RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 30. november 2017

MATTI ILVES: VALITSUSE MAKSUSÜSTEEMIST

Meil võimutseva vasakpoolse valitsuse maksusüsteem ei kõlba kuhugi, selle kohta võib ütelda, et see pole ei liha ega kala. Koalitsiooniläbirääkimistel maksusüsteemi mitte tundvate poliitikute kokkupandud maksusüsteem on halb. "Ülitargad poliitikud" peaksid endale appi kutsuma tõelised spetsialistid, aga paistab, et nende uhkus seda teha ei luba.

"Vikerraadio" päevakommentaar, Viktor Trasberg (Tartu Ülikool, majandusteooria dotsent):
http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/paevakommentaar/saated/a9534fc1-4945-49b0-a3b7-c3efc8dc003f/paevakommentaar-viktor-trasberg

V.Trasberg paistab olevat spetsialist, kelle loogilisi ja tarku päevakommentaare on lausa lust kuulata.

Read more...

Fookuses: ideoloogilised krambid ei luba rahvastikuprobleemi kirjeldada, rääkimata lahendamisest



Published on Nov 28, 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Milline on Euroopa olukord?

LL:
1) Moslem ei pea homoseksuaalsust tunnustama.
2) Valge inimene peab homoseksuaalsust tunnustama
3) Moslem võib peksta nii pederasti kui ka valget inimest
4) Valge inimene ei tohi peksta ei pederasti ega moslemit.
5) Moslem plakatiga: "Kõik juudid tuleb tappa ja Iisrael tuleb hävitada" - see EI OLE vihakõne.
6) Valge inimene plakatiga: "Moslemite immigratsioon tuleb peatada" - see ON vihakõne.
7) Moslem: "Homod on saatanast, nad tuleb ära tappa"
- see EI OLE vihakõne.
8) Valge inimene: "Piibli järgi on homoseksuaalsus patt"
- see ON vihakõne.
9) Kui moslemi mees vägistas 12 aastase tüdruku, siis kohtus saab ta ainult tingimisi karistada, kuna koraani järgi ei ole see väärtegu, see on lihtsalt kultuuriline eripära, ta ei teadnud, et see keelatud on. Tema ei ole pedofiil, kuna see oleks Muhamedi solvamine, kelle naine Aisha oli 11- aastane.
10) Kui valgel mehel oli arvutis 12-aastase tüdruku alastipilt, siis ta saab karistada - teda nimetatakse koledaks pedofiiliks.
11) See kõik kokku on võrdõiguslikkus, sallivus ja antirassism.

Allikas: Kaupo Muttik´u kaudu, Facebook

Read more...

kolmapäev, 29. november 2017

2017.11.28 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/15550-2017-11-28-otse-kumnesse
 

Read more...

Novembri "Rahvuslik Teataja"


 „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS
_________________
Viimaselt leheküljelt: „Euroopa Liit on täielik hullumeelsus“

Ilmavõrgu avarustes ringleb juba mõnda aega EL-i rahvastiku „arengukava“, mille järgi Eestisse on kavandatud 7,657 miljonit elanikku. Lisaks praegusele 1,342 miljonile tuleb sisse tuua „pagulasi“: 7,657 – 1,342 = 6,315 miljonit, rahvale räägitud 550 asemel. Kava on koostatud juba 2010 – kaugelt enne pagulaskriise. Nähtavasti olid „kriisid“ ammu kavandatud. Taani iseseisvuslaste kodulehe andmeil on EL avanud  esimese ametliku „tööjõuvärbamise büroo“  Sahaara-taguses Malis, et armsad „pagulased“ kindlalt kohale jõuaksid.            

Rahvastiku arengukava võib leida:





Read more...

Nõmme TV: Eestlaste vähemusrahvaks tegemine

See oleks kirjutatud nagu aastal 1970, kui oli sihiks eestlaste vähemusrahvaks tegemine omal kodumaal "tööjõu" massilise sissevedamisega. Paistab, et eesti rahva rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon valmistab ette ulatuslikku massiimmigratsiooni. Tänaseks on märkimisväärne osa eestlasi majandusküüditatud, küll leitakse meede kuidas ka ülejäänutest lahti saada. Meede eestlaste välja vahetamiseks on igatahes leitud.
Suurendamiseks kliki rahvastikupoliitika tekstil

Read more...

teisipäev, 28. november 2017

"Räägime asjast" 26.11.2017

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26112017/
 

Read more...

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #747 - Henn Põlluaas



Published on Nov 24, 2017
Viimase nädala sündmustest torkas silma kirbutsirkus rahvastikupoliitika töörühma koosolekul, katsed seadustada ideoloogiline represseerimine Eestis, nõuka aegse "asendamatu" võõrtööjõu kattevarjus toimuv eestlaste maa asustamine immigrantidega, Riigikogu juhatuse trikitamine vabadussõjalaste rehabiliteerimise takistamiseks ja palju muud. Kõigest sellest räägib lähemalt Henn Põlluaas.

Read more...

Intervjuu Indrek Hirvega: Maapäev 100 – kilde ja meenutusi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige ja luuletaja Indrek Hirv on üks telejutustuse “Oma Maapäev” autoritest. Kuna Maapäev, saab 28. novembril 100 aastaseks, siis on palusime filmi stsenaristil meenutada mõningaid dramaatilisi fakte ja sündmusi tollasest pingelisest päevast Toompeal.

Milline oli üldine olukord novembris 1917?

Kogu Tallinn oli räämas, sõda oli käimas juba kolmandat aastat käimas ja kõik olid sellest väsinud. Saksa väed olid Lätis Riias, Saaremaal juba samuti, kellel siis enam aega midagi parandada või kõntsa kasida. Toompea lossist, vanast kubermanguvalitsusest ja selle taga asuvast vanglast olid sama aasta kevade 2. märtsil samuti mässajad läbi käinud, vange vabastanud, röövinud ja niisama lõhkunud.

Kuidas olid linnas lood võimu ja korraga?

Tallinna suuremas vene töölistega tehases, Dvigatelis ja Vene-Balti laevatehases miitingud. Punalipud lehvisid, Petrogradist oli ülesässitajaid Tallinnasse saadetud, kindla käsuga Toompeale minna ja Maanõukogu koosolek, see «pursuide parlament», laiali peksta Kolonnid pidid lõuna ajal liikuma hakkama, üks ühelt, teine teiselt poolt linna servast, ning kella neljaks Toompeale jõudma.
Viktor Kingissepp, Peterburi Ülikoolis juurat õppinud «tulihingeline revolutsionäär» oli linnas parajasti võimu juures. Aga üks oli selge: korralikult riietatuna on tänaval ohtlik käia, ka saksa keelt ei maksa rääkida, seegi võib saatuslikuks saada. Ühes Poska kohta käivas mälestuskillus jutustatakse, kuidas Poska, kui ta veel vähemalt nime poolest linnapea oli, Narva maanteel pealt nägi, kuidas punased soldatid vene ohvitseri maha lasksid. Poska ei pidanud voorimeest kinni, vene sõjaväelaste vaheline arveteõiendamine ei olnud tema asi, tema oli eestlaste linnapea.
Ametlikult valitses kuiv seadus, ent kõrtsides müüdi salaja puskarit, kuna piiritust saadi apteeke riisudes, ametlikult oli surmanuhtlus kaotatud, aga ometi võidi neid, kes kuidagi revolutsiooni vastastena tundusid, lihtsalt tänaval maha lasta, rahana oli ametlikult kasutusel nii tsaari kui Kerenski rubla, ent kindel oli üksnes kuld.
Võib liialdamata öelda, et Kingissepp oli tol hetkel kõige mõjuvõimsam isik Tallinnas, tema sõna maksis isegi punaste madruste ja soldatite üle (neid oli Tallinnas mitmeid tuhandeid), vähemalt oli ta volitatud neid vajadusel appi kutsuma ja seda ta nüüd ka tegi, olles soldatitega Toompea lossi ees juba enne, kui Maanõukogu liikmed kogunema hakkasid.

Millised oli eestlaste Maapäeva ja punaste vahekorrad tol hetkel Toompeal?

Maanõukogu oli 30. märtsist juba üle poole aasta, sama aasta ja koos käinud. See tervelt eestlaste asualalt seega siis endiselt Põhja-Liivimaalt ja Eestimaalt  demokraatlikult valitud rahvaesindajate kogu oli seni täiesti legaalsel moel pühapäeviti Estonia teatri suurde harjutussaali kogunenud, eesti asja ajanud ning rahva hulgas järjest rohkem autoriteeti kogunud, kuid sattus nüüd äkki punastega vägagi teravasse vastasseisu ja seis polnud kiita, sest kahe ja poole tuhande töölise, madruse ja soldati vastu polnud neil Toompea lossiplatsil mingitki võimalust
Maanõukogu esimees Otto Strandman istus juba Valges saalis, lihvides veel viimasel hetkel resolutsiooni, mida saadikuid allkirjastama oodati.
Oodati ka töölisi, kõigile oli teada, et seekord märuliks läheb, arvestati samuti kõige halvemaga, verevalamise või koguni surmaga. Teame, et Jüri Vilmsil oli revolver taskus, teiste kohta seda nii kindlalt öelda ei tea, aga arvata on, et üldiselt oldi ka tulevahetuseks valmis.

Milline nägi Toompea ja selle Valges saal toona välja?

Valge saal oli hämar ja räämas, kaugeltki mitte oma nime vääriline. Ei Toompea loss ega selle Valge saal polnud kaugeltki Riigikogu esindusruumi moodi, hoonel puudus praegune rõdu, ja polnud ka veel parempoolset tiiba, muidugi mitte ka praegust riigikogu hoonet ega lipuvarrast Pikas Hermanni tornis.
Üksnes lagunenud keskaegne kindlus koos musta mureneva torniga ja käest ära endine kubermanguvalitsus, murtud kroonidega kahepäine kotkas värava kohal. Ka saadikud ei olnud nii esinduslikud, kui meile nüüd mõelda meeldiks, Ants Piip näiteks kandis ettevaatuse mõttes maamehe palitut. Ja lõpuks oligi osa saadikutest maalt, lihtsalt suuremate talude peremehed ja kooliõpetajad.

Ja mis edasi saama hakkas?

Võib arvata, et esimesed kümme minutit pärast kella nelja (saadikud olid väga täpselt kohale tulnud) süvenenult laudade taga istuti ja Maanõukogu juhatuse ette valmistatud resolutsioon hoolega läbi loeti, seda Eesti iseseisvuse akti  vastuvõetuks hääletati ning Tõnissoni ja Pätsi sõnavõtte kuulati.
Ent siis, kümme minutit pärast nelja, jõudsid korraga punaste kolonnid kohale, kaks tuhat töölist lippude ja loosungitega, ning üks neist Jaan Sihver hakkas vene kiriku trepil kihutuskõnet pidama. Tuhandehäälne kisa väljast lossiplatsilt mattis sõnavõtjate hääled.
Saadikutel läks nüüd kiireks, väga kiireks, nüüd pidi Maapäeva otsus allkirjad saama, nüüd tungles igamees koosoleku juhataja laua poole, kuni see kõigi 48 Maanõukogu liikme allkirjadega paberi viimasel hetkel põue võis peita. Sekund hiljem kolksatas saali suur uks valla ja sisse tungis paarkümmend bolševikku, kes tunglesid käratsedes nii, et toolidki lendasid.
Jaan Raamot, 44-aastane piimandusteadlane, seisis saadikute rühma ees, käsi relvaga taskus ja näost punane, end vaevu valitsedes. Kui siis töölised aru pärisid, mida kurja siin hautakse, astus Tõnisson toolile ja hakkas üle räuskavate enamlaste peade kõnelema ja esimene laiuse mis ta ütles oli: „Mehed, võtame kõigepealt mütsid peast“
Muidugi ei kuulanud enamlased tookord isegi mitte Tõnissoni, selleks polnudki nad ju tulnud, muidugi läks tõuklemiseks, muidugi katsusid nüüd saadikud, kuidas aga veel lossist minema saaks. Mõni saadikutest sai juba trepil hoobi näkku, ent peamine «arupärimine» oli mõeldud pidada all lossiplatsil.
Kingissepp nõudis trepil, et Strandman kui koosoleku juhataja resolutsiooni ette loeks, ning oli, kui tollel küllalt valju häält polnud, valmis seda ise tegema. Nüüd astus ette Jüri Vilms, tõusis rahvamassi keskel mingile selleks sinna veeretatud tünnile ja alustas lugemist. Ent mass vajus talle peale. Kingisseppki kaotas korraks oma võimu soldatite üle. Tõnisson ja Teemant lükati trepist alla, kivid ja jääkamakad tabasid saadikute päid. Vilmsi pea oli verine. Kuni Kingissepp ühele madrusele mööda vahtmist andis ning rahvamass seepeale peljates pisut taltus.

Kas märuli lõpuks oli ka inimohvreid?

Õnneks päris verevalamiseks seekord ei läinud, et meie iseseisvus kohe oma esimese märtri oleks saanud. Saadikud pääsesid enne minema ja punasest kuradist Kingissepast oli seekord isegi teatud saatuse iroonia tahtel isegi abi. Aga nüüd läks sellega veel aega kuni Vilms ükskord kevadel üle lahe Soome läks, et Eesti iseseisvuse ideed välismaal rohkem levitada. Sattus aga õnnetutel asjaoludel sakslaste kätte vangi ja lasti arvatavalt soome valgete poolt sõjaseaduste järgi Helsingis suhkruvabriku hoovis maha.

Küsitles Urmas Espenberg
Foto: Riigikogu arhiiv
Seotud lood: Kirjanik Espenberg ja poeet Hirv: Eesti Maapäev 100 – Tõnisson tõuseb toolile 

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/intervjuu-indrek-hirvega-maapaev-100-kilde-ja-meenutusi/ 

Read more...

esmaspäev, 27. november 2017

MATTI ILVES: EESTLASTE EESKUJU - MUSTLASED!

Üks viimaseid uudiseid mida ma kuulsin on tõesti üllatav, nimelt seatakse eestlastele eeskujuks suures hädas eluvõõraste sallivuslaste poolt juba mustlasi! Lugesite õieti. Mustlasi on Eestis õnneks vähe, kusagil 1000. ringi, veidi vähem või rohkem sest keegi seda täpselt ei tea. Euroopa Liidu poliitkorrektses uuskeeles tuleb neid nimetada nüüd roma´deks. "Roma" on mustlaskeelne sõna, mida nad tarvitavad endast rääkides.

Nimelt nüüd on sallivuslsased kuidagi avastanud, et mustlastel ei ole midagi selle vastu, kui siia tuuakse sisse võõraid inimesi, kas siis EL-i nõudel või meie valitsuse lahkel kaasaaitamisel. Et meil peaks olema rahvusriik, on enamusel reeturpoliitikutel täiesti meelest läinud.
Ja nüüd tulebki meil võtta eeskuju eriti tolerantsestest mustlastest!

Eestisse tuleb võõrast rassist ja usust tegalasi juba päris arvukalt ja kõigile neile on Eesti uksed rõõmsalt valla. Näide ainult elamisloaga(!) aafriklastet, see on tabelis:
Suurendamiseks klikkige tabelil

Read more...

Daam nõuab viisakalt mehelt


Read more...

Mälksoo: inimeste soovi grupikuuluvuse ja rahvusriigi järele ei maksa alavääristada

Viimase aja õppetund demokraatiates võiks olla see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada, leiab Eesti välispoliitika instituudi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Selleks, et anda ravi, soovitust, peab panema õige diagnoosi, mis on lääne ühiskonnas viimastel aastatel valesti läinud, rääkis Mälksoo intervjuus Vikerraadiole.

"Minu jaoks Brexit, Trump, Itaalia referendumi läbikukkumine ja arengud, mis on toimunud Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Poola ja näiteks Ungari sisepoliitikas - need on tegelikult näited konfliktist ideoloogiate vahel," ütles ta.

"Ühelt poolt on selline kosmopoliitsus, globalism, kus nähakse lahendusi multilateraalsuses. Mingis mõttes suveräänsuse äraandmises, rõhutatakse universaalseid väärtusi. Teiselt see, kus nähakse lahendust mingis mõttes tagasiminekus rahvusriigi juurde," lausus Mälksoo.
Mälksoo arvates on õppetund meie demokraatiates see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada. "Lähtekoht asjade otsustamisel on see, et inimese loomus on selline, et meie jaoks perekond, sugukond, rahvas ja rahvus on alati lähedasem, kui abstraktne inimkond. Mulle tundub, et mõnikord mõnedel poliitilistel liidritel läänemaailmas on hakanud natuke katus sõitma. Nad tahaksid, et inimesed oleks universalistlikumad kui nad tegelikult on."

Kuula intervjuud SIIT

Allikas: RahvusRinghääling

Allikas: http://bhruzzland.balanss.ee/isamaa/ensv-ev/1555-maelksoo-inimeste-soovi-grupikuuluvuse-ja-rahvusriigi-jaerele-ei-maksa-alavaeaeristada

Read more...

pühapäev, 26. november 2017

Huvitavat pühapäevaks - JÜRI KUUSKEMAA: Eestlased olid viimased viikingid, kes hiljem viisid idamaade valitsejatele muistset viagrat

..."Meie oma Leonardo Da Vinci, kes ehitas Oleviste torni, oli ehitusmeister Andres Kulbesuu," ütles  Tallinna ajaloo vaieldamatu spetsialist Jüri Kuuskemaa. "Ei olnudki vaja meistrit seitsme maa ja mere tagant: eesti soost kiviraidur sai sellega hakkama. Ta oli ühtaegu arhitekt, töödejuhataja ja ehitustrusti direktor, raiudes ise ka osa vajaminevaid kive. Nii et ärge liialdage 700-aastase orjaaja ning sakslaste ees koogutamisega!"...

Edasi lugege  kogu artiklit siit: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juri-kuuskemaa-eestlased-olid-viimased-viikingid-kes-hiljem-viisid-n205424
 

Read more...

Mart Niklus: Reisikirjeldus

10. detsembril 1948 võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee vastu Inimõiguste Ülddeklaratsiooni.
10. detsember – rahvusvaheline inimõiguste päev.

HILJUTISI REISIMULJEID SAKSAMAALT

Möödunud on 100 aastat nn suurest sotsialistlikust oktoobrirevolutsioonist Peterburis.
            Ümmargune tähtpäev ei jäänud massimeedias kahe silma vahele ei meil ega mujal Kirjutades kurjuseriigi sajandist 1917-2017, võrdleb staažikas kommunismiehitaja Igor Gräzin (NLKP liige aastatel 1975-1990) „purjus lumpeni ja degradeerunud madruste massilisi korratusi” 2007. aasta aprillis korraldatud riigipöörde katsega Tallinnas (Õhtuleht, 6. 11. 2017). Šveitsi ajaleht Zeitfragen (10. 10. 2017) avaldas prof Peter Bachmaieri poolteist lehekülge hõlmava arvamusloo „Venemaa ja suur revolutsioon, 1917-2017”, milles sajanditaguseid sündmusi ja nende tagajärgi analüüsitakse tänapäeva vaatevinklist.
            
 Saksamaal Maini-äärses Frankfurti linnas korraldas Rahvusvaheline Inimõiguste Selts (Internationale Gesellschaft für Menschenrechte, IGFM) 21.-22. oktoobril s.a. Tagung´i või konverentsi teemal „Vestlus kaasaegsetega: 100 aastat oktoobrirevolutsioonist – 100 aastat kommunismi”, millest ka siinkirjutaja oli kutsutud osa võtma. Eri rahvustest ja erinevatelt elualadelt osavõtjaid tuli kokku rohkem kui poolsada.
            
 IGFM on maailmas inim- ja kodanikuõiguste olukorda uuriv ja kaitsev autoriteetne organisatsioon, mis asutati aastal 1972. Praegune liikmeskond Saksamaal on ca 3000, rahvusvahelises ulatuses aga 30 000 - 50 000. Keskus paikneb Saksamaa suuruselt viiendas linnas omaette hoones Borsigallee 9, osakonnad on teisteski riikides (Austria, Šveits, Venemaa jm). Praegu on organisatsiooni eesotsas Edgar Lamm. Siinkohal pole üleliigne mainida, et suvel 2017 korraldas E. Lamm inimõiguste aktivistidele Saksamaalt ekskursiooni Tallinnasse, kus muu hulgas külastati ka KGB endisaegset pealtkuulamis- ja nuhkimiskeskust Viru hotelli 23. korrusel ning saksakeelseid selgitusi jagas prantslasest giid Jean-Loup Rousselot. IGFM jälgib 10. detsembril 1948 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, teiste asjassepuutuvate aktide ja otsuste täitmist erinevates riikides. Neli korda aastas antakse välja ajakirja Menschenrechte, milles kirjeldatakse ja mõistetakse hukka inimeste jälitamist ja represseerimist poliitilistel, etnilistel, rassilistel või religioossetel motiividel – ükskõik, kus need ka aset ei leiaks. 1982. aastal valiti IGFM auesimeheks vene füüsik ja ühiskonnategelane, akadeemik Andrei Sahharov (1921-1989).
            
 Kokkutulekul esinesid põhjalike ettekannetega prof Marat Zachidow (Usbekistan), prof Huige Li (Hiina, praegu Saksamaal), kunagised poliitvangid end. Saksa DVst, ei puudunud ka kirglikud, kätega vehkivad jutupaunikud. Korraldusega võis igati rahule jääda, tänuväärne oli vene-saksa tõlkide (endiste N Liidu kodanike) tubli töö. GULAGi „firmamärgiga” T-särgid, mida Eestist olin kingituseks kaasa võtnud, tekitasid rõõmsat elevust ja läksid osavõtjate hulgas otsekui soojad saiad.
             
Konverentsil käsitletu ümberjutustamine läheks pikale. Üksikasjalikumalt tuleks siiski peatuda praegu Mainzi ülikoolis töötava hiinlasest farmaatsiaprofessori Huige Li jahmatamapaneval ülevaatel inimõiguste olukorrast Hiina Rahvavabariigis.
             
Hiinas on surmanuhtlus legaliseeritud. Tänapäeva Hiina on ainus riik maailmas, kus hukatu keha osi või organeid (silma sarvkest, süda, neerud jm) peetakse riiklikuks omandiks ning kasutatakse doonorelunditena siirdamisel (transplantatsioonis) elavatele inimestele. Kuna Hiina rahvaarv kaugelt ületab miljardi, on vastava kirurgilise operatsiooni ootajaid muidugi rohkesti ning järjekorrad pikad. „Rahvavabariigis” on see välja viinud õõvastava koostööni nn juristide ja meedikute vahel: siirdavate organite saamiseks on tõestamata süüga või isegi süütutele kohtualustele mõnigi kord mõistetud kõrgeim karistusmäär, selle täideviimise aeg aga seatakse paika vastavalt konjunktuurile. On isegi välja töötatud metoodika, mille kohaselt hukkamine ei tohi doonorelundeid kahjustada. Kuid „raha paneb rattad käima” mitte üksnes Euroopas, vaid ka Hiinas. See tähendab, et kirurgide juurde pääsemise järjekord kahaneb tublisti, kui vaid on välja pakkuda suurem kogus jüaane. Võimalik on isegi kokku leppida täpse aja osas, mil transplantatsiooni spetsialistid oma oskused lagedale toovad ning ametivendi toimingut jälgima kutsuvad. Osa meedikutest on seesuguse praktika leidnud arsti kutse-eetikaga olevat vastuolus ning keeldunud äriks või tsirkuseks muudetud meditsiininäolisest üritusest osa võtmast…
             
Prof Huige Li ülevaadet kuulates tulid tahtmatult meelde dr Josef Mengele (1911-1979) inimvihkajalikud eksperimendid Arbeit macht frei-tüüpi repressiivasutuses Natsi-Saksamaal, või ka psühhiaatria kasutuselevõtt poliitilise teisitimõtlemise mahasurumiseks („loiult kulgev skisofreenia” jms) sovetlikes spetspsihhuška´des.
Siinkirjutaja ettekande eesmärk oli ülevaate andmine peatselt 100 aastaseks saava Eesti 
Vabariigi loomisest ja meie lähiminevikust, samuti 1988. aasta nn laulvale revolutsioonile järgnenud tegelikkusest.
Hoolimata sellest, et nn raudne eesriie rahvusvahelises suhtlemises on juba ammugi likvideeritud, et elatise hankimiseks pole siinsetel inimestel enam vaja toidukaupluste juures sabas seista või et sõiduautosid on Eestis praegu rohkem kui kunagi varem – pole tänapäeva Eesti Vabariigis siiski kõik veel kuld mis hiilgab. Hurraaoptimismist on siin mõnel pool saamas vaata et postsovetlik ideoloogia.
Rahvastikukaotused madala sündivuse ja emigratsiooni kaudu on postsovetlikus Eestis suuremad kui Teises Maailmasõjas hukkunute, siit pagenute ja peatselt järgnenud poliitrepressioonide ohvrite arv. Kahanemine võib olla pöördumatu. Enesetappude hulga poolest 

Euroopa riikide hulgas sammub Eesti „esimeste kindlas reas”. Rahvusriigi taastamisest ja demokraatliku õigusriigi ülesehitamisest pärast nn laulvat revolutsiooni pole midagi välja tulnud – riigi ja ühiskonna desovetiseerimise, dekoloniseerimise ja derussifitseerimise asemel on piirdutud üksnes ümbernimetamiste, sildi- ja värvivahetustega. Eestlaste poliitiline kultuur on madal, inimesed ajudeloputusele kergesti alluvad ja manipuleeritavad, neile pakutav peavooluinfo valikuline ja kallutatud. Seetõttu on riigivalitsemise etteotsa pürginud poliitilisi seiklejaid, diletante ja profaane, lähimineviku kommunismiehitajaid või isegi varjamatult Eesti-vaenulikke tegelasi. Poliitilisele lullilöömisele, lippude lehvitamisele ja loosungite loopimisele on järgnenud võimuvõitlus, õukonnaskandaalid ja kõrgemate riigiametnike korruptsioon. 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingut (varem nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks) täidetakse üksnes valikuliselt, endistviisi on 5,2% Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist imperialistliku idanaabri poolt okupeeritud ja annekteeritud.
 Krüptokommunism ja Kremli-meelsus avalduvad igapäevases elus peaaegu igal sammul. Massiteabes igal võimalusel räägitakse küll „iseseisvuse taastamisest” – mitte aga Nõukogude kommunistliku okupatsiooni lõpetamisest Eesti Vabariigis või selle häbiväärsest pärandist vabanemisest. Sovetiajal punavõimule vastuhakku osutanud kodanikke nimetatakse dissidentideks – mitte aga vastupanuliikumisest osavõtnuteks nagu seda tehakse teistes Teises Maailmasõjas okupeeritud riikides. Lähimineviku tippkommunistide ja Kremli käsilaste (sisuliselt kvislingite) heroiseerimine ja glorifitseerimine on step by step omandanud enneolematu ulatuse, neid nimetatakse nüüd „kunagisteks tipp-poliitikuteks” ja „kultuuritegelasteks”. Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest, eesti rahvast ja patriotismist ei räägita – selle asemel on kasutusel eesti inimesed, Eesti elanikud, eestimaalased, uued võimalused, euroopalikud väärtused ja muu postsovetlik sõnadevaht. Eesti Vabariigi president ja valitsuse liikmed osavõttu rahvuslaste, vabadusvõitlejate ja endiste kommunismivangide üritustest kõigiti väldivad. Rahvusvaheline inimõiguste päev 10. detsember meie kalendrites tähtpäevana ära märgitud pole. Tundub, et Eesti on lihtsalt ühest liidust sattunud teise, oskamata nii oma poststalinistliku idanaabri kui ka eurobürokraatide suhtes tõsiseltvõetava riigina käituda.

Lõpetasin siiski optimistlikult. Kui eesti rahvas oma pika ajaloo vältel on suutnud üle elada katkud ja muud epideemiad, näljahädad, sõjad, okupatsioonid, kadakasaksluse, venestamise, poliitilised repressioonid, kõikvõimalikud „vabastamised” jms – küllap suudame siis üle elada ka praeguse Brüsseli moodi omariikluse Euroopa Liidus ja väidetava iseseisvuse…
Ettekannet kuulati suure huviga, esitati ka küsimusi. Näiteks sooviti teada, mis on vahet nn dissidentidel ja vabadusvõitlejatel, õigemini vastupanuliikumisest osavõtnutel. Tuli selgitada, et vastupanuvõitlus võõrvõimule ja kollaboratsionismile on aset leidnud kõikides okupeeritud riikides – Eesti Vabariik kaasa arvatud. Vene dissidendid piirdusid enamalt jaolt üksnes reformide, seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete täitmise vajadusega võimulolijate poolt. Okupeeritud ja annekteeritud Balti riikide vabadusvõitlejad seevastu nõudsid 23. augusti 1939 nn Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist ja selle tagajärgede likvideerimist (1979. aasta Balti Apell – mis tänapäeval samuti „poliitkorrektselt” maha vaikitakse). Erinevustest hoolimata valitsesid Moskva dissidentide ja Baltikumi vabadusvõitlejate vahel 1970. aastatel tihedad kontaktid ja koostöö.

Konverentsist osavõtjatele demonstreeriti videofilmi, milles lääne- ja idapoolset totalitaristlikku riigikorda omavahel võrreldakse. Oma olemasolu 12 aasta vältel natsistlik Reich lihtsalt füüsiliselt ei suutnud nii palju kurja korda saata kui seda ligi sajandi vältel on teinud stalinistlik-brežnevlik-putinistlik Venemaa…
            Maini-äärses Frankfurtis polnud ma alates 1990. aastast käinud. Rohkem kui veerand sajandit tagasi võttis siin IGFM endist kommunismivangi samuti külalislahkelt vastu. Viimases suures sõjas kaotaja poolel olnud suurlinnas on vahepeal mõndagi muutunud. Kesklinnas kõrgub pilvelõhkujate mets, siinne rahvusvaheline lennuväli on üks suuremaid Euroopas, ulatuselt võrreldav Tartu linnaga. Tänavapildis köidab tähelepanu eksootilise välimusega inimeste rohkus, kellele riigikeele valdamine nähtavasti pole probleem. Näiteks on IGFMs palgal olev iraanlane Khalil Al-Rasho, kelles ühes ja samas isikus olid ühendatud fotograaf, autojuht, reisikorraldaja, toitlustaja, küllap veel mõni muugi vajalik eriala.
           
 Oli liigutavaid kohtumisi. Näiteks tudengipõlves 1950ndatel aastatel minuga kirjavahetuses olnud ornitoloog John Burton Inglismaalt, kes vahepeal oli sakslannaga abiellunud, elas ajutiselt Heidelbergis Frankfurti lähedal, pakkus eestlasest külalisele erialast mõttevahetust, peavarju ning huviga ka konverentsist osa võttis. Või ka Kaliningradis (end. Königsbergis) sündinud vene ajakirjanik, saatusekaaslane Jurij Below – kes pärast GULAGist vabanemist oli saanud poliitilise varjupaiga Saksamaal. Ta kurtis, et Frankfurtis elades kipub emakeel (vene keel) juba meelest minema. Kuna minusugune kõigest läbielatust hoolimata russofoobiks muutunud ikkagi pole, manitsesin J. Belowi, et emakeele unustamist ka võõrsil viibides ei tohi mingil juhul toimuda.

Reisile pani punkti Frankfurti loomaaia külastamine. Selle asukaid peetakse siin looduselähedastes tingimustes, vihmasest ilmast hoolimata oli külastajaid küllaga. Zooloogile jättis asutus unustamatu mulje.

Tahaks loota, et kirjeldatud välisreis ei jää selle loo autorile viimaseks. Tänan lahkeid inimõiguslasi! Neile oli minu kodumaa hiljutine külastamine pakkunud niivõrd suurt põnevust, et lubati 2018. aastal siia uuesti tulla.

Tartus, 20. novembril 2017                                                                       
 Mart Niklus

Der Vatikan fand deutliche Worte zum Organhandel in der Volksrepublik China: „Verbrechen gegen die Menschheit“. Bild: geudki, CC0 Public Domain via Pixabay

Demonstration gegen Menschenrechtsverletzungen und Organhandel in China (2006 in Hamburg)
                       

Read more...

Amazon käivitab CIA jaoks pilveteenuse

CIA (USA Luure Keskagentuur) 600 miljoni dollariline leping Amazoniga aastast 2013 tasub lõpuks ära.
Amazon Web Services on viinud CIA ja teiste luureagentuuride jaoks viis aastat pärast 600 miljoni dollarilise lepingu allakirjutamist CIA-ga sisse pilveteenuse.

Teenus nimega Salapiirkond saabub kuus aastat pärast seda, kui Amazon viis sisse avaliku sektori klientidele oma esimese andmekeskuse piirkonna GovCloudi (Valitsuspilve).
„Selle uue Salapiirkonna käivitamisega muutub Amazon esimeseks ja ainsaks kommertspilvepakkujaks, mis pakub piirkondi teenindamaks valitsuse töökoormusi andmeliikide kogu ulatuses, kaasa arvates avalikud, tundlikud, salajased ja ülisalajased andmed,“ ütles Amazon blogipostituses.

Amazoni asepresident Teresa Carlson lisas teatele: „USA luurekogukond saab nüüd täita oma missioone ühiste vahendite/instrumentide, uusima tehnoloogia pideva juurdevoolu ja missiooni kiire muutmise paindlikkuse abil.“
Amazon lõpetab selle postituse tsitaadiga CIA tippteabeametnikult John Edwardsilt.
Ta ütles: „ Amazoni Salapiirkond on Inteli kogukonna mitmekoelise pilvestrateegia võtmekoostisosa.“

„Sellel on sama materiaalne mõju informatsioonile ja kommunikatsioonile salajasuse tasemele nagu kommertspilveteenustel ülisalajasusele.“
2013. aastal määras CIA Amazonile 600 miljoni dollarilise lepingu ärikokkuleppes, et toetada nii CIA pilveteenusevõimekust kui ka vürtsitada mõju vasakpoolsele Bezose omanduses olevale uudistelevitajale Washington Postile.

CIA mõju Washington Postile on hästi dokumenteeritud, kuna ajaleht oli põhiolemuselt CIA suuvooder nii 2016. aasta valimiste ajal kui ka pärast neid, kaasa arvatud see, agentuur teatas esimesena oma järeldusest „salahinnangus“, et Venemaa sekkus Trumpi poolel valimistesse.
Trump tegi kogu suve torkeid Washington Posti suunas CIA-ga seotud võltsuudiste teatamise pärast.
WikiLeaki asutaja Julian Assange kiitis samuti Trumpi tema jõupingutuste eest paljastada Washington Posti CIA propaganda käepikendusena.

Allikas: Infowars.com

Allikas: http://vanglaplaneet.ee/?p=4336

Read more...

laupäev, 25. november 2017

Laupäevased pildid


Read more...

Nädalakommentaar: perekonnale pühendunud ema on riigi aukodanik



Avaldatud 23. november 2017
Rahvastikukasvule ei aita kaasa ükski dokument ega arutelu, kuni inimeste hinges ei leia aset moraalne murrang, mis väärtustab truu ja elukestva abielu ideaali ning tõstab miks mitte ka põhiseadusliku institutsioonina riigi aukodanikuks oma perekonnale ja lastele pühendunud ema, ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

Meid ootab ees suur kaklus

Venemaa ristiusustaja suurvürst Vladimiri kuju Kremli lähedal. Foto: Maksim Šemetov, Reuters/Scanpix

Arengustsenaariume on ainult kaks. Kas aafriklased ja araablased võtavad vähehaaval võimu Euroopas enda kätte ja see lõpeb suure verevalamisega, või tõusevad eurooplased ükskord üles oma maade kaitseks ja see lõpeb suure verevalamisega, kirjutab endine luuraja ja nüüdne publitsist Viktor Suvorov.

Viktor Suvorov (kodanikunimega Vladimir Rezun, Nõukogude Liidu poolt surma mõistetud ja nüüd Suurbritannias elav endine nõukogude välisluureohvitser) on mitmete populaarteaduslike ja ilukirjanduslike teoste autor. Tema meelisteemaks on stalinistlik periood. Suvorovi esikteos “Päev “M”” algatas revisionistliku käsitluse Suureks Isamaasõjaks nimetatud sõjalise konflikti tagamaadest. Käesolevas artiklis käsitleb Suvorov Venemaa ja Lääne tsivilisatsiooni ees olevaid ühiseid väljakutseid.

Esimene maailmasõda ei lahendanud ühtegi inimkonna probleemi. Astudes sõtta, ei osanud keegi osalejatest eeldada ja ette näha, mis sellest värgist välja tuleb. Teisiti öeldes, mitte mingisugust hädavajadust Esimese maailmasõja puhkemiseks ei olnud. Ta sai teoks, ent oleks võinud ka olemata olla.
Teine maailmasõda ei lahendanud samuti ühtegi inimkonna probleemi. Keegi rebis midagi kellegi käest ära, keegi jäi millestki ilma, keegi krabas endale kõvasti, keegi sai veelgi rohkem. Keegi soojendas selle sõjatule paistel oma räpaseid käsi. Aga ka see sõda oleks võinud olla olemata. Kusagil ookeanialadel oleksid jaapanlased ja ameeriklased oma arved ära klaarinud, ent Euroopa oleks oma territoriaalsed probleemid võinud lahendada ilma suure lõugaandmiseta.

Praegu on olukord täiesti teistsugune. Planeedi rahvastik kasvab jõudsalt. Numbreid ma ära tooma ei hakka. Igaüks võib kergelt leida, kui palju elas inimesi planeedil Bonaparte’i (esimene miljard täitus eeldatavasti aastal 1804 – tlk), kui palju Hitleri ja Stalini ajal (kaks miljardit aastal 1927). Meid rahustatakse: kasvutempo kahaneb. Ent populatsioon siiski kasvab. Olulisim on see, et inimkond hävitab looduslikku keskkonda, milles ta on tekkinud ja eksisteerib. Taastumatuid ressursse röövitakse kõige barbarlikumal moel. Kütta naftaga – see on sama, mis kütta sularahaga. Seda on öelnud suur vene teadlane Dmitri Ivanovitš Mendelejev.
Nafta ja gaas on hindamatu keemiline toore. Inimkond põletab seda tooret lihtsalt toorelt elektrijaamade küttekolletes ja automootorites. Me raiume maha metsi, hävitame planeedi bioloogilisi ressursse, reostame ümbrust tootmisjäätmetega.

Ressursid kuivavad kokku. Üsna pea tekib uppuva Titanicu olukord, kus koht päästepaadis tuleb võtta jõuga. Seepärast on Kolmas maailmasõda möödapääsmatu, sest erinevalt eelmistest hakatakse seda pidama eluliste ressursside pärast. Kaitsepositsioonidele jäävate hulka arvan ma Põhja-Ameerika, Euroopa, Venemaa. Ründajateks liigitan Hiina ja islamimaailma.
Üsna hiljuti oli Hiina kolmanda maailma mahajäänud maa. Täna on ta majanduslik ja sõjaline suurjõud. Ümberkehastumine toimus meie silme all. Mitme aastakümne jooksul hoidis Hiina drakooniliste meetoditega tagasi rahvastiku kasvu. Perekonnas tohtis olla vaid üks laps. See poliitika andis positiivsete tulemuste kõrval ka negatiivseid tagajärgi. Ainus laps perekonnas on psühholoogiliselt täiesti teistsugune inimtüüp võrreldes selle inimesega, kes on kasvanud viie või seitsme lapsega peres. Kui ühe lapse eksperiment viia läbi miljardi inimese peal, siis elanikkonna rahvuslik psühholoogia muutub põhjalikult. Ja sugugi mitte paremaks. Seepärast tugevnevad praegu Hiinas järsult nende positsioonid, kelle arvates ühelapse pered ei ole normaalsed. Keeld kasvatada perekonnas kahte või enamat last võetakse varsti täielikult maha. Varemalt oli keeld omada rohkem kui ühte last seotud sellega, et Hiina ei suutnud elanikkonda ära toita. Praegu suudab Hiina lisaks oma rahvastiku toitmisele osta ka toiduaineid väljastpoolt sisse.

Ma sündisin Kaug-Idas. Minu lapsepõlv möödus kaugetes (väga ja väga kaugetes) garnisonides. Hoian siiani ühendust nendega, kes seal elavad. Arvamused kattuvad: praegu veel ei kuulu Kaug-Ida hiinlastele. Aga ta ei kuulu ka enam venelastele. Hiinlased ületavad piiri ja jäävad sinna elama. Oma kogukondades lahendavad nad kõik probleemid omavahel ilma Vene võimude sekkumiseta. Nad ei vaja ei kohtuid ega politseid. See tähendab – nad elavad Venemaal, aga mitte selle seaduste järgi. Aga nad ei ela ka Hiina seaduste järgi. Venemaal ei kehti neile keeld omada mitmelapselist peret.

Lihtsamalt öeldes – Hiina hakkab Venemaad oma inimestega rahvastama. Hiina vajab Siberi loodusvarasid ja siin neid jätkub. Ma ei taha hakata ennustama, kas see probleem laheneb rahulikul või sõjalisel teel, ent ajaloolises perspektiivis ei suuda kaua rahulikult kõrvuti eksisteerida kaks riiki, millest ühes on ammendamatud loodusvarad ja väljasurev elanikkond, teises aga energiline, kasvav rahvas, kellele on kõiki neid ressursse vaja.
Hiina hõivab ka teisi territooriume. Hiina firmad juurduvad Aafrikas. Sealsed riiklikud režiimid on kõikjal müüdavad. Hiinlased ostavad kokku nii loodusvarasid kui nende maardlaid. Toimub Aafrika teine koloniseerimine, ent veidi teises vormis. Formaalselt jäävad Aafrika riigid iseseisvateks, ent majanduslikult sõltuvad nad üha enam Hiinast.

Islamimaailm Euroopas

Olukorda islamimaailmaga vaatleme Egiptuse näitel. 20. sajandi alguses oli selle elanikkond alla 10 miljoni. 2000. aastal 66 miljonit. Täna – 91 miljonit. Rahvas on koondunud Niiluse kallastele. End ära toita need inimesed ei jaksa. Ent igas kohvikus on seal seinal kärbeste poolt täis tehtud televiisor (valmistatud Hiinas). Filmid neis televiisorites on aga enamuses Ameerika omad. Räägivad ilusast elust. Egiptuse mehed vaatavad uhkeldavaid ameerika eitesid ja sama vägevaid eramuid, autosid, jahte. Kogu seda elu vihkavad nad hingepõhjast. See on “solvatute” täiesti loomulik reaktsioon. Ja nad trügivad miljonite kaupa Euroopasse ja Ameerikasse selle ilusa elu poole. Nad põgenevad Euroopasse ja Ameerikasse vaesuse, totalitarismi ja religioosse meeletuse eest. Ent seejärel hakkavad toimuma huvitavad asjad: jõudes Euroopasse ja Ameerikasse, taasloovad nad oma kogukondades sellesama režiimi, mille eest nad end päästsid. Koos nendega jõuavad Euroopasse ja Ameerikasse laviinina rumalus ja võhiklikkus, laiskus ja vaesus, räpasus ja kuritegevus, vihkamine ja sallimatus, mahajäämus ja eelajaloolised eelarvamused. Vana Maailm aga seniilistub ja laguneb.

Siin on teile näide elust. Somaaliast põgenes Suurbritanniasse keegi Said Khalif. Tööd teha ta ei taha, ent kusagil peab ta elama. Ta rentis endale Londoni kõige prestiižsemas kvartalis kaks miljonit inglise naela maksva maja. Maja igakuine üür on 8000 inglise naela, aastas teeb see 96 000. Raha tal ei ole. Aga maja rentis. Välja tõsta teda ei saa. Ta on inimene. Inimõigused on pühad. Kes maksab? Selge see, et Briti valitsus. Maksta on vaja ka gaasi ja elektri eest. Tuleb raha välja käia ka selle eest. Tema aga toob lapsi ilmale. Laste eest saab ta toetust. Mida enam lapsi, seda paremini hakkab elama. Tehes mitte midagi, ainult paljunedes. Et mind ei süüdistataks faktide moonutamises, toon ära allika: Daily Mail, 15. august 2011.

Veel üks näide. Selle lumpeni seas on kuritegevuse tase äärmiselt kõrge. Seda seltskonda pannakse vangi. Tõsi – mitte kauaks. Niisiis istub keegi Said tapmise pärast kinni. Kaua aga teda kinni pidada ei saa. Ta on inimene. Tal on õigused. Ta tahaks end vabana tunda. Ta lastakse puhkusele. Tema aga, tänamatu elukas, ei naase vanglasse. 2012. aasta jooksul ei naasnud puhkuselt Briti vanglatesse 175 eriti ohtlikku kriminaali, nende hulgas 37 mõrvas süüdi mõistetud. Allikas: Daily Mail, 28. jaanuar 2013.
Mida siis valitsused plaanivad selle korralagedusega ette võtta? Proovige ära arvata… Õige! Peab tegema nii, et inimesel oleks soov puhkuselt vanglasse tagasi tulla. Veel mitte igas vanglas ei ole oma ujumisbasseini.

Veel üks näiteke. Keegi Abu Hamsa teeb Britannias ekstremistlikku propagandat, kutsub üles pühale sõjale uskmatute vastu. Tal puuduvad silm ja käsivars. Ta tegi pommi brittide jaoks ja sai selles kannatada. Ta ei ole Briti kodanik. Välja saata teda aga ei saa. Tal on inimõigused. 15 aastat üritab Briti valitsus kohtus tõestada, et see tüüp ei ole mitte üksnes ise terrorist, vaid ka värbab aktiivselt terroristide ridadesse uusi võitlejaid. Seda Hamsat süüdistatakse kohtutes tema tegude pärast pidevalt. Ent kuna tal endal ei ole raha, siis on Briti valitsus sunnitud värbama talle parimaid advokaate. Kuna advokaadid on parimad, ei õnnestu kohtus midagi tõestada.

Niisiis, see Hamsa vihkab Suurbritanniat ja viib tema vastu läbi terrorisõda. Briti valitsus, kes üritab seda Hamsat maalt välja puksida, kulutab tema kaitsmiseks miljoneid. Peale selle peab ta kusagil elama, ta peab sööma ja jooma. Seepärast üürib ta sellist maja, mis talle meeldib, teda toidetakse, riietatakse tasuta, makstakse tema kommunaalkulud ja sotsiaaltoetused. Tegemist on aga erijuhtumiga: see pajats ei ole Briti kodanik, siin päästab ta end Jordaania ebaõiglase valitsuse ees. Ent peale tema on selliseid moslemeid teisteski Euroopa maades miljoneid – nad on ka siin sündinud ja kasvanud. Nad on Euroopa kodanikud ja mitte ükski kohus ei algata toimikut selliste väljasaatmiseks. Nad on juba teise, või ka kolmanda põlve eurooplased.
Marseille linn asub Prantsusmaal, ent see on araabia linn. Paljudes Hispaania, Prantsusmaa, Britannia ja Saksamaa linnades on selle publikuga asustatud räpased kvartalid. 2030. aastaks on valged inimesed Suurbritannias vähemuses. Sellise araablaste ja aafriklaste demograafilise pealetungi eest ja Euroopa praeguse jõuetuse puhul on Euroopa okupeerimise küsimus otsustatud. Arengustsenaariume on ainult kaks. Kas aafriklased ja araablased võtavad vähehaaval Euroopas võimu enda kätte ja see lõpeb suure verevalamisega. Või tõusevad eurooplased ükskord üles oma maade kaitseks ja see lõpeb suure verevalamisega.

Ameerika ja suur kaklus

Ameerikas ei ole lood paremad. 20. sajandil oli USA majanduslik, poliitiline, finantsiline ja sõjaline superriik. Maailma kõige võimsam. See kõik saab peagi ajalooks. Ameerika, nagu ka Euroopa, saadab hukatusse üldine valimisõigus. Neil, kes töötavad ja neil, kes tööd ei tee, ega hakkagi seda tegema, on võrdne hääleõigus. Need, kes tööd teha ei taha, see tähendab parasiidid, hääletavad (selge see) hea onukese eest, kes neid toitma hakkab. Head onukesed on Ameerikas olemas. Nad lubavad parasiite toita ja oma lubadusest peavad nad ka kinni. Aga kustkohast nad raha võtavad? Probleemi ei ole: võetakse nende käest, kes tööd teevad. Kerge on olla lahke teiste raha jagades. Lihtne on laiali jagada võõrast raha.

Heale onule on kasulik aretada parasiite, kes tema eest hääletavad. Minu sõber Aleksander Nikonov ennustas kord, et USA järgmine president on must. Ta ennustas seda kolm aastat enne Obama tulekut Valgesse Majja! Siis kui laias maailmas mitte keegi veel Obama olemasolu ei aimanudki.
Ameerika õitses nii kaua, kui parasiite oli vähe. Ent on kriitiline joon, millest üle minnes on tagasitulek võimatu. Ameerika on sellest joonest üle hüpanud. Sõitsin hiljuti rongiga Washingtonist New Yorki. Kes on läbinud sama marsruudi, võib kinnitada: raudteest vasakule ja paremale jäävad sisse löödud akendega hüljatud tootmishooned. Chicagos sõitsin läbi kvartalite, kus elavad mittetöötavad inimesed. Mööda neid kvartaleid võib sõita tunde. Siin elavad neljanda põlve parasiidid.
Niisiis on Ameerika ekspordi peamised artiklid filmid ilusast elust ja rohelised paberitükid, mida Ameerika ilma koonerdamata muudkui trükib. Inimesed kogu maailmas usuvad sellesse rohelisse kommipaberisse ja on valmis selle eest müüma oma tööviljakust ja oma maade taastumatuid loodusvarasid. Seega põhineb Ameerika heaolu ainult miljardite inimeste usul.

Dollar on läbi inimkonna ajaloo võimsaim ja nahaalseim finantspüramiidisüsteem. Ta võib igal hetkel kokku variseda. Et vältida krahhi, proovib ta lihtsalt haarata enda kätte teiste maade toormeressursid. Iraak on selle heaks näiteks – katsed hõivata võõraid varasid lõpevad ükskord sõjaga.
Kui ükskord hakkab suur kaklus ressursside pärast, kannatab Venemaa kõige rohkem. Venemaa peab vastu pidama nii Hiina kui moslemite pealetungile. Venemaa on maailma suurima territooriumiga riik. Siin on maailma võimsaim loodusressursside kontsentratsioon. Leidub kõike: naftat, gaasi, sütt, kulda, plaatina, vääriskivisid, uraani, niklit, rauamaaki, vaske, vanaadiumi, volframi, molübdeeni. On krabidega mered ja tuurade-lõhedega täidetud jõed. Metsa nii palju, kui soovid. Kellelgi ei ole nii palju magedat vett – kui palju väärt on üksi Baikali järv! Jõgedel on maailma suurimad elektrijaamad. Seal kõrval on boksiit – see tähendab, et võib toota alumiiniumi nii palju kui vaja. Seepärast viskavad Venemaa rikkustele silma mitte ainult hiinlased ja moslemid, vaid ka ameeriklased, britid ja kõik ülejäänud eurooplased.

Meil on aga saanud moeks usaldada kaitseküsimused glamuursete blondiinide (nüüdseks riigivarguses süüdi mõistetud Jevgenia Vassiljeva, kaitseministeeriumi juhtkonna liige) ja taburettidega kaubitsejatele. Kui Anatoli Serdjukovist sai kaitseminister, kuulutas ta, et hakkab külastama Peastaabi Akadeemia loenguid. See on umbes sama, kui korrutustabeliga vaevalt hakkama saav tegelane asuks õppima kõrgemat matemaatikat. Kuidas hakkab Venemaa uuel aastatuhandel kaitsma oma avarusi ja rikkusi, ei julge ma endale mitte ette kujutadagi.

Tõlkinud Roland Tõnisson

Allikas: http://objektiiv.ee/meid-ootab-ees-suur-kaklus/

Read more...

reede, 24. november 2017

MATTI ILVES: VENE KEEL PUHKEB EESTIS ÕITSELE

Just nimelt, taolsi arenguid on Eestis juba praegu näha. Asi on osaliselt selles, et keskerakonna valijatest on teatavasti 80 % venelased ja neile tuleb ju kuidagi vastu tulla.

See vene keele võidukäik puudutab esialgu vaid suuremaid linnu. Näiteks Narvas kaotatakse üldse eestikeelne keskkool ja eesti lapsed peavad tulevikus õppia seal koos venelastega. Tallinas on mindud seda teed, et loobutakse puhtalt eestikeelsest haridusest ja selle asemel luuakse segakoole, mille lõpetajad räägiksid võrdsel tasemal eesti- ning ka venekeelt.
Jah, õpilaste segregatatsiooni lõpetamise poolt olin ka mina, aga mitte sellisel kujul. Need segakoolid peaksid jääma ikka eestikeelseteks koolideks, mitte aga vene- ja eestikeeseteks.

Nüüd tuleb esialgu üks märkamatu suundumus. Kui veram paljud vene lapsevsnemad paigutasid oma lapsed eestkeelatesse lasteaedadesse ja eesti koolidesse, et lapsed omandaksid võimalikult hea eesti keele, siis nüüd on kahjuks see tendes lõppenud.
Arvake ära mille pärast? Aga seepärast, et eestikeelsetes lasteasutustes käib meeletu homo- ja LGBT propaganda! Venekeelsed lasteaiad ja koolid on sarnasest jõledast propagandast veel puhtad. Kuna vanelastest vanemad on selles osas märksa konservatiivsemad kui eestlased, siis seepärast ongi selline  eelpool kirjeldatud suundumus pea täisesti lõppenud.

Kui siia liita veel ülikoolide üleminek ingliskeelsele õppele, siis saavutataksegi Eestis kaugem reeturvalitsuse eesmärk kolmekeelsest osariigist, täpselt nii, nagu oli kaugel tsaariajal. Ainult saksakeel on asendatud ingise keelega.

Read more...

Oluline uudis: ringkonnakohus tühistas "homoabielu" Eestis kehtiva abieluna tunnustava halduskohtu otsuse

Lgp Matti Ilves!

Edastan Teile operatiivinfo korras teate tänase väga olulise uudise kohta. Nimelt teatas Tallinna ringkonnakohus otsusest tühistada Tallinna halduskohtu jaanuarikuus langetatud otsus, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit andma tähtajalist elamisluba USA-s eestlannaga “abiellunud” USA kodanikust naisele. Temaatilise uudise leiate siit:
 
 
Kirjutasin sellele kiiresti ka omapoolse kommentaari, tuues välja, et kuigi Tallinna ringkonnakohtu otsus on küll samm õiges suunas, näib see paraku eiravat kõige olulisemaid põhimõtteid, mida on rikkunud mitte ainult Tallinna halduskohus, vaid oma varasemas praktikas ka ringkonnakohus ise. Minu kommentaari leiate siit:
 
 
Kõnealuse probleemi juriidilise tausta kirjutasin aga lahti juba veebruarikuus, näidates, mil moel rikutakse välismaal sõlmitud nn homoabielusid Eestis kehtiva abieluna tunnustades otseselt nii kehtivat õigust kui ka selle taustaks olevat seadusandja tahet. Toon ka selle analüüsi viite uuesti välja:
 
 
Loodetavasti õnnestub mul kätte saada ka Tallinna Ringkonnakohtu tänase otsuse ärakiri, et oleks võimalik otsusega süvitsi tutvuda ning seeläbi ka põhjalik seisukoht kujundada. Saatsin täna kohtule palve otsuse ärakirja väljastamiseks, aga viimati, kui ma samasuguse palvega sama kohtu poole pöördusin, vastati palvele eitavalt. Eks näis, kas sel korral läheb paremini.
 
Igal juhul hoiame sel teemal silma peal, jälgides, millises suunas püütakse kohtumenetluste kaudu neid küsimusi liigutada. Kindlasti hoian ka Teid selles osas oluliste uudistega kursis.
 
Tervitades 

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

Kas keegi Süüriasse puhkama ei taha minna? - Turistina Süürias, mida valemeedia ei räägi

Norralane Chris Lindgren käis Süürias reisimas. Kohapeal nähtu erines palju peavoolumeedia poolt maalitust.
Pealinnas Damaskuses avanenud pilt oli kõike muud kui sõda. Tänavad täis rõõmsaid inimesi, avatud poed, kohvikud, baarid ja pubid. Sõjast pole jälgegi, välja arvatud mõned tänaval liikuvad sõdurid. 
Pilte Damaskusest: http://beta.oikeamedia.com/o1-46338
Ka Aleppos avanenud pilt erines meedia poolt kirjeldatust. Vaid 20% linnast on sõjategevuses hävitada või kannatada saanud. Mujal on täiesti tavaline elu. Ülikool ja tavakoolid on avatud, rongid sõidavad, ühistransport liigub. Kesklinnas avatud kauplused, kohvikud. Toimub normaalne elutegevus. Sõjategevuses kannatanud kohtades käivad juba ülesehitustööd.
Lehelt leiab veel palju muud infot. Artiklitest selgub, et üldpilt on täiesti erinev sellest, mida näitab ja kirjutab meedia.

Allikas: https://pagulaskriis.blogspot.com.ee/2017/11/kas-keegi-suuriasse-puhkama-ei-taha_21.html

Read more...

neljapäev, 23. november 2017

Fookuses: elektroonilise side seadus on raskelt õigusvastane



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Sots Barbi Pilvre paljastas oma erakonna pale: põlgus maaelu ja eesti rahva vastu

Sotsialistist riigikogu liige Barbi Pilvre kirjutas Eesti Päevalehe arvamusküljel loo, kus väljendab oma põlgust maaelu vastu ja annab tõetruult edasi suure osa sotside mõttemaailma.

Pilvre kirjutab, et kui maaelu seisneb kodulähedase jooma kättesaadavuses ja suitsetamise mugavuses, oleks ehk kõigile kasulikum ja odavam, kui tühjenev Eestimaa jääkski lõpuks loomadele.

Muu hulgas leiab Pilvre, et korralikum rahvas väikestes Eesti kolkapoodides ei käi: “Ehk mõni autota vanatädi või suvel turist, et kogeda maaelu eksootikat. Suurte kaubanduskeskuste melu pakub täna vaheldust pimedas ja üksluises halva suusailmaga kliimas ka maainimestele. /…/ Autoga on võimalik vuristada küladest ka paarikümne kilomeetri kaugusele kaubanduskeskustesse ning külapoed on nii-või naa ostjast ilma ja sulgemisohus. Selle sulgemise taga on linnastumise pöördumatus, ükskõik, kas jalgu trampida või pea peal seista: linna virvatuled on vastupandamatud.”

Maaelu paika paneva artikli lõpus ütleb Pilvre, et: „Õlleleinast võiks eesti rahvas ikka üle saada, elu läheb edasi ka kümmekond senti kallima keelekastega.“
Kuna Pilvre kulub sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni, siis pole põhjust arvata, et tema arvamusartikkel peegeldab vaid tema isiklikke vaateid. Sotside viimaste aastate poliitikal on selge siht hävitada maaelu ja asendada eesti rahvas uusimmigrantidega teistest kultuuridest. Sotsid ise nimetavad seda progressiks.

UU
Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/sots-barbi-pilvre-paljastas-oma-erakonna-pale-polgus-maaelu-ja-eesti-rahva-vastu/

Read more...

Rüütliristi kavalerid

Suurendamiseks klikkige pildil

Read more...

kolmapäev, 22. november 2017

2017.11.21 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/15472-2017-11-21-otse-kumnesse


Read more...

Viktor Orbán: me ei luba Sorose segarahvastiku plaani rakendamist Euroopas

Viktor Orbán ütles, pühapäeval 12.11.17 valitseva partei Fideszi 27. kongressil et Ungari on viimase seitsme aasta jooksul teinud palju tööd, et vähendada uusliberalismi mürgist mõju, edendada intellektuaalseid ja vaimseid väärtusi ning kaitsta Ungari tulevikku.

Ta rõhutas, et 2010. aastal seatud peamised eesmärgid on saavutatud: majandus päästeti, eelarve stabiliseerus, IMFi ja Brüsseli laenud maksti tagasi ning enamus meedia-, energeetika- ja pangandussektorist läks tagasi Ungari kätesse. Sellele aitasid oluliselt kaasa kõik riigi elanikud, märkis Orban.

Peaminister ütles, et Fidesz on erakond, kes seisab töötava rahva eest, hoolitseb perede eest, hindab kodumaaarmastust ja hoiab Euroopa kristlikke juuri. „Oleme enamuses mitte ainult Ungaris, vaid kogu Kesk-Euroopas ning me püüame laiendada oma edusamme ka Lääne poole.“ Ta märkis, et ehkki võitlus pole olnud kerge, sest rahvuskonservatiivide vastu on nii globalistlik eliit, neid toetavad bürokraadid, päevapoliitikud kui ka Sorose poolt rahastatud võrgustikud: „Meid sõimatakse populistideks, kuid tegelikult on see sõim poliitiline voodoo, asjatu maagia, mõttetu karjumine, sest tegelikult esindame just meie lihtsa ungarlase või eurooplase soove, unistusi ja lootusi.“

„Seetõttu ei juhtu miski iseenesest ja meil tuleb veel võidelda, palju võidelda. See võitlus viib meid selleni, et järjest enam puudutava arutelud Euroopas inimeste identiteeti, rahvast ja riikide õigust ise otsustada, “lisas ta. Orban rõhutas, et uusparempoolsete edu Euroopas sõltub inimeste intellektuaalsusest, enesekindlusest ja tugevusest. „Kõigepealt on meie poliitikal  tugevad vaimsed ja hingelised juured. Ja need, vähemasti Ungari poliitikas, on viimase tuhande aasta jooksul olnud põhimõtteliselt samad: eeskätt ungari rahva püsimine ja tema edasine areng“. Viktor Orbán rõhutas, et ei poolda ei rassilisist ega klassilist vastandumist, vaid hindab pigem riikliku koostööd, rahu ja loovust.

Peaminister kritiseeris Lääne-Euroopa poliitikas levivat väärnähtust, kus püütakse luua inimest, kes on oma kultuuri, rahvusliku, usulise ja soolise identiteedi minetanud. Uus aeg nõudvat uut inimest ja see uus inimene pole keegi muu kui homo brüsselicus,“ lisas ta. Orban juhtis tähelepanu asjaolule, et poliitika, mis lõhub loomulikku elukorraldust ning jagab võõrastele kogukondade eriõigusi on alati kaasa toonud barbaarsuse kasvu Euroopas.

Orban rõhutas rahvuskultuuri unikaalset rolli inimese kujunemisel. Ta rõhutas, et Ungari vaim on püsiv ja just tänu sellele jääb ka rahvas ellu. Peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et teatud riigid on otsustanud Euroopas kaugeneda kristlusest ja eemalduda oma rahvuslikest püüdlustest. Eksisteerib selge oht uskuda kahjulikke ebatõdesid, mida jutlustavad teatud hüpokraatlikud variserid. Palju räägitakse ühtsest Euroopast. Viktor Orbán märkis, et on ainult üks võimalus kuidas jääda ühtseks Euroopaks. „Vaid siis, kui me aktsepteerime üksteise erinevusi ja austame vastastikust suveräänsust, vaid siis kui me hoiame Euroopa riikide ja rahvaste vaba liitu, mitte Euroopa Liitu.“

Fideszi juht rõhutas, et oleme paraku juhitud plaani poolt, mis tahab rahvaid likvideerida ja luua teatud segapopulatsioon Euroopas. Oleme paraku teel finants- ja poliitilise impeeriumi  suunas, kes tahab seda plaani jõuliselt ellu viia, sõltumata hinnast ja tagajärgedest, mida me peame selle eest maksma. Pole saladus, et selle plaani taga seisavad Soros ja tema hulgalised MTÜ-d. Miljonid inimesed ahvatletakse kahetsusväärne olukorra tõttu Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse liikuma, et nõrgestada põlisrahvad ja anda nii halastamatu löök kristliku kultuuri pihta.
Viktor Orbán rõhutas, et Sorose kuritegelik plaan ohustab tõsiselt igapäevaelu turvalisust. Sagenenud on sisserändajate terroristlikud teod, suureneb kuritegevus ja kasvab naistevastane vägivald. „Me peame seda takistama, me peame oma riiki kaitsma. Kaitsma meie tööd, perekonda, julgeolekut, seadusi, saavutusi, kultuuri ja tulevikku. Me ei talunud Nõukogude impeeriumi ja me ei talu ka seda uut nö Sorose impeeriumit“

Ta tuletas meelde, et Fideszil on õnnestunud pälvida Ungari valijate usaldust:„Meie olime need, kes vahetasid üleminekusüsteemi põhiseaduse välja kaasaegse, euroopaliku ja isamaalise põhiseadusega. Me olime esimesed Euroopas, kes peatasid kurikuulsa nn mandri sisserännutee. Me kuulutasime välja töökohapõhise majanduse ja oleme loonud rohkem kui 700 000 uut töökohta. Me kehtestasime maksuvabastuse peredele ja viisime selle ka ellu. Me oleme teinud väga palju laste heaks. Me oleme oluliselt vähendanud riigi laenukoormust. Me oleme seisnud eakate väärikuse eest, oleme säilitanud pensionide väärtuse.“

Foto: kuvatõmmis Fideszi kodulehelt
Refereeris Urmas Espenberg

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/viktor-orban-ei-luba-sorose-segarahvastiku-plaani-rakendamist-euroopas/
________________
Kuidas luuakse segarahvastikku EL-is? Lugege SIIT.
M.I.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP