RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 1. november 2018

EKRE riigikaitse reformi kava näeb ette iseseisva võitlusvõime ülesehitamist (LOE PROGRAMMI TÄISMAHUS!)

Leo Kunnas EKRE riigikaitseprogrammi esitlusel, 31. oktoober 2018

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitles täna riigikaitse reformi kava “Tugeva Eesti eest!”, mis näeb ette iseseisva kaitsevõime ülesehitamist ja tihedamat koostööd NATO-ga.

Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et Eestil tuleb iseseisev kaitsevõime üles ehitada mahus, mis võimaldab kõige ohtlikuma ohustsenaariumi realiseerumise korral hoida enda käes riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude saabumiseni.

EKRE riigikaitse programm näeb ette keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise, rannakaitse-, soomusmanöövrivõimekuse, öise lahingupidamise võime väljaarendamist ning mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.

Samuti näeb programm ette sõjaväestatud piirivalve taastamist, osaluse peatamist jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning miinisõja pidamise võimekuse arendamist.
Leo Kunnase sõnul peame hoolt kandma, et Eesti rahvuslikud huvid alliansi liikmena oleksid võimalikult hästi kaitstud. Seepärast taotleb EKRE Eesti rahvuslike huvide edendamist NATOS, et koostamisele tuleks alliansi uus strateegiline kontseptsioon, mis keskenduks liikmesriikide territooriumi kaitsmisele konflikti ennetamise ja sõjalise tasakaalu loomise põhimõttel.

See tähendab, et igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede brigaadisuurune mehhaniseeritud jalaväe- või soomusüksus ning liitlasvägede kaugõhutõrjeüksus. Samuti näeb kontseptsioon ette, et Balti merel paikneks NATO riikide sõjalaevade, sealhulgas ristlejate ja -hävitajate flotill.

EKRE peab vajalikuks riigi kaitsekulutuste tõstmist nelja aastaga kuni 2,6 protsendini SKT-st. Kavas on tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt küsida saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses.
„Eesti riigi „hääletu alistumine“ ei tohi kunagi korduda. Iseennast tugevaks muutes oleme valmis halvimaks ning tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise,“ ütles Leo Kunnas.

EKRE RIIGIKAITSEPROGRAMM 
Väärtused ja põhimõtted
Eesti riigikaitse raskuskeskmeks on rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta. Ilma selleta ei ole Eesti kaitsmine võimalik. Ei tohi jääda lootma sellele, et meie kodumaa kaitsmine jääb vaid väheste õlule või et seda teevad liitlasväed. Ei tohi jääda pealt vaatama, kuidas teised meie eest võitlevad ja surevad.

NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Peame hoolt kandma, et Eesti rahvuslikud huvid alliansi liikmena oleksid võimalikult hästi kaitstud.
Iseseisev kaitsevõime on vaja üles ehitada mahus, mis võimaldab kõige ohtlikuma ohustsenaariumi (laiaulatusliku kallaletungi) realiseerumise korral hoida enda käes riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude kohalesaabumiseni. Riigi võimalik okupeerimine, mis nõuaks liitlastelt Eesti hilisemat vabastamist, ei ole meile vastuvõetav.
Sõjas on alati põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. Elanikkonna kaitse kriisi- ja sõjaajal tuleb üles ehitada vähemalt järgmistes valdkondades: toit, vesi, kütus, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskord ning küberturvalisus.

Peaminister peab saama riigikaitse kõrgemaks juhiks, sest kellelgi teisel pole selleks vajalikku võimu ega vahendeid. Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus peab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel saama konkreetsed ülesanded ning neid täitma.
1939.-1940. aasta „hääletu alistumine“ ei tohi kunagi korduda. Tulevik on ettearvamatu. Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha eiramine võib väga kalliks maksma minna. Meie võimuses ei ole määrata, kuidas teised riigid täna, homme ning kaugemas tulevikus Eesti suhtes käituvad. Julgeolek on iga riigi ja ühiskonna põhivajadus. Haridus, kultuur, majandus, sotsiaalsfäär – kõik muud valdkonnad toetuvad paratamatult sellele vundamendile.
Vundament peab olema vastupidav. Iseennast tugevaks muutes oleme valmis halvimaks ning tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise.

VALITSUSVASTUTUST KANDES:
1. Tõstame nelja aastaga kaitsekulutused 2,6%ni SKTst.
2. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
3. Teeme kõik endast oleneva Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs, püüdes saavutada, et:
a) koostamisele tuleks alliansi uus strateegiline kontseptsioon, mis keskenduks liikmesriikide territooriumi kaitsmisele konflikti ennetamise ja sõjalise tasakaalu loomise põhimõttel;
b) määrataks uued praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
c) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
d) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede brigaadisuurune mehhaniseeritud jalaväe- või soomusüksus;
e) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrjeüksus;
f) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis ja et igasse Balti riiki paigutataks vähemalt 8 hävituslennukit);
g) Balti merel paikneks NATO riikide sõjalaevade, s.h (õhutõrjeraketi)ristlejate ja -hävitajate flotill.
4. Esitame põhiseaduse paranduse ettepaneku, millega riigikaitse kõrgemaks juhiks saaks peaminister. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (Sisekaitse Ühendstaap). Ühtlasi teeme ettepaneku, et põhiseadusesse viidaks sisse klausel Eesti kaitsmise kohta igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.
5. Koostame kiiremas korras kuni 2040. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2030. See sisaldaks muuhulgas:
a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservist;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) olulisemate võimelünkade (keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning soomusmanöövrivõimekuse (tankide puudumine)) likvideerimist;
e) iseseisva kaitsevõimega seondamatute tegevuste lõpetamist;
f) vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes ja Kaitseliidus;
g) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
h) tsiviilsektori ressursside ja võimekuste laialdast rakendamist sõjaaja kaitseväe ja Kaitseliidu hüvanguks;
i) öise lahingupidamise võime arendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
j) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.
6. Astume välja (alternatiivina peatame osaluse) jalaväemiinide kasutamist keelustavast Ottawa konventsioonist. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
7. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.
8. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.
9. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.
10. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.
11. Julgeolekukaalutlustel keelustame kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.
12. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:
a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõiki Kaitseliidu võitlevaid üksusi kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele nende allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
13. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kaeta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
14. Koostame kuni 2040. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2030, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).
15. Kohustame kinnisvaraarendajaid ehitama varjendeid enam kui 1100 m2 suuruse pinnaga uusehitistesse ning korraldame nende korrastamist ja rajamist olemasolevatesse hoonetesse.
16. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.
17. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:
a) muudame riigikaitseseadust sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigi sõjalisest riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstuse ettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstuse ettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) tõstame valimisperioodi lõpuks kaitsetööstuse teaduse- ja arendustegevuse finantseerimise osakaalu 1%ni kaitse-eelarvest, eesmärgiga tõsta see järgmise valitsemisperioodi lõpuks NATO ja Euroopa Liidu soovitatud 2% tasemele;
e) toetame Eesti kaitsetööstuse ettevõtete eksporti välisturgudele.
18. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-riigikaitse-reformi-kava-naeb-ette-iseseisva-voitlusvoime-ulesehitamist-loe-programmi-taismahus/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP