Monika Helme: Küsiti arvamust.

Vastasin nii:
HELLE-MOONIKA HELME, RIIGIKOGU LIIGE (EKRE)
Me ei pea tagasi küsima midagi, mis kuulub õiguslikult meile. Küsimus on alades, mis Tartu rahulepingu järgi kuulusid Eesti vabariigi koosseisu, kuni Venemaa need õigusvastaselt annekteeris.

Kõige kesksem teema nende alade puhul ongi praeguse Eesti vabariigi õiguslik järjepidevus, mille garant on Tartu rahuleping. Kes veel mäletab, siis Eesti taasiseseisvumisel oli arutlusel kaks varianti: iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel (Lennart Meri nimetas Tartu rahulepingut selles kontekstis meie sünnitunnistuseks) või uue, Nõukogude Liidu lagunemise tulemusena sündinud riigi loomine.

Nagu teame, otsustati toona esimese variandi kasuks, ja selle kinnitamiseks kirjutati põhiseadusesse ka täpsustus, mis kinnitas, et Eesti vabariigi idapiir on paika pandud Tartu rahulepinguga.

Kõik katsed seadustada ajutine kontrolljoon uue piirilepinguga, mainimata selles Tartu rahu, rikuvad sisuliselt meie põhiseadust ja kõigutavad meie riikliku järjepidevuse ideed, avades sel moel ukse Venemaa kogu aeg nõutud kahe riigikeele kehtestamisele, kodakondsuse nullvariandile ja väga paljudele muudele Eesti-Vene suhete kahepoolsetele aspektidele ning meie ajaloolis-õigusliku positsiooni revideerimisele rahvusvahelises plaanis. Küsimus on ka setode asuala poolitamises ja kõigis sellest tulenevatest probleemides. Samuti ei saa me unustada maavarasid, mis asuvad annekteeritud aladel ja mis meie poolt sisuliselt Venemaale kingitusena üle antaks. Muidugi peaksid need olema meie kasutada ja meie omad. Aga reaalsus on, et need territooriumid on hetkel Venemaa enda omaks kuulutatud. Tagasi küsida ei saa, aga ära anda ka ei tohi. Ja ega tegelikult ei ole meil kiiret kuhugi. Me võime täiesti rahulikult elada selle maha märgitud ajutise kontrolljoonega ja oodata, kuni maailmas mingid olukorrad keeravad meie kasuks. Tsiteeriks siinkohal vana Hiina mõttetera: me võime istuda kaldal, mitte midagi teha ja lihtsalt oodata, kuni vaenlase laip mööda ujub.

Allikas: Facebook