RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 31. oktoober 2011

Üks tont käib ringi mööda Euroopat

Ma ei pea siin silmas muidugi kommunismitonti, millega alustasid „Kommunistliku partei manifesti” 1848.aastal kaks habemikku noormeest, kuigi oma ideede poolest vabaduse ja võrdsuse osas on kommunismiideoloogia ja tänane EL multikulturalismiideoloogia vägagi sarnased. Aga üks tont käib mööda Euroopat sellegipoolest ringi – nimelt hirm koalitsiooni lagunemise ees.
Otsa selles küsimuses tegi 29.septembril avameelselt lahti E(NS)V Riigikogu liige Tõnis Lukas, kes ütles, et stabiilsusfondiga liitumise eelnõu poolt hääletamine nõuab temalt suurt tahtejõudu. „Ma pingutan selle nimel, et valitsuskoalitsioon ei laguneks, sest ma annan endale täiesti aru, et kui ma hääletan antud otsuse vastu praeguses olukorras, siis algab sellest koalitsiooni lagunemine,” märkis ta http://www.nommevalitsus.org/?p=8530 .
Päev hiljem hääletasid samas küsimuses Saksamaa Bundestagi (Liidupäeva) saadikud, kes toetasid euroala ajutise päästefondi EFSF suurendamist 440 miljardile eurole, kusjuures Saksamaa enda garantii tõuseb selles 211 miljardi euroni. Koalitsioon küll veidi kärises, kuid suutis siiski püsima jääda http://www.ohtuleht.ee/445804 .
Itaalia koalitsioonid on alati lühiajalised ja haprad olnud. Siiski tõttas Itaalia eile Brüsselile lubama hiljemalt 15. novembriks esitada üksikasjalik reformikava, mis näeb muuhulgas ette pensioniea tõstmist 67. eluaastani 2026. aastaks, riigi vara müümist ja töötajate vallandamise hõlbustamist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/el-i-tippkohtumine-andis-berlusconile-veidi-armuaega.d?id=60632641 .
Brittide olukord on muidugi tõsisem. Kuigi reakonservatiivid ähvardasid oma peaministrit mässuga, kui viimane ei korralda referendumit Euroopa Liidust väljaastumise küsimuses http://www.nommevalitsus.org/?p=8477 , õnnestus Suurbritannia peaministril David Cameronil siiski edukalt tagasi tõrjuda katse korraldada referendum Euroopa Liidust välja astumiseks. Kõigil tooridel, liberaaldemokraatidel ja leiboristidel oli käsk hääletada referendumi vastu. 483 parlamendiliiget täitsid käsku, 111 eiras seda. Enamuseks on vaja 372 häält http://www.nommevalitsus.org/?p=8529 . Põhjus sama, mis Eestiski, kus rahvaküsitlused näitasid selgelt, et enamus on EFSF-ga liitumise vastu. Ka Suurbritannias näitasid rahvaküsitlused, et Briti avalikkus on jõuliselt Euroopa Liidust lahkumise poolt. Sellest hoolimata märkis liberaaldemoraadist parlamendiliige (asepeaministriks on koalitsioonis liberaaldemokraat Nick Glegg) lord Oakeshott, et need „toori eurofoobid” on nii põikpäised, et ei hooli isegi koalitsiooni lagunemisest...  http://www.nommevalitsus.org/?p=8531
Eeltoodu valguses tundub, et taoline käsu korras hääletamine toimub kõikjal Euroopas ja vast
ainsad, kes koalitsiooni lagunemist Euroopas ei karda, on belglased, kes pole enam kui aasta jooksul suutnud valitsust moodustadagi, nii et tänavu 1.septembril pidas Euroopa Komisjon vajalikuks saata lähemal ajal Belgiale ametliku hoiatuse. Komisjon nimelt nõuab, et Belgias moodustataks kiiresti täielike volitustega valitsus. Aga mis neil seda valitsust nii vaja ongi, Brüssel dikteerib niikuinii oma tahet ülejäänud Euroopale, teatud mõttes arvestavad temaga ka nii Washington Moskva... http://www.nommevalitsus.org/?p=8452 .
 
28.oktoober 2011
 
Ahti Mänd

Read more...

Uue teooria kohaselt on mustad saamatumad, sest kardavad pedeks sõimamist

Võrdsuse dogmaatikud on välja käinud uue põhjuse miks olenemata asukohamaast näitab nn mustanahaliste kogukond alati halvemaid õpitulemusi võrreldes teiste etniliste gruppidega.
Uue vabanduse järgi kukuvad mustanahalised koolilapsed eksamitel läbi kultuurilise väärarvamuse tõttu, mille järgi on õppeedukus märk homoseksuaalsusest.
Jamaica õpetajate assotsiatsiooni juht Adolph Cameron ütles, et paljud poisid õpivad halvasti, sest kardavad, et kui nad näivad õpihimulised, vähendab see nende mehelikkust.
USAs, Inglismaal, Austraalias, Saksamaal, Brasiilias ja näiteks ka Aafrika mandril on nn mustanahalised kõige halvimate õpitulemustega etniline grupp.
Hiljutine raport USA Nebraska osariigi õpilaste õpitulemuste kohta ütleb, et kuigi keskmised õpitulemused näiteks kirjanduses paranevad, on need murelikuks tegevad matemaatika alal. Matemaatika teatavasti on innovatiivsete tehnoloogiate loomise alustalaks.
Raporti kohaselt suutis aasta jooksul vaid 19% nn afroameeriklastest täita või ületada matemaatikas miinimumiks seatud standardi ja latiionod 29% puhul. Valgetest lastest suutsid miinimumnõuded matemaatikas täita 69%. Test tehti 11. klassis õppivate õpilaste seas.
Murelikuks muudab see mitmeid uurijaid, sest valgete arv väheneb kiiresti, kuid arenenud majandus eeldab teatavasti teatud hulka kvaliteetset inimmassi, mis oleks võimeline looma ja hallata keerukaid tehnoloogiaid ja varustada tehased vajaliku hulga tööjõuga.
Ebakvaliteetsete inimeste(vähe suutlike, väheste oskustega)imbumine ühiskonda on kui vähkkasvaja, mis kindlalt tipneb allakäiguga. Antud juhul majandusliku ja kultuurilise suitsiidiga.
Enam kui saja aasta jooksul on kõik läbiviidud intelligentsusuuringud ning õpivõimekustestid näidanud nn musta rassi puhul madalamaid tulemusi võrreldes teiste rassidega ja seda olenemata sellest, kas test viiakse läbi Aafrikas, Jamaica saarel, Ameerikas, Aasias või mujal. See on julgemate antropoloogide sõnul ka põhjuseks miks me ei näe vaatamata musta rassi suurusele kerkimas nende loodud heaoluühiskondi rääkimata aastatuhandete möödmisest.
See on fakt, mida ei muuda olematuks paarikümne protsendi võimekus läbida matemaatika teste ega saa põhjendada vaid idividuaalsusega nagu ka mitte kartusega saada pede tiitel.
Uue väljakäidud vabanduse järgi  ei suutvat siis must rass, millesse kuulujate arvukus ületab tunduvalt europiidsesse rassi kuulujate arvu,  luua ühtegi kõrgtsivilisatsiooni, sest kõik nende liikmed kardavad edukuse puhul geiks tituleerimist.
Allikad: Fox 42 (Omaha), 20. oktoober, 2011, Delfi ja NSB
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

ALDO ROOMERE: TOLASID TOOTEV TOETUSGRUPP

Riigikogu tolvanid said hakkama järjekordse suursaavutusega – moodustati jalgpalli toetusgrupp! Hurraa, tublid rahvaesindajad, müts maha teie järjekordse hüpergeniaalse sammu ees! Ikka eemale, ära ja oma paksuseinalise heaolu müüride vahele, valgusaastate kaugusele tõeliste probleemide ja riiklike murede eest!
Mis kuradi riigi kogu, küsin ma? Pole enam oma riikigi, et s...iin midagi koguda peale üha hullemaks minevate maksude ja arvete, on vaid võõraste tallata antud territoorium, kus kõik on müügiks ja vähegi mõistuslik kuulub riiklikult mõrvamisele, sest mõistus sunnib ju mõtlema ja sellest võib midagi järeldada, järeldused aga ei pruugi valitsusele sugugi meeltmööda olla!
Nii kogunebki kodumaalt sundpõgenejate asemele lauslollus, koolid toodavad kirjaoskamatust ja elust võõrandumist, sest poliitikute naerusuised igapäevavaled raiutakse paratamatult ka õpikuisse. Eesmärgikindla ning loova tegutsemise hävitab labane fiskaalne onanism, tegudelt taandutakse sõnadele, sest propagandaloosungite loopijad saavad erakordselt kõrgeid honorare.
Kas neist arvukatest toetusgruppidest, mis kummitemplisaalis kunagi moodustet, ka mingit reaalset tolku on olnud? Ei viitsi selle üle arutlemagi hakata, sest silmaga näha on vaid meie riigi igapäevane allakäik, kuigi seltsimees Ansip meile berluskooniliku kivinäoga iga päev üha meeletumatest edusammudest pasundab. Toetusgruppide pidev tootmine aga tõendab veenvalt, et riigikogu tegelinskitel pole tegelikult tuhkagi tähtsat teha, seega otsivad nad, vaesekesed, meeleheitlikult mingitki asendustegevust, et igipikalt tühje tööpäevi sekundikski sisustada. Kuna tunnen endal kohustust neid vaeseid seltsimehi-naisi pisutki oma pisku mõistusega aidata, siis pakun välja veel mõned toetusgruppide ideed, et lugupeetud rahvaasemikud oma priske palga ikka ausalt välja teeniksid:
Seebimullide puhujate toetusgrupp;
Võõrvõimu eest võitluses langenute muldasängitamise toetusgrupp;
Jürgenliginägelikkuse toetusgrupp;
Tühikargamise kuluhüvitise toetusgrupp;
Püksitagumiku kuluhüvitise toetusgrupp;
Seelikutagumiku kuluhüvitise toetusgrupp;
„Tantsud tähtedega“ saatest seni väljajäänute toetusgrupp jne.
Ühtlasi pakun välja riigikogu kui meie esinduskogu senise nime kaotamise ja selle asendamise nimetusega „PEOST SUHU ELAMISE TOETUSGRUPP“, sest senined riigikogud on aastakümneid just peostsuhuelajate säilimise ja nende arvukuse pideva suurenemise eest ennastsalgavalt võidelnud.

Read more...

pühapäev, 30. oktoober 2011

Venemaal on majandus- ja poliitilises elus rakendusel idamaadele omane "riigimaks"

Pole saladust selles, et venemaal on majandus- ja poliitilises elus rakendusel idamaadele omane "riigimaks", ilma milleta pole võimalik hakkama saada - altkäemaks. Selle keskmist suurust peab väljaspoolt tulev investor kindlasti teadma ning ega selline info ka kohalikul elanikul mööda külge maha jookse. Tavad on tavad.
Värsket infot pistise keskmise suuruse kohta venemaal avaldas vene siseministeeriumi majandusohutuse ja korruptsioonivastase võitluse peavalitsuse ülem - politseikindral Denis Sugrobov. Tema sõnum oli pisut kurvavõitu. Nimelt on venemaal pistise keskmine suurus kasvanud poole aasta jooksul tervelt 10 korda, kasvades vaadeldava perioodi jooksul 300 000 rublast (ca 7 261 €) 3 milj. rublani (ca 72 612 €).
Esitatud info valguses tuleb ilmselt kaasa tunda investoritele, kes venemaale lähevad "suurt kala" püüdma.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Häkkerid paljastasid riigi nuhkvara

Chaos Computer Club on paljastanud  “seadusliku jälitamise” kurivara programmi, mida Saksamaa politsei kasutab. See on avastatud ja Chaos Computer Clubi-le edastatud anonüümseks jääda tahtnud isiku poolt.
Avastatud andmetest selgub, et Saksamaa jälitusorganite poolt kasutatav kurivara ei edasta vaid arvutis olevaid isiklikke infokillukesi, kuid avab ka kaughalduse teiste programmide allalaadimiseks ja käivitamiseks. Mõningad programmeerimisvead tagavad aga selle võimaluse nüüd kõigile, sest Chaos Computer Clubi  poolt kokku pandud uus antimoodul pakub “Bundenstrojaner light” nimelise kurivara juhtimise võimalust. Saksamaa multikulti võim ilmselt asjale hästi ei vaata, sest üks nuhkimisvõimalus läks jälle kinni.
Ka Eestis tasub nuhivastaste antivarade kasutamisele rohkem mõelda olukorras, kus liberaalvõim “meie huvide kaitsmise nimel” plaanib nuhkimist lihtsustada.
Allikad: minut.ee ja NSB
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

Texase kohal asub rahu valvama relvastatud droon

postitas doc ups-kogemata-vajutasin-päästikule osak. 0:57 30. oktoober, 2011
tehnolo Chuck Norris võib peatselt rahulikumalt magada - Texase kohal asub valvama uhiuus Shadowhawk MK-III droon. Kaitseministeeriumi eelarvest ilmunud lennumasin on reklaamikohaselt kõlbulik nii militaarülesanneteks kui korrakaitseks. Tootjafirma Vanguard Defence Industries esindaja sõnul võib drooni pardale panna erinevaid relvasüsteeme - korrakaitsjad eelistavad mittesurmavaid lahendusi: nii elektrišokirelv kui plastkuulid võtavad vahistatava silma valupisara. Lisaks nendele võib korralekutsumiseks kasutada vajadusel ka 37-40mm granaadiheitjat või 12 kaliibriga pumppüssi, millel lasersihik täpseks tulejuhtimiseks.
Allikas: http://minut.ee/
_____________________
Eesti ja EL-u võimureile hea uudis!
M.I.

Read more...

laupäev, 29. oktoober 2011

Vene sõjatööstus libiseb allakäigutrepist allapoole üha suurema kolinaga

Vene sõjatööstus libiseb allakäigutrepist allapoole üha suurema kolinaga. Käesoleval aastal on mitu uudist maailmameediasse paiskunud, millest nähtub vene sõjatööstuse allakäik ning jõutud on suisa drastiliste ettepanekuteni vene relvatööstuse ajaloos, kus kõrged sõjaametnikud pakuvad häbenematult välja mõtte, et vene armeele peaks ostma ehk hoopis välismaist sõjatehnikat, sest enda toodetud tapariistad ei ole piisava kvaliteediga ega vasta tänapäeva tapatöö tegemise nõuetele. Mistralit pole ilmselt siinjuures mõtet enam mainidagi.
Värskeim uudis sellest vallast puudutab uhiuusi soomustrantsportööre BTR-90 (БТР-90). Toimeskeem nende masinate osas on tüüpiline viimasel ajal vene armees ja vastavates riigitellimustes toimuvaga. See tähendab seda, et vene sõjaväe juhtkond keeldub neid oma armeele tellimast, edastas Interfaks. Ja seda hoolimata asjaolust, et vene armee ümberrelvastamise asjus on ette võetud tohutud plaanid, tõsi - esimesi osasid sellest ümberrelvastumise plaanist pole venelased suutnud täita. Lisaks kõigele muule lööb tekkinud olukord kõvasti vastu näppe vene sõjatehastele (nende eeldatavale rahakotile) ka sedapidi, et üha enam jäävad nad ilma ka välismaistest tellimustest.
VPK (voenno-promõslennoi kompanii) peadirektor Dmitri Galkin sõnas kurvastusega  Interfaksile, et: "Iga välismaine (potentsiaalne - BHR) tellija tunneb ennekõike selle vastu huvi, kas vastav relvakomponent on võetud müüjakompanii kodumaise armee relvastusse. Ja kui seda ei ole, siis sellise relvasüsteemi mahamüümise perspektiivid on minimaalsed"
*** vt. ka neid artikleid:* Lühidalt - 06.10.11 - ... Vene kõrgeimad sõjaametnikud on tüdinenud vene sõjatööstuse madalseisust ja mahajäämusest ning on kasutusele võtnud "piitsa" taktika sarjast "piits & präänik". See taktika peegeldub ...
* Manduv venemaa
- ... enda sõjatööstuse toodang, tankid "Arjun". Katsetused lõppesid vene tankide jaoks läbikukkumisega. India tankid ületasid ...

Allikas:  http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Kristlaste diskrimineerimine Euroopas on tõusuteel

Gudrun Kugler 

Austria advokaat Gudrun Kugler juhib organisatsiooni, mis kannab nime Observatory on Intolerance and Discrimination against Christians. Tema mõttekoda avaldas hiljuti raporti diskrimineerimisest Euroopas. MercatorNet uuris tema vaateid meie kontinendi sekulariseerumisele.

Miks te selle raporti koostasite?

Meie eesmärgiks on võrdsed õigused kõigile, mitte ainult kristlastele. Religioonivabadus on Euroopas ohtu sattunud. Privaatsuses võivad inimesed palvetada ja mõelda nagu soovivad, ent avalikus ruumis kohtame üha enam piiranguid. Oleme kõik teadlikud, et sallimatust ja diskrimineerimist kohtavad nii juudid kui ka moslemid. Ent selle all kannatavad ka kristlased, hoolimata sellest, et nad moodustavad ühiskonnas nominaalse enamuse. Loodame, et selle üha süveneva probleemi teadvustamise nimel töötamine kujutab endast esimest sammu lahenduse suunas. Meie uuringu tulemused on meie kodulehel kättesaadavad poliitikuile, kodanikeühendustele, ajakirjanikele, religioossete ühenduste juhtidele ja kõigile asjast huvitunuile.

Millised on teie raporti kohaselt peamised kristlaste diskrimineerimise vormid Euroopas?

Uurisime seda nähtust ja leidsime mitmeid problemaatilisi valdkondi nii Euroopas kui lääne kultuuriruumis üldiselt:

  • sõnavabadus, eriti kristlik arusaam inimisikust, usust ja moraalsusest;
  • südametunnistuse vabadus, teiste hulgas meditsiinipersonali, kristlike õpetajate ja kohtunike puhul;
  • vanemate esmane õigus kindlustada, et nende laste haridus oleks kooskõlas nende endi religioossete ja filosoofiliste veendumustega;
  • vihakuriteod isikute ja vara vastu, pühaduseteotamine ja vandalism;
  • kristlike sümbolite avalikust ruumist väljatõrjumine;
  • kristlastest negatiivse kuvandi kujundamine meedias;
  • diskrimineerimine töö saamisel ja ametiredelil edutamisel usuliste veendumuste pärast.

Vihakuritegude ja anti-diskrimineerimise alane seadusandlus põhjustab tihti ise diskrimineerimist kristlaste suhtes, pirates olulisel määral nende sõnavabadust, südametunnistuse vabadust ja lepinguvabadust.

Kas tõesti levib kristalste diskrimineerimine Euroopas, mis on olnud sajandeid kristluse kants?

Aastast 2005 oleme seisnud aktiivselt kristlike väärtuste taaskinnitamise eest olukorras, kus toimub ühiskonna kiire dekristianiseerimine. Kuuleme pidevalt kristlaste diskrimineerimise juhtumitest, kuid neid ei mainita pea kunagi inimõiguste alastes aruteludes. Seepärast asutasimegi oma organisatsiooni.

Kas sallimatust kristlaste suhtes ja kristlaste diskrimineerimist võiks nimetada juba kristianofoobiaks?

Mõiste “kristofoobia” võttis esimesena kasutusele ortodoksest juudist õigusteadlane Joseph Weiler. ÜRO võttis selle kasutusele “kristianofoobia” vormis ning seda mõistet on kasutatud enam kui 20 dokumendis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) eelistab mõisteid “sallimatus” ja “diskrimineerimine”. Sallimatus tähistab ühiskondlikku probleemi, mis ilmneb nt kristlike sümbolite avalikust ruumist väljatõrjumises või kristlike vaadete avalikus naeruvääristamises. Diskrimineerimisel on aga õiguslik aspekt. See võib seisneda nt kristlasest kandidaadi kõrvaleheitmises tema usu pärast või kellegi vallandamises seepärast, et ta kannab krutsifiksi ⎯ nagu on juhtunud nt Inglismaal.

Meie eelistame rääkida pigem sallimatusest ja diskrimineerimisest kui kristianofoobiast, sest sõna “foobia” tähistab “irratsionaalset hirmu”. See ei ole aga probleemi juurpõhjuseks. Siiski on kõnealuste terminite deskriptiivne tähendus sama.

Kas sallimatus kristlaste suhtes on Euroopas kasvuteel?

Nii arvame mitte üksi meie, vaid ka nt OSCE. Suursaadik Janez Lenarcic, kes on OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Osakonna juhataja, on öelnud: “Sallimatus kristlaste suhtes ja nende diskrimineerimine avalduvad erinevates vormides üle terve OSCE ala. Kristlaste õiguste rikkumine või mittetunnustamine on tõsiseks probleemiks piirkondades, kus kristlased moodustavad vähemuse, ent kristlastele võib ühiskondlikust elust kõrvaletõrjumine ja nende marginaliseerimine osaks saada ka seal, kus nad moodustavad ühiskondliku enamuse.”

Meil ei ole Euroopa kohta täielikku statistilist teavet, ent meieni jõuab üha enam teateid sallimatuse ja diskrimineerimise juhtumitest. Nt on Saksamaal üha enam rünnakuid kirikuhoonete vastu, ent neid ei klassifitseerita usuvägivalla aktidena. Kui vandalismi objektiks osutuvad aga sünagoogid või mošeed, siis on lugu vastupidine ning meedia hoiatab meid kasvava sallimatuse eest juutide ja moslemite suhtes.

Teiselt poolt lahte pärineb üks huvitav uuring: 2009. aasta jaanuarikuu küsitlus näitas, et rohkem kui neli viiesti kirikuskäijast (84%) arvas, et usuline sõnavabadus ja usuliste veendumuste kohaselt käitumise vabadus on Ühendkuningriigis ohustatud. Sarnane proportsioon vastanutest (82%) leidis, et on üha keerulisem elada kristlasena aina sekulariseeruvas riigis.

Ka Cherie Blair, brittide ekspeaministri abikaasa, ütles mitte kuigi ammu: “Kuhu te ka ei vaata, kõikjal suletakse kirikuid; tihtipeale kristlasi marginaliseeritakse ja usk on midagi sellist, millest ei peeta enam kombekaks avalikult rääkida.”

Kas te ei karda, et liialdate? Kristlaste olukord paljudes teistes maailma paikades on ju märksa hullem.

Ebaõiglust siin ei saa võrrelda ebaõiglusega nt Põhja-Koreas, Indias või Pakistanis. Sealsed kristlased, kes kannatavad vihase tagakiusamise all, on meile suureks eeskujuks. Samas on usuvabadus Euroopas raskelt võidetud saavutus, mida ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. Selle elushoidmine vajab tõsist pingutust, et Euroopa kristlik iseloom kaotsi ei läheks.

Kes on nendes riikides toimuva diskrimineerimise eest vastutav?

Mulle näib, et ajakirjanikud ja poliitika kujundajad on sageli märksa anti-kristlikumalt meelestatud kui nende kaaskodanikud. Ent just nemad kujundavad ühiskondlikke hoiakuid. Oleme tunnistajaks sellele, kuidas kristlasi kirjeldatakse avalikkuse ees üha tihemini “homofoobidena”, seksistlikena, sallimatuina ja eluvööraina.

Miks on kristlaste suhtes kujunenud selline negatiivne hoiak?

Kristlus ja rist on pidevaks erimeelsuste allikaks. Krutsifiksid ja muu religioosne sümboolika tuletavad inimestele  meelde, kuidas peaks elama. Samuti on kristlased viimaseks takistuseks püüdluste ees realiseerida selline nägemus sekulaarsusest, milles valitsev poliitiline korrektsus piirneb totalitarismiga.

Kas ennustate kristlaste tagakiusamise elluäratamist Euroopas?

Jah, kuid mitte sellisel moel, nagu see esines Rooma impeeriumi või kommunismi ajal. Siiski on olemas selged märgid, et vaenulikkus usu vaba ja avaliku väljendamise suhtes on kasvuteel. Kristlased on üha marginaliseeritumad ning aina tihemini sattuvad nad oma usu tõttu kohtupinki. Seega on alust arvata, et oleme suundumas veretu tagakiusamise poole.

Kas kristlased on toimuvast teadlikud?

Kristlaste juhid on kindlasti mures. Fakt, et OSCE on probleemi tunnistanud näitab, et tegemist ei ole pelgalt asjast huvitatute subjektiivse ettekujutusega, vaid tegelikkusega.

Mida soovite oma ettevõtmisega saavutada?

Esiteks soovime, et poliitikud, õpetajad ja ajakirjanikud teadvustaksid, et sallimatus kristlaste suhtes ja nende diskrimineerimine on Euroopas reaalne ja tõsine probleem. Samuti püüame tõsta vastavat teadlikkust rahvusvahelistes organisatsioonides. Hiljuti publitseerisime viis aastat ettevalmistatud raporti, et dokumenteerida see probleem ja esitada poliitiliste otsuste langetajaile ümberlükkamatud faktid.

Mida saavad kristlased teha?

Ennekõike probleemist rääkida. Paljud Euroopa kristlased ei mõista, et oma tõekspidamiste kaitsmine on üks võimalus seista väetite, puudust kannatajate ja kaitsetute eest. Tõepoolest, selles mõttes kujutab oma demokraatlike õiguste eest seismine endast iseeneses kristliku halastuse tegu. Selle asemel, et vaikselt taanduda, peame leidma inspiratsiooni neist vendadest ja õdedest, kes vapralt vägivaldse tagakiusamise all kannatavad.

Kristlased peavad leidma julguse seista avalikus elus vastu religioonivabaduse piiramise püüdlustele. Olles religioonivabaduse õõnestamise ambitsioonide elluviimise tunnistajaks peaksid kristlikud juhid ja ilmikud märksa selgemalt ja julgemalt sõna võtma. Ütlematagi on selge, et peaksime kõik olema tõelised kristlased, kes kuulutavad Evangeeliumit ilma hirmu ja vale-alandlikkuseta. Eelarvamusi saab haihtuma panna vaid läbi sõbraliku ja lugupidava dialoogi.

Dr Gudrun Kugler tegutseb advokaadina Viinis, Austrias, ning on organisatsiooni nimega Observatory on Intolerance and Discrimination against Christians asutaja. Ta on nõunik Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuuri juures tegutseva Põhiõiguste Platvormi (Fundamental Rights Platform of European Union’s Fundamental Rights Agency) juures. Intervjuu avaldati algselt portaalis MercatorNet.
Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=118

Read more...

EESTI MEEL: Oi bürokraadi keeleilo!

Kellel on tarvis loomemajandust?

Esimest korda kuulsin loomemajandusest mullu, ja see sõna jõudis minuni pigem poliitika kui loometaustaga isiku suust, inimeselt, kes ise lõputult tähtaegade ja võlgadega maadleb. Nimelt ütles ta siis ajalehele:
"Hetkel ei ole lihtsalt kuigi lihtne loomemajanduses hakkama saada. Praegusel keerulisel ajal on meilgi raha saamata."
Sõnaraamatud teavad sõnu, nagu 'piima-' ja 'kodumajandus' (vastavalt piimandus ja kodundus), mitte aga sõna 'loomemajandus' (loomendus). Ja muide, Hellar Grabbi on soovitanud loome/'loomingu/loomise' kõrvale sõna vilje, mis keeleteadurite poolt väärtustatud sõnavarast seni puudub, ent tundub ju hüva ja arusaadav ka ilma tarkade suunisteta. Kas 'loome(maja)ndus' on sama hea uudissõna?

Seletamisel leiame ehk abi meie kõigi kulul tegutsevalt kultuuriametnikkonnalt, kes on selle kohta veebi riputanud filoloogilist aukartust äratava oopuse:
Kultuuriministeerium Valdkonnad > Loomemajandus
"Kultuuriministeeriumi eesmärk loomemajanduse arendamisel (!) on tõsta (!) kultuur erinevate (?) poliitikate keskmesse, soodustada ettevõtlusalast aktiivsust loovsektorites, luua loovettevõtetele tegutsemiseks soodne keskkond ja aidata kaasa võrgustike (?) tekkele, hoogustada kultuurieksporti (!) ning tähtsustada (!) kultuuri rolli piirkondliku konkurentsivõime tõstmisel (!)" (Edasi vt siit!)
Et vähem targutada, eestindagem too bürokraatlik keelemöga:
Me siin ministeeriumis oleme Brüsseli õnnistuse ja abiga leiutanud uue valdkonna, mille eest igapidi hoolitseda, st paberit määrida ja raha jagada, ning tõestada enda edumeelsust ja kinnitada veelkord kohaliku kultuuribürokraatia vajalikkust.
Loomendus kui majandusharu (inglk economy of culture, cultural economics) on välmitud Brüsseli kvalifitseeritud eurokraatide ajudes ja see oli vajalik ennekõike formaadina, EL-i aruandluse uue lahtri täiteks. Sestap peab see mõiste nüüd olema meilegi ülioluline, et võiksime arenenud kerjakunsti (projektikirjutusoskusele rajatud majandamise) raamistikus euroraha uusi juurdevoolu-kanaleid avada.

Veel üks kantseliidi leiutis on abstrakse tegevuse mitmuse juurutamine keelekasutusse: t e g e v u s e d  ja  p o l i i t i k a d  peavad jätma mulje esiteks tähtsate kontoriametnike toimekuse, nende tegevuse agaruse kohta, teiseks ka mulje nende tarmukast, laiahaardelisest poliitikast, isegi kui peale mugava oleskelu ja paberimäärimise muud midagi ei toimu. Poliitika(te) all mõtlevad riigiametnikud aga kõigest tegevuskava(sid) ja hoopiski mitte riigiasja ajamist, mis on selle sõna tegelik tähendus.
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/

Read more...

reede, 28. oktoober 2011

Barroso optimism ei suutnud eurorealiste nakatada

Euroopa Parlamendis toimus arutelu riigijuhtide poolt euroala kriisiga seoses saavutatud kokkulepete teemal. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso (Euroopa Rahvapartei) nägi selles liikumist kriisi lahendamise poole, kuid Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni esimees Jan Zahradil (Tšehhi, Kodanike Demokraatlik Partei) ei olnud nii optimistlik.


Ma suudan näha mõningaid häid asju selles paketis, milles lepiti kokku eilsel tippkohtumisel. Üks nendest headest asjadest on see, et me kõik toetame tasakaalus eelarveid. Ma ainult ei tea, kuidas see võetakse vastu nende poliitikute poolt, kes on andnud pistist oma rahvastele ülekulutamisega.

On ühtlasi ka halbu asju, mis sellest tippkohtumisest välja tulid: suurel hulgal nii era- kui ka avaliku sektori vahendeid valatakse võlgade väljaostmisse. Teised võlad kirjutatakse lihtsalt maha ning luuakse võlakirjaliit. Me oleme tohutu fiskaalülekande alguses, millist me ei ole näinud kunagi varem oma ajaloos. See on pretsedenditu samm Euroopa Liidu ajaloos.

See tekitab tohutu koorma Euroopa Liidu majandusele – majanduskasvu kaotus, rahvusvahelise konkurentsivõime kaotus; see on see, mida võib oodata.

Aga need tagajärjed ei saa olema vaid majanduslikud. Veelgi hullem on see, et eurotsooni päästmise poliitilistel ja sotsiaalsetel tulemitel saab olema kõrvalmõju teistele, elujõulistele ja tegelikku väärtust loovatele strateegiatele ja ettepanekutele – nagu näiteks ühisturu lõpuni viimisele.

See on põhjus, miks mul oli hea meel näha, et pühapäevane ülemkogu andis uuesti lubaduse see ära teha.

Me ei tohi lasta ühisturul lihtsalt moest välja langeda sel ajal, kui me üritame päästa ühisraha.

Mina esindan seda poliitilist fraktsiooni, kus on kõige rohkem eurotsooni mittekuuluvaid liikmeid. Täna on meil euro osas kokkulepe, mis tuleb kasuks selle seitsmeteistkümnele liikmele – kuid ma rõhutan, et üksnes ajutiselt. Pikemas perspektiivis ei ole see ei jätkusuutlik ega ka kaitstav.

Tänane eurotsoon ei teeni kõiki oma seitsetteist liiget, vaid ainult väheseid. Sellise eurotsooni puhul on ainsaks vastuseks selle koomale tõmbamine.

Me peaksime ühtlasi lubama eurotsooni mittekuuluvatel liikmesriikidel, sellistel nagu minu kodumaa Tšehhi Vabariik, otsustada uuesti, kas nad soovivad selle liikmeks astuda. Meie panime ennast oma ühinemislepinguga kirja rahaliitu, mitte ülekandeliitu või võlakirjaliitu. See on see suur põhjus, miks Tšehhi peaminister soovib korraldada rahvahääletuse selles asjas. Mina toetan täielikult teda.

Et otsad kokku võtta – kuhu me oleme nüüd jõudnud?

Me oleme tulnud välja kulukate ja ajutiste lahendustega. Vabandage väga, härra president, aga see ei anna mingit põhjust optimismiks. Kõik mida te eile tegite oli lamamistoolide ümberpaigutamine Titanicu tekil.

Vaata ka
Barroso idee hävitaks Euroopa panganduse
Kesk-Euroopa konservatiivid näitasid õiget suunda

Read more...

LEONHARD PALLON: Milleks meile Õiguskantsleri institutsioon?

Saada sõbrale

Põhiseduse kohaselt:
§ 1. Õiguskantsleri ülesanded
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.

Õiguskantsleril on oma tegevuse läbiviimiseks 50-st inimesest (tippjuristid??) koosnev kantselei, mille palgafond on üle 1 miljoni euro aastas. Kas nad õigustavad oma ülalpidamist? Mida me oleme kuulnud Õiguskantsleri kantselei tegevusest? Mitu Põhiseadusele vastuolus olevat seadust on 50 Õiguskantsleri kantselei kõrgelttasustatud juristi välja toonud? Kas kodanikud ise on kalleid kohtuinstantse läbides saavutanud Riigikohtult otsuseid seadusesätte Põhiseadusega vastuolus olevaks rohkem kui Õiguskantsleri kantselei? Kaks Õiguskantslerit leidsid, et riigikogulaste osalemine RAS-de juhatustes/nõukogudes REAHA EEST on Põhiseaduse vastane... ja tulemus näitab, et Õiguskantsleri arvamusega KÕRGEM JUHHTKOND ei arvesta - Õiguskantsleri kantselei koos Õiguskantsleriga on tühi koht!!

Seadusi vormistab ja võtab vastu Riigikogu - seadusandja. Seadusi valmistab ette Valitsus (Justiitsministeerium). Kuidas on siis lood meie seadusandlusega? Ammu on selge, et juriidilise hariduseta inimestel pole mõtet seadusi lugeda - nagunii ei saa seadustest aru. Kurb lugu on see, et seadustest ei saa üheselt aru ka uurijad, prokuratuuri ja kohtute juriidilise kõrgharidusega spetsialistid - mille muuga saab seletada paljude esimese astme (Maakohtud) ja teise astme kohtute (Ringkonnakohtute) otsuste muutmist Riigikohtus. Arvestades veel sellega, et:
1.Riigikohus ei võta kõiki kaebusi menetlusse - ning ei peagi põhjendama, miks.
2. Paljud kaebajad surevad enne ära kui jõuavad kadalipu Riigikohtuni läbi käia.
3. Kohtute riigilõivud on nii suured, et viivad kohtus õiguse nõudja pankrotti - nii ei jõuagi Riigikohtuni välja.
4. Suur osa kaebajatest ei jõua kohtuteed (advokaatide kallis teenus) kinni maksta.
5. Mõne Seaduse sätted on tehtud Põhiseaduse sätteid eirates sellised, mis välistavad edasise õiguse nõudmise ja sunnib Kohtuid kuritegusid seadusepärasteks tunnistama.
Põhiseaduse järgi peab Õiguskantsler jälgima seda, et seadused vastaksid meie Põhiseadusele. Mille eest makstakse Õiguskantsleri kantseleile palka? Arvata võiks, et seaduste vastavuse Põhiseadusega jälgimise ja kontrolli eest. Õiguskantsler oma kantseleiga sellega hakkama ei saa. Miks? Kas sellepärast, et on tööl kehvad juristid? Tundub, et Õiguskantsler on ainuke jurist oma kantseleis.
- Üle 5 aasta trahvis Falck bussijäneseid. Õiguskantsleri arvamuse järgi oli kõik korras. Ometi riigikodanike poolt Riigikohtusse pöördumise järel leiti, et trahvija tegutseb aastaid Põhiseaduse vastaselt.
- Üle viie aasta maksti Parkimistrahve. Mitte Õiguskantsler, vaid riigikodanik läks Riigikohtuni välja - ja Riigikohus tunnistas Parkimistrahvid Põhiseadusega vastuolus olevateks.
- Kaks Õiguskantslerit (ka riigikodanike korduvate näpunäidete põhjal ajakirjanduses) on leidnud, et raha eest riigikogulase osalemine ettevõtete juhatustes-nõukogudes on Põhiseaduse vastane. Ja tulemus? Seadusandja (RK) saatis Õiguskantslerid kukele -ja sinna nad läksidki.
Seadusandja ise ei pea lugu Põhiseadusest, Põhiseaduse järelevalvest ega enda poolt vastuvõetud seadustest (telefoniga rääkimine autoga sõites). Kas Valimisseadus on kooskõlas Põhiseadusega? Õiguskantsler leiab, et on. Põhiseadus ütleb, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
Kas valimised on ikka ühetaolised - kui üksikkandidaat peab ise maksma kautsjoni ja tegema oma raha eest valimiskampaania, parteid saavad aga selleks raha riigieelarvest?
Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui mõnede puhul (parteide liikmed) kantakse kandidaatide hääled üle teistele valitavatele isikutele; teiste (üksikkandidaatide puhul) häälte ülekandmist ei toimu.
Valimised pole ühetaolised, kui parteide hääled summeeritakse ÜLE KOGU vabariigi, üksikkandidaatidel läheb arvesse ainult ÜHE ringkonna hääled.
Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui üksikkandidaat peab koguma isikumandaadi jagu hääli, samas partei-liikmetest kandidaadid ainult 10% saab Riigikogusse isikumandaadiga, 90% partei kandidaatidest saavad Riigikokku parteinimekirja alusel häältega manipuleerimisel.
Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE kui 250 häälega partei liige osutub valituks Riigikokku(parteinimekirja eelistus), teine kandidaat aga ei osutu valituks ka 3000 häälega.
Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE valimine, kui partei EIRAB VALIJA TAHET ja kannab üle ühtede kandidaatide hääled OMA TAGATOA ÄRANÄGEMISEL teistele kandidaatidele - valijalt luba küsimata.
Valimisliidud pole küll lubatud Riigikogu valimistel, kuid.... kui seadus lubaks luua Riigikogu valimistel MTÜ Valimisliit üksikkandidaatidest oleks see MTÜ (nagu Partei). Kas siis kanduksid ka üksikkandidaatide kogutud hääled üle kogu riigi ühte ühiskandidaatide ühiskatlasse?
Kas meie seadused Põhiseadusega vastavuses? Kaugel sellest. PS § 15: Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õiguskantsler leiab, et see õigus on tagatud!! Kuid 70-80% meie elanikest EI SUUDA kohtusse pöörduda, kuna riigilõivud on nii kõrged ja advokaatide õigusabi hinnad nii kõrged. Õigus on - kuid õigust realiseerida on võimatu.
Näide muust (sadadest...? seaduste paragrahvidest?). seadusandlusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine.
(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:...
(3) Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes.
(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Mida see siis tähendab?
Kohus saadab kutse kohtusse ilmumiseks. Kutse saaja on parajasti komandeeringus, välismaal, reisil..., kutse kättetoimetamise ajal kedagi kodus pole ja kohtukutset kätte ei saa. Avaldatakse teade „Ametlikes Teadaannetes“ (AT) kohtusse ilmumise kohta ( või avaldatakse teade Tagaseljaotsusest suure summa väljamõistmise kohta). Kohtukutse -Tagaseljaotsus loetakse kätte toimetatuks ja otsus jõustub peale „Ametlikus Teadannetes“ avaldamist. Kohtutäitur võtab suure summa pangaarvelt või müüb teie kinnisvara maha - kaevata pole kuhugi.
Teade avaldati „Ametlikes Teadaannetes“ ja loetakse, et Teie olete teate kätte saanud ja otsusega nõus. Mis siin imelikku on? Milles on seadus vastuolus Põhiseadusega? See SEADUSESÄTE KOHUSTAB tegema teatud tegemisi - kuid Riik ega Põhiseadus ei garanteeri nende kättesaamise võimalusi oma kodanikele. Mida siis Riik ja Põhiseadus ei suuda garanteerida selle seadusesätte täitmist IGA RIIGIKODANIKU POOLT??? Ametlike teadaannete LUGEMISEKS PEAB RIIK garanteerima: 1. Igal riigi perel on ARVUTI, MILLEST LUGEDA AMETLIKKE TEADAANDEID.
2. IGAL PEREL on arvuti, milles on ka internet. Igas Eestimaa paigas Kolkametsast Kaikaküla ja Kükitametsa puude vahele on INTERNET alati KÕIGILE KÄTTESAADAV.
3. Ka Kohtute ja muude ametiasutustega MITTEPUUTUV inimene ON KOHUSTATUD JA LOEB IGA PÄEV Ametlikke Teadaandeid (AT). See seadusesäte kohustab selleks IGA EESTI inimest lugema internetist „AT“. Neid tingimusi meie RIIK ei suuda tagada (arvuti, interneti olemasolu IGAS PERES, internetilevi kättesaadavus kogu Eestis, igapäevane AT lugemine IGAS PERES). Õiguskantsler leiab, et RIIK GARANTEERIB sellis võimaluse KÕIGILE ELANIKELE.
Kas see Põhiseaduse rikkumine teeb kahju Eesti elanikkonnale (lähtudes sellest seadusesättest)? On juba aastate jooksul inimestele alusetult kahju teinud ja teeb ka edaspidi.
Näide 1. Suli nõuab Teilt suurt summat raha ja paneb Kohtule Teie aadressiks aadressi kus ta teab, et Teid ei ole (või võtab kohtukutse vastu tema kaasosaline). Või esitab Kohus kutse „AT“ (mida te ei saa lugeda, sest pole arvutit, puudub inernet või ei loe iga nädal „Ametlikke Teadaandeid“. Kohtusse Te ei ilmu (sest kohtust ei tea Te midagi).
Kohus teeb teate Tagaseljaotsusest ning Kohtutäitur võtab rahasumma Teie pangaarvelt maha. Kohus väidab - Mis sellest, et elasite Tallinna asemel Karksi-Nuias, kohtukutse võtsite ikka Teie vastu - mis sellest, et Teie nimi on Lepp aga kutsele kirjutas alla Kasepuu. - Ts.asi nr 2-05-16681. Kohtutäitur võttis pangaarvelt maha viimse sendini iga laekuva summa (13 000 EEK-i), töötul polnud võimalust raha puudumisel Kohtutäiturit kohtusse kaevata. Millest pidi töötu elama, kui ka tööle asudes võttis kohtutäitur IGA LAEKUVA SENDI tema pangaarvelt maha. Teil pole kusagil midagi vaielda, sest kõik on Kohtu seisukohalt ametlikult ja seadust järgides tehtud. Kohtusse andnud endine tööandja „kasvatas“ summa 100-lt EEK-ilt poole aastaga 13 000 EEK-ile.
Näide 2. Teilt varastati 1997.a. pass. Passi varas, kasutades Teie passi, ostis telefoni ja kasutas seda. Teie tegite kohe ühe avalduse politseisse passi varguse kohta, teise politseiosakonda avalduse (Teilt varastatud passiga) võltsitud lepinguga telefoni ostmise ja kõnede kohta selle telefoniga. 2011.a. võtab Kohtutäitur Teie pangaarvelt Tagaseljaotsuse põhjal maha 1 200 Euri. Tuleb välja, et Tagaseljaotsus oli 2005.a. - Teilt varastatud passiga lepinguga ostetud telefoni eest - millest Teil polnud halli aimugi.
Kohus teatab Teile rahulikult: otsus on vastu võetud kehtiva seaduse kohaselt - nii kohtukutsed kui Tagaseljaotsus avaldati „Ametlikes Teadaannetes“. Pole tähtis, et Politsei kinnitab teilt passi varastamist ja varastatud passiga telefoni ostmist-kasutamist. Pole tähtis kas Kohus tunnistas passi varguse ja võltsisiku poolt tehtud lepingu õigeks - 2005.a. oli siis esitatud paberite järgi otsus õige.
Pole tähtis, et Kohus tunnistas seaduslikuks Teilt ebaseaduslikult raha võtmise. Koht otsusega võetakse Teie raha ära teo eest, milles Te ise osaline polnud. Kõik on MEIE SEADUSE JÄRGI õige. - Ts.asi nr. 2-05-6746
Tegemist on heade Seadus-õigus-kohtu tegevusega, mille eest meie inimestel kaitset pole. Tegelikku õiguskaitset saab alati teises ilmas - pöördudes Issanda Jumala poole. Mille eest siis Õiguskantsleri kantseleile nii suurt palka makstakse? Väga lihtne. 50 tugitooli poleerimise, seadusandluse kontrolli mittesekkumise eest, erikooli sisekorraeeskirjade, osade seaduste eelnõude lugemise ja arestikambrite sanitaarseisundi kontrollimise eest. AGA.... SEADUSTE Vastavuse kontroll Põhiseadusega??? See pole tähtis. Kui palju selliseid Kohtute lahendeid süsteemis SEADUS-ÕIGUS-KOHUS kohtute õiglasi otsuseid üldse on? Sada? Tuhat? Milleks siis meile rahaliselt kallist Õiguskantsleri Kantseleid ülal pidada? Piisaks ainult Õiguskantslerist.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

Raun: Hiina võttis Euroopa hälli jõuliselt kaitse alla

SI-311

Saanud Brüsselis kõhutäie röstitud kammeljat spinatiga ning kolmese sorbetivaliku, leppisid Euroopa riikide juhid vastu tänast hommikut kokku, et seavad oma jätkusuutlikkuse-lootuse kolmejalgsele võluelevandile "rekapitaliseerimine", "fondivõimendus" ja "restruktureerimine". Kavas on pankade rekapitaliseerimine, peaaegu juba ametlikult päästefondiks ehk õlekõrreks nimetatud Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võimendus ja erasektori võlgade restruktureerimine.

Tekst: Mait Raun

Ametlikult nimetatakse täna hommikul sündinud kokkulepet "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises". Esimesed üleöö laekunud leevendusrahad paisatakse Kreekasse, mis on Euroopa kultuuri häll ja rahaühiku "euro" tunnusmaa. Kreeka kahe-eurosel mündil on kujutatud Europe röövimist.

Öise päästeplaani sisu

Sündinud plaani järgi nõustusid Kreeka võlakirjade omanikud VABATAHTLIKULT korstnasse kirjutama 50 protsenti võlakirjade väärtusest, mis tähendab 100 miljardit eurot. Pankadelt nõutakse põhikapitali suurendamist üheksa protsendi võrra, et luua puhver potentsiaalse kahjumi puhuks. Pangad vajavad 106 miljardit eurot, et need nõuded täita. Selleks on aega 2012. aasta juunini. 440 miljardi euro suurune EFSF hakkab saama lisaraha ja -võimu nii, et luuakse uus finantsmehhanism, mis "tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta".

Kõik see vähendab Kreeka võlakoormat 150 protsendilt 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ehk siis ka pärast neid drakoonilisi samme, mis paiskavad kapitalismi kummuli, jääks võlakoorem väga suureks, ületades ka koguprodukti.

Ning see on ainult Kreeka. Järge ootavad Portugal (mille 2002-2004 laskis auklikuks peaminister José Manuel Barroso, kes alates 2004. aastast juhib Euroopa Liitu), Hispaania, Itaalia.

Eelnes kurb nädalalõpp

Teatavasti jäi möödunud nädalavahetusel "Kreeka päästeplaan" sündimata ning kokkusõitnud riigipead tundsid end ebalevalt ja mõttetult, kuna ilmnes kibe tõde, et rahakontod on Euroopas tühjad ja auklikud. Päästeplaani kiire kokkuleppimine järgmiste päevade jooksul nimetati riigijuhtide, eriti Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli auküsimuseks.

Tegelikkuses tähendas see, et Euroopa poliitika ähvardas lähipäevil päädida silmamoondajate piduliku õhtusöögiga. Selle vältimisega oli tarvis leida"kasvõi karu ...-st" otsekohe ja väga palju raha. Või vähemalt piisavalt jõuline lubadus selle saamiseks, et ära hoida rahaturgude kokkuvarisemine. Kulla untsi hind tõusis paari päeva jooksul enne kordusnõupidamist 1660 dollarilt 1720 dollarini, hõbeda oma 31,5 dollarilt 33,5 dollarini.

Otsiti paaniliselt rahakotti

Ja leitigi. Eile hommikul kell 9 toimuma pidanud Euroopa riikide rahandusministrite kohtumine jäeti ära, kuna nendest vaesuritest ja võlgnikest ei sõltunud parajasti mitte midagi. (Näiteks Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sai tänu sellele pidada oma jututoa maha hoopiski kodusel Toompeal ning nautida oma kummaliste väljaütlemistega ka suurt meedia tähelepanu, mis aitas veidi hajutada tähelepanu eemale Brüsseli paanikalt.)

Samal ajal, kui Õhtumaal pidanuksid kokku saama rahandusministrid, oli Hiinas juba töökas pärastlõuna. Pekingis käis kohtumine Hiina kommunistide ja Euroopa Liidu palve-delegatsiooni vahel. Viimast juhtis Barroso parem käsi, Euroopa Komisjoni esimene asepresident ja Euroopa Liidu välispoliitika ametlik esindaja Catherine Ashton of Upholland (paradoksaalne paruness, kes esindab Tööparteid).

Hiina valitsuse välisminister Yang Jiechi ütles sellel kohtumisel välja kommunisti ausõna, et Hiina on Kreeka ja taga-Euroopa sõber ning annab Euroopa Liidule abi võlakriisi lahendamisel. Valuutafond IMF sai Hiina kommunistide käest konkreetse skeemi, mismoodi Hiina rahasüstid hakkavad liikuma läbi selle fondi.

Pääsemise kuulutus

Rahvusvaheliste finantsturgude rahustamiseks anti eile, kolmapäeva keskpäeval koheselt teada, et Euroopa Liit kirjutab Brüsseli tippkohtumise lõppdokumenti sisse kokkuleppe Hiinaga. Kinnitati, et euroala päästefondi juht külastab juba sel nädalal puna-Hiinat. Kinnitati ka, et Hiina rahavoog võimaldab suurendada "euroala päästefondi" ja kustutada 50 protsenti Kreeka võlgadest ning et see aitab Prantsusmaa juhil Sarkozyl ja Saksamaa kantsleril Merkelil maailma veenda, et Euroopa on kriisi kontrolli alla saamas.

Hiina sai võimaluse tingimuste seadmiseks ja Euroopa survestamiseks. Olukord meenutab Lääne-Euroopa 1975. aastal Helsingis toimunud pugemist kommunistlikule Nõukogude Liidule, kui viimane oli demonstreerinud tuumaarsenali ja sisepoliitika jäigastumisega oma muskleid. Hiina muskliks on midagi Euroopale arusaadavamat ja kergemini vastuvõetavat, lausa lemmiksööt: Hiina ei luhvtita laulu "seal kus vaja lõhkes pomm" ega jüaane, vaid nn töörahvariigi valduses on 3,2 triljonit USA dollarit vaba valuutat.

Kes maksab, tellib ka muusika

Hiina puna-tippjuhid üksnes noogutasid viisakalt, võttes üle eurotsooni haldamist. Ent koheselt saatsid nad oma alluvad tulejoonele survestama, et ei jääks liigseid illusioone. Juba paar tundi enne Euroopa riigijuhtide kogunemist Brüsselis teatasid ametnikud, et Hiina kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles nende jätkusuutmatut majandusstrateegiat ümber modelleerima.

Vaevalt sai valmis kokkulepe "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises", kui pingest vabanenud Prantsusmaa president Sarkozy teatas, et helistab kohe täna Hiina kommunistide presidendile Hu Jintaole ja palub Hiinal osa võtta Euroopa võlakriisi lahendamisest. Hiina punapeaminister Wen Jiabao kinnitas aga Hiina tahet Euroopa Liidule appi tulla. Hiina valitsuse välisministeerium avaldas Brüsseli tippkohtumise tulemustele tunnustust ning lubas, et lisaks IMF-ile osaleb Hiina ka EFSF-is oma aktsiatega. Homme, reedel tormab päästefondi EFSF juht Klaus Regling isiklikult Pekingisse, et "ligi meelitada investoreid" (Ligi väikese tähega).

Mis saab edasi?

Europoliitikud on nüüd sunnitud kuulama hoolikalt Hiina kommunistide näpunäiteid. Ja hiinlane irvitab, nurgatagused kanalid dikteerimas juba tingimusi. Nagu näiteks: „Hiina vajab aega, et hinnata seda plaani väga hoolikalt,“ ütles Hongkongis asuva Mizuho Securities Asia ökonomist Shen Jianguang. „Hiinat paneb muretsema see, et Euroopa poliitikute hulgas on nii palju erimeelsusi. Hiina ei taha, et teda nähakse raiskamas raha plaani peale, mida isegi eurooplased toetada ei taha.“

Kuna Euroliidu ja euroraha käigushoidmise vajaduse tõttu lähevad Eestis kogutud maksud nüüd suures mahus piiri taha, ei saa Eestil iseseisev eelarve toimida. Kuna ka eurotoetuste saamise kraan keerati kinni, siis pole näiteks õpetajatele võimalik sentigi leida. Aga kui juhtumisi õpetajatele nende protesti ägeduse tõttu vastu tullakse, tekib teisal auk. Ehk siis kujuneb samasugune olukord kui Kreekas, kus auke polnud enam võimalik lappida.

Jätkusuutmatu Eesti kommunistid Ansip jt tunnevad rõõmu, et saavad "sotsiaalselt lähedase" käske täita, neile oleksid justkui tagasi entusiastlikud partei rajoonikomitee ajad. Kui Toompeal oleksid teistsuguse mõttemaailmaga inimesed, siis kavandaksid nad Eesti jaoks parima teena võimalikult kiiret majanduslikku pankrotistumist (poliitiline on juba toimunud), et saavutada kreeka-sarnane staatus ja kaoks kohustus Euroopat rahastada.

Pole võimatu, et uue ja hullema tõttu hakkame "head kapitalismi-aega" taga igatsema. Teisalt on võimalik olla nupukas ning Euroopa rööv ja varisemine rahvuslikes huvides ära kasutada.

Allikas: Mait Raun
Kontakt: mait@kongress.ee

Read more...

neljapäev, 27. oktoober 2011

MATTI ILVES: EESTI POLIITIKA PÕHIKÜSIMUS

Riigikogu ees esinesid hiljuti nii õiguskantsler kui ka riigikontlorör. Nende sõnavõttudele sai poliitikute ja valitsustegelaste poolt osaks kõva kriitika, siin pole midagi imestada, nii on see viimasel aastakümnel ikka olnud. Põhisõnum, mis nende esinemistest välja tuli, oli see, et riigikogu ei täida talle pealepandud kohuseid ja on sisuliselt muutunud valitsuse käsualuseks ehk kummitempliks.
Uudisteportaal ERR pani õiguskantsleri ettekandele lausa pealkirja: "Kaugeneme parlamentaarsest demokraatiast ". Toon nüüd väljavõtte Indrek Teder´i kõnest:
"EFSF eelnõu menetlusele tuginevalt julgen öelda, et valitsus soovib teid kindlasti ka edaspidi suruda pealtvaataja ja kaasaplaksutaja rolli olulistes majandus- ja rahanduspoliitilistes küsimustes. Usun, et rahandusminister esineb tuleval aastal veel palju Riigikogu ees sõnavõttudega, kus ta üritab teid taolisel viisil veenda huvipuuduses ja ebakompetentsuses, tsiteerin: "On täiesti võimatu, et me teeksime Riigikogu selle EFSF-i orjaks ja täitevvõimuks, kes kogu aeg asja arutab. Tal oleks iga nädal päevakorras üks laenumakse. Kogu selle kompetentsi juures, mis Riigikogul on, ega tal selleks seda ikkagi ei jagu. Ja huvi ka ei jagu – varsti on saal tühi ja kõigil on piinlik. Jälle arutatakse, kuidas üle kanda 5 miljardit EFSF-i poolt ja kas üle kanda Iirimaale, Portugalile või kellelegi teisele. Seda ei tohiks Riigikogu endale võtta"."
Selle kummitempiks muutumise teemal on olnud palju sõnavõtte nii ajakirjanduses, kui arutelusid ka televisioonis, aga algpõhjuseni pole siiski välja jõutud. Siin on selgelt süüdlane meil valitsev partokraatlik süsteem. Võim on valitsusse kuuluvate tippparteilaste käes ja parlamendi enamus täidab kuulekalt nende käske, toetudes parteidistsipliinile. Püütakse siiski mängida demokraatiat, Reformierakonnal on selleks saadikuks kellele on lubatud eriarvamus Igor Gräzin ja IRL on saanud hiljuti samuti demokraatia hääletoru Juku-Kalle Raidi näol. Teised rahvasaadikud on aga seotud käsist-jalust ja enne tähtsat EFSF-i hääletust teatas Tõnis Lukas, et ta peab andma poolthääle, kuna ei taha valitsuskoalisatsiooni lagunemist.

Aga kuidas on saanud väljakujuneda partokraatlik süsteem? Nüüd jõuamegi ALGPÕHJUSE juurde - süüdi on meie põhiseadusevastane ja ebademokraatlik valimissüsteem, mis seda soodustab.
Kunagi ma pöördusin selles küsimuses õiguskantsleri poole, et kaitsta kodanike põhiseaduslikke õigusi, aga minu avaldust ei võetud isegi menetlusse.
Põhiseaduse § 60 ütleb: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed."
Meil on aga kasutusel häälte ülekandmine, mis võtab kodanikelt sisuliselt valikuvabaduse ja moonutab valimistulemusi just isikute osas.
Järjestusmeetodeid, millel kokkupuudet häälte ülekandmisega, kasutatakse parlamendivalimistel vaid vähestes riikides: Austraalia senat (alternatiivne hääl = üksik ülekantav hääl (ÜÜH) ühemandaadiringkondades), Fidži (alternatiivne hääl), Iirimaa (ÜÜH), Kiribati (Borda Count), Malta (ÜÜH), Nauru (modifitseeritud Borda Count), Paapua Uus-Guinea (alternatiivne hääl), Sloveenia (ungari ja itaalia vähemuste esindajatel Borda Count). Levik Vaikse ookeani riikides on seostatav Austraalia mõjuga selles piirkonnas. Nendes riikides ei ole aga meile sarnast põhiseaduse punkti, mis ütleb selgelt, et valimised on ühetaolised ja otsesed.
Sellised valimised lubavadki manipuleerida erakondade tagatubadel ning valitsusel parlamendi liikmetega ja piirata nende põhisesduslikku õigust olla otsustustes vaba. Sest isepäine saadik võib leida järgmistel valimistel enda valimisnimekirja lõpust ja lootus olla valitud näiteks 50. kohalt nimekirjas on olematu. Sellega kaotab ta ülisuure palga, kuluhüvitised (muide, kuluhüvitised on ette nähtud ka eksperthinnangute tellimiseks, aga pole kuulnud, et ükski saadik oleks seda raha selleks kulutanud) ja muud soodustused.
Kokkuvõtteks võid ütelda, et kuni meil ei muudeta valimisseadust põhiseadusele vastavaks, seni ei ole ka lootust demokraatiale ja kõik arutelud "demokraatia süvendamisest " ja parlamendisaadikute käitumise parandamisest jäävad vaid sõnavahuks.

Read more...

USA esindajatekoja spiiker: Venemaa naaseb nõukogudeaegse käitumise juurde

Kaks ja pool aastat pärast USA presidendi Barack Obama „reseti“ suhetes Venemaaga ütles kongressi esindajatekoja spiiker John Boehner, et talle teeb muret, et Venemaa paistab naasvat oma nõukogudeaegsete kommete juurde.

Boehner viitas teisipäeval hiljutisele uudisele, et peaminister Vladimir Putin kavatseb taas presidendiks hakata, teatab Fox News.

„Venemaa sees valitseb kontroll, võtmetähtsusega tööstusharud on natsionaliseeritud, sõltumatut meediat represseeritakse ning lojaalset opositsiooni pekstakse ja vangistatakse. Venemaa kasutab loodusvarasid poliitilise relvana. Ning ta suhtleb ebastabiilsete ja ohtlike režiimidega,“ ütles Boehner Heritage Foundationis esinedes.

„Venemaa vanade vahendite kasutamises ja vanas mõtlemises ei näe me midagi vähemat kui katset taastada nõukogude stiilis võimu ja mõju,“ lausus esindajatekoja spiiker.

Boehner osutas ka Venemaa jõu rakendamisele endiste Nõukogude vabariikide nagu Gruusia vastu ning kutsus Moskvat üles lõpetama USA ja tema liitlaste katsete nurjamine Iraani ÜRO julgeolekunõukogus vastutusele võtmiseks.

„Me peame tegema rohkem, et sundida Kremlit piirama suhteid Iraaniga, eriti tuumaprogrammi ja raketitehnoloogiaga seoses,“ ütles Boehner.

Valge Maja rahvusliku julgeoleku alane pressiesindaja Tommy Vietor kaitses administratsiooni Venemaa-poliitikat, öeldes, et see on olnud edukas vägede varustamisel Afganistanis, Iraani režiimile sanktsioonide kehtestamises, uue START leppe saavutamises ning terroristide eemal hoidmises tuumamaterjalidest, eemaldumata samas demokraatiapõhimõtetest ja toetusest Euroopa julgeolekule.

Boehneri sõnul peab administratsioon tegema rohkem kui ainult koostöövaldkondade leidmine kaubanduse ja relvastuskontrolli alal. Administratsioon peab mitte ainult näitama tugevamat moraalset autoriteeti, vaid juhinduma austusest traditsioonide vastu, mis võimaldasid USA-l vana vaenlase vastu peale jääda.

„Me ei saa väärtusi ohvriks tuua või eraldada oma huve moraalsetest kohustustest,“ ütles Boehner. „Selle asemel, et alatähtsustada Venemaa demokraatlike väärtuste ja inimõiguste eiramist, peaksime me neid selles küsimuses korrale kutsuma. USA peaks nõudma Venemaalt tema enese poliitika „reseti“. Kui need üleskutsed nõuavad hambaid, on esindajatekoda valmis neid näitama.“

Allikas: Delfi.ee
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Katar tunnistas oma sõdurite viibimist Liibüa territooriumil



Liibüa juht Muammar Gaddafi
(1942-2011)

Langes võitluses oma riigi eest NATO ja selle kohalike käsilaste vastu.(terra.88com)

postitas mauri kus-häda-näed-laita osak. 14:43 26. oktoober, 2011
sõda Katari vägede ülemjuhataja tunnistas, et temale alluvad sõdurid osalesid Liibüa konfliktis valitsusvastaste poolel ning aitasid Muammar Gaddafit võimult tagandada. Kindralmajor Hamad Ali al-Atiya sõnul oli Liibüa kõigis regioonides sadu Katari sõdureid. Tegemist on esimese korraga, kui Katar tunnistab oma vägede viibimist Liibüa pinnal, vahendas Ahram Online.
Varem oli oma rikkalike gaasivarude poolest tuntud riigi esindajad kinnitanud, et Katar pakkus kaheksa kuud väldanud Liibüa konfliktis NATO-le abi vaid oma lennuväega.
Allikas: ERR uudised
Minut loodab, et Eestit ei taba "rahumeelsed meeleavaldused" milles osalevad välisriikide relvajõud maal, vees ja õhus...
Allikas: http://minut.ee/
________________________
Lisaks Katari vägedele olid Liibüas ka Pransumaa ja Briti "sõjalised nõuandjad" ning eriväelased. Rääkimata NATO poolt ÜRO lennukeelu mandaadi räigest rikkumisest. Lisaks lugege veel SIIT.
M.I. 

Read more...

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Rahva "jaoks" ehitatud riikidest

Teisipäev, 25 oktoober 2011 14:28 Millegipärast on nii, et kui uhkete loosungitega lehvitades kurnatud "alamklassid" üles tõusevad, et oma rõhujad minema peletada õiglase ning õige klassivõitluse teel, siis selles võitluses sünnivad reeglina padupopulistlikud ja üdini võltsid riigid.

Reeglina kannavad sellised riigid oma nimedes täiendusi "rahvavabariik" või "demokraatlik vabariik" või "sotsialistlik vabariik" või mingit eelnimetatud kombinatsiooni.
Veel üsna hiljuti oli pool Aafrikat ja Aasiat selliseid riike täis. Peale suure sotsialistliku venemaa degradeerumist on neid aga üsna väheks jäänud - Hiina, Vietnam, Kuuba ... veel mõned. Kummatigi ka eelnimetatud võdistavad oma riigimasinaid pöörata suure raginaga heaoluühiskonna matriitside järgi, niiet viisnurkadega pikitud punane ja puna-roosa poliitiline poliitkrohv nende riikide silmnäolt kipub maha pudenema, tuues esile seal valitsevad banaalsed diktatuurid.

Üks selline sotsialistlik riik tekkis ca 40 aastat tagasi, kui "rahva üldise heaolu" tagamise vajadusele tuginedes oma monarhi vastu üles tõusnud revolutsiooniline kolonel Gaddafi stabiilselt areneva riigi hävitas ja Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija kehtestas.
Gaddafiga on tänaseks enam-vähem selge - tema poolt sotsialistlikus revolutsioonis maha rebitud kuningriigi lippude all tõusis rahvas 40 aastat hiljem üles ja kodusõja käigus kustutati Sotsialistlik Rahvadžamahirija "sügavalt armastatud" liidri eluküünal sama räpaselt ja alatult, kui tema ise omal ajal oma vastastega käitunud oli.

Ka teised suured sotsialistid pole enam ammugi naturaalsed sotsialistid. Päris puhtale kommunismiehitamise teele on teo- ja sõnaselgelt püsima jäänud vaid Põhja-Korea ning poolpiduselt ehk ka Vietnam, Kuuba ja Hiina.
Noh, viimatinimetatud seltskonda saab üsna tinglikult lisada veel mõned Aafrika, ja Ladina-Ameerika riigid, kus mõni vasakpoolne poliitik endiselt püüab kergelt manipuleeritavat rahvamassi oma punases embuses hoida (N: Hugo Chávez Venezuelas).

Hiina muidugi on omaette kaalukategooriasse kalduv asjapulk. Seda nii majandust toetava hiiglasliku turupotentsiaali pärast kui ka seal ajalooliselt inimeste sisemaailma sügavalt valitseva rahvusliku konfutsionistliku eripära tõttu. Konfutsionism oma olemuselt oli väga sobiv säng kommunistlikule doktriinile sisu poolest. Olles küll olemuselt hoopis inimlikum kommunismist, ometigi tema peamine raam on ju sügavalt inimlik, et mitte öelda loosunglik - allumine, kuulekus ja kohusetundlikkus.
Oma üüratus küünilisuses oli just marksistlik ideoloogia ja kommunism suutelised (Hiinas siis Maoism) väärastama algideelt mõistliku elufilosoofia selliselt ära, et see mahtus punaste plagude ja viisnurkade vahele. Loomulikult oli siin ka abi vaja. Selleks kõlbas ideaalselt relvastatud jõud koos populismist pakatava punase ideoloogiaga.

Siiski peab märkima, et Hiina püüab end vähemalt väliselt moderniseerida. Kommunistlik Põhja-Korea ei suuda seda teha ei väliselt ega sisemiselt. Ja seetõttu on vaid aja küsimus, millal see viimaste tõeliselt ehedate arenenud sotsialistlike riikide hulka kuuluv vasakäärmuslik diktatuur kokku kukub.

Vaid maailma üldsuse üldine inimlikkus ning naaberriikide toetused võimaldavad Põhja-Koreal ilmselt elus püsida ning jätkata samal ajal stiilipuhast punast valitsemist riigi ja rahva üle. Ikka "kogu rahva" huvides ja -heaks.

Kõige viimased uudised sellest punasest õudusriigist räägivad muide sellest, et Põhja-Korea riiklik meedia hakkas sel nädalal riigi juhi Kim Jong Ili noorimat poega Kim Jong Uni kindraliks nimetama, mis näitab, et viimane on oma staatust troonipärijana kindlustanud, vahendab Delfi.ee.

Eelmise aasta septembris anti arvatavasti hilistes 20. eluaastates olevale Jong Unile juhtivaid parteilisi ametikohti ning ta nimetati nelja tähe kindraliks, vaatamata sellele, et tal puudub igasugune sõjaväeline kogemus, teatab Daily Telegraph.

Seni kasutas riiklik meedia Jong Uni kohta siiski vaid tema ametlikku tiitlit – Korea tööliste partei kesksõjaväekomisjoni aseesimees.

Esmaspäeval nimetati Jong Uni aga „Korea rahvaarmee kindraliks“, kui ametlik uudisteagentuur avaldas nimekirja ametnikest, kes osalesid Kim Jong Ili ja külas viibiva Hiina asepeaministri Li Keqiangi kohtumisel.

Samal päeval kasutasid kindralitiitlit ka teised Põhja-Korea meediaväljaanded, teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap.

„Viimane samm näitab, et Kim Jong Un on ametlikult esile tõstetud kui mõjuvõimas juht nagu tema isa,“ ütles Põhja-Korea pärilusküsimuste spetsialist Lõuna-Korea Sejongi instituudist Cheong Seong-chang. „Sellist tiitlit on kasutatud sisemiselt, kuid nüüd paistab Põhja-Korea loovat Jong Unile mainet sõjaväelise juhina.“

Mida öelda? Jääb vaid kaasa tunda Korea rahvale ja südamest loota, et rahvas kord (ja peagi) oma vaevajatest lahti saab ning neil õnnestuks normaalse elu juurde tagasi pöörduda.

Jääb loota ka seda, et vasakpoolitseva mesijutu abil enam kunagi mitte keegi võimutäiust ei saaks. Ei Aasias, Ameerikas, Aafrikas ega Euroopas. Selle viimase maailmajao osas on aga tõsiseid kahtlusi...
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Euroliidu liidrite omavahelised suhted on aegade madalseisus

postitas Pampa sa-kratsi-minu..-kratsi-veel osak. 9:33 26. oktoober, 2011
euro Tundmatu Sõdur kirjutab: "Telegraph kirjutab, et Euroliidu tippjuhtide omavahelised suhted on kõigi aegade madalseisus. Viimatisel tippkohtumisel laupäeval selgus, et Kreeka seis on nii halb , et esialgselt loodud 440 miljardiline päästefond tuleb täies mahus ära kulutada kui IMF omalt poolt täiendavalt Kreekat ei aita. IMF teatas aga sel Ecofini laupäevasel kohtumisel, et nemad enam omalt poolt kolmandikku päästeraha ei kavatse panna kui pangad, kellele Kreeka võlgu on , 50% laenudest korstnasse ei kirjuta. Omalt poolt valas õli tulle Saksa rahandusminister Wolfgang Schaeuble, kes tuletas kohalolijatele otsekoheselt meelde, et ta rääkis juba poolteist aastat tagasi teistele eurotsooni rahandusministritele, et Kreeka tuleb tasapisi pankrotti lasta ja et kui sel ajal oleks Kreeka pankrotti lastud, oleks Kreeka päästmise kulud olnud kolm korda väiksemad kui nüüd. Prantsuse president Sarkozy ja Saksa kantsleri Merkeli suhted on samuti kõige aegade madalseisus, peamiselt seetõttu et Sarkozy on kahepalgeline - Merkeli näo ees ajavat mesimagusat juttu, kuid kohe kui Merkel selja pöörab, teeb teist nägu. Merkel olevat näiteks olnud väga pahane kuuldes, mis nalja Sarkozy tema arvel tegi - et Merkel jutustavat teistele palju sellest, kuidas ta dieeti peab, samal ajal võttes näpu vahele järjekordset juustuviilu. Kui Sarkozy ja Merkel vahepeal suletud uste taga omavahel nõu pidasid , olevat neil ruumis õhkkond olnud nii pingeline, et kisa oli ka uste taha kuulda. Sellises õhkkonnas oli sel õhtul keeruline ka konkreetseid otsuseid vastu võtta. Üks eurotsooni rahandusminister kurtis , et Ecofini kohtumistest on saanud nagu akadeemikute jututuba, kus midagi ei suudeta otsustada. Belgia rahandusminister Didier Reynders, nähes ,et sel päeval midagi otsustada ei suudeta, läks poole kohtumise pealt hoopis kinno. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kellel Euroliidu president Van Rompuy on keelanud siseruumides suitsetada, läks vahepeal välja suitsu tegema, rääkides, et vaja oli puhkust saada kuna ta ei kujuta ette kui kaua see koosistumine kestab."
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

KGB kongide muuseumi juubelikuu


Tartu Linnamuuseumi filiaal KGB kongide muuseum tähistab oktoobrikuus oma 10. aastapäeva.
Alates 12. oktoobrist esinevad iga kolmapäev kell 12.00 KGB kongide muuseumis teemakohaste ettekannetega endised vabadusvõitlejad ning avatud on ajutine näitus eestlastest Nõukogude vangilaagrites.
12. oktoobril, kell 12.00 kõneles muuseumi kujunemisloost ja oma läbielatud ajast "halli maja" eeluurimisvanglas Ülo Raidma.

19. oktoobril, kell 12.00 kõneles tendentslikkusest ja valikulistest tõdedest lähiminevikus ning tänapäeval Mart Niklus.

26. oktoobril, kell 12.00 kõneleb kommunistliku režiimi ohvrite mälestamisest Eesti Memento Liidu juht Enn Tarto.


Aastapäeva kulminatsiooniks on Tartu Linnamuuseumis 28. oktoobril toimuv rahvusvaheline konverents "Museums specialized in crimes of the communist regime and resistance movement in Eastern Europe. 20 years after the collapse of the Soviet Union" (Kommunistliku režiimi kuritegudele ja vastupanuvõitlusele keskenduvad muuseumid Ida-Euroopas. 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist), kus ettekannetega esinevad Eesti, Läti, Poola, Rumeenia ja Saksamaa ajaloolased. Konverentsil käsitletakse kommunistlikke kuritegusid ja vastupanu kajastavate muuseumite tegevust Balti ja endistes Idabloki riikides 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Konverentsi eesmärk on positsioneerida nende muuseumite tähtsust, aktuaalsust ja hetkeseisu. Ettekannetes võetakse vaatluse alla on nende muuseumite roll ja omapära, ühisjooned, uurimistegevuse ja ekspositsioonidega seotud problemaatika, koostöö erinevate (teadus)institutsioonidega ning muud teemad, mis nendele muuseumitele on iseäralik.


12. oktoobril 2001. aastal avas Tartus uksed KGB kongide muuseum, mis on omalaadsemaid kommunistlikke kuritegusid ja eestlaste vastupanu kajastavaid muuseume Eestis. Muuseum asub endises Nõukogude julgeolekuorganite poolt kasutatud hoone, rahvasuus tuntud kui "halli maja" keldris, kus 1940.-50. aastatel asusid arreteeritute kongid. Osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti vastupanuliikumise ajaloost ning kommunistliku režiimi kuritegudest.
Allikas: Margit M. Koppel








Read more...

teisipäev, 25. oktoober 2011

NÄDALA RINGVAADE

video

Read more...

Kindral Einseln - 80

Teisipäev, 25 oktoober 2011 00:15 „Tänades ja tunnustades tema panust Eesti kaitseväe taasloomisel ... palun, et ta oma kogemusi rakendaks nüüdsest peale riigikaitseakadeemia ühe juhina meie noorte ohvitseride koolitamisel.“

Ülaltoodud sõnad ütles Eesti president Lennart Meri mehe kohta, kellel täna täitub 80 aastat müttamist muredest vaevatud maamunal.
Kui president Lennart Meri 1993 aastal (toona kolonel) Aleksander Einselni Eesti Kaitseväge juhtima kutsus, kirjutas ajakiri People artikli  ‘Our man in Estonia’ , märkides et tegemist on väga tunnustatud ameerika koloneliga. Riigidepartemang (State Department) polnud Einselni sammu üle sugugi õnnelik, vaid soovis võtta temalt nii USA kodakondsuse kui ka pensioni. Siiski mees ei kõhelnud ja asus teele kodumaa poole, et anda isamaale, mis võimalik.

Aleksander Einselni eluloo kohta on kirjutatud, et ta sündis Eestis, kuid põgenes kodumaalt koos emaga Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aasta septembris.

1949. aastal läks Einseln elama USAsse ja sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Ta astus Ameerika Ühendriikide sõjaväkke ja osales Korea ning Vietnami sõjas. Hiljem töötas Einseln NATO esindajana Brüsselis.

1993. aastal pöördus Einseln president Lennart Meri kutsel Eestisse tagasi, kus ta 1993. aasta juunis ülendati kindralmajoriks.
22. juunil 1995 ülendati ta kindralleitnandiks ja 3. detsembril 1995 kindraliks.

Einseln oli sunnitud oma kohalt lahkuma erimeelsuste tõttu kaitseministriga.

Kindral Einseln tõsteti 1996. aastal Kotkaristi teenetemärgi kavaleriks.

Alates 22. detsemberist 1995 on kindral kaitseväe reservis.

Hoolimata kõrgest vanusest on kindral Einseln jätkamas oma elutööd, osaleb aktiivselt poliitikas.
Erakondliku kuuluvuse järgi on ta kandideerinud Riigikokku 1999. aastal Sinise Erakonna ja 2007. aastal Eesti Kristlike Demokraatide nimekirjas.

BHR soovib õnne, jõudu ja jaksu tublile sõjamehele.

Allikad: Metapedia, Wikipedia, theprimesuspect.wordpress.com
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

MAAILMA RAHVAD, TÕUSKE ÜLESSE!

Raivo Orgusaare pöördumine 15.10 meeleavalduse eel:



15. oktoobril tulid inimesed üle kogu maailma, Ameerikast Aasiani ja Aafrikast Euroopani tänavatele ja väljakutele nõudmaks oma õigusi ja tõelist demokraatiat.Võimurid kogu maailmas tegutsevad vähemuse huvides, ignoreerides enamiku arvamust ning inim- ja keskonnakahjustusi, mille eest peame Meie maksma. See talumatu olukord peab lõppema. Nüüd on aeg ühineda jätkuvate ülemaailmsete rahumeelsete protestidega! Ühinedes üheks hääleks, anname Me poliitikutele ja finantseliidile, keda nad teenivad teada, et see on Meie, inimeste endi otsustada, kuidas kujundada oma tulevikku.
Me ei ole elutu kaup poliitikute ja pankurite käes, nemad ei ole Meie omanikud ega esindajad. Meil on aeg ühineda ja toimuva ülekohtu vastu välja astuda! Meie väljaastumised hakkavad toimuma rahumeelselt, Me  räägime seal ka sellest, mida uudistes Meie eest kiivalt varjatakse ja asume ka tegelikkuses tegudele, pööramaks valedemokraatlikusse võlakuristikku sööstavat Eestit tõelise demokraatia rööbastele, Me teeme seda veel, veel ja veel, Me teeme seda seniks, kuniks Meie häält ka tegelikkuses kuulda võetakse ja Meie soove täitma hakatakse!
Neil on saabunud ajad MEID kuulama hakata, Meil aga aina vaäljemini ja julgemalt oma soovidest teada anda...

Meie järgnevad väljaastumised toimuvad juba üsna pea. Kui Te leiate, et ka Teie kohus esivanemate ees on kaitsta nende poolt higi, vere ja elu hinnaga vabaks võidetud ja Teile pärandatud kodumaad. Kui Te leiate, et Teie kohus on jätta järeltulevatele põlvedele just selline vaba ja rüvetamata ning multikultuuristamata kultuuriga isamaa, nagu Teie soovite, siis on aeg seljad sirgu ajada" Saades üle oma valehäbist ja asjatust argusest, on aega tulla juba järgmisel korral koos meiega tänavale, just oma õiguste ja vabaduste kaitseks meelt avaldama.
Selleks jätke Meile palun oma e-posti aadressid, et saaksime Teile operatiivselt järgnevate meeleavalduste kohta teavet edastada...

http://orgusaar.ee

R. Orgusaar kandideeris Riigikogu "valimistel" sõltumatu üksikkandidaadina EIP nimekirjas. 
 Allikas: Margit M. Koppel

Read more...

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Kes vene eriteenistusega on kord seotud, see on seda igavesti

                                Vastulöök ajalehele "Moskovski Komsomolets Estonia"

Nagu vene isevalitseja Putin kord ütles, et kes vene eriteenistusega on kord seotud, see on seda igavesti. Värskeks tõenduseks eeltoodud ütlusele on mõned päevad tagasi lahvatanud spiooniskandaal vene-Saksa suhetes. Nimelt on ajakirjanike poolt välja uuritud spioonipaari nimed kui ka kontaktisik, kellega nad suhtlesid vene poole pealt. Kontaktisikuks pole aga keegi muu, kui spioonitöö väidetavalt maha jätnud ning vene telestaariks hakanud Anna Chapman. Ajaleht Kommersant on spioonipaari nimedena toonud välja Andreas ja Heidrun Anschlagi. Saksamaa ajakirjanduses räägitakse neist kui Heidrun A.-st ja Andreas A.-st, sest Saksamaal pole ajakirjanduses lubatud kahtlustatavate nimesid avaldada enne kohtu süüdimõistvat otsust, vahendab Lenta.ru. Saksa ajakirjanduse andmetel tegi abielupaar alates 1990. aastast koostööd alguses Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa välisluureteenistusega. Lühilainesaatja abil saatsid nad regulaarselt Moskvasse šifreeritud sõnumeid ning ajalehe Focus teatel olid Anschlagid pidevalt kontaktis ka 2010. aastal USA-s arreteeritud Vene spiooni Anna Chapmaniga.
Anschlagide jälile jõudis Saksa vastuluure USA kolleegide abiga.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
_________________________
Vene eriteenistustega jäävad igavesti ka seotuks KaPo KGB-lastest töötajad. Tiit Madisson kirjutab:
"Eesti riikliku suveräänsust kaitsvas salapolitses töötasid 1996.aastal järgmised KGB töötajad (J.Pihli poolt tööle võetud M.I.): Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puusepp, Aleksander Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt."
M.I.

Read more...

AHTI MÄND: KINNISVARA ABIL KODANIKUKS


Vene kapitali osakaal Eestis kasvab järjekindlat aastast aastasse, kuust kuusse ja päevast päeva http://www.nommevalitsus.org/?p=4647 , ent alles täna tunnistatakse meedias avalikult esimest korda, et kui Venemaa venelased ostavad Eestis või Lätis piisavas suurusjärgus kinnisvara, saavad nad ka koheselt elamisloa. Lätis kiiremini, Eestis veidi aeglasemalt. Enam ei varjata sedagi, et tullakse mitte üksi, vaid lausa perekonniti, kui tänast uudist uskuda. Nimelt pidavat nn. uuskolonistid Eestit Venemaast turvalisemaks ning eelistavat emigreerumisel Eestit Lääne-Euroopa riikidele põhjusel, et siin saavat asju ajada vene keeles http://www.nommevalitsus.org/?p=8527 . Elamisloa olemasolul on aga järgmise sammuna kodakondsust teatavasti saada Eestis imelihtne... Nagu on teada seegi, et Venemaa venelased on Eestis viimase kümnendi jooksul Eestis kinnisvara massiliselt kokku ostnud, põhiliselt Ida-Virumaal, Tallinnas, Harjumaal ja viimasel ajal ka Tartumaal.
Tõsiasi, et sellest enam avalikult rääkida ei häbeneta, näitab, et nn. uuskolonisatsioon, mille mõõtmed alates sajandivahetusest on ületanud kurikuulsad 80-ndad aastad http://www.nommevalitsus.org/?p=4643 , on ületanud juba kriitilise piiri ning Venemaa okupatsioon Eestis on lõplikult kinnistumas.
Kes müüvad
Eesti kinnisvara Venemaa venelastele? Eks ikka eestlased ise. Ja kuna Eesti tasapisi eestlastest tühjeneb (viimase 20 aasta jooksul on välja rännanud ca 150 000 eestlast), siis võib eeldada, et kinnisvara omanud lahkunutel pole olnud ka sooja ega külma, kes uueks omanikuks saab – eestlane või Venemaa venelane. Rääkimata muidugi südametunnistust mitteomavaist „ärimeestest”.
Siinkohal on kohane meenutada sedagi, et juutidel piisas vaid 60-st aastast, et oma riik palestiinlastelt jupphaaval kokku osta http://www.nommevalitsus.org/?p=7691 . Eestlased on sedasama teinud, s.o. müünud oma maad Venemaa venelastele sama aktiivselt juba üle 10 aasta. Mainitud tendentsi jätkudes võib igaüks ise välja arvutada, palju kulub aega, et eestlased muutuksid tänaste tagantjärgi rusikaid viibutavate palestiinlaste sarnaseks... Kes see tegi? Ise tegi...
Alljärgnevat
olen ma varem mõne aasta eest kirjutanud oma artiklis „Eesti suurim oht – kolonisatsioon idast” http://www.nommevalitsus.org/?p=5686 , ent tänase informatsiooni valguses tasub seda meeldetuletuseks korrata:
Tõsiasi, et esimese 50 okupatsiooniaasta jooksul Venemaa asustas Eestisse rahvusvahelise õiguse vastaselt ligemale 600 000 asustuskolonisti, pikemat kommenteerimist ei vaja – tegemist oli pikaajalist strateegiat silmas pidades Eesti venestamise esimese avakäiguga, mille olemus ja isegi meetodid järgneva 20 okupatsiooniaasta jooksul praktiliselt muutunud ei ole. Olemasolevale vundamendile on juba kerge maja püstitada ning mida aeg edasi, seda pakilisemaks okupeeriva riigi jaoks see vajadus muutub, sest
Venemaa tühjeneb venelastest.
Majanduslik krahh sundis Vene impeeriumile peale 1991.a. augustiputši suurejoonelise lavastuse etendamise maailmale, kelle rahakukkur hirmust laguneva tuumaimpeeriumi ees seepeale kiiresti avanes. Kuid reformid Venemaal tõid kaasa nähtuse, mille ulatust toona SRÜ stsenaristide poolt vaevalt ette prognoosida suudeti. Nimelt järgneva aastakümne jooksul sai Venemaast ÜRO andmeil maailma suurim põgenike eksportija Euroopasse, mida Moskva endastmõista varjata püüab („Postimees” 20.11.2003). Arvestatavad Vene kogukonnad peale Eesti ja Läti tekkisid Austrias, Belgias, Küprosel, Norras, Tšehhis, Soomes, Suurbritannias, vähemal määral teisteski Euroopa riikides. Põhimõtteliselt on nad juba jõudnud isegi poliitiliselt organiseeruda, luues Euroopa Liidu Vene Partei („Postimees” 04.06.2004), kuhu kuuluvad esindajad ka Eesti ja Läti asustuskolonistide hulgast.
Loomulikult pole Euroopa riigid ainsad Venemaalt väljarännumaad, nad imbuvad pea kõikjale, ainuüksi USA-sse ühe aasta jooksul 190 000 venelast („Postimees” 13.09.2004). Venelaste emigreerumine järgneva 5 aasta jooksul Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse on jätkunud samas tempos ja ainult sõjategevus Iraagis, Afganistanis etc on langetanud Venemaa põgenike poolest lähtearvult teiseks riigiks maailmas („Eesti Päevaleht” 18.03.2008).
Siit tuleb muidugi otsida ka põhipõhjust, miks Putin käivitas 2006.a. kaasmaalaste tagasikutsumise programmi Venemaale, sest selleks ajaks oli läände 15 aasta jooksul emigreerunud juba 30 miljonit venelast („Eesti Päevaleht” 28.06.2006). Nagu teada, edutult, sest kahe aasta jooksul pöördus Venemaale tagasi vaid 143 leibkonda („Eesti Päevaleht” 25.01.2008). Venelasi ei meelita Venemaale tagasipöördumiseks miski - vastupidi, emigreerumine jätkub endises tempos. Kuna tänaseks on Venemaal juba veidi alla 100 miljoni etnilise venelase, siis sama tempo jätkudes pole 50 aasta pärast Venemaal enam ühtki venelast!
Venemaa paratamatu lagunemine
SRÜ on sisuliselt juba lakanud eksisteerimast, näha on veel vaid üksikuid rebenenud traagelniite. Venemaa tühjenemine venelastest endist toob endaga aga paratamatult kaasa impeeriumi märksa ulatuslikuma lagunemise. Kui lõunapiirkondade lahkumisega leppis Venemaa sealse islamirinde tõttu sisuliselt (mitte küll lõplikult) juba 10 aastat tagasi („Eesti Päevaleht” 12.09.2000) ja käesoleval ajal seisab analoogilise dilemma ees Kaug-Ida suhtes, siis lähema kümne aasta pärast seisab ta silmitsi juba samade probleemidega keset Venemaa Euroopa osa. Kuna praktika on tõestanud, et oma eksistentsiks Venemaa ulatuslikku sõda islamiga pidama ei hakka, siis jääb venelastel üle valida kahe ülejäänud võimaluse vahel: kas assimileeruda islami rahvustega, kelle osakaal Venemaa Euroopa osas kasvab geomeetrilises progressioonis või oma asualalt taanduda.
Kuna ajalugu on korduvalt tõestanud, et assimileerumine on viimane, mis ühe rahvusega juhtub, siis on loogiline oletada, et kõige tõenäolisemalt valivad venelased n.ö. taandumise oma seniselt asualalt, mida ju ka viimase 20 aasta jooksul aktiivset juba ellu on viidud. Mingi protsent muidugi assimileerub kohapeal asenduva islamiga. Taandumine itta on välistatud, tänane tendents näitab vastupidist – Kaug-Idast taanduvad venelased hiinlaste eest Kesk-Venemaale („Postimees” 13.11.2003). Siis kuhu? Endastmõista eelkõige nendesse paikadesse, kus vene kogukonnad on juba ees ootamas – seega siis põhiliselt Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, kus neid ootab taolise totaalse killunemise ja negatiivse iibe tõttu paratamatult varem või hiljem ees assimileerumine.
Uus Venemaa
Tuhat aastat Venemaa ajalugu on meile tõestanud, et oma impeeriumi eest võlgneb Venemaa tänu taktikale, kus ta sadu endast väiksemaid rahvaid on alistanud ja endaga assimileerinud ning naiivne on oletada, et eranditult kõik venelased emigreeruvad eelpoolmainitud riikidesse, kus nende järeltulijaid ootab ees paratamatu assimileerumine.
Loogiline on eeldada, et märkimisväärne osa venelastest rakendab elujõu säilitamiseks ja suurendamiseks vana äraproovitud taktikat. Nn. uue Venemaa sünd on teoreetiliselt võimalik piirides, mis hõlmab jämedalt võttes tänase Venemaa läänepoolseid piirkondi, millele lisanduvad veel Eesti ja Läti.
Seega seisab Eesti katsumuse lävel, mis pole teda ohustanud eestlaste siia Läänemere kaldale asumisest saadik 5000 aasta jooksul. Sest vundament asustuskolonialismi näol on Venemaa esimese 50 okupatsiooniaasta vältel Eestisse rajatud, vene kogukond ees ootamas ning väidetavalt (rahvastikuteadlase Kalev Katuse sõnul) on siinseil venelastel Venemaal 1,5 miljonit lähisugulast („Postimees” 22.03.2002).
Surmaoht Eestile
Ligemale 600 000-st asustuskolonistist naasis 90-ndate aastate algul Venemaale vaid ca 30 000 inimest. Kuid kolonisatsioon idast pole kunagi lakanud, esialgu ta asendus vaid perekondade taasloomise ühinemise sildi all nn. uuskolonisatsiooniks. Ainuüksi aastail 1997-2002 tuli Eestisse perekondade ühinemise sildi all 15 000 kolonisti („SLÕhtuleht” 11.04.2002). Olgu siinjuures ära märgitud, et piirangud nn. perekondade taasühinemiseks kaotas Toompea valitsus aastal 2000, vastava eelnõu autorid olid keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman („Eesti Päevaleht” 21.11.2000), eeskujulikud kolonisaatorid niiöelda, sest viimaste ülesanneteks koloniseeritaval maal ongi ette valmistada paremad tingimused koloniseerimiseks.
Kuigi väidetavalt on siinseil venelasil Venemaal 1,5 miljonit lähisugulast, siis vaevalt nad muidugi kõik tulevad, piisab kui kümnendik. Lõppeks on edukalt rakendatud tänasel nn. uuskoloniseerimise perioodil teisigi vahendeid, mida kasutatakse mujalgi maailmas – fiktiivsed abielud jms., samuti pettusi võltsitud dokumentide näol, mis näitavad tulnuka päritolu „sünnijärgse EV kodanikuna” („Eesti Päevaleht” 14.10.2002). 2002.a. lõpus suurendas Toompea valitsus ka sisserände piirarvu 678-le („Postimees” 16.12.2002).
Kuid alates 1997.aastast hakati lisaks eelpoolmainitule juba rakendama migratsioonipumpade meetodit stagnaaja parimate mallide järgi. Nii nagu omal ajal olid kolonisatsiooni põhiteostajaiks kohalikud suurettevõtted, hakkasid möödunud sajandi lõpuaastaist töölisi idast sisse tooma mitte ainult tänased suurettevõtted, vaid ka keskmise kaliibriga ja mõned väikeettevõttedki. Puudub igasugune ametlik statistika, palju neist on osutunud ajutiseks tööjõuks ja kui paljud on suutnud erinevail meetodeil paigale jääda. Nagu puudub ka igasugune ametlik statistika kolonisatsiooni ulatusest idast üldse alates käesoleva aastatuhande algusest, sest Mart Laari võimuloleku ajal lõpetati vastava statistika pidamine sootuks. Ilmselt vastavad näitajad muutusid juba taolisteks, mida enam valju häälega välja öelda ei saanud – ületas ju aastatuhande vahetuse kolonisatsioon idast juba stagnaaja näitajad: kui võrrelda võrreldavaid, siis aastail 1997-2002 tuli perekondade ühinemise sildi all viie aasta jooksul idast sisse 15 000 inimest, rekordarv Laari valitsuse ajal anno 2000 oli see arv 6848, aasta keskmine migratsioonisaldo seega 3000. Võrdluseks siis aastad 1986-1990, mil keskmine migratsioonisaldo oli 1502 inimest. Seega ületas uuskolonisatsioon keskmiselt toonast perioodi juba kahekordselt.
Kokkuvõtteks
Arvestades Venemaal toimuvaid protsesse, võib eeldada, et jätkuv kolonisatsioon idast on võtnud viimase kümne aasta jooksul täistuurid peale, mille kohta puudub adekvaatne ülevaade ning mida aasta edasi, seda ulatuslikumaks ta kasvab. Probleemi aitab omaltpoolt mõnevõrra hägustada seegi, et mida aasta edasi, seda rohkem venelasi eestistab karjääri huvides oma nimesid („Eesti Päevaleht” 20.01.2003). Kuigi nähtus on üldkokkuvõttes marginaalne, ca 500 inimest aastas (tegelikult pea poole rohkem, sest venelastest ja eestlastest nimevahetajad jagunevad enam-vähem pooleks), annab ta oma panuse üldpilti siiski. Seda enam, et venelastel on viimasel ajal muutunud trendiks kuulutada end asukohamaa rahvuse esindajaks. Alles hiljuti oli Soomes skandaal ühe venestunud ingerlasega, kes muud keelt peale vene keele ei osanud ja oli solvunud, kui teda ingerlaseks nimetati – ta nõudis enda nimetamist soomlaseks. Kuid ehedamaks näiteks on vast siiski Ukraina viimane rahvaloendus, kus üle 2 miljoni venelase kuulutas end ukrainlaseks („Postimees” 14.01.2003).
Ja kui venelastel on muutunud kombeks Soomes kuulutada end soomlasteks, Ukrainas ukrainlasteks, Ameerikas ameeriklasteks, siis miks see peaks Eestiski teisiti olema. Antud trendi ei kasuta endastmõista kõik, kuid selguse, palju Eestis on eestlasi ja kui palju venelasi või muu rahvuse esindajaid, ajab ta küll lootusetult sassi.
Järjekordne rahvaloendus on ukse ees, mille tulemustesse adekvaatsuse poolest on Eestis toimuv juba ette programmeerinud tugeva skeptitsismi...
23.oktoober 2011

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP