konservatiivide osaluseta ja ainult omadele. Aitab vaenuliku propaganda reitingute tõstmisest oma nimega.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/martin-helme-enam-kolmeraudsesse-ei-lahe/

Read more...

Lähis-Idast pärit meest kahtlustatakse Tamperes viie lapse ema tapmises eriti jõhkral moel

Politsei tõlgib praegu dokumente, et saada märtsikuus tapetud ohvri ja kahtlusaluse kohta lisainfot nende kodumaalt Lähis-Idast. Politsei täpsemalt nende päritolu ei avalikusta.

Kahtlusalusele on tehtud vaimse tervise ekspertiis, aga selle tulemused pole veel selgunud. Politsei peab tapmist eriti jõhkraks. See tuli välja, kui Tampere politseijaoskonda ilmus eelmise, 2018. aasta 28. novembri hommikul imelikult käitunud mees. Politsei sai mehe jutust aru, et ta oli pussitanud oma naist, vahendab Iltalehti.

Politsei läks Takahuhti linnaossa kohale asja kontrollima. Naise korterist leiti eest jõhkral moel tapetud 1973. aastal sündinud naine. Naine oli tapetud nii jõhkral moel, et kohe leides oli selge, et ta oli surnud.
Kaasad olid lahutatud, aga suhe oli jätkunud ka peale lahutust. Paaril on mitu last, kellest osa on täisealised ja osa alaealised. Korteris juhtunu ajal lapsi polnud.
Kahtlusalust, 1968. aastal sündinud meest kahtlustatakse mõrvas. Tema kontrollimisel ei leitud märke joobest. Mees oli aga käitunud väga imelikult.

Read more...

pühapäev, 24. märts 2019

Huvitavat pühapäevaks: Narva vanalinna taastamine on võimalik!

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” märtsinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikkel "Rahvusliku Teataja" märtsinumbrist

Juhtkiri

Päev pärast valimisi algas meie majas õnnetusega. Kui mu 93-aastane ema raadiost kuulis, mis oli toimunud, hakkas ta valju häälega nutma: „Pätid ja vargad valitsevad Eestimaad edasi!“ ja lubas kohe sama päev ära surra. Tegin talle kiiresti ta lemmikrooga ja püüdsin lohutada, kuidas oskasin. Ise tormasin arvutisse täpsemaid andmeid otsima. ERR-i netikülg oli täis reformi võidupidu, andmeid seal polnud ega ilmunud sinna ka hiljem, isegi mitte seda, mitu protsenti valijaid ühe või teise partei poolt hääletas. Antud oli vaid Riigikogu kohtade arv. Siiski mulle koitis, mis oli toimunud. E-trikiga oli Keskerakonnalt varastatud valimisvõit ja reformist tehtud suur võitja ja suurim partei. Läksin VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) kodulehele, andmeid polnud sealgi. Sinna need muidugi hiljem ilmusid, kuid e-tulemused jäeti tavakasutajale krüpteerituiks.

Mul oli siiralt hea meel, et ma valima ei läinud. Siis oleksin minagi näotu pettuse kaasosaline ja sellele kaasaaitaja. Kui palju peaks reformil e-hääli olema, et vaimselt sandistatud tainapead hakkaksid aru saama, et midagi on korrast ära? Kas 60%, 80% või koguni 98,7%, nagu armsas Nõukogude Eestis sai „hääli“ omal ajal nn Eesti Kommunistlik Partei? Viimastes arvamusküsitlustes oli reformi poolehoid umbes viie protsendipügala jagu EKRE-st ees. ERR-i kodulehel seisis, et reform sai 34 ja EKRE 19 kohta Riigikogus.

2011. aastal olin valimiste vaatleja Varbolas. Kirjutasin sellest Rahvuslikus Kogujas (nr 46 lk 4), mis oli Rahvusliku Teataja eelkäija. Jaoskonnas panin kirja, palju keegi sai Varbolas hääli ja võrdlesin seda hiljem andmetega VVK kodulehel. Mart Laar sai valimisjaoskonnas 10 häält. VVK kodulehel oli aga 20. E-hääli oli Mart Laar saanud samuti 10. Kristlaste üks hääl oli üldse kaduma läinud. See tulemus ei saanud kuidagi olla õige, sest elektrooniliselt oli Varbolas hääletanud vaid 57 valijat. Mart Laari e-poolehoid oli 17,5%, kui see tavahääletamisel oli ainult 3,1%. Teoreetiliselt oli see muidugi võimalik nagu kompartei 98,7%, kuid tegelikkus on ikkagi tegelikkus. Helistasin VVK-sse (kus minu isikuandmed hoolega kirja pandi) ja uurisin, kuidas jagunesid Varbola jaoskonnas e-hääled, mitu e-häält üks või teine kandidaat sai. Mulle vastati – see on riigisaladus. E-häälte jaotumine jaoskonnas on kuulutatud riigisaladuseks Riigikogu otsusega. No kuulge, kes see loll teie arvates on?

Rohkem ma enam vaatlema ei läinud. Pettust pole mõtet vaadelda. Silmamoondust võib tsirkuses ka näha. Kas silmamoondusega on võimalik riiki üles ehitada? Kahtlen.
Esimesel leheküljel kirjeldab Eha Metsallik,  kuidas Rapla kohtumajas tehti otsus sunniviisiliselt ära võtta emalt ühe aasta ja kahe kuu vanune laps. Pere on töökas ja paljulapseline, võiks olla eeskujuks kõigile. Selle juhtkirja kirjutamise ajal ilmus Eesti Ekspressis artikkel, kus seda perekonda rängalt laimati, et perelt kätte saada rinnalaps, kelle elulõngaks on ema rinnapiim. Eha Metsalliku järgi polnud ekspressajakirjanikud kunagi selle perega ise rääkinud ega neid kunagi mitte isegi näinud. Näete selline ongi „suur ajakirjandus“, mis teile poeriiulitelt vastu vaatab!
Kuid meie selles ajalehenumbris on palju muudki huvitavat.

Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

14. märtsil 2019 Velisel

Read more...

Jess! Ülbus maksis Reformierakonnale kätte!

Reformikad olid pärast nii õhku täis, et ei tahtnud enam enda sisse ära mahtuda. Kõigepealt korraldasid massiivse valimispettuse, pannes kõik oma hooldekodude „kliendid” enda poolt hääletama, ja siis tagusid endale kahe käega vastu rindu: „We are the champions, we are the champions!” Kaja Kallasest ülbemat inimest pärast valimisi polnud - kõrk kuninganna andis teada, kes tema õukonda passib ja kes mitte.

Aga sellega avas ta ka oma kaardid ja vastastel oli kohe tema nõrkused teada. Ref arvas ilmselt, et konkurendid hakkavad kohe nende juurde audientsile jonotama, aga võta näpust - ei hakanud. Refi ülbus on legendaarne ja kõigile ammu ning hästi teada. Miks peaks Kesk ja Isamaa lõhkuma oma hästi töötanud koalitsiooni? Et jälle Refi talda lakkuma hakata? Puudub vajadus.

Kõige targem ongi kas vana koalitsiooniga edasi minna (Kesk-Isamaa-sotsid) või sotsid üle parda visata ning EKRE sisse tuua. Mina pooldaks viimast varianti. Ja las need ülbikutest reformarid, suured välistajad, istuvad veel neli aastat opositsioonis :D

Nii et Kohvik kiidab Jüri Ratase otsuse igati heaks. Lõpuks ometi on mehel selgroog tekkinud. Nii hoida! Isamaa on ka väga tubli. Õige otsus, Helir-Valdor Seeder! Ega te mingid Reformierakonna jooksupoisid ole!

Fotol imestunud Kaja Kallas, kes ei suuda uskuda, et TEMA pakkumisele ära öeldi, screenshot Delfi veebist.

Allikas: https://innojairja.blogspot.com/2019/03/jess-ulbus-maksis-reformierakonnale.html

Read more...

laupäev, 23. märts 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Martin Helme: aborditeema on paljudele peegli silme ette tõstnud

Martin Helme.

EKRE aseesimees Martin Helme räägib sellest, kuidas sündimata elude katkestamise valus teema on rakendatud poliitikavankri ette.

“Eestis upub igal aastal ligi 50 inimest. Tulekahjudes hukkub umbes 60 inimest. Liikluses sai 2018. aastal surma 67 inimest. Riik kulutab miljoneid, et teha selgitus- ning ennetustööd, korraldab kampaaniaid, pakub tasuta nõustamisi, nõuab kohustuslikku turvavööd, suitsuandurit, libedakoolitust jne, viib koolides läbi ujumistunde.
Õigesti teeb, sest me kõik oleme nõus, et iga surm on suur kaotus ning me peame pingutama nende numbrite vähendamise nimel. Muide, kulutatud raha on läinud asja ette: kümne aastaga on tulesurmade arv vähenenud kolm korda; võrreldes 1991. aastaga on liikluses hukkunuid seitse korda vähem. Ja vist ei kujuta keegi ette, et me ütleks: asi toimib, rohkem pole midagi vaja teha.
Kui loodav koalitsioon tuleks õhtusel briifingul välja lausega, et panustame nõustamisse, selgitustöösse ja ennetusse, et vähendada tule- või liiklussurmade arvu, ei tuleks vist keegi selle pealegi, et ühiskonnas tekiks hüsteeria või hakatakse loopima arulagedaid väiteid, kuidas no nüüd korjatakse ju kõigilt tikud ära, võetakse autod ära ja valatakse basseinid betooni täis!

Ma ei suudaks isegi nii absurdisituatsioonis olevas ühiskonnas nagu seda on tänane Eesti endale ette kujutada, et päästeametnike esindusorganisatsioon hüppaks kahe jalaga poliitikasse ning nõuaks, et erakonnad lõpetagu nende töömaale oma nina toppimise, sest nad teevad igati head tööd ja üldse, kes te sellised olete, et midagi seal arvate. Kui eesmärk on kaitsta elu ja hoida ära surma, siis peaks kõik olema ju sellega nõus, et iga pingutus ning lisaraha on hea.
Ometi, kuigi me võitleme mõnekümne tule- ja uppumissurma vähendamise nimel, kui loodav valitsus ütleb, et 4500-5000 aborti aastas on palju ja me soovime rohkem panustada selgitus- ning nõustamistöösse, inimeste teadlikkuse tõstmisse, et seda numbrit vähendada, lähevad mingid ringkonnad afektiseisundisse. Milles siis asi?

Asi on loomulikult ideoloogilises sõjas. Ja selles sõjas kultuurimarksistid vange ei võta. Asi on ka selles, et abort on olnud meie ühiskonnas tabuteema, millest viisakas seltskonnas ei räägita. Feministid ja vasakpoolsed ei saa lubada, et tabu murtakse sel lihtsal põhjusel, et iga inimene, kes teeb endale selgeks abordi olemuse, muutub väga tõenäoliselt selle vastaseks.
Just selle pärast ei tohi asju nimetada nende õigete nimedega, vaid vehitakse eksitavate eufemismidega ning räägitakse teemast mööda. Aga ükskõik, kui palju sa eufemisme ei kasuta, loode on omaette elusolend, oma ainukordse DNA-ga, elu suure algustähega. Loote hävitamine abordi teel on elu lõpetamine. Kõige kaitsetuma ja süütuma elu lõpetamine. Mis veel eriti hirmus, imeväikese lapse elu lõpetamine arstikäe läbi ja tema vanema soovil või nõusolekul. Iga südametunnistusega inimese ülesanne on teha kõik endast olenev, et sellist asja ei juhtuks. Et sellist otsust ei tehtaks. Et elu saaks jätkuda.

Miks siis võideldakse nii raevukalt selle vastu, et aidata inimesi nõustamiste, toetuste, sünnitusjärgse adopteerimisvõimaluse loomise ja paljude muude meetoditega vähendada seda surma lõikustööd, mis ületab kahekümne viie kordselt tule-, uppumis-, ja liiklussumad? Miks nõutakse raevukalt vabandust selle eest, et seistakse elu kaitsel?

Küllap üks peamisi põhjuseid on selles, et aborditeema tõstatamine ühiskonnas sunnib liiga paljusid inimesi vaatama otsa oma varasematele otsustele, mis on liiga valusad, et tahta neid puudutada. Kui naistearstid on nördinud, et nende tööd halvustati, siis nad saavad meelega asjast valesti aru. Ma ei ole kunagi seadnud kahtluse alla meie arstide professionaalsust või tublidust. Mida ma ütlesin – ja võimalik et pika päeva lõpus antud intensiivses teleintervjuus oli jutt liiga mitmetimõistetav – oli see, et Naistearstide Seltsi avaldust tuleb mõista ka selles valguses, et neil on vaja õigustada oma tegevust abortide sooritamisel.

Aborditeema tõstatamine ühiskonnas on paljudele inimestele tõstnud silme ette peegli, kust vaatavad vastu nende varasemad moraalsed valikud ja see pilt, mis vastu vaatab teeb haiget. Feministliku ideoloogia kõige rängemad ohvrid on naised, kellele on eksitavate „naise õigus valida“ ja „sinu keha, sinu otsus“ loosungitega, hirmule ja ahastusele rõhudes maha müüdud otsus hävitada oma laps. Enamik inimesi kahetseb seda otsust hiljem ning kannatab oma „valiku“ all elu lõpuni. Aga kui talle seda veel meelde tuletatakse, siis teeb ta psühholoogiliselt mõistetava käigu ja vihastab selle peale, kes talle tema hingehaava taas meelde tuletas. Vaid vähesed suunavad oma energia sellele, et aidata teistel sama viga ära hoida.

Paarist lausest koalitsioonilepingus on tekkinud järgmine suur tüli ja torm ühiskonnas. Ühest küljest on see samas reas kõigi teiste meedia poolt lõõtsutatud „skandaalidega“, millega üritatakse külvata tüli ja paanikat, et nurjata uue koalitsiooni sündi. Samas on see vajalik: lõpuks ometi on abordi teema saanud ühiskondliku poleemika objektiks.

Selle arutelu vältimatuks tulemuseks on inimeste teadlikkuse kasv abordi teemal ning minu kindla veendumuse järgi ühiskondliku arvamuse selge koondumine seisukoha taha, et me tõepoolest peame tegema kõik endast oleneva, et vähendada aborte ja kaitsta elu. Et praegust olukorda ei saa kuidagi pidada rahuldavaks, praeguseid lahendusi piisavaks. Just selle pärast ongi ideoloogilise vastasleeri reaktsioon nii raevukas. Aga ega ma ei eeldanudki, et selles võitluses saab kerge olema.”

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/martin-helme-aborditeema-on-paljudele-peegli-silme-ette-tostnud/

Read more...

Repliik: Mihkel Raud võlgneb Varro Vooglaiule ja tema perekonnale avaliku vabanduse

Mihkel Raud ja "muusikaline kollektiiv" Hekdik. Foto: kuvatõmmis saatest Kolmeraudne

Kuigi Mihkel Raud helistas Varro Vooglaiule ning olevat siiralt vabandanud eile õhtul tema otsesaates “Kolmeraudne” rõvetsenud vasakliberaalse “muusikalise” propagandakollektiivi Hekdik pärast ning kinnitanud, et selline intsident ei olnud tema poolt tahtlik ja lubanud tulevikus teha kõik selleks, et selle kordumist välistada, on Raua juttu kahjuks raske tõsiselt võtta.

Esiteks on raske uskuda, et Raud ei teadnud, milline “muusikaline kollektiiv” tema saates milliste lugudega üles astub, seda enam, et Hekdikul ongi oma YouTube kanalis vaid kaks lugu, mis mõlemad saates ka kõlasid. Seega poleks kogu nende loomingulise kataloogiga tutvumine võtnud ajaliselt rohkem kui 8 minutit ja 47 sekundit.

Teiseks ei väljendanud Raud pärast nende korduvat ülesastumist mitte mingisugust taunivat hoiakut, pahameelt ega hukkamõistu, hoolimata sellest, et end “vapralt” parukate ja prillide taha peitnud taidlejate suust kõlasid sellised jõhkrad solvangud:

“Meil on šovinistid ja rassistid, Varrol lapsi seitse.
Naine pliidi küljes ketis, tal on Austria kelder
“Parem negatiivne iive kui Varrol lapsi seitse.”
“Meil on vägivaldsed värdjad, ajupeetus – meil on EKRE.”
“Meil on teemas keelame-kõik-ära-konservatiivid,
meil on pool rahvast nii loll, et neil pole isegi piinlik.”

Vastupidi: Raud hindas nende esitust koguni tugeva aplausi vääriliseks, kiitis neid kui “suurepärast kollektiivi” ning väljendas lootust nendega oma saates kindlasti veel korduvalt kohtuda, kuigi nad olid just hetk varem tema külalist ning tolle perekonda rängalt solvanud.

Seetõttu jätab Mihkel Raua käitumine hetkel paratamatult sügavalt kahepalgelise ja ebasiira mulje. Suhete silumiseks ja enda (ja oma saate) maine päästmiseks peaks Raud aga Varro Vooglaiult ja tema perekonnalt avalikult vabandust paluma, juhtunu pärast siirast kahetsust väljendama ning ühtlasi Hekdiku nimelist rõvekollektiivi edaspidi oma saates boikoteerima.

 -

Read more...

reede, 22. märts 2019

MATTI ILVES: GLOBALIST TONY BLAIR SABOTEERIB BREXSIT´IT

Nüüd on saanud täiesti selgeks, et valetaja (Iraagi sõda) ja globalist Tony Blair saboteerib Brexsit´it! Väljapaistev Briti ajaleht "Daily Telegraph" on teatanud, et endine Ühendkuningriigi peaminister osaleb salajastes infotundides välisriikide juhtidele, kus igati püütakse nurjata Suurbritannia jõupingutusi Euroopa Liidust lahkumiseks.

Sama ajaleht, viitab oma Pariisi allikatele, et Tony Blair on andnud nõu samuti globalist Emmanuel Makron´ile, kuidas vältida Brexitit. Ka on Blair nõustanud ka Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junkerit ja just selleks et arutada Brexiti küsimusi, et Briti juhid loobuksid Brexitist täielikult.

2018. aastal Breitbart London teatas, et Michael Barnier, Euroopa Liidu ustav euroföderalist ja Brexiti läbirääkijal oli kohtumine "Tony Blairi Instituudis".
Samuti mitmed Briti poliitikud ja kirjeldavad Blairi käitumist kui "täiesti vastuvõetamatut".

Olen juba mitmeid kordi ütelnud ei ainus võimalus on neil lahkuda ilma lepinguta, sest koostatud leping on britte orjastav!

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/2019/03/arch-globalist-tony-blair-secretly-advising-macron-on-how-to-sabotage-brexit/

Read more...

Prokuratuuril puudub huvi EKRE rahvaesindajale tehtud tapmisähvardusega tegeleda

Prokuratuur tõestab pidevalt, et nende õigluse vaekausid on kallutatud.

Lääne Ringkonnaprokuratuur  vanemprokurör Ülle Saar annab EKRE Riigikogu saadikule Martin Helmele teada, et neil puudub motivatsioon tema tapmisähvardusega tegeleda.

Martin Helmele edastati 20. märtsil koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus kriminaalasjas 19251000085. Juhindudes KrMS §-dest 199 lg 1 p 1, 200 ja 206, vanemprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19251000085 menetlus.
Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1¹, mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata.
Ehk täpsustatult: rahvuskonservatiivide liidrite, sealhulgas lisaks Martin Helmele ka Jaak Madisoni ja Kadri Vilba tapmisähvarduste vastu puudub prokuratuuril huvi, ja nad eeldavad, et see puudub ka ühiskonnal; Tarandi ja teiste sarnaste provokaatorite algatatud asju aga menetletakse mõnuga.
Paide mees tegi nädalavahetusel EKRE poliitikule Martin Helmele tapmisähvarduse, mille kohta kirjutas Helme esmaspäeval politseisse ka avalduse – nüüd mees kahetseb tegu, kirjutab Järva Teataja.

Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ütles, et ähvarduse tegi sotsiaalmeedias Järvamaal elav mees. “Tere t***pea! Loodame et su elu väga pikaks ei jää!!! Või tuleb seda lühendada! Debiilik,” kirjutab ähvardaja.
Teisipäeval küsitlesid politseinikud ähvarduse tegijat. Koalitsioonikõneluste vahel vestlesid nad ka Martin Helmega. Ütluste põhjal alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb ähvardamist.

Mida aga tehti Shmuel Koti juhtumi puhul? Kohus karistas kaheksa päeva pikkuse arestiga meest, kes nädalavahetusel solvas Eesti pearabi Shmuel Koti, edastab Postimees.
Kohus määras teisipäeval pearabi solvanud mehele karistuseks kaheksa päeva aresti avaliku korra rikkumise ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise eest. Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit sõnul alustati menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vaenu õhutamist.

“Seaduses on vaenu õhutamise eelduseks, et kutsutakse üles vihkamisele ja vägivallale, millega kaasneb oht kellegi elule, tervisele või varale. Kuna selle juhtumi puhul puudus üleskutse ja seega reaalne oht, siis kvalifitseerimise väärteo ümber avaliku korra rikkumiseks ning kohus nõustus sellega,” ütles Saarniit.

Juudi rabi puhul sai solvaja kaheksapäevase aresti puhtalt solvamise eest, sest olevat puudunud nii üleskutse kui oht. Martin Helme juhtumi puhul lubab alkoholijoobes mees elupäevi lühendada ja menetlus lõpetatakse üldse! Kus on siin võrdne õiguslik suhtumine?

Prokuratuur andis seega veelkord märku, et nende tegevus on poliitiliselt suunatud ja justittitsreformi on tõesti vaja.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/prokuratuuril-puudub-huvi-ekre-rahvaesindajale-tehtud-tapmisahvardusega-tegeleda/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP