RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 11. detsember 2017

MATTI ILVES: EUROOPA ÜHENDRIIGID AASTAKS 2025?

Martin Schulz, Saksa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SPD) juht on esitanud edukate koalitsiooniläbirääkimiste läbiviimiseks Angela Merkelile nõude, et moodustataks 2025. aastaks Euroopa Ühendriigid uue põhiseaduse alusel.

Schulz tunneb end nüüd tugevana, hoolimata valimistel sotside täielikust läbikukkumistest. Ta teab hästi, et Merkeli jätkamine kantslerina on nüüd pärast esimiste koalitsioonikõneluste läbikukkumist täielikult tema kätes.
Seepärast Martin Schulz nõuabki radikaalset ELi reformi ja palju sügavamat integratsiooni, kui esialgu oli kavandatud ja  selline on hind, mis lõpetab poliitiline kriisi Saksamaal. Täpselt nii, nagu sotsid on unistanud ja võib arvata, et kogu koalitsioonileping tuleb täiesti sotsialistide nägu!

Schulz´i ettepanekud on sellised, et Brüsselile antaks üle võim üksikute liikmesriikide välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, samuti maksuksupoliitikas.
Nõutakse ka seda, et riigid, kes keelduvad saamast föderaalse Euroopa liikmeks kaotaksid automaatselt oma Euroopa Liidu liikmelisuse!

Sellised sotside nõudmised tooksid kaasa vaieldamatu EL-i surma vähemalt endisel kujul ja kui Merkel selliste valimised kaotanud partei nõuetega kaasa läheb, siis ta säilitab küll oma koha ja võimu, kuid loobumiste hinnaga. See näitab ka kujukalt, kuidas inimisiksus alla käib, kui ta on liiga pikalt võimutsema jäänud.

Meie argadele poliitikutele ja valitsusele on see viimaste riiklike suveräänsussugemete kaotamine muidugi oodatud tulemuseks ja jutud riiklikust iseseisvusest peaksid siis isegi rahva petmiseks, nagu nüüd, ära jääma. Tuleb täita vaid hoolega Brüsseli ja euroülemuste nõudmisi ning oma peaga pole vaja üldse mõelda, selline mõnus elu siis reeturitele ja provintsiülemustele...
Eesti võib aga jääda europrovintsiks liiga väikeseks ja nii võidakse meid liita Läti ja Leedu provintsidega - otstarbekus võib nõuda seda!

Kasutatud allikas: http://www.telegraph.co.uk/news/2017/12/07/german-spd-leader-martinschulz-seeks-united-states-europe-2025/

Read more...

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #749 - Mart Helme



Nädala sündmustest Riigikogus räägib EKRE esimees Mart Helme. Saatesarjas EESTI AEG - Nädal Riigikogus, toome teieni kuumad hetked, tähtsamad otsused ja “ämbrid” meie poliitmaastikul ja seda eeskätt läbi rahvuskonservatiivse prisma.

Read more...

Malle Pärn: Progress ei tohi peatuda.

Nüüd tuleb meil, sõbrad, hakata võitlema erivaimsete ehk vaimsete vähemuste õiguste eest. LGBT võiks õla alla panna, nüüd on nendel ju õigused käes. Praegu diskrimineeritakse paljusid inimesi, arstid panevad neile ebaväärika diagnoosi: kergekujuline skisofreenia, raskekujuline paranoia, oligofreenia, orienteerumishäire ja nii edasi. Psühhopaatiani välja.

Neid nimetatakse siiamaani ühise nimega vaimuhaigused.

Need on ju ometi lihtsalt erinevat liiki vaimsed orientatsioonid.

Psühhoneuroloogilised vähemused. Pole olemas mingit "normaalsust", on erinevad orientatsioonid. Miks rikuvad psühhiaatrid inimõigusi, käitudes, nagu oleks nende käes Tõe monopoi? Psühhiaatria on ilmselt mingi pahatahtlike inimeste poolt normaalsete inimeste represseerimiseks loodud meditsiiniharu. Oleks ammu aeg nad ametlikust meditsiinist välja hääletada.

Ja tegelikult, milleks seda meditsiini üldse vaja on? Iga haigus on ju erinev tervislik orientatsioon. APA kuulutas homoseksuaalsuse sugukihu häirest normaalseks seksikäitumiseks, nüüd võiks maailma tervise instituut kustutada haiguste nimekirja täies koosseisu. Igasuguste haiguste ravimine tuleb ära keelata, sest see on inimõiguste rikkumine ja indiviidide vabaduste piiramine.

Allkias: Facebook

Read more...

pühapäev, 10. detsember 2017

Huvitavat pühapäevaks: David Icke šokeerib maailma salajaste dokumentidega


Read more...

Pariisi manifest: Euroopa, millesse tahame uskuda

2017. aasta mais tuli Pariisis kokku konservatiivsete teadlaste ja intellektuaalide rühm, keda ühendas mure Euroopa praeguse vaimse, kultuurilise ja ühiskondliku seisukorra ning võltsreligiooni tundemärke ilmutava nn Väär-Euroopa türannia pärast. Kohtumise tulemuseks on Pariisi manifest “Euroopa, millesse tahame uskuda”.

2017. aasta mais tuli Pariisis kokku konservatiivsete teadlaste ja intellektuaalide rühm. Neid ühendas ühine mure Euroopa poliitika, kultuuri, ühiskonna, kuid eelkõige Euroopa meelsuse ja identiteedi seisukorra pärast. Euroopa tsivilisatsiooni tohutusuur pärand on hävimas eksituste, enesepettuse ja ideoloogilise moonutuse tõttu.

Selle asemel, et abitult käsi laiutada või lisada ohtrale kirjandusele veel üks köide, mis diagnoosiks „lääne allakäiku“, usuvad Pariisi kohtumisest osavõtjad, et oluline on seda teha avalikult. Nad väljendasid oma kiindumust „tõelise Euroopa“ vastu ja tegid seda põhjustel, millest kõik võivad aru saada. Seda tehes oli esmalt vaja anda ülevaade tõelisest Euroopast, mis jääb varjatuks meie ajastul moes olevate abstraktsioonide all.

Tulemuseks on Pariisi manifest „Euroopa, millesse tahame uskuda“ („A Europe We Can Believe In“), mis on mõeldud äratuskellaks, et uuendada arusaama Euroopa tõelisest hingest ja võtta see omaks. See on ka kutse Euroopa rahvastele, et nad võiksid kiirelt taastada oma parimad traditsioonid ning luua koos rahumeelse, lootusrikka ja suursuguse tuleviku.

Liitu meiega selle kinnituseks!
7. oktoober 2017, Pariis

Pariisi manifest
EUROOPA, MILLESSE TAHAME USKUDA

1. Euroopa on meie kodu
Euroopa kuulub meile ja meie kuulume Euroopasse. Need maad on meie kodu, teist sellist meil pole. Raske on leida sõnu, mis oleksid väärilised põhjendama või õigustama, miks me Euroopat kalliks peame. See on jagatud ajalugu, lootus ja armastus. See on meile omane viis, paatose ja valu hetked.
See on inspireeriv lepitusprotsessi kogemus ja jagatud tuleviku lubadus. Need tavapärased maastikud ja sündmused on meie jaoks laetud erilise tähendusega, kuid seda mitte teiste jaoks. Kodu on koht, kus kõik on tuttav, kus meid tuntakse ära, ükskõik kui kaugele oleme rännanud. See on tegelik Euroopa – meie hinnaline ja asendamatu tsivilisatsioon.
2. Meid ähvardab Väär-Euroopa
Euroopat ähvardab ta enda väärarusaam oma tähtsusest ja rikkusest. See Väär-Euroopa kujutleb end täiusliku tsivilisatsioonina, mõistmata, et ta röövib meie kodu. See vale tugineb autentsete väärtuste moonutamisele ja liialdustele, olles sealjuures pime omaenese vigade ees.
3. Väär-Euroopa on utoopiline ja türanlik
Väär-Euroopa patroonid on vältimatu progressi ebausust nagu ära nõiutud. Nad usuvad: ajalugu on nende poolel, ja see usk muudab nad üleolevaks ja põlglikuks. Nad on võimetud tunnistama puudujääke rahvusjärgses ja kultuurijärgses maailmas, mida nad ehitavad. Veelgi enam, nad ignoreerivad inimlike tõekspidamiste allikaid, mida nad on ise kalliks pidanud – neidsamu, mida väärtustame meiegi.
Väär-Euroopa patroonid on vältimatu progressi ebausust nagu ära nõiutud. Nad usuvad: ajalugu on nende poolel, ja see usk muudab nad üleolevaks ja põlglikuks. Nad on võimetud tunnistama puudujääke rahvusjärgses ja kultuurijärgses maailmas, mida nad ehitavad.
Nad ignoreerivad, isegi eitavad Euroopa kristlikke juuri. Selle kõige juures tunnevad nad muret moslemite solvamise pärast, keda nad kujutavad ette rõõmsalt vastu võtmas nende ilmalikku multikultuurset vaateviisi.
Olles üdini eelarvamuslik, ebausklik ja ignorantne, on Väär-Euroopa lämmatav oma enesekiitusliku eriarvamusega, pimestatud nägemustega utoopilisest tulevikust. Ja loomulikult on seda tehtud vabaduse ja tolerantsuse nimel.
4. Me peame kaitsma tõelist Euroopat
Oleme jõudnud tupikusse. Euroopa tuleviku suurim oht ei ole Vene avantürism ega ka moslemite immigratsioon. Tõelist Euroopat ohustab hoopis Euroopas vohav väär, lämmatav mõtteviis. Meie rahvaid ja jagatud kultuuri õõnestatakse illusioonide ja enesepettustega, milline Euroopa on ja peaks olema. Me tõotame sellele vastu seista. Me kaitseme, toetame ja võitleme tõelise Euroopa eest, selle Euroopa eest, kuhu me kuulume!
Euroopa tuleviku suurim oht ei ole Vene avantürism ega ka moslemite immigratsioon. Tõelist Euroopat ohustab hoopis Euroopas vohav väär, lämmatav mõtteviis.
5. Solidaarsus ja kodanikulojaalsus ärgitavad aktiivselt osalema
Tõeline Euroopa eeldab ja ergutab poliitilises ja kultuurilises ühiselus aktiivset kaasalöömist. Euroopa ideaal on solidaarsus, mis põhineb kõigi jaoks kehtiva seadusega nõustumisel, kuid mis on selle nõudmistes piiratud. See nõusolek ei ole alati võtnud esindusdemokraatia vormi, aga meie kodanikulojaalsuse traditsioonid peegeldavad fundamentaalset nõusolekut meie poliitiliste ja kultuuriliste traditsioonidega, ükskõik mis vormis.
Minevikus võitlesid eurooplased selle nimel, et poliitilised süsteemid oleksid osalemisele rohkem avatud, ja me oleme uhked selle üle. Isegi kui nad tegid seda mõnikord avaliku mässu teel, kinnitasid nad soojalt, et hoolimata ebaõiglusest ja ebaõnnestumistest on selle kontinendi rahvaste traditsioonid meie omad. Säärane pühendumus reformideks muudab Euroopa kohaks, kus hinnatakse üha rohkem õiglust. Edumeelne vaim on sündinud armastusest ja lojaalsusest kodumaa vastu.
6. Kohustus vastutada tuleviku eest
Euroopa ühtsuse vaim lubab meil avalikus sfääris usaldada teisi, isegi siis, kui oleme võõrad. Euroopa linnade avalikud pargid, keskväljakud ja laiad peatänavad väljendavad Euroopa poliitilist vaimsust: me jagame oma ühist elu ja res publica’t.
Me eeldame, et meie kohustus on võtta vastutus meie ühiskonna tuleviku eest. Me pole passiivsed subjektid, keda valitsevad despootlikud jõud, olgu need kas pühad või ilmalikud. Me ei põlvita vääramatute ajaloojõudude ees. Eurooplaseks olemine tähendab omada poliitilist ja ajaloolist toimejõudu. Oleme oma jagatud saatuse autorid.
7. Rahvusriik – Euroopa tsivilisatsiooni tunnus
Tõeline Euroopa on rahvaste kogukond. Meil on oma keeled, traditsioonid ja piirid, kuid oleme alati tunnustanud sugulust üksteisega, isegi siis, kui oleme olnud vastuoludes või koguni sõjas.
Selline ühtsus mitmekesisuses näib meile loomulik. Ometi on see märkimisväärne ja hinnaline, sest see pole ei loomulik ega vältimatu. Ühtse mitmekesisuse kõige tavalisem poliitiline vorm on impeerium, mida Euroopa sõdalastest kuningad üritasid peale Rooma impeeriumi langemist taaselustada. Impeeriumivormi taastamisahvatlus on kestnud, kuid rahvusriik valitseb endiselt – poliitiline vorm, mis ühendab suveräänsust rahvaga. Sellest tulenevalt sai rahvusriigist Euroopa tsivilisatsiooni tunnus.
8. Euroopa ühtsus ja kosmopoliitsus
Rahvuslik kogukond on uhke, et ta reguleerib end ise omal moel. Tihtipeale ka kiites oma suurepäraseid kunsti- ja teadussaavutusi ning võisteldes teiste rahvustega, mõnikord ka lahinguväljal. See on haavanud Euroopat, mõnikord tõsiselt, kuid see pole kunagi ohustanud meie kultuurilist ühtsust. Tegelikult on see isegi vastupidi.
Kuna Euroopa rahvusriigid on muutunud ajalooliselt ühtsemaks ja tugevamaks, muutus ka Euroopa ühine identiteet kindlamaks. Pärast 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõdade kohutavat verevalamist tekkis meis veelgi suurem tahe austada meie ühist pärandit. See näitab Euroopa sügavust ja võimsust tsivilisatsioonina, mis on õiges mõttes kosmopoliitne.
Me ei otsi impeeriumi kehtestatud pealesurutud ühtsust. Selle asemel tunnistab Euroopa kosmopolitism, et isamaaline armastus ja kodanike lojaalsus avanevad ka laiemale maailmale.
9. Kristlus lõi Euroopa kultuurilise ühtsuse
Tõelist Euroopat on iseloomustanud ristiusk. Kiriku universaalne vaimne impeerium tõi Euroopasse kultuurilise ühtsuse, kuid tegi seda poliitilise impeeriumita. See on võimaldanud teatud ühiskondlikel osislojaalsustel õitseda ühises Euroopa kultuuris.
Autonoomia, mida nimetame kodanikuühiskonnaks, sai Euroopale iseloomulikuks tunnuseks. Lisaks sellele ei kaasne kristliku evangeeliumiga kõikehõlmav jumalik seadus, seega võib rahvaste ilmalike seaduste mitmekesisust kinnitada ja austada Euroopa ühtsust ohustamata.
Pole juhus, et ristiusu populaarsuse langemisega Euroopas on kaasnenud ka uued jõupingutused, et luua poliitiline ühtsus – raha- ja regulatsiooniimpeerium, mis on kaetud võltsreligioosse universalismiga, mida on loomas Euroopa Liit.
Tõelist Euroopat on iseloomustanud ristiusk. Kiriku universaalne vaimne impeerium tõi Euroopasse kultuurilise ühtsuse, kuid tegi seda poliitilise impeeriumita. See on võimaldanud teatud ühiskondlikel osislojaalsustel õitseda ühises Euroopa kultuuris.
10. Euroopa kristlikud juured
Tõeline Euroopa kinnitab iga inimese võrdset väärikust sõltumata soost, auastmest või rassist. See tuleneb samuti meie kristlikest juurtest. Meie niinimetatud pehmed voorused on ühemõtteliselt kristlik pärand: õiglus, kaastundlikkus, halastus, andestus, rahutegemine, heategevus.
Kristlus tõi meeste ja naiste vahelistesse suhetesse revolutsiooni, ennekõike hinnates armastust ja vastastikust truudust. Abielusideme sõlmimine võimaldab nii meestel kui ka naistel kokkukuuluvuses õitseda. Enamik ohvreid, mida me oma elus toome, toome abikaasa ja laste huvides. Selline eneseandmise vaim on järjekordne kristluse panus Euroopale, mida me hindame, armastame.
11. Kreeka ja Rooma pärand
Tõeline Euroopa saab inspiratsiooni ka klassikalistest traditsioonidest. Me tunneme end ära iidse Kreeka ja Rooma kirjanduses. Eurooplastena püüdleme vägevuse poole, mis on klassikaliste vooruste kroon. Vahel on see kaasa toonud vägivaldse võitluse ülimuslikkuse nimel.
Aga meisterlikkuse saavutamise idee inspireerib Euroopa mehi ja naisi looma ka ületamatult ilusaid muusika- ja kunstiteoseid ning tegema erakordseid läbimurdeid teaduses ja tehnoloogias.  Enesekindlate roomlaste tõsised voorused ning uhke kodanikuosalus ja kreeklaste filosoofilise uurimise vaimsus pole tõelises Euroopas kunagi unustatud. Ka see on meie pärand.
12. Euroopa – rahvaste kogukond
Tõeline Euroopa pole kunagi olnud täiuslik. Väär-Euroopa pooldajad ei eksi, taotledes arengut ja reformi. Alates 1945. ja 1989. aastast on väga palju saavutatud, mida peaksime väärtustama ja austama. Meie ühine jagatud elu on käimasolev projekt, mitte kivistunud pärandkultuur. Euroopa tulevik sõltub siiski meie parimatele traditsioonidele rajatud uuenenud lojaalsusest, mitte võltsist universaalsusest, mis nõuab unustust ja eneseeitust.
Euroopa ei alanud valgustusajastuga. Euroopa Liit ei vii täide meie armastatud kodu. Tõeline Euroopa on ja jääb rahvaste kogukonnaks sellel mandril. Kogukonnaks, mis on küll vahel ägedaltki eristuv, kuid mida ühendab vaimne pärand, mille üle me koos arutame, mida arendame, jagame ja armastame.
Euroopa ei alanud valgustatusajastuga. Euroopa Liit ei vii täide meie armastatud kodu. Tõeline Euroopa on ja jääb rahvaste kogukonnaks sellel mandril.
13. Oht kaotada kodu
Tõeline Euroopa on ohus. Populaarse suveräänsuse saavutused, impeeriumidele vastandumine, ühiskondlikku armastust tulvil kosmopoliitsus, kristlik pärand inimlikust ja väärikast elust, kooselu meie klassikalise kultuuripärandiga – kõik see on käest libisemas. Väär-Euroopa patroonid loovad universaalsetest inimõigustest imiteeritud kristluse ja me kaotame enda kodu.
14. Valevabaduse võidukäik
Väär-Euroopa kiitleb enneolematu pühendumusega inimvabadusele. Kuid see vabadus on väga ühekülgne. See reklaamib end kui vabadus ilma igasuguste piiranguteta: seksuaalne vabadus, eneseväljendusvabadus, vabadus olla „sina ise“.
1968. aasta generatsioon käsitleb neid vabadusi kui väärtuslikku võitu kunagi võimsa ja rõhuva kultuurirežiimi üle. Nad näevad ennast suurte vabastajatena ja nende ülesastumist tunnustatakse kui väärikat moraalset saavutust, mille eest peaks kogu maailm tänulik olema.
Väär-Euroopa kiitleb enneolematu pühendumusega inimvabadusele. Kuid see vabadus on väga ühekülgne. See reklaamib end kui vabadus ilma igasuguste piiranguteta: seksuaalne vabadus, eneseväljendusvabadus, vabadus olla „sina ise“.
15. Ühiskonnas levib individualism, isolatsioon, sihitus
Euroopa nooremate põlvkondade jaoks ei ole reaalsus paraku nii roosiline. Hedonism viib sageli igavuse ja enese sügavalt kasutuna tundmiseni. Inimeste side abielus on nõrgenenud. Seksuaalse vabaduse tormis on meie noorte inimeste sügav soov abiellumise ja pereloomise vastu väga tihti pärsitud. Vabadus, mis muserdab meie südamete sügavaimat igatsust, muutub needuseks.
Meie ühiskond näib liikuvat individualismi, isolatsiooni ja sihituse poole. Vabaduse asemel oleme kukkunud mugavasse tarbija- ja meediapõhisesse kultuuri. Meie kohus on rääkida tõtt: 1968. aasta generatsioon hävitas, mitte ei loonud. Nad lõid vaakumi, mis on nüüd täidetud sotsiaalmeedia, odava turismi ja pornograafiaga.
16. Püüd piirata sõna- ja südametunnistuse vabadust
Samal ajal kui kuuleme uhkest pretsedenditust vabadusest, on Euroopa elu paradoksaalselt üha enam ja põhjalikumalt reguleeritud. Reeglid – mis sageli on koostatud anonüümsete tehnokraatide poolt, koostöös võimsate huvirühmadega – reguleerivad meie töösuhteid, meie ärilisi otsuseid, meie hariduskvaliteeti, meie uudisvooge ja meelelahutuslikku meediat.
Nüüd püüab Euroopa tugevdada kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad sõnavabadust, Euroopa põlisvabadust – südametunnistuse vabadust. Nende piirangute sihtmärk pole rõvedus või teised avaliku elu moraalirikkumised. Selle asemel tahavad Euroopa juhtorganid poliitilist kõnet ilmselgelt piirata.
Poliitilised juhid, kes kõnelevad islami ja immigratsiooni ebamugavatest tõdedest, mõistetakse juba eos hukka. Poliitiline korrektsus toob endaga kaasa palju tabuteemasid, mida peetakse talumatuks väljakutseks status quo’le. Väär-Euroopa tegelikult ei julgusta vabaduse kultuuri. See edendab turupõhist homogeenset kultuuri ja poliitiliselt pealesunnitud kooskõla.
Samal ajal kui kuuleme uhkest pretsedenditust vabadusest, on Euroopa elu paradoksaalselt üha enam ja põhjalikumalt reguleeritud. Reeglid – mis sageli on koostatud anonüümsete tehnokraatide poolt, koostöös võimsate huvirühmadega – reguleerivad meie töösuhteid, meie ärilisi otsuseid, meie hariduskvaliteeti, meie uudisvooge ja meelelahutuslikku meediat.
17. Pühendumine multikultuursusele ja võrdsusele
Väär-Euroopa kiitleb ka enneolematu pühendumusega võrdsusele. See eitab diskrimineerimist ja väidetavalt kaasab kõiki rasse, religioone ja identiteete. Tõeline areng on tõepoolest toimunud, aga sellega on kaasnenud utoopiline eraldumine reaalsusest. Viimase põlvkonna jooksul on Euroopa järginud suurejoonelist multikultuursuse eeskava.
Moslemite assimileerumise propageerimist meie kommete ja tavadega, veel vähem meie usundiga, on peetud tõsiseks ebaõigluseks. Meile öeldakse, et võrdõiguslikkusele pühendumine nõuab meilt kõikidelt, et unustaksime kõik aspektid, mis meie arvates muudavad meie kultuuri parimaks.
Paradoksaalselt räägib Euroopa multikultuurne ühiskond, mis eitab oma kristlikke juuri, kristlikust ülemaailmsest heategevuslikust ideaalist jätkusuutmatus ja liialdatud vormis. See nõuab Euroopa rahvalt enesesalgamise pühalikku taset.
Peame kinnitama meie kodumaa koloniseerimist ja meie 21. sajandi kultuuri hiilguse lõppemist – kollektiivset eneseohverdust mingisuguse uue globaalse kogukonna heaks, mis on sündinud rahu ja õitsengu nimel.
18. Väärarvestus
Teemas, millest kõneleme, on palju pahasoovlikkust. Enamik meie ühiskondlikest juhtidest kindlasti eeldab Euroopa kultuuri paremust, mida ei tohi avalikult kinnitada viisil, mis võiksid sisserändajaid solvata. Arvestades seda eeldust, arvavad nad, et assimileerumine toimub kiiresti ja loomulikult.
Vana imperialistliku mõtlemise iroonilise kajana eeldavad Euroopa juhtivad organid, et loodusseaduste või ajaloo näitel muutuvad „nemad“ samasuguseks nagu „meie“ ja et vastupidine on võimatu. Samal ajal on ametlik multikultuursus vastu võetud kui terapeutiline vahend õnnetute, kuid „ajutiste“ kultuuriliste probleemide lahendamiseks.
19. Tehnokraatide türannia üha kasvab
On veel tumedamapoolset pahatahtlikkust. Viimase põlvkonna ajal on üha suurem osa juhtivast klassist otsustanud, et kiirendatud globaliseerumine on nende endi huvides. Nad soovivad luua üleriigilisi institutsioone, mida neil on võimalik kontrollida ilma ebamugavust tekitava suveräänsuseta.
Üha rohkem on selge, et demokraatia defitsiit Euroopa Liidus ei ole pelgalt tehniline probleem, pelgalt bürokraatlik nähe, mida saaks tehniliste vahenditega leevendada. Pigem on säärane defitsiit fundamentaalne pühendumus ja seda kaitstakse innukalt. Vastus kõikidele inimõigusi puudutavatele  küsimustele on tehnokraatlik: alternatiivi pole. Seisame vastamisi veel õrna, kuid tõusuteel oleva tõelise türanniaga.
Üha rohkem on selge, et demokraatia defitsiit Euroopa Liidus ei ole pelgalt tehniline probleem, pelgalt bürokraatlik nähe, mida saaks tehniliste vahenditega leevendada… Vastus kõikidele inimõigusi puudutavatele  küsimustele on tehnokraatlik: alternatiivi pole. Seisame vastamisi veel õrna, kuid tõusuteel oleva tõelise türanniaga.
20. Väär-Euroopa nõrkus
Väär-Euroopa ideed on muutumas ilmselgeks, vaatamata nende partisanide katsetele toetada mugavaid illusioone. Mis kõige tähtsam, Väär-Euroopa on tegelikult palju nõrgem kui keegi oskas arvata.
Meelelahutus ja materiaalne tarbimine ei hoia kodanikuühiskonda pikemas plaanis elus. Kõrgeimate ideaalide püstitamise ja patriootliku uhkuse väljendamise mahasurumine on kaasa toonud olukorra, kus meie ühiskond ei suuda ennast enam kaitsta. Veelgi enam, kaasav retoorika ja umbisikuline majandussüsteem, milles domineerivad rahvusvahelised ettevõtted, ei uuenda kodanike usaldust ega sotsiaalset sidusust.
Peame jällegi olema avameelsed: Euroopa ühiskond on märkimisväärselt narmendamas, et mitte öelda traagiliselt kurnatud. Kui me vaid avame oma silmad, näeme üha tugevamat valitsuse jõu ja sotsiaalse ning haridusliku juhtimise kasutamist. Mitte ainult islami terror ei too relvastatud sõdureid tänavatele. Märulipolitsei on nüüdisajal vajalik, et peatada vägivaldseid proteste ja isegi purjus jalgpallifännide horde. Meie jalgpallifännide fanaatiline lojaalsus on meeleheite märk sügavast vajadusest ühtsustunde järele, mis vastasel juhul poleks Väär-Euroopas täidetud.
21. Muutused ülikoolide hoiakutes
Euroopa intellektuaalne klass kuulub suures osas paraku Väär-Euroopa ideoloogia partisanide hulka. Meie ülikoolid on kahtlemata Euroopa tsivilisatsiooni säravamaid pärleid. Kui igale järgnevale põlvkonnale edastati vanasti eelmiste tarkusi, siis tänaseks loetakse kriitiliseks mõtlemiseks mineviku lihtsameelset tõlgendust kriitilises võtmes.
Euroopa vaimsuse teejuht on olnud intellektuaalse aususe ja objektiivsuse range distsipliin. Kuid viimase kahe generatsiooni vältel on see üllas ideaal muutunud. Askeetlikkus, mis kunagi püüdis vaimu vabastada domineeriva arvamuse türanniast, on sageli muutunud enesega rahulolevaks ja kahtlemata vimmaks kõige vastu, mis on meie enda oma. Säärane kultuurist lahtütlemine on muutunud odavaks ja lihtsaks viisiks olla „kriitiline“.
Viimane põlvkond on seda loengusaalides omajagu praktiseerinud, see on muutunud doktriiniks, dogmaks. Ühinedes selle usutunnistusega, räägitakse sellest kui valgustatusest ja vaimse valiku märgist. Selle tagajärjel on meie ülikoolid muutunud aktiivseteks kultuurihävitusrelvadeks.
22. Asendamatu eliit
Meie juhtivad ühiskondlikud klassid edendavad inimõigusi. Nad töötavad võitluses kliimamuutustega. Nad töötavad globaalselt rohkem integreeritud turumajanduse ja maksupoliitika ühtlustamise nimel. Nad jälgivad soolise võrdõiguslikkuse progressi. Nad teevad meie jaoks nii palju!
Mis vahet on seal tegelikult, mis mehhanismide järgi nad ametisse said? Mis siis kui Euroopa rahvas muutub nende hoole all aina skeptilisemaks?
23. Väär-Euroopa türanniale on alternatiiv
Kasvav skeptitsism on täielikult õigustatud. Tänasel päeval domineerib Euroopas sihitu materialism, mis ei suuda mehi ja naisi motiveerida peret looma ja lapsi saama. Loobumiskultuur jätab järgmise põlvkonna identiteeditundest ilma.
Mõnedes meie Euroopa riikides on piirkonnad, kus moslemid elavad kohalikest seadustest eemal, mitteametlikus autonoomias, nagu oleksid nad pigem kolooniaelanikud kui meie riikide kaasliikmed. Individualism isoleerib meid üksteisest.
Globaliseerumine muudab miljonite inimeste väljavaateid elule. Kui neile vastu vaielda, väidavad meie juhid, et nad töötavad vaid selle nimel, et kohaneda möödapääsmatute vajadustega. Ükski teine teerada pole võimalik ja vastupanu on irratsionaalne. Asjad ei saavat olla teisiti. Need, kes on vastu, kannatavad väidetavalt nostalgia käes, mille eest nad väärivad moraalset hukkamõistu kui rassistid või fašistid.
Kuna ühiskondlik lõhestumine ja kodanike usaldamatus muutuvad järjest nähtavamaks, muutub Euroopa avalik elu vihasemaks, tigedamaks ning keegi ei oska öelda, kuhu see viib. Me ei tohi seda teed jätkata. Me peame Väär-Euroopa türannia kõrvale heitma. On olemas alternatiiv.
Tänasel päeval domineerib Euroopas sihitu materialism, mis ei suuda mehi ja naisi motiveerida peret looma ja lapsi saama. Loobumiskultuur jätab järgmise põlvkonna identiteeditundest ilma.
24. Väär-Euroopa kui võltsreligioosne ettevõte
Uuendus algab teoloogilise eneseteadmisega. Väär-Euroopa universaalsus ja universaalsuse pretensioonid näitavad, et Väär-Euroopa puhul on tegemist kunstliku religioosse ettevõttega, millel on tugevad usutunnistuslikud seisukohad ja ka oma kirikuvanded. See on tugev opiaat, mis halvab Euroopat kui poliitilist keha.
Peame nõudma, et usulised püüdlused jääksid ikkagi usu-, mitte poliitika, veel vähem bürokraatia valdkonda. Selleks, et enda poliitilist ja ajaloolist olemust taastada, on hädavajalik Euroopa ühiskondlik elu taas ilmalikustada.
25. Euroopa peab olema parimas mõttes liberaalne
See tähendab, et tuleb loobuda valelikust keelekasutusest, mis tõrjub vastutuse võtmist ja toetab ideoloogilist manipulatsiooni. Mitmekesisusest, kaasamisest ja multikultuursusest rääkimine on sisutühi.
Tihtipeale kasutatakse sellist keelt viisil, mis iseloomustab pigem meie ebaõnnestumisi kui saavutusi: sotsiaalse solidaarsuse hargnemine on tegelikult sallivuse, kaasamise ja vastuvõtmise märk. See on turunduskeel. Keel, mille eesmärk on pigem varjata reaalsust kui seda valgustada. Me peame taastama püsiva austuse reaalsuse vastu, austama tegelikkust ja fakte.
Keel on delikaatne vahend ja selle kasutamine relvana rikub seda. Me peaksime olema lingvistilise kombekuse patroonid. Hukkamõistmine on märk meie praeguse hetke allakäigust. Me ei tohi taluda verbaalset hirmutamist.
Peame kaitsma neid, kes räägivad mõistlikult, isegi kui arvame, et nende seisukohad on ekslikud. Euroopa tulevik peab olema parimas mõttes liberaalne, mis tähendab pühendumist avalikule arutelule, erinevalt vägivallast ja sundimisest.
26. Vajame uut tüüpi riigimehelikkust
Väär-Euroopa ja selle utoopilise võltsreligioosse piirideta maailma müüdi murdmiseks on vaja uut tüüpi riigimehelikkuse ja uut tüüpi riigimehe mudelit. Hea poliitiline liider seisab konkreetse rahva heaolu eest. Hea riigimees käsitab meie ühist Euroopa pärandit ja meie konkreetseid rahvustraditsioone suurepäraste ja elujõuliste, kuid samas ka habraste kingitustena.
Hea poliitiline liider ei tõrju seda pärandit ega loobu sellest utoopiliste unistuste nimel. Sellised juhid austavad oma rahva tunnustust; nad ei janune rahvusvahelise üldsuse heakskiitu, mis tegelikult on oligarhia avaliku suhtluse aparaat.
27. Rändepoliitikas peaks õppima kogemusest
Tunnustades Euroopa rahvaste eripära ja kristlikku pärandit, ei pruugi me lasta end segada multikultuurlaste kahtlastel väidetel. Sisseränne ilma assimilatsioonita on kolonisatsioon ja sellele tuleb vastu olla. Me ootame õigustatult, et need, kes rändavad meie maadesse, kohanevad meie rahva ja tavadega. Seda ootust peab toetama usaldusväärne poliitika.
Multikultuursuse kuvand on sisse toodud Ameerikast. Ent Ameerika suur sisseränne kasvas 20. sajandi algul. Perioodil, mil majanduskasv oli märkimisväärne, kus praktiliselt polnud heaoluriiki ja kus oli väga tugev rahvusliku identiteedi tunnetus, mille sisserändajad pidid omaks võtma. Pärast suure hulga sisserändajate vastuvõtmist sulgesid ameeriklased pea kahe põlvkonna vältel immigrantidele uksed. Euroopa peab Ameerika kogemusest õppima, mitte võtma omaks kaasaegse Ameerika ideoloogiaid.
Nimetatud kogemus näitab meile, et töökoht on võimas assimileerumismootor, et helde heaolusüsteem võib takistada assimilatsiooni ja et ettevaatlik poliitiline juhtimine tähendab vähendatud sisserännet, mõnikord drastiliseltki. Me ei tohi lasta multikultuursel ideoloogial deformeerida meie poliitilisi otsuseid selle kohta, kuidas kõige paremini teenida ühiskasu, mis eeldab rahvuslikelt kogukondadelt piisavat ühtsust ja solidaarsust, et näha heaolu kui ühisväärtust.
Tunnustades Euroopa rahvaste eripära ja kristlikku pärandit, ei pruugi me lasta end segada multikultuurlaste kahtlastel väidetel. Sisseränne ilma assimilatsioonita on kolonisatsioon ja sellele tuleb vastu olla.
28. Ainult impeeriumid on multikultuursed
Pärast teist maailmasõda arendas Lääne-Euroopa elujõulist demokraatiat. Nõukogude impeeriumi lagunemise järel hakkasid Kesk-Euroopa rahvad oma kodanikutunnet taastama. See on üks Euroopa väärtuslikumaid saavutusi. Kuid see kaob, kui me ei tegele sisserände ja demograafiliste muutustega meie rahvaste seas.
Ainult impeeriumid võivad olla multikultuursed ja selleks muutub ka Euroopa Liit, kui me ei suuda muuta uuendatud solidaarsust ja kodanike ühtsust selleks kriteeriumiks, mida kasutame sisserändepoliitika ja assimilatsioonistrateegia hindamiseks.
29. Vaimse suuruse tunde taastamine
Paljud arvavad ekslikult, et Euroopat vapustavad vaid sisserändega seotud vastuolud. Tegelikult on see vaid üks dimensioon üldisemast sotsiaalsest lagunemisest.
Me peame taastama teatavate ühiskondlike rollide väärikuse. Lapsevanemail, õpetajail ja professoreil on kohustus vormida oma hoolealuseid. Me peame võitlema oskuse kultuse vastu, kui see tuleneb tarkuse, taktitunde ja kultuurilise eluviisi arvelt.
Euroopat ei saa uuendada olemata vastu ülemäärasele egalitarismile ja tarkuse vähendamisele tehniliste teadmiste tasemele. Toetame kaasaegse ajastu poliitilisi saavutusi. Igal mehel ja naisel peaks olema võrdne hääl. Põhiõigusi tuleb kaitsta.
Terve demokraatia vajab aga sotsiaalseid ja kultuurilisi hierarhiaid, mis julgustavad tipptaseme saavutamist ja austavad neid, kes pingutavad ühise heaolu nimel. Peame taastama vaimse suuruse tunde ja austama seda, selleks et meie tsivilisatsioon suudaks vastu pidada ühelt poolt paljalt jõukuse kasvavale võimule ja teiselt poolt vulgaarsele meelelahutusele.
30. Uus konsensus moraalse kultuuri suhtes
Inimväärikus on palju enamat kui õigus olla rahule jäetud, ja rahvusvaheliste inimõiguste doktriinid ei kata kõiki õiglusnõudeid ja heaolu. Euroopal on vaja uuendada konsensust moraalse kultuuri suhtes, et elanikkonda saaks juhtida õilsa elu poole. Me ei tohi lubada, et vale arusaam vabadusest takistaks seaduse mõistlikku kasutamist, et ära hoida pahelisust.
Me peame olema andestavad inimliku nõrkuse suhtes, kuid Euroopa ei saa õitseda ilma et taastataks ühiskondlik püüdlus normaalsele, õigele käitumisele ja inimkonna tippsaavutustele. Väärikuse kultuur kasvab sündsustundest ning kohustuste täitmisest. Me peame uuendama sotsiaalsete klasside vahelist austust, mis iseloomustab ühiskonda ning mis väärtustab kõigi panust.
31. Ka turumajanduses ei peaks kõik olema müügiks
Kuigi me tunnustame vaba turumajanduse positiivseid aspekte, peame me vastu seisma ideoloogiatele, mis tahavad turu loogikat muuta totaalseks. Me ei saa lubada, et kõik on müügiks.
Hästi toimivad turud vajad õigusriigi põhimõtet ja meie õigusriik peaks sihtima tõhusama majanduse poole. Turud toimivad kõige paremini siis, kui need on ühendatud tugeva sotsiaalse institutsiooniga, mis toimib mitteturunduslikul põhimõttel. Majanduslik kasv on küll kasulik, kuid mitte kõige väärtuslikum vara. Turud peavad olema orienteeritud sotsiaalsetele väärtustele.
Tänapäeval ähvardab korporatiivine gigantism isegi poliitilist suveräänsust. Rahvad peavad tegema koostööd, et toime tulla arrogantsete ja mõttetute globaalsete majandusjõududega. Me kinnitame valitsuse võimu mõistlikku kasutamist, et säilitada mittemajanduslikud sotsiaalsed väärtused.
32. Vajadus reformida haridust
Me usume, et Euroopa kultuur ja ajalugu väärivad säilitamist. Paraku meie ülikoolid väga tihti reedavad meie kultuuripärandi. Meil on vaja reformida õppekavasid, et edendada meie ühiskultuuri edasiandmist, selle asemel et õpetada noori kultuuri hülgama. Õpetajatel ja mentoritel on igal tasemel ajaloo edasikandjate kohustus. Nad peaksid olema uhked, et nende roll on olla sild eelnevate ja tulevate generatsioonide vahel.
Peame ka uuendama Euroopa hinnalist kultuuri sellega, et seame ilusa ja suursuguse standardiks ja ei aktsepteeri kunstide alandamist poliitiliseks propagandaks. See nõuab uut põlvkonda patroone. Bürokraatia ja korporatsioonid on näidanud, et nad on halvad kunstidehaldurid.
33. Abielu ja perekond kui ühiskonna alus
Abielu on kodanikuühiskonna vundament ja mehe ning naise vahelise harmoonia alustala. See on intiimne side, mis saavutatakse leibkonna säilitamise ning laste kasvatamise teel.
Me kinnitame, et meie üks kõige põhjapanevamaid rolle nii ühiskonnas kui inimestena on olla emad ja isad. Abielu ja lapsed on terviklik pilt inimeste õitsengust. Lapsed vajavad ohverdusi nendelt inimestelt, kes nad ilmale toovad. See ohverdus on üllas ja väärib austust. Me toetame mõistlikku sotsiaalpoliitikat, et julgustada ja tugevdada abielu, sünnitamist ja laste kasvatamist.
Ühiskonnal, mis ei tervita laste olemasolu, pole tulevikku.
Abielu on kodanikuühiskonna vundament ja mehe ning naise vahelise harmoonia alustala. … Me kinnitame, et meie üks kõige põhjapanevamaid rolle nii ühiskonnas kui inimestena on olla emad ja isad.
34. Populism kui mäss Väär-Euroopa türannia vastu
Tänasel päeval valdab Euroopat niinimetatud populismi tõusu tõttu suur ärevus, kuigi selle mõiste tähendust ei määratleta kunagi ning seda kasutatakse enamjaolt sõimusõnana.
Meil on omad kahtlused. Euroopal tuleb pigem tugineda oma traditsioonide sügavale tarkusele, mitte keskenduda lihtsustatud loosungitele ja vaenu tekitavatele emotsionaalsetele üleskutsetele.
Siiski tunneme, et seda uut poliitilist nähtust võib kujutleda kui tervemõistuslikku mässu Väär-Euroopa türannia vastu ja seda sildistatakse „antidemokraatlikuna“ nagu ükskõik missugust ohtu tema status quo’le ja moraalse seaduspärasuse monopolile. Niinimetatud populism vastandub valitseva võimu diktatuurile ja seda õigustatult. See on märk, et isegi meie alla käinud ja vaesunud poliitilise kultuuri keskel võib Euroopa inimeste ajalooline olemus taassündida.
35. Meie tulevik – tõeline Euroopa
Me lükkame tagasi väite, et meil puudub mõistlik alternatiiv kunstlikule, hingeta ühendatud turule, riikidevahelisele bürokraatiale ja libedale meelelahutusele. Leivast ja tsirkusest ei piisa. Vastutustundlik alternatiiv on tõeline Euroopa.
36. Ühinegem, et tõrjuda utoopilised fantaasiad!
Praegusel hetkel palume kõikidel eurooplastel endaga ühineda, et tõrjuda utoopilised fantaasiad piirideta multikultuurilisest maailmast. Me armastame oma kodumaad õigustatult ja püüame oma lastele edasi anda kõik üllad asjad, mille oleme ise pärandiks saanud.
Eurooplastena jagame ühist pärandit ja see pärand palub meil elada Euroopa rahvastena koos ja rahus. Uuendagem riiklikku suveräänsust ja taastagem ühise poliitilise vastutuse väärikus Euroopa tuleviku heaks.

Allakirjutanud:
Phillipe Bénéton (Prantsusmaa)
Rémi Brague (Prantsusmaa)
Chantal Delsol (Prantsusmaa)
Roman Joch (Tšehhi)
Lánczi András (Ungari)
Ryszard Legutko (Poola)
Roger Scruton (Ühendkuningriik)
Robert Spaemann (Saksamaa)
Bart Jan Spruyt (Holland)
Matthias Storme (Belgia)

Tõlkinud Virgo Agan, toimetanud Tiia Raudma, Andres Langemets ja Veiko Vihuri

Allikas: http://objektiiv.ee/pariisi-manifest-euroopa-millesse-tahame-uskuda/

Read more...

Kas Leo Mannermaast on saanud holokausti eitaja?

Link: https://static.mvlehti.net/uploads/2017/12/NIIN-SANOTUT-JUUTALAISET.mp4?_=1

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

laupäev, 9. detsember 2017

Laupäevased pildid


Read more...

Abielu mõiste vajab põhiseaduslikku kaitset!


Lgp Matti Ilves!

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et avaldasime meie sihtasutuse nimel toetust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma ettepanekule anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse.

Viilma üleskutset kajastava uudise leiate siit:


Meie sihtasutuse toetusavaldus on aga kättesaadav siit:


Nagu ma kirjutasin ka meie sihtasutuse temaatilises pressiteates – mida ei kajastanud juba harjumuspäraseks saanud kombel pea ükski peavoolu väljaanne–, oleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine väga hea ja vajalik võimalus leevendada kooseluseaduse läbisurumisega ühiskonnas tekitatud pingeid.

Teame ju väga hästi, et kooseluseaduse laadsete homopartnerlusseaduse läbisurumine on paljudes lääneriikides sillutanud teed ka abielu mõiste radikaalsele ümbermääratlemisele, ühiskonna alusväärtustega vastuolus oleva ideoloogilise programmi pealesurumisele ning selle mõjul teiste inimeste elementaarsete kodanikuõiguste- ja vabaduste ahistamisele.

Selle tõsiasja tõin välja ka alljärgnevas tabelis, mis räägib väga selget keelt – peaks olema pime või lausrumal, et siin mitte selget mustrit märgata.
 http://www.objektiiv.eeKuivõrd kõik poliitilised jõud on kooseluseaduse läbisurumise kontekstis kinnitanud, et selle projekti varjatud eesmärgiks ei ole abielu mõiste ümbermääratlemine, siis oleks nüüd hea võimalus nende väidete siirust tõestada, toetades abielu mõistele põhiseaduse tasandil kaitse andmist üksnes ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.
 Selle eesmärgi poole liikumiseks võimalikult suure jõu koondamine on seda olulisem, et nn homoabielu seadustamiseks surve pidevalt kasvab.

Alles eile jõudis lõpule "homoabielu" seadustamine Austraalias, mille kohta saate lähemalt lugeda siit:


Veelgi tähelepanuväärsemalt langetas aga Austria konstitutsioonikohus üleeile otsuse, mille kohaselt on tsiviilkoodeksis abielu vaid mehe ja naise liiduna käsitlev artikkel 44 riigi põhiseadusega vastuolus. Nimelt olevat kohtu hinnangul abielu piiramine vaid ühe mehe ja ühe naise liiduna diskrimineeriv. Kohtu otsuse tulemusel võivad samast soost isikud alates 2019. aastast omavahel abiellu astuda. Selle asja kohta leiate põhjaliku uudise siit:


Nagu ma Austria konstitutsioonikohtu otsust kommenteerides ütlesin, on sel juhtumil selged paralleelid ka Eestis toimuvaga.

Esiteks nähtub sellest kaasusest eelnevalt juba mainitu, et kui homoaktivistidel õnnestub kooseluseaduse laadne seadus läbi suruda ja kehtima panna, siis hakatakse kohe nõudma ka abielu mõiste moonutamist. Pangem tähele, et Austrias võeti kooseluseaduse laadne seadus vastu alles 2010. aastal...

Ent teiseks ja ehk veelgi olulisemalt nähtub Austrias toimunust, et kohtute omavoli kaudu võib abielu mõiste pea peale pööramine toimuda sisuliselt üleöö, ilma igasuguse demokraatliku parlamentaarse menetluseta. Sellise stsenaariumi eest ei ole kaitstud ka Eesti – piisab vaid mõnest ideoloogiliste ambitsioonidega riigikohtunikust, kes on valmis ületama oma volituste piire, ja ongi kõik.

Seejuures on mõtlemapanev, et meie riigikogus hakkabki varsti arutama seonduvaid küsimusi, vaagides, kas USA-s sõlmitud “homoabielu” võiks tunnustada Eestis kehtiva abieluna või mitte. Olgugi, et seadusandja tahte kohaselt peaks selliseid liite käsitlema avaliku korraga vastuolus olevana ja seega tunnustamisele mittekuuluvatena, on näiteks Tallinna Ringkonnakohus jõudnud juba vastupidisele seisukohale. Seega on olukord üpris pingeline, ettearvamatu ja ohtlik.

See toob meid tagasi abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmise vajaduse juurde, sest selle näol oleks tegu praktiliselt ainukese sammuga, mis annaks abielu mõiste püsimajäämisele garantii ja hoiaks selle moonutamise ära.

Seejuures ei ole üldse vaja nö jalgratast leiutada – tähelepanuväärselt on abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andnud terve rida Ida- ja Kesk-Euroopa riike, alustades Läti, Leedu, Poola ja Ungariga ning lõpetades Ukraina, Slovakkia, Horvaatia ja Gruusiaga.

Nendes riikides on astutud ühiskonna alusväärtuste kaitseks selged sammud, mille sõnum on väga lihtne – meil ei ole midagi selle vastu, et soodustada inimeste tsiviilõiguslikes suhetes esinevatele probleemidele lahenduste leidmist, aga me ei nõustu ühiskonnale võõra ideoloogilise projekti jõuga pealesurumisega ning me kaitseme oma identiteedi aluseks olevaid väärtusi vastavalt sellele, mida me peame õigeks ja heaks. Seda sama eeskuju peaks järgima ka Eesti.

Kuivõrd abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmisel on tegu ühiskonna alusväärtustesse puutuva küsimusega, oleks igati kohane otsustada see küsimus rahvahääletusel ehk rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt. Ühtlasi tõestaks see, et Eesti poliitilistes ringkondades on säilinud mingisugunegi reaalne austus demokraatia ideaali vastu.

Kokkuvõttes töötame meie sihtasutuses järjepidevalt selle nimel, et Urmas Viilma ettepanek leiaks laiema poliitilise toetuse.

Selleks, et saaksime oma tööd teha võimalikult hästi ja mõjukalt, palun Teid, et kui Te seda juba teinud ei ole, siis andke ANNETUSEGA oma panus meie portaali Objektiiv jõulukampaania õnnestumiseks.
 
Võimalusel kutsuge ka oma sõpru ja tuttavaid Objektiivi toetama, et meie annetustekampaania jõuaks hiljemalt jõuludeks eesmärgini.

Nagu ikka – oluline on absoluutselt iga annetus, sõltumata summast!

Teid tervitades ja rahulikku advendiaega soovides

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

Soome uus rahvusroog – tirtsumüslibatoonid

Soome on praegu väga kuum sõna kõikvõimalikud sitikad ja satikad, mis tunnustati hiljuti kui toit ja mida on hakatud massiliselt kasvatama ja toiduks tarvitama.
Nii on üheks Soome rahvusroaks kujunemas tirtsumüslibatoonid (pildil). Head isu!

______________
Ega me ei peaks imestama, sest soomlased on lihtsalt palju virgemad kui meie. Meid võib oodata ka varsti selline toidulaud, sest E. Liit propageerib juba ammu putukate söömist, sellest SIIN.  

Read more...

reede, 8. detsember 2017

ERR levitab omi kanaleid pidi libauudist.

Kaks päeva tagasi  s o (kui keegi imestab, mis üksikud tähed need on, siis EKI reeglite kohaselt lühendite järgi enam punkte ei panda – meie ajal paistab lolle tõesti jaguma igale poole)  5. detsembril, võis ERR-i kodulehelt leida uudise: "Rasse pole olemas".

http://novaator.err.ee/646816/geeniteadlas Dismiss ed-rasse-pole-olemas

Tegu on 100%-e libauudise e vanemas keeles lihtsalt valega, millega püütakse elanikkonda ette valmistada rahva väljavahetamiseks. Huvitav on, et sama libauudist on varem korduvalt levitatud nii Rootsis kui Soomes, kus see on saanud mitmesuguse vastukaja ja veenva ümberlükkamise osaliseks, kuid see ei paista heidutavat libauudiste levitajaid. Ilmselt lähtutakse tõsiasjast, et peavoolu koššermeedial on alati rohkem jälgijaid ja kahjuks ka uskujaid kui sõltumatul alternatiivmeedial ja mingi "tulemus" on tagatud. Kuid mõelda, et kõigil (ka meedial) peaks olema vastutus oma rahva ja rahvuse käekäigu eest,  siis omandab lugu sootuks halva varjundi. Ilmselt juhitakse tegevust ühest ja samast rahvusvahelisest keskusest.
Näiteks seesama ERR-i lainetel sõimatud soomekeelne MV-lehti toob esitatud väite ümberlükkamiseks näite Soomest, kus teiserassilise elanikkonna tekkimisega on selgunud, et neile on sobi soomlaste veri ja sama peavoolumeedia kaudu otsitakse "aafrika vere" doonoreid (pilt). Sellele lisaks terve rida õpetlasi on väidet naeruvääristanud:
Entäpä siis, jos oikeassa ovatkin valtio-opin professori Tatu Vanhanen, psykologian professorit Richard Lynn ja Helmuth Nyborg sekä sosiaalipedagogiikan professori Gunnar Heinsohn, jotka ovat katsoneet, että tumma nekroidinen ihmisrotu on älyllisiltä edellytyksiltään keskimäärin heikompaa kuin länsimainen euripidinen ja orientaalinen, eli mongoloidinen, rotu?
Allikas:

https://mvlehti.net/2017/11/15/hankamaki-miksi-pisan-kalteva-torni-kaatuu-syy-loytyy-rotubiologiasta/

Samas on mitmed Soome koolid Pisa-testis lausa "laua alla kukkunud". Selgub, et sinna on õppima võetud Aafrikast pärit vanemate lapsed, kes ei jaga "ei ööd ega mütsi" ja viivad kogu kooli taseme alla. Lahendus sama probleemile oleks muidugi Rootsist, kus sellepärast loobuti koolis lastele hinnete panemisest (neegrid ei tohi olla ju teistest rumalamad). Eesti mõistes sobiksid need lapsed ehk ainult "lollide" kooli. Kogu asjaloo taga on tõsiasi, et negroidse rassi esindajad on juba pärimuslikult (e. geneetiliselt) rumalamad kui teiste rasside omad. (Rasse ei olnud ju olemas!)  Nendega oma elanikkonda täiendada – no on vast alles "rikastamine".
Omalt poolt võin lisada, et selle aasta (2017) juulis ilmus National Geographicus (vähemalt inglisekeelses) pikk kirjutis Aafrika albiinodest, kes on oma nahavärvist hoolimata igatpidi neegrid – valged neegrid. Teised neegrid löövad nad maha ja söövad ära, siis teevad lapsi ja loodavad, et nende lapsed sünnivad valgemad. Aga sellest ei tohi ju rääkida. Mõnedel väidetel on EL-i ninameestel salajane plaan (viimased) eestlased Aafrikasse küüditada, kus neegrid nad ära sööksid, võimalik, et samadel kaalutlustel.

Mis puutub ERR-i, siis tuleks see maksumaksjate raha eest samadele maksumaksjatele kahjulike (või isegi hukatuslike) valede levitamise pärast sulgeda ja sinna kogunenud vastutustundetud isikud viimseni vallandada.

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

Tänan Teid annetuse eest!

Hea Matti Ilves!
Tahan Teid tänada annetuse eest summas 10 eurot, millega andsite oma tänuväärse panuse selleks, et saaksime levitada meie kalendrit “Kuidas jääda iseendaks?” koolides kõikjal üle Eesti.
Loodan väga, et koolidesse saadetuna aitab kalender panna noori inimesi mõtlema, mida tähendab olla eestlane ning millised on meie omanäolise kultuuri ning iseseisva riigi eeldused.

Minu kindla veendumuse kohaselt on selle teema noorte inimeste teadvusesse tõstmine väga oluline, kuna üha rohkem näeme, kuidas inimesi suunatakse elama võõra eeskuju järgi – see tähendab mitte iseteadvalt vastavalt sellele, mis on õige ja hea, vaid pigem nii-öelda vooluga kaasaulpivalt.
Just sellele probleemile juhtis Tammsaare väga teravalt ja järjepidevalt tähelepanu, rõhutades, et rahvuslik, riiklik ja kultuuriline iseseisvus nõuab pühendumist ja tööd, samal ajal kui massina kaasatriivimine tuleb iseenesest.

Saadame koolidele kalendrid laiali veel enne jõule, et uueks aastaks oleks need õpetajatele kättesaadavad ning kaunistaks klassiruume.
Olen juba mitu aastat lootnud, et saame oma töös panna rohkem rõhku noortele suunatud õpetlike materjalide koostamisele, levitamisele ja tutvustamisele. Paraku pole see aja ja ressursside puudusel siiani loodetud mahus õnnestunud. Seda enam tahaksin sellega plaani elluviimisega algaval aastal edasi liikuda.

Nagu eelnevatelgi aastatel, kavatsen ka tänavu pühade-eelsel ajal koos oma kaaslastega keskenduda sellele, et teha lõppevast aastast kokkuvõtteid ja seada järgmiseks aastaks sihte.
Usun, möödunud aasta läks meie sihtasutusele kokkuvõttes hästi ning et meie ühisel jõul tuleb ka järgmine aasta meile sama töine kui lõppev, võimaldades teha ära palju olulisi asju seistes selle eest, mida kalliks peame.

Loodan, et meie töö vajalikkust märkavad rohkemad inimesed ning et nende ja olemasolevate toetajate abil saame ära teha senisest veelgi enam, sest tegemist vajavaid asju on tõesti pidevalt palju rohkem kui aega ja energiat nendega tegelemiseks.
Seniks tunnen heameelt, et kalender teeb Teile ja Teie lähedastele rõõmu ning soovin Teile ilusat pühadeootuse aega.

Teid veel kord annetuse eest siiralt tänades
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees

Read more...

Sirgu Eesti

Et järgmisel aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist, on paras aeg meenutada  ka  üht  Lehtsest  sirgunud  Suurt  meest,  kes  juba  koolipoisina  oli  astunud  Eestile  kriitilisel  hetkel  Kaitseväkke  ja  võitles  soomusrongi  rügemendis Eesti Vabadussõjas kuni selle võiduka lõpuni.

Artur Sirk oli sündinud 1900. aastal Lehtse  vallas,  Pruuna  külas  paljulapselises perekonnas. Alghariduse sai ta Pruuna vallakoolis (1908–1911). Tema kooliõe, samast külast pärit Ida Risti mälestuste järgi oli Arturi väga elava iseloomu  tõttu  koolijuhatajal  Hans  Tischil temaga palju tegemist. Poiss  õppis  aga  hästi  ja  seetõttu  otsustas isa oma ainsale pojale rohkem haridust anda.
Edasi õppis ta Ambla Haridusseltsi  koolis  (1911–1914)  ja  Tallinna Reaalkoolis (1916–1919). Siit astuski A.Sirk lõpuklassi õpilasena vabatahtlikult Eesti rahaväkke ja saadeti soomusrongi nr 2 dessandi koosseisus rindele,  tegi  kaasa  taandumislahingu  Kehrani  ja  hilisema  pealetungi  üle  Tapa, Tartu ja Valga Petserini välja. Enne  pealetungi  Tapa taasvallutamiseks seisis aga soomusrong nr 2 („Onu  Tom“)  Lehtse  raudteejaamas,  kust  Artur  Sirk  käis  siis  oma  kodust (umbes  1  km)  verivorste  kaasvõitlejatele  toomas.  Viimased  aga  meisterdasid  Arturist  vemmalvärsi,  mille  esimene salm oli umbes nii:
Meie Sirk on nagu nirk,
jooksis rongiga võidu,
tõi kodust verivorste toiduks,
juhvalleraa...

Kuigi  noormees  oli  sõjalise  väljaõppeta,  ilmnes  tema  taiplikkus  lahinguolukorras ja sõja lõpetas nooremleitnandina.  Pärast  sõda  siirdus  A. Sirk Tartu Ülikooli juurat õppima. Selle eduka lõpetamise järel (cum laude) eelistaski ta sõjaväelase karjäärile advokaadipraksist. 1924.  aastal  valiti  aga  A.  Sirk  Vabadussõjalaste  Keskliidu  juhatusse, 
oli liidu aseesimees, selle tegelik liider. Tema  juhtimisel  koostati  siis  ka  uus  radikaalne Eesti Vabariigi põhiseadus, mis  loonuks  stabiilse  riigikorraga  Eesti.

Kaasaegsete  mälestuste  kohaselt  oli Artur Sirk väga intelligentne, kõrge lauba  ja  tumedate  kulmudega  ning  hea  kõneanniga. Teda  peeti  Eesti  parimaks  oraatoriks.  Ta  käis  ka  mitu  korda Lehtses ja Tapal kõnelemas, rahvast ja endisi sõjakaaslasi agiteerimas astuma Vabadussõjalaste Liitu. Liit oli 1934. aastal seadnud oma riigivanema
kandidaadiks kindral Aleksander Larka.  Toimunud  rahvaküsitluse  põhjal  Larka  võidus  polnud  kahtlust.  Peaministri  ametikoht  kuulunuks  nüüd  Artur  Sirgule.  Selle  peadpööritava  poliitilise  karjääri  katkestas  aga  Pätsi  ja  Laidoneri  riigipööre  12.  märtsil  1934. aastal, millega keelustati kõikide poliitiliste  erakondade  tegevus.  Üle  400 vapsi, nende hulgas Larka ja Sirk võeti vahi alla.

12. mail 1936. aastal peetud kohtuistungil  mõisteti  neist  154-le  karmid  karistused.  Nii  mõisteti  ka  vabadus sõjalaste  ideoloogilisele  juhile  Artur  Sirgule 12 aastat vangistust. Ta oli küll jõudnud juba pärast 8kuulist  istumist Patarei vanglast välismaale põgeneda.Pärast  mitmetes  Euroopa  riikides  pagenduses  viibides,  suri  Artur  Sirk 1937. aasta suvel Luksemburgis. Väideti, et tegemist oli poliitilise mõrvaga. Ta  on  maetud  Helsingi  Hientaniemi  kalmistule.
Artur  Sirgust  mälestuste  jäädvustamiseks oli initsiatiivgrupil, eesotsas Riigikogu  liikme  Jaak  Madisoniga,  plaan  püstitada  tema  sünnikohta  Lehtses (praegune Helgi Moksi kodu) mälestussammas,  ligi  nelja  meetri  kõrgune  kõnepult.  Mälestusmärgi  ideekavandis  oli  öeldud,  et  „Artur  Sirgu ideede pärijaina tuleb meil Artur Sirku tunnustada kui poliitikut, mõtlejat, suuna näitajat, suure rahvajuhina“.
Et see projekt teatavatel asjaoludel ei realiseerunud, tuleb nüüd Artur Sirk ikkagi  kodukohale  lähemale,  istuma  Ambla  surnuaiale,  Vabadussõjas  ja  Esimeses  maailmasõjas  langenute 
monumendi jalamile. Pronksi valatud Artur  Sirk  paigaldatakse  sinna  2018.  aasta suvel.

Tegelikult on Artur Sirgul oma sünnikohas juba olemas mälestusmärk – tema kodu lähedal asub trafo-alajaam, millele  omal  ajal  kohalike  nõukoguaegse  „näpuveana“  on  paigaldatud silt „SIRGU“.
Artur  Sirgu  elust  ja  vaadetest  kirjutas  Aare  Toika  näidendis  „Sirgu  Eesti“, mida etendati Rahvusraamatu kogus oktoobris kümme korda.
Meil  aga  jääb  üle  Eesti  Vabariigi  100 aastapäeva eel mõtiskleda, milline oleks  võinud  olla  Sirgu  Eesti,  Eesti kuhu me aga mitte kunagi ei jõudnud.

Jüri Freiman

Allikas: http://www.tapa.ee/documents/100755/14815702/sonumed_11_2017.pdf
TAPA  VALLA  AJALEHT

Read more...

neljapäev, 7. detsember 2017

MATTI ILVES: EESTLASED ON LÄINUD "AHNEKS"

Alles teatas "Vikerraadio" ühest ettevõtjast (nime ei avaldatud), kes lausus raadiole, et eestlased on läinud väga ahneks. Sest temal töötavad valgevenelased miinimumpalgaga 12 tundi päevas!

See on tegelikult tavaline Eesti ettevõtja, kes on valmis enda rahvast lõputult ekspluateerima ja kui enam ei saa, siis igatseb välistööjõu järele.
Eesti Tööandjate Keskliit põhjendab seda tavaliselt tööpuudusega IT-sektoris ja üldse haritud tööjõu vähesusega, aga tegelikult igatsetakse vaid odavat tööjõudu endistest NSV Liidu riikidest, peamiselt Ukrainast ja Valgevenest. Venemaalt üliodavat tööjõudu enam siia meelitada ei saa, sest seal lähenevad keskmised palgad ja elatustase (väljaarvatud pensionid) juba Eesti omadele.

Üldse paistab selle raadio näite puhul, et töökaitse (niipalju kui seda on) kehib meil vaid "häälekatele" eestlastele, ei teistele.
Sellise suhtumise pärast töötajatesse, elabki "Eurostati" teatel 2016. aastal Eesti elanikest 24,4 protsenti ehk 320 000 inimest vaesuspiiril või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Jaa, veerand meie inimestest elab vaesuses, ning jätame siit välja need poliitkorrektsed E. Liidus kasutatavad sõnad.

Seepärast hoiab Eesti kindlalt esikohta Euroopa Liidus kõige suurema palgalõhega osariikde hulgas!

Read more...

2017.12.05 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/15635-2017-12-05-otse-kumnesse


Read more...

VIII Rahvuslaste Sügiskool toimub 9. detsembril Tallinnas

Tänavune rahvuslaste sügiskool korraldatakse laupäeval, 9. detsembril 2017 Tallinna Puuetega Inimeste Koja õuemajas (Endla tn. 59). Seal just sellepärast, et Euroopa Liidu juhtide ja teistegi globalistide meelest polegi rahvuslus muud kui üks puue.
Kavas on kolm loengut.

Sügiskooli kava:
11.00    Avasõnad
11.05    Ilmar Soomere. „Ajupesust”
12.15    Vello Leito. „Europiidne soome-ugri rass. Geopoliitiline hetkeseis planeedil. Eesti majandus.”
13.30    Robert Vill. „Kas Eesti poliitmaastikule mahub uusi tulijaid?”
Iga loengu järel saab loengupidajale küsimusi esitada. Viimase loengu järel toimub arutelu, kus sügiskoolilised saavad loengupidajatega vestelda ja soovi korral ka vaielda. Seejärel tuleb sügiskooli pidulik lõpetamine.
Korraldajad jätavad endale õiguse sügiskooli ajakava vajadusel muuta.

Osavõtutasu on kolm eurot isiku kohta. (Selle eest tasutakse ruumiüür.)
Lähemat teavet sügiskooli kohta jagab asjasthuvitatutele korraldustoimkonna liige Aimer Halop telefonil 5178359 ja e-aadressil aimer66[ät]hot.ee. Talle saab eelnevalt edastada ka küsimusi, mida soovitakse sügiskooli loengupidajailt küsida.
Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Endla tänava selle lõigu keskkoha lähedal, mis jääb Taksopargi ristmiku ja Ekskavaatoritehase ristmiku vahele, mõnekümne meetri kaugusel sealsest Grossi poest. Sama asutuse peahoones on viimastel aastatel oma loenguid pidanud ka tuntud eesti kirjanik, tõlkija, filmilavastaja ning ajaloo-uurija Jüri Lina.

Sügiskooli korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi. Sama organisatsioon on korraldanud eestimeelsete inimeste harimiseks koolitusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) juba alates 2009. aasta suvest.
 
Tõnu Kalvet

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/klubi-koolitused/232-viii-rahvuslaste-sugiskool-toimub-9-detsembril-tallinnas

Read more...

kolmapäev, 6. detsember 2017

Nädalakommentaar: Lääne tsivilisatsiooni hullud päevad



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Jaak Madison: Eesti peab USA eeskujul loobuma osalemisest ÜRO migratsioonikokkuleppes

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsioon teatas, et USA lõpetab ÜRO migratsioonikokkuleppes osalemise, sest see on ebajärjekindel ja vastuoluline.

Mullu 19. septembril võeti New Yorgis toimunud pagulas- ja rändekonverentsil vastu New Yorgi deklaratsioon. Sellega võtsid riigid muuhulgas kohustuse tugevdada positiivset panust, mida annavad migrandid vastuvõtvate riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Ühtlasi mõistis deklaratsioon hukka ksenofoobia pagulaste ja migrantide suhtes.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison rõhutab, et  Ameerika Ühendriikide otsus on tähtis kogu maailmale. See näitab Madisoni hinnangul USA iseotsustamise võimekust ja iseseisva migratsioonipoliitika ajamist.

“USA tugevdab president Trumpi juhtimisel oma suveräänsust ja tõkestab globalistliku agendat. Loobumine migratsioonikokkuleppest peab olema eeskuju ka Eesti välispoliitikale. Ainult Eesti otsustab, milline migratsioonipoliitika on meie huvides, mitte ei tee seda ÜRO või keegi kolmas,” lausus Madison.

Madison lisas, et eelmisel aastal sõlmitud kokkulepe, kus Eesti esindajateks olid president Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Jürgen Ligi, on pannud Eestile kohustuse rahastada propagandat, milles näidatakse majandusmigrante positiivses valguses ja soodustatakse multikultuursuse levikut ka Eestis.

“New Yorki deklaratsioon võib olla vastuolus meie põhiseadusega, mis käsitleb Eestit kui rahvusriiki, sest ÜRO poliitika on selgelt vasakliberaalne ja keskendunud rahvusriikidele vastandumisele,” lõpetas Madison.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak-madison-eesti-peab-usa-eeskujul-loobuma-osalemisest-uro-migratsioonikokkuleppes/

Read more...

Moslemid Euroopas

TS:
Need protsendid tunduvad ehk hetkel isegi väiksed, aga ei maksa unustada, et rahvas ei ole jaotunud ühtlaselt üle riigi.

 See on sama täpne kui meie keskmine palk iseloomustab meid. Kui näiteks Saksamaale on kirjutatud 20% siis see tähendabki, et ida saksamaal on see 10% ja lääne pool saksamaad 30%, mis omakorda tähendab, et linnades on juba üle 50% moslemid.

Siis algab linnadest valge inimese põgenemine, mis võib küll riigi üldise % jätta samaks, aga osa riiki hakkab meenutama meie Narvat, kus vaid 5% on eestlasi. Integratsioon on seal lõpuni viidud. Tehtud.

Allikas: Kaupo Muttik, Facebook

Read more...

teisipäev, 5. detsember 2017

"Räägime asjast" 03.12.2017

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-03122017/
 

Read more...

Palun aidake Objektiivi missioonil edasi kesta!

Head sihtasutuse toetajad!

Annan teile teada, et täna alustasime meie veebiportaali OBJEKTIIV 2017. aasta teist ja seega ka viimast annetuste kogumise kampaaniat.

Plaanide kohaselt peaks see kriitilise tähtsusega kampaania kestma kaks nädalat ehk kuni jõuludeni. Selle ajaga loodame koguda annetustena vähemalt 30 000 eurot, et Objektiivi missioon saaks edasi kesta.

Kui Te usute, et Objektiivi töö on oluline ning et tõe aus väljaütlemine võib muuta maailma, siis palun tehke oma ANNETUS kohe täna.

Täpsema info kampaania kohta leiate siit:


Info kampaania edenemise kohta leiate aga portaali päisest, kus paiknev igapäevaselt värskendatav annetustenivoo annab kampaania hetkeolukorrast ülevaate.

Loodan väga, et Teie ja paljude teiste toetajate abil saame Objektiivi tööga edasi liikuda, seistes ühisel jõul meile ja paljudele teistele oluliste väärtuste ja põhimõtete eest.

Siiralt tervitades

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Annetuse tegemine Objektiivi veebiannetuste keskkonnas (www.objektiiv.ee/anneta) võtab vaid mõne hetke. Kui teete aga annetuse lihtsalt pangaülekandega, siis palun kirjutage makse selgituseks "Objektiiv".

Read more...

Moslemeid kutsutakse üles põletama meie lapsi õliga


Manchester Arenal moslemi pommirünnakus hukkunud 8-aastase Saffie Rose Roussose matuseteenistuse teade kohaliku kiriku juures. Foto: Scanpix

Islamiriigi (ISIS, Daesh vms) toetajad kutsuvad nn üksikuid hunte mõrvama lapsi Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.

“Ma soovin, et saaksin sõita Euroopasse või Ameerikasse või Austraaliasse ning, Allahi nimel, põletada nende lapsi õliga nende meeste ja naiste asemel,” paljastas SITE Intelligence Group islamimaailmas interneti vahendusel kulutulena leviva sõnumi.
“Ma ei valiks turuplatsi, klubi, ostukeskust või parki… ei… ei… ei… Ma valiksin nende veristamiseks lasteaia või sünnitusmaja.”

Briti lapsed on juba islamiterrorit maitsta saanud, kui nad võeti sihikule tänavu mais Manchesteris toimunud alaealistele ja noortele suunatud kontserdil.

Allikas: http://objektiiv.ee/moslemeid-kutsutakse-ules-poletama-meie-lapsi-oliga/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP