RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 20. veebruar 2019

Eesti Käkkikeerajate Liit: 5 asja mida on vaja teada


Read more...

Tühjad lubadused, millega Isamaa valijaid pettis (IRL-i täitmata valimislubaduste põhjalik nimekiri)

Jätkame murtud lubaduste avaldamisega, meenutades, mida on valijatele suure suuga lubanud tollane IRL (praegune Erakond Isamaa) ning aidata inimestel seda arvesse võttes langetada otsus seekordsetel valimistel.

Valitsusse kuuluv Isamaa jagas nelja aasta eest kuhjaga lubadusi, mis praeguseks pole täide läinud või mõnda neist pole isegi võimalik täita.
Näiteks lubas 2015. aastal valitsusse kaasatud Isamaa vähendada Riigikogu liikmete arvu 71-ni, nende pikas nimekirjas oli ka kehtestada kõrgepalgaliste nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksu lae, samuti lubati toetada neljarealiste maanteede väljaehitamist. Kõik need lubadused on täitmata.
Täitmata lubaduste nimekiri jätkub veel pikalt, näiteks on täitmata ka lubadus pensioni aastaindeksi õiglasemaks muutmiseks, tõsta Eesti riikide konkurentsivõime edetabelis teise kümnesse või muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Ei kujuta ette, kuidas ühel erakonnal seda viimast lubadust üldse võimalik täita on.

IRL-i lubadused enne 2015. aasta valimisi

*Seab kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae. Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias. TÄITMATA! Sotsiaalmaksulage ei ole kehtestatud.
*Kaotab tulumaksu kinnipidamise litsentsitasudelt, sest see muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidese. TÄITMATA! Litsentsitasudelt peetakse endiselt kinni tulumaks.
*Riik toetab aktiivselt avalikus sektoris kasutusele võetud nüüdisaegseid teenuseid, eelkõige e-riigis, e-tervises ja teistes lähedastes valdkondades, luues selleks koostöös erasektoriga sobivad struktuurid. SAIS-2 PÕRUS.
*Arendab Eesti ärikeskkonda, lähtudes põhimõttest, et Eesti peab olema atraktiivne paik väikeettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks. Väikeettevõtted, sh start-up ettevõtted, on nii majanduskasvu kui ka uute töökohtade loomise vedurid. Väikeettevõtted on paindlikud ning laiapõhjaline väikeettevõtlus on majanduskriisidest vähem mõjutatav ja kiiremini kohanev kui majandus, milles domineerivad üksikud suuremad ettevõtted. TÄITMATA! Väikeettevõtlust ei ole kuidagi soositud, neil on endiselt raske alustada ja eriti tootval väikeettevõtjal on keeruline ning kulukas igasuguseid seadusi täita. Valitsus on kaasa läinud suurfirmade lobitööga.
*Toetab neljarealiste maanteede väljaehitamist. TÄITMATA!
*Ehitab sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi Ida-Virumaale. TÄITMATA!
*Riigi ressursside haldamine peab läbimõeldult panustama Eesti majanduse väärtusloomesse. Selleks tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside (sh maavarad, mets) majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.         TÄITMATA! Mets ja maavarad on keskkonnaministeeriumi haldusalas.
*Toob e-residentide ja e-teenuste abil Eestisse uusi ettevõtteid ja töökohti. Riik peab kiiresti alustama Eesti e-teenustel ja ID-kaardil tugineva majandusruumi aktiivset pakkumist teiste riikide ettevõtjatele. Nii saame müüa Eestit kui tänapäevast ja mugavat ettevõtluskeskkonda ning siduda Eestiga inimesi, kes võivad tulevikus tuua Eestisse uusi ettevõtteid ja paremaid töökohti. TÄITMATA! E-residendi programm lendas vastu taevast, teiste riikide ettevõtjatel ei ole võimalik Eesti pankades kontosidki avada.
*Kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestab rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet. TÄITMATA!
*Taastab vanemapensioni. TÄITMATA!
*Et asendushooldusel olevatel lastel oleks võimalik ellu astuda, kahekordistab elluastumistoetust. TÄITMATA!
*Viib ellu Eesti ühendamise plaani, et areneks kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Viie aastaga tuleb investeerida veel 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks. Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Kose-Mäo teelõigul ning seejärel kogu ulatuses. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Tallinnast Pärnuni ja seejärel kogu ulatuses. TÄITMATA!
*Tuleb uuendada raudtee infrastruktuuri rahastamismudelit ning leida võimalus Haapsalu raudtee taastamiseks.  TÄITMATA! Haapsalu raudtee taastamiseks ei ole võimalusi leitud.
*Peab tarvilikuks veeldatud maagaasi terminali rajamist Eestisse. TÄITMATA! LNG terminali ei ole Eestisse ehitatud.
*Vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peab oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik. TÄITMATA! Sellist võrgustikku ei ole loodud – kõik usaldustelefonid on erinevate MTÜ-de loodud ja hallata.
*Vähendab Riigikogu liikmete arvu 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja ametnikkonna võimekust. TÄITMATA!
Taustaks meenutagem, et IRLi esimees ja tollane peaministeer Mart Laar lubas kiiret haldusreformi juba 1999. aastal, kuid sellega ei saadud viieteistkümne aasta jooksul ikkagi hakkama.
„Haldusreformi kõige laiemaks eesmärgiks on pöörata riik näoga rahva poole ning viia meie soovid meie reaalsete võimalustega kooskõlla,“ rääkis Laar. Praegu teame, et need sõnad on jäänudki ainult sõnadeks.

Allikas: https://uueduudised.ee/valimised-2019/tuhjad-lubadused-millega-isamaa-valijaid-pettis-irl-i-taitmata-valimislubaduste-pohjalik-nimekiri/

Read more...

Libauudiste vabrik Postimees paneb täiega: eksliige Kaljuste toodi EKRE-sse tagasi

Maria Kaljuste on endine, mitte praegune EKRE liige.

Ennast ajakirjanduse lipulaevaks pidav Postimees ei hooli ammugi enam tõest, kui on vaja kedagi tõrvata – nii tehti peaaegu kahe aasta eest EKRE-st välja arvatud Maria Kaljuste väljaande poolt taas erakonna liikmeks.

Naljakas on see nii Postimehe sõsarakese Elu24 kui ka Kaljuste enda poolt, sest kogu kõmuloos pole üks aru saanud ega teine selgitanud, et 2017. aasta märtsis arvati Maria Kaljuste EKRE-st välja.
Nii pani Elu24 juba pealkirjas: “Maria Kaljuste kaitseb Katrin Lusti: nüüd äkki on neid halvustav küsitleja leitud. Kaljustel jätkub kriitikat ka Mart Helme pihta!”
Edasi aga jätkus jutt samal moel: “Kuue erakonna juhid andsid tänases pöördumises teada, et nad boikoteerivad Kanal2 valimisdebatti saate meelelahutusliku sisu pärast. Boikoteerimine aga ei istu hästi EKRE liikmele Maria Kaljustele, kes kritiseerib erakondade juhtide otsust seda teha. Kuigi allakirjutanute hulka kuulub ka Kaljuste enda erakonna esimees Mart Helme, siis poliitik enda kriitikaga juba tagasi ei hoidnud.

EKRE pressiesindaja juhtis Postimehe tähelepanu tehtud veale, mispeale tehti loos muudatused täpsustusega “Parandatud kell 20.30.”
Kui guugeldada “maria kaljuste ekre”, siis tuleb esimese loona aastatetagune Delfi lugu Maria Kaljuste väljaarvamisest seoses erakonna maine kahjustamise ja heade tavade rikkumisega. Kas Postimehes on tõesti raske teha väike taustauuring või on EKRE-viha nii suur, et ei malda põrutamisega oodata?

Kogu selle jutu mõte on selles, et Postimeest ei maksa enam vähimalgi määral tõsiselt võtta – kui EKRE tõrvamisel lastakse sisse sellised põhimõttelised vead, et kritiseerivat eksliiget peetakse tegevliikmeks (hurraa, sisevastuolud EKRE-s!), siis mis objektiivsust võiks oodata teistes teemakäsitlustes?

Elu24 kirjutas ju ka mullu 28. novembril loo “Pahameeletorm Facebookis: ärinaine Karoli Hindriks süüdistab ameeriklanna ründamises fašiste”, vahendades nii libauudist: “Eile ründasid Tallinnas Stroomi rannas ettevõtja Karoli Hindriksi ameeriklannast sõpra kaks Eesti meest, kes loopisid naist kividega ja käskisid välismaalasel koju minna.” Jutt käib justkui tõestijuhtunud sündmusest, mis tegelikult osutus väljamõeldiseks – aga Postimees aitas kaasa alusetule vihaõhutusele.
Niisiis – kas Eestis on üldse veel sõltumatut meediat või ongi kõik Postimehe moodi libauudiste vahendajad, kes ei viitsi isegi korra Googles ära käia?

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/libauudiste-vabrik-postimees-paneb-taiega-eksliige-kaljuste-toodi-ekre-sse-tagasi/

Read more...

teisipäev, 19. veebruar 2019

MATTI ILVES: ANTIFA, MIS SEE ON?

Antifa tekkis USA-s peale teist maailmasõda. Algul olid need mitmesugused antifašistlikud rühmad ilma kindla juhtimiseta. Nüüd on Anifa arenenud edasi ja sinna kuuluvad vasakpoolsed, anarhistid ning kommunistid (nüüd juba ka euroliberaalid), kes on nüüd osaliselt ühinenud. Nad kutsuvad üles vägivallale ja seda ainult mitte fašismi, rassismi, vaid ka "paremäärmusliku" ideoloogia vastu. Liikumisse kaasatud aktivistid kipuvad olema ka anti-kapitalistid.

Näiteks "Objektiiv" avaldas alles hiljuti artikli: "Antifa väljastas AfD liidrite tapmise manuaali". Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhtivate poliitikute tapmise üleskutsed olid koos üksikasjalike instruktsioonidega kuidas seda teha.
Midagi edasi aga ei juhtu, kus on Antifa aktivistide vahistamised ja kohtuprotsesside algatamised? Kõik paistab olema poliitiliselt korrektne!
Antifa soovitab edaspidi valimisi mitte korraldada ja leppida inimestel nende poolt kehtestatud režiimiga!

Kindlasti olete tähele pannud, et ka meil Eestis levivad juba Antifa põhimõtted ja seda kuni tapmisähvardustni välja. Ega meie siin ei tohi ja maha jääda ELi "poliitilisest kultuurist".

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” veebruarinumber


„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                          
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                 
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee


TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.


Artikkel "Rahvusliku Teataja" veebruarinumbrist


Gulagi endine poliitvang Kalju Mätik arvab...


Kalju Mätik (13. 01. 2019): Käisin eelmiste parlamendivalimiste ajal Lätis vaatlejana. Seal otsustab valija, mitte „poliitbüroo”, kes saab valituks. Valimisliidud olid lubatud. Valija sai kõik kolmteist nimekirja, ühe pani ümbrikusse. Valija võis mõne kandidaadi nime ette plussi panna või mõne nime maha tõmmata. Esmalt loeti sedelid kokku, plussid juurde ja mahatõmbamised maha. Parteiline eelistus läks ainult siis arvesse, kui kaks kandidaati olid lõpuks saanud täpselt ühepalju hääli. Osa inimesi oli kabiinis üle viie minuti, ilmselt mõeldes, kellele pluss panna ja kelle nimi maha tõmmata.
 
Tükk aega enne valimisi avaldati ühes väljaandes kõigi nimekirjade programmid, mille maksimaalne maht oli ette antud, ja üksikasjalised andmed kõigi kandidaatide kohta, nii et valimised ei olnud mitte sellised „põrssa kotis ostmised” nagu meil.
Kautsjon oli 1400 eurot nimekirja kohta, nii et kui oli esitatud sada kandidaati, siis tuli igaühel maksta 14 eurot, meil aga igal kandidaadil 500 eurot, mis on meie suhtelist vaesust arvestades liiga palju.
Kui inimene, kes osutus valituks, ei läinud ilma mõjuva põhjuseta sellele ametikohale, kuhu ta oli valitud, siis talle antud hääled läksid prügikasti, nii et mingeid peibutusparte ei olnud.
Keskerakond räägib õiglasest riigist kõigile. Kui mõni inimene mõnest Balti riigist sundkorras 

Venemaale saadetakse, siis annab ta asja kohtusse ja nõuab, et teda tagasi lastaks ja talle makstaks kompensatsiooni. Näiteks Lätis saadeti välja vene erusõjaväelase Slivenko naine ja tütar. Nad elasid umbes viis aastat Venemaal vabade inimestena, andsid asja kohtusse ja nõudsid, et neid lastaks Lätisse tagasi ja neile makstaks 400 000 eurot valuraha. Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et Läti peab nad tagasi laskma ja maksma kummalegi 10 000 eurot neile tekitatud mittemateriaalse kahju (non-pecuniarydamage) eest. Endised poliitvangid saavad sellega võrreldes sandikopikaid ja meie valitsev ladvik ei julge Venemaalt nõudagi

Kalju Mätik

Read more...

Kas valimistulemusi hakatakse võltsima? EKRE-vaenulikkust arvestades kohe kindlasti!

Valimispäev Helsingis Eesti saatkonna juures.

Riigikogu valimiste päev Soomes Helsingis jättis kogu selle korraldusest viltuse mulje, mis aga lubab juba mingeid järeldusi teha.
Pealtnägijad kirjeldavad umbes saja meetri pikkust järjekorda Eesti saatkonna juures, mis püsis kuni hääletusaja lõpuni, ja paljud Soome eestlased kirjutavad sellest, kuidas nad loobusid ajapuudusel seal seismast.
Ilmselgelt ei oodatud saatkonnas inimeste nii aktiivset osavõttu just selles mõttes, et oodati pigem inimeste e-hääletamist, mitte valimiskastide juurde tulekut. Traditsioonilisel moel kabiinis hääletajatest aga võib suur osa olla EKRE toetajad, kes e-valimisi ei usalda – seega valimisprotsessi osaline umbejooksmine saatkonnas on just rahvuskonservatiivide kahjuks.

Siit tekib kohe küsimus, et miks paljud seda infotehnoloogilist võimalust omaks võtta ei taha. Esiteks – keegi pole suutnud piisavalt tõestada, et e-valimised on turvalised ja seda eriti olukorras, kus mujal maailmas neid erilise vaimustusega üle pole võetud; peale selle kumiseb kogu peavoolumeedia hoiatustest, et vene häkkerid mõjutavad Lääne valimisprotsesse. Eesti e-valimiste väidetav turvalisus ja Vene sekkumise oht aga on teineteisele risti vastukäivad.

Teine, veelgi olulisem moment on selles, et e-valimised tõid Reformierakonna valitsemise aegu kõige paremaid tulemusi just võimulolijatele. Kogu valimisprotsess alates tulemuste salvestamisest mälupulgale ja selle viimiseni valimiskomisjoni kätte kuni nende andmete kiire hävitamiseni jätab mulje, et kogu protsessi saab keegi kusagilt mõjutada, samas puudub avalik kontroll selle üle, kas valimistulemuste kokkuvõtmine ja edastamine ikka on turvalised. Rääkimata manipulatsioonide võimalustest vanadekodudes või elukutseliste mittevalijate “hääletamise” korraldamisest.

Kas valimistulemusi võidakse võltsida? EKRE-l pole selles osas mitte mingeid illusioone – jah, võidakse, ja kindlasti seda ka tehakse. Esiteks näitab seda kogu valimiskampaania selge EKRE-vastasus, kus kogu kartellimaastik on koondunud rahvuskonservatiivide vastu, kelle võimulepääsu ei taheta mingil tingimustel. Nende tulemust püütakse igal võimalusel veidigi väiksemaks kujundada, alates uuringutega mängimisest ja lõpetades kandidaatide alusetu laimamisega.

Teiseks aga on kogu valimiste korraldussüsteem suuremal või vähemal määral võimuerakondade mõjutada ja vähimagi kahtluseta kasutavad nad ära igat võimalust, seda kasvõi EKRE-vaenulike inimeste kaudu. Kui näiteks Karoli Hindriksi sugune inimene, kes oli ühe provokatsiooni vahendaja, satuks valimissüsteemis olulise ametniku rolli, siis võib sajaprotsendiliselt kindel olla, et kui ta ise tulemusi EKRE kahjuks võltsima ei hakka, siis pigistab ta kohe kindlasti silma kinni, kui märkab kedagi seda tegemas. EKRE-vastaseid ja võimutruusid ametnikke on ilmselt kogu korraldussüsteem täis.

Eestis on kombeks küsida – kas te siis tõesti oma riiki ei usalda? Siinkohal võib julgelt vastata – jah, ei usalda, ja me arvame, et riigivõim on täiesti võimeline võltsimisi korraldama! Sest kogu see pikk

EKRE-vastaste provokatsioonide jada, mille on heaks kiitnud peaminister ja teised ministrid (või pole nende korraldajaid hukka mõistnud) ning mille on meedia võimendanud, lubab täiesti kindlalt väita – kui nad piltlikult võttes sigatsesid EKRE meeleavaldusel ja Stroomi rannas, siis miks mitte ka valimiskomisjonides?

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/kas-valimistulemusi-hakatakse-voltsima-ekre-vaenulikkust-arvestades-kohe-kindlasti/

Read more...

esmaspäev, 18. veebruar 2019

“Räägime asjast” 17.02.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17022019/
 

Read more...

Matemaatika õpetamise evolutsioon EV-s

Allikas: Facebook

Read more...

Loe, kuidas Reformierakond on inimesi tüssanud! (Täitmata valimislubaduste põhjalik nimekiri)

Kaja Kallas, valijaid tüssava Reformierakonna esimees

17 aastat võimul olnud Reformierakond läheb ajalukku kui partei, kellega seoses tulevad kohe meelde Siim Kallase 10 miljonit, VEB Fondi kadunud kümned miljonid, Autorollo, Tallinna sadama altkäemaksuskandaal, Danske panga rahapesu ning absurdne lubadus viia Eesti viia 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi hulka. Kui aga vaatleme Reformierakonna valimislubadusi enne 2011. aasta ja 2015. aasta valimisi, siis näeme, et Reformierakonna ajalugu on ühtlasi murtud lubaduste ajalugu.
Teeme alljärgnevalt ülevaate Reformierakonna täitmata lubadustest, et need ligi 25% rahvast, kes avaliku arvamuse küsitluste kohaselt oravaparteid jätkuvalt toetavad, mõtleksid enne kaks korda, kui tekib kiusatus valida valimistel reformierakondlase poolt.
Neile, kes ei jaksa kogu nimekirja läbi lugeda olgu mainitud põhiline: vastupidiselt Reformierakonna lubadustele on maksud ja riigilõivud on suurenenud, sotsiaalmaksu lage pole kehtestatud, suuri rahvusvahelisi panku pole lisandunud, gaasi hind on tõusnud, võõrtööjõu sissetoomine on hoogustunud, lasterikastele peredele ja üksikvanematele tugisüsteemi pole korraldatud, maaelu on hääbumas ning teede ja tänavate olukord pole paranenud, Saaremaa sild on ehitamata.

Lubadused enne 2015. aasta valimisi

• Reformierakond hoiab Eestit vaba ja isikuvabadusi kaitsva riigina, arendab ühiskonda avatuse ja sallivuse vaimus. TÄITMATA! Sallitakse ainult sarnase mõttelaadiga inimesi, teisitimõtlejaid represseeritakse ja nende kodanikuõigusi väljendusvabaduse osas piiratakse.
• Jääb kindlaks tugeva mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia ideaalidele, ajakohastab ja muudab avatumaks Riigikogu töö. TÄITMATA! 2016. aastal võttis Riigikogu Reformierakonna juhtimisel vastu otsuse, et parlamendikomisjonide istungite salvestised hävitatakse.
• Seisab põhiseadusliku ja riigikorraldusliku stabiilsuse eest. TÄITMATA! Reformierakond jalutas ÜRO rändeleppe hääletusel 2018. aasta novembris Riigikogus saalist välja, enamik nende erakonnast toetas leppe sõlmimist, kuid seda ei juletud Riigikogus hääletamisega avalikkusele näidata.
• Seisab võimude lahususe ja tasakaalu eest ning õigusriikluse ja õigusmõistmise tugevdamise eest. TÄITMATA! Reformierakonna valitsemise ajal pandi nurgakivi uuele Tallinna kohtuhoonele, kus töötavad koos Harju Maakohus ja prokuratuur, mis rikub võimude lahususe põhimõtet.
• Seisab vastu Euroopa Liidu bürokratiseerumisele, halduskoormuse suurenemisele ja ülereguleerimisele. TÄITMATA. Regulatsioone tuleb pidevalt juurde.
• Tagab konkurentsivõimet ja tööhõivet toetava lihtsa maksukeskkonna, mis koormab inimesi ja ettevõtteid võimalikult vähe. TÄITMATA! Reformierakond alustas aktsiiside drastilise tõstmisega.
• Seab sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKT-st. TÄITMATA! Hetkel on hariduse osakaal SKT-st ligi 0,7.
• Vähendab tööjõumakse, sealhulgas töötuskindlustusmaksu määra 1,95 protsendini. TÄITMATA! Töötuskindlustusmaks on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%, kokku teeb see 2,4%.
• Muudab ettevõtjate aruandluse ja kontrolli automaatseks ning vähekoormavaks. (2015) TÄITMATA!
• Peab mõistlikuks vähendada madalapalgaliste maksukoormust, kahekordistab tulumaksuvaba miinimumi. TÄITMATA! 2014. aastal oli tulumaksuvaba miinimum 144 eurot, 2016. aastal 170 eurot ja 2017. aastal 180 eurot.
• Vähendab sotsiaalmaksumäära 2% võrra ja muudab selle maksmise ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamise paindlikumaks. TÄITMATA! 2014. aastal oli sotsiaalmaksumäär 33%, 2016. aastal endiselt 33% ja 2017. aastal samuti 33%.
• Loob noortele Kultuurikaardi – iga põhikooliealine laps saab endale isikustatud kaardi, mis annab soodustatud sissepääsu kultuuriasutustesse ja -üritustele. TÄITMATA!
• Koostab kogu ühiskonda hõlmava mobilisatsiooniplaani sõjaaja mobilisatsiooniressursside korrastamiseks. TÄITMATA!
• Koostöös liitlastega arendab välja side- ja juhtimissüsteemi, arvestatava õhu- ja meredessanditõrje võimekuse, alustab rannakaitse loomist Kaitseliidu baasil. TÄITMATA!
• Ehitab täies ulatuses välja Eesti idapiiri. TÄITMATA!
• Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetab uusi multifunktsionaalseid laevu, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepääste kui ka reostustõrje tööd ning on valmis täitma ka riigikaitselisi ülesandeid. TÄITMATA!
• Parandab strateegiliselt oluliste maanteede (Tallinn-Ikla, Tallinn-Narva ja Tallinn-Luhamaa) läbilaskevõimet ja nende ühendusteid lennuväljade ja sadamatega. TÄITMATA!
• Seadustab raskete kuritegude toimepanijatele täiendavate piirangute seadmise võimaluse (nt pedofiilidel jt seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei võimaldata muuta nime jmt). TÄITMATA! Praeguse seisuga saavad kurjategijad endiselt omal soovil nime vahetada.
• Võimaldab vanaduspensionäridel kasutada 3 aasta jooksul proteesihüvitist ka hambaraviteenuseks. TÄITMATA!
• Loob ühtse Noorte Kultuurikaardi, mis annab õpilasele vaba või soodustatud ligipääsu riigieelarvelisele või riigieelarvest toetust saavate kultuuri- ja spordiinstitutsioonide poolt korraldatavatele tasulistele üritustele. TÄITMATA!
• Eeloleval valitsemisperioodil tuleb langetada otsused Rahvusooper Estonia lavade ja taristu arendamise osas järgmiseks viiekümneks aastaks ning asuda nende otsuste realiseerimisele. TÄITMATA! Otsust uue maja ehitamise kohta tulnud ei ole.
• Asutada riikliku Arhitektuurimuuseumi baasil sihtasutus, mis kujuneks lisaks mäluasutuse ülesannetele ka arhitektuuri ja disaini kompetentsikeskuseks. TÄITMATA!
• Suurendab võimalusi sisuliseks õpetajatööks, oluliselt vähendades õpetajailt nõutavaid bürokraatlikke tegevusi. TÄITMATA!
• Peab loomulikuks, et igale lapsele on tagatud võimalus käia kodulähedases algkoolis, tugeva ühtsushariduse põhimõttel tegutsevas põhikoolis ning valikuid pakkuvas konkurentsivõimelises gümnaasiumis. TÄITMATA! Maakoole suleti eriti palju just Reformierakonna valitsemise ajal.
•Võimaldab tudengitele ravikindlustuse akadeemilise puhkuse ajaks. TÄITMATA! Tudengid ei ole akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustatud, v.a kui puhkus on võetud arstitõendi alusel tervislikel põhjustel.
• Lihtsustab väiketootmise edendamiseks nõudeid tootmistingimustele. TÄITMATA!
• Seisab võrdsete konkurentsitingimuste eest nii Euroopa Liidu ühisturul kui Eesti sees. TÄITMATA! Eesti põllumehed saavad jätkuvalt vähem toetusi kui vanade Euroopa riikide põllumehed. 

Lubadused enne 2011. aasta valimisi
• Ehitame Tln-Tartu mnt nelja aastaga kuni Mäoni neljarealiseks.  TÄITMATA!
• Ehitame Saaremaa silla.  TÄITMATA!
• Ei tõsta maksukoormust – TÄITMATA! Maksude tõstmist alustati Reformierakonna valitsemisajal.
• Sotsiaalmaksulae kehtestamine. TÄITMATA!
• Oleme vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele. TÄITMATA! Reformierakond soodustab võõrtööjõu sissetoomist.
• Vähendame bürokraatiat ja aruandlust, sealhulgas võimaldame alla 100 000 euro suuruse aastakäibega väikeettevõtetele mugava raamatupidamise otse e-Maksuameti keskkonnas, kus väikeettevõtja saab ühes kohas lihtsalt koostada ja esitada maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid. TÄITMATA! Bürokraatia maht on järjest kasvanud. Mugavat raamatupidamise võimalust ei ole loodud.
• Viime ettevõtlusõppe põhihariduse õppekavasse. TÄITMATA!
• Katame Eesti ülikiire internetiühendusega; e-teenuste ja kogu IT sektori potentsiaali edasiarendamiseks ning ettevõtlusvõimaluste parandamiseks regioonides on oluline kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu väljaarendamine. TÄITMATA!
• Loome konkurentsi gaasi pakkumises, et vähendada sõltuvist Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. TÄITMATA! Gaasi hind on ainult tõusnud!
• Arendame kohtusüsteemi sihiga muuta õigusemõistmine kodanikele kiiremaks ja odavamaks. TÄITMATA!
• Loome aja nõudeile vastava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. TÄITMATA!
• Majanduslike võimaluste tekkimisel kehtestame tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele. TÄITMATA!
• Lapsekesksuse tegelikuks rakendamiseks seame sihiks suurendada õpetajate (sh eripedagoogide) arvu lasteaialapse kohta. TÄITMATA!
• Reformierakond soovib muuta tänast süsteemi selliselt, et inimeste ravikindlustuseks mõeldud raha läheks valdavalt raviteenuste rahastamiseks. TÄITMATA! Endiselt on raviraha sees ka betoon.
• Ehitame valmis Tallinna Muusikakeskkooli hoone. TÄITMATA!
• Renoveerime Rahvusraamatukogu. TÄITMATA!
• Eesti muusika üleilmseks tutvustamiseks ja turustamiseks loome Eesti Muusikaekspordi sihtkapitali, kust ettevõtja saab toetust kontsert- ja kirjastustegevuseks ning fonogrammitootmiseks. TÄITMATA!
• Eesti põllumehele EL tootjatega võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. TÄITMATA! Eesti põllumehed ei ole siiani saanud teiste EL põllumeestega võrdseid tingimusi toetuste ja subsiidiumide osas.
• Teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda 3% SKT-st. TÄITMATA!
• Taastuvenergia toetuse määr peab samas silmas pidama Eesti energiapoliitika eesmärke tervikuna ega tohi muutuda tarbija rahakotile põhjendamatult koormavaks. TÄITMATA! Taastuvenergiatasu on tarbija rahakotile põhjendamatult koormav.
• Peame oluliseks Narva piirijärjekordade kadumist ja uue silla rajamist üle Narva jõe. (TÄITMATA)

Moraal? Reformierakond lubadusi ei tasu uskuda. Kui veerandit usud, saad poolega petta.
Hiljuti Reformierakonnast lahkunud Igor Gräzin ütles hiljuti, et seda Reformierakonda, mille loojate hulgas ta 25 aastat tagasi oli, ei ole täna enam olemas. “Kodanike riigi asemel oleme ehitanud riigiaparaadi, kes hoolib paberitest rohkem kui inimestest. Vaba majanduse asemel on enam kui kümme aastat ehitatud riigikapitalismi,” ütles Gräzin.

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/loe-kuidas-reformierakond-on-inimesi-tussanud-taitmata-valimislubaduste-pohjalik-nimekiri/

Read more...

pühapäev, 17. veebruar 2019

Huvitavat pühapäevaks: Karl Linnas – meie ainukene sõjakurjategija

Linnas, Karl (matrikli nr 16566)

Meie ajalugu on venemeelne. Sellele viitavad juba kirjapanekud.Toon mõned näited.

Ajalooõpikutes ja -raamatutes kirjutatakse, et Hitler mõrvas, Stalin hukkas. Vene ajal toimus mobilisatsioon, saksa ajal sundmobilisatsioon. Räägime Saksa okupatsioonist ja Nõukogude ajast. Samas Nõukogude kindlasti suure algustähega. EEs 1994.aastal Nõukogude okupatsioonist juttu ei ole. Järgmisel aastal Saksa okupatsioonist juttu tuleb. Aastate eest helistasin sinna kuhu vaja. Öeldi, et viga parandatakse lisas. Pole vigade parandust leidnud. Saksa koonduslaagrites tapeti „süütud nõukogude inimesed“. Mulle ei meenu, et me vene ajal küüditatuid ja arreteerituid nimetaksime „süütud inimesteks“.

Me nimetame sakslasi natsideks, venelasi hellitlevalt Nõukogude inimesteks. Varem nimetati sakslasi fašistideks. Millegipärast tundub sõna „nats“ räigemana. Tegelikult on „nats“ isegi parem sõna, kuna tähendab rahvuslast (nats – natsionaalsotsialist, rahvussotsialist. ÕS ).
Venemeelsed ja saksameelsed kirjatükid erinevad üksteisest ka sõnakasutuse poolest. Venemeelsed meenutused on räiged, nende keel on äärmiselt vulgaarne (lurjus, bandiit jne). Saksameelsed on rahulikud, kirjutatud korralikus eesti keeles. Seega proletariaat ja intelligents? Proletariaat ja need teised?

Kaplinski arvates on vale, et „avalikkuses tituleeritakse vabadusvõitlejateks neid, kes Adolf Hitleri ja Heinrich Himmleri geniaalse ülemjuhatuse all idarindel võitlesid Punaarmee vastu…“ (Vikerkaar 8/9 2001, lk 219)
Tallinnas Rahvusarhiivis toimus 5. novembril 2015 ajaloopärastlõuna. Nelja ettekande hulgas oli huvipakkuvam viimane: „Surmamõistetud ja rehabiliteeritud sõjakurjategija!? Karl Linnase küsimus läbi Külma sõja, glasnosti ja Eesti iseseisvuse taastamise.“
„Karl Linnas (06.08.1919-02.07.1987) oli Eesti sõjakurjategija… töötas … Tartu koonduslaagri komandandina ning lasi isiklikult maha süütuid tsiviilisikuid: mehi, naisi ja lapsi’“ (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Linnas&oldid=2699300). (https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:S%C3%B5jakurjategijad). Karl Linnas oli Tartu koonduslaagri ülem 1941.a. septembrist kuni 1942.a maini. Ta mõisteti 1962. aastal Eesti NSV-s toimunud kohtuistungil tagaselja surma. 1981.a. võeti talt USA kodakondsus ja deporteeriti 1987. a. Nõukogude Liitu, kus ta suri samal aastal Leningradi haiglas.

Väljavõte ENSV prokuröri asetäitja Karl Kimmeli süüdistuskõnest :“Linnase juhtimisel ja vahetul osavõtul mõrvati seal rohkem kui 12000 täiesti süütut nõukogude kodanikku…Linnas oli mitte ainult kuritegude organiseerija, vaid ka nende vahetu täideviija…. Tema oli see, kes koos laagri eriosakonna töötajatega määras kindlaks, keda tuleb hukata…Lisaks sellele korraldas ta laagris kinnipeetavate vangide peksmist ja naisvangide vägistamist.“

Peksmistest ei rääkinud saksa ajal vabanenud vangid ega ka rahvas, kes alati tõde teab. Laagris 1941.a. suvel Eriosakonna ülemana töötanud Roland-Ottomar Lepik (06.11.1910-08.12.1942) mõisteti järgmisel aastal surma süüdistatuna liigses julmuses ja võimu kuritarvitamises.
Sakslased ei vägistanud. Eesti tüdrukud, nii kahju kui mul ei ole, jooksid ise neile järgi. Eestlased ka ei vägistanud. Eestlane vägistamas naisi surmaautos kõigi silme all! Sellele mõttele tuleb ikka tulla. Palun vabandust, kuid ma arvan, et Eesti mees polnud selleks lihtsalt võimelinegi. Juba surmaauto sõiduaeg jäi selleks liiga lühikeseks. Eestlane ja sakslane ei ole vägistajad. Vägistajad möllasid sõja lõpul Berliinis.

Kes määras karistused? Eestlased? Sakslased? Minule lähedase isiku andmeil toimusid 1941. aasta septembris ülekuulamised saksa keeles tõlgi abil. Tema püüdnud saksa keeles rääkida, et muljet avaldada ja kergemat karistust saada. „Du bist ein Kommunist?“ „Nein, mein Vater war.“
On olemas Tartu koonduslaagris karistatud isikute nimekiri, milles on kirjas karistatute nimi, sünniaeg ja -koht, karistuse määramise kuupäev, lühike süüdistuskokkuvõte ja karistuse määraja – SD (Sicherheitsdienst). Nimekirjas on 687 surmamõistetut.
Kedagi ei tapetud sellepärast, et ta kommunist oli. Kommunistlik kirjanik viibis laagris ainult neli kuud. Surmanuhtluse said reeglina hävituspataljonlased ja miilitsad. Küüditamises osalust ei peetudki kuriteoks, kuna tegemist oli ju käsutäitjatega. Meie Eestis oleme mõned küüditajad süüdi mõistnud, karistades ikka seda viimast, kõige väiksemat lüli. Samas suurküüditaja Arnold Meri jäeti karistamata.

Kes hukkas? Eestlased? Sakslased? Polegi oluline, kuna „…oli tegu siiski sisuliselt sõduritega, kes täitsid käske…(Vikerkaar 8/9 2001, Meelis Maripuu). Kas saab üldse süüdistada vanglaülemat või vangivalvurit? Samas vene aja ülemate ja valvurite üle me kohut pole mõistnud. Seega ei tea me ka nende nimesid.Tegelikult võib öelda, et Eestis süüdlasi polnudki. Meie olime ja oleme alati olnud käsutäitjad. Käsk tuli ikka kas Moskvast või Berliinist, tänapäeval Brüsselist.
Eestlaste süüdistamine juutide tapmises on nonsenss. Juutide vastane genotsiid polnud eestlaste väljamõeldis. Meil polnud sellega mingit pistmist. Eestis juudiviha polnud. Tartus ülikoolihaiglas arstid varjasid juudist kolleegi. Minu ema heausksena saatis mind Tartusse juudist sõbratari külastama. Emal polnud aimugi juutide hävitamisest. Minu lapsepõlvesõbranna oli alles ja ellu jäigi.
Mulle hakkavad juudid üha enam meeldima. Nad hoiavad kokku ja kaitsevad endid. Nad rõhutavad genotsiidi juudi rahva vastu. Nad on sisse seadnud holokausti mälestuspäeva, mida terves maailmas tähistatakse. Nad on kuulutanud holokausti eitamise kuriteoks. Igas riigis juudiohvrite ausambad aina kerkivad.

Ja mis kõige põnevam? Linnase otsisid üles ja saatsid Eestisse tagasi kaks juuti süüdistades teda olematus kuriteos, juutide tapmises. Tartu koonduslaagris alates 1941. aasta septembrist  juute enam ei olnud. Karistatute nimekirjas on üldse ainult kuusteist juuti, kelle surmaotsus on tehtud juba augustis ja vastavalt tavale tõenäoliselt ka kohe täide viidud. Lapsi laagris ei olnud. Juudid olid Pargi tänaval. Miks neid pidi hukkamisele viima Tartu koonduslaagri kaudu? Ükski dokument seda ka ei kinnita.
Ajaloo kirjutavad võitjad ja selles meie väike Eesti osaleda ei saa. Aga oma kohaliku ajaloo kirjutame meie ise. Tartu koonduslaagris toimuva uurimisega oleme hiljaks jäänud. Tänavu möödub laagri asutamisest 75 aastat. Juubel! Olen kindel, et kõik vangid on tänaseks surnud. Meie loo kirjutavadki nüüd süütud nõukogude inimesed, kes tulevad nõukogude ajast ja kannavad seda aega endaga kaasas. Sakslane on nende jaoks röövel, venelane süüdimatu vabastaja. Me kirjutame vale loo. Nagu teatas minu kaaslane: „Meie ajalugu on venemeelne.“

Minu põlvkond tuli Eesti ajast. Meie olime uhked oma riigile ja patriootlikult meelestatud. Meie olime rahvuslased. „Omaette kategooria oli minu ajal rahvuslus või ka natsionalism, kui soovite – mitte ainult mingisugune maailmavaade, üks paljudest, vaid kasvatus maast-madalast (Heino Noor, Tartu Ekspress, 7.05.2015). See patriotism jätkus ka saksa ajal. Ei olnud mingit saksa propagandat ega Hitleri pilte klassides. Eesti aeg läks edasi. Me olime kommunistidest lahti saanud. Oldi uhked Alfons Rebase ja tema poiste üle. Noored mehed läksid sõtta „Eesti eest!“
Eestlane eestlast ei kaitse. Me süüdistame end ise. Me kanname üle ühest ajalooraamatust teise lauseid „represseerijad olid ka eestlased“, „Saksa okupatsiooni hukkamiste läbiviijad Eestis olid enamikus eestlased“, „kahjuks kaasnes ka metsavendade tegevusega pahatihti õigustamatu terror“ jne.

Meie genotsiidist eestlaste suhtes ei räägi. TÜ professor kümme aastat tagasi ajalookonverentsil teatas, et eesti rahva vastu polnudki mingit genotsiidi. Terve saal vaikis. Pidanuks ju minema naginaks. Meie rõhutame siiani naabrikaebust. Uskumatu, et isegi filmis „1944“. Saadame filmi maailma, et kõik ikka teada saaksid, millised eestlased olid. Hävitasid üksteist ise.

Karl Linnas on ajalukku kirjutatud sõjakurjategijana, Eestist ainsana. Rohkem sellise tiitliga eestlasi ei õnnestunud Vikipeediatest leida. Samas Idel Jakobson (12.08.1904-12.09.1997) on Vikipeedias kirjas riikliku julgeoleku ohvitserina, mitte sõjakurjategijana. Kodanik, kelle isa surmaotsusel on Idel Jakobsoni allkiri, tunneb talle isegi kaasa. „…1400 allkirja lühikese aja jooksul võis tähendada, et talle ei võimaldatud neid pabereid isegi läbi lugeda.“ (Tagasivaateid veerevast vagunist, Tartu 2008). Ideli tegude pärast pole keegi vabandust palunud. Meie Idel Jakobsoni ei suutnud (ei tahtnud ilmselt) süüdi tunnistada seitsme aasta jooksul. Tema tütar sai presidendi aumärgiga pärjatud.
Teine ohver Heino Noor on püüdnud juba aastaid oma lugu avalikustada ajakirjanduses, kuid see õnnestus alles 2015.aastal tänu Kaur Pavesele. „Seepärast olekski justkui antisemitismi ilming, kui öelda, et Jakobson korraldas massimõrvu….” (Tartu Ekspress, 07.05.2015).

Esitasin ettekandjale mõned küsimused. Kuidas Linnas sai lapsi tappa, kuna neid laagris polnud? Kas on kindlaks tehtud, et Linnas tappis? Ettekandjal, saksa aja teenekal uurijal, ei ole kahtlustki, et Linnas tappis. Olin veendunud, et leian saalis toetajaid. Ma eksisin. Saalis vaikus. Kahtlusi ilmselt ei tekkinud ka teistel osavõtjatel. Ma olin üksi seal oma ajas. Minu ümber olid kõik uue aja inimesed.
Mina ei õigusta repressioone, pealegi veel tapmisi. Asju tuleb näha tolles ajas. Oli sõjaaeg ja kehtisid sõjaaja seadused. Tuleb sellesse aega sisse elada. Me pole kahjuks selleks võimelised. Otsustame tänases päevas.

Kes oli Karl Linnas? Ta oli saanud hariduse Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oli õppinud Tartu ülikoolis (1937-1938, 1940-1941) olles korporatsiooni „Vironia“ liige. 1938-1940 õppis sõjakoolis. Armastas oma kodumaad, oli valmis seda kaitsma, astus vabatahtlikult saksa sõjaväkke. Eestiaegse sõjakooli toimikust leiab Linnase iseloomustuse: “Jääb kord tehtud otsuse juurde kindlalt püsima ja vastutab tagajärgede eest.”

Linnase ainsaks süüks võiks lugeda laagriülema ametikohta. Tegelikuks laagrijuhiks võib pidada hoopis sakslast Fritz Giesenit, kes kõikide tunnistajate sõnul käsutas ka Karl Linnast. Kas kõik vangilaagrite ülemad tuleb kuulutada sõjakurjategijateks? Minul ei teki kahtlustki, et Linnas ei ole süüdi. Miks ta laagriülemana üldse pidi kedagi isiklikult tapma? Minu põlvkond tundis talle kaasa nii 1962. kui ka 1987. aastal. Kõnekas, et me uues Eestis pole suutnud Linnast 25 aasta jooksul rehabilieerida. Ilmselt ei suudagi.
Mina olen nõus tütardega: „Olles väga noor ja patriootiliselt meelestatud mees, teenis Karl Linnas Eesti sõjaväes ainsal eesmärgil – kaitsta oma perekonda ja kodumaad mõrtsukate ja okupatsiooni eest. Ta pole tapnud juute ega osalenud mingites natside aktsioonides.“ (Martin S. Kull, Tartu koonduslaager, 2010, lk 90)
Parafraseerides saadet „Mis? Kus? Millal?“: „Tähelepanu, härra Kaplinski. Karl  Linnas oligi vabadusvõitleja!“

Siiani laseme endid süüdistada juutide tapmises. Meie peaminister palus juutidelt eestlaste kuriteod lausa andeks. Millised kuriteod? Mida küll? Samas asuvad juudid meid ründama. Narvas sündinud, Tartu Ülikooli lõpetanud ja nüüd USAs elav Anton Weiss-Wendt on kirjutanud nii doktoritöö kui ka avaldanud raamatu „Mõrv ilma vihata: eestlased ja holokaust“. Interneti andmeil iseloomustab ta eestlasi kui julma ja vastikut rahvust, kellele inimlikkus on võõras tunne. „Eesti oli arvatavasti ainuke maa natside okupeeritud Euroopas ilma organiseeritud relvastatud vatsupanuta.“
Leidsin Anton Weiss-Wendti artiklist viite, milles Omakaitset on kirjeldatud kui “eesti rahvuslaste organisatsiooni, mis oli asutatud juutide tapmiseks“. (Vikerkaar 8/9 2001, lk 123). Kas meie kaasmaalased Brüsselis on tõe jalule seadnud? Mida nad seal teevad?

Miks eestlane ennast ei kaitse? Miks me alati koogutame? Ilmselt eestlasele omase roomamiskompleksi tõttu. Kaplinski nimetab seda kohanemiseks: „Eestlased ei ole oma uuemas ajaloos olnud sangarirahvas, vaid kohanejarahvas….Ent kohaneminegi võib minna liiga kaugele, saada orjameelsuseks, ülepingutatud püüdeks uutele isandatele meeldida. Ülemäärane kohanemine ei ole enam õige kohanemine ja selle eest tuleb vahel maksta valusat hinda…“ (Vikerkaar 8/9 2001, lk 219)

Aeg oleks roomamiskompleksist lahti saada. See viibki ainult hukule. Roomajaid ei armastanud isegi Stalin. Kohtumisel Eesti delegatsiooniga tõstis ta klaasi soomlaste terviseks.
Tänu roomamisele on Tallinn venekeelne linn. Mina geneetilise dissidendina roomata ei suuda. Miks ma pean elama venekeelses väikelinnas ja koogutama? Sunnituna elama venekeelses linnas elaksin sel juhul pigem   venekeelses suurlinnas nimega Peterburi või Moskva.

Süüdi oleme meie ise. Oma ajaloo oleme kirjutamata jätnud.
Sinimägedes „Eesti eest“ võidelnud poisid oleme reetnud. Quo vadis, Estonia?

Allikas: https://maretehlvest.wordpress.com/2016/02/10/karl-linnas-meie-ainukene-sojakurjategija/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP