RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 27. juuni 2017

MATTI ILVES: EESTIL PUUDUB ISESEISEV MAJANDUSPOLIITIKA

Eestil puudub oma järjekindel iseseisev majanduspoliitika, mis on äärmiselt kurb. Majanduses täidame kuulekalt ELi käske, see moodustis ahnitseb endale aga järjest rohkem võimu.

Kuid eriti kurb on see, et Eesti taasiseseisvumisest peale, isegi vaba olles, pole meil migit iseseivust majanduspoliitikas olnud. Hästi on sellest kirjutanud Vello Leito oma raamatus, "Eesti & geopoliitika II osa". Toon nüüd sealt ühe pikema tsitaadi:

"Üllataval kombel puudusid taasiseseisvumisel täiesti probleemis ses suhtes, milline strateegia valida majanduse ülesehitamiseks. Polnud ju sugugi nii, et labasuseni lihtsustatud uusliberalism oli ainuke võiläänemalik tee. Oli ja on veel teinegi tee, protektsionism, mida mööda püüavad halastamatu järjekindlusega minna kõik edukad Lääne tööstusriigid ja edukad Kagu-Aasia riigid.

Mõtlemiseks aega ei antud, juba taasiseseisvuse väljakuulutamist olid kohal need "erapooletud" väliseksperdid (keda igal pool mujal maailmas küll majandusspioonideks ja välisagentideks nimetatakse!), Rahvusvhelise Valuutafondi (IMF) "nõunikud" (nagu Ardo Hansson), ning asuti juurutama IMF-i majanduspoliitikat.
Viimane mahtus siis ja mahug tänapäevalgi vaid nelja lausesse, IMF-i nelja käsu sisse: kõik privatiseerida, kõik liberaliseerida, hoida eelarve tasakaalus, riigi roll viia aga miinimumi. Mõnele eriliselt alt üles vaatavale riigile on õnnestunud isegi valuutakomitee rahandusprintsiip (rahvusvaluuta jäik sidumine dollariga või mõne muu Lääne tugeva valuutaga, näiteke saksa margaga, nagu Eestis) külge kinnitda. Põhimõttel, et parimaks varustuseks ujujale on ikka tuukrisaapad.

Seepärast olgu meelde tuletatud, et Eestil ei ole tänase päevani oma majanduspoliitikat, on vaid käsu korras Isamaaliidu ja Mart Laari valitsuse eestvõttel 1992-95 juurutatud IMF-i uuskolonialistlik nelja-käsu-majandus. Kõikides endast nõrgemates riikides on Lääne tööstusriigid IMFi vahendusel seda peale surunud ning on saavutanud suurt edu iesenda jaoks: uuskoloniseeritud on laias laastus kõik Aafrika ja Ladina-Ameerila riigid ning mõned Kagu-Aasia riigid.
Isegi üks EL-i liikmesriikidest - Eesti."

Meil tuleks kindlalt lahti ütelda ja astuda välja Rahvusvhelisest Valuutafondist (IMF). Eestile ei sobi see globalistlik ja selle uuskolonialistlik poliitika.
Kurb lugu on ka maa müügiga välismaalastele. Kuna 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid, ettevõtjad ja nö. investorid võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ning kinnisvara. Selline meie sedusandlus, mille on kaheldamatult kehtestanud Riigikogu, on lausa katastroofiline.

Reformierakonna omaaegne lubadus jõuda 5. rikkama riigi hulka, oli vaid valimislubadus, et püüda narride hääli. Ja ikka jätkub meil valijaid, kes hääletavad jätkuvalt võimule kartellierakonnad! Tõesti paistab paika  pidavat ütlus, et rahvas väärib enda valitsejaid.

Read more...

Euroopa järgmine finantskriis on käes ja õhus on paanika hõngu

Foto: Pixabay
Finantsvaatleja Michael Snyderi hinnangul pole panganduses ja võlaturgudel niivõrd ärevat õhustikku olnud alates aastaist 2008/2009 ning kõik viitab kriisi eskaleerumisele alates selle aasta teisest poolest.

Kas teadsite, et Hispaania suuruselt kuues pank kukkus just äsja kolinal kokku? Paljud võrdlevad Banco Populari ootamatut krahhi investeerimispanga Lehman Brothersi järsu kokkuvarisemisega 2008. aastal ning totaalse finantspaanika vältimiseks korraldasid Euroopa Liidu seadusandjad äpardunud panga äkkmüügi Santanderile.

Kahjuks pole suuremal osal ameeriklastest aimugi, et kogu Euroopat on tabamas uus finantskriis, sest neid huvitab ainult Ameerikas toimuv. Aga sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, kuna EL on suuruselt teine majandus maailmas ning euro kasutatavuselt planeedil teine. USA finantssüsteem on juba katastroofi äärel ja see uus Euroopa finantskriis võib osutuda piisavalt tugevaks, et meid üle kuristiku veere lükata.

Kui ELi seadusandjad ei oleks korraldanud Banco Populari sundkorras müümist Santanderile, oleks me ilmselt juba praegu tunnistajaks paanikale, millist pole Euroopas nähtud alates aastast 2008. aastast. Järgmine väljavõte pärineb ajalehest The Telegraph:
Hispaania pangandushiid Santander on tulnud appi rivaalile Banco Popularile ning võtnud raskustes laenuandja 1 euro eest üle – tehinguga, mida juhtisid ja organiseerisid ELi seadusandjad, vältimaks kokkuvarisemise kahjulikku mõju.
Santander üritab koguda Banco Populari aktsionäridelt eelisostuemissiooniga 7 miljardit eurot, et Hispaania suuruselt kuuendat laenuandjat püsti hoida – erasektorist ammutatud dramaatiline abi.   
See tekitab võlakirjaomanikele ja aktsionäridele küll umbes 3,3 miljardit eurot kahju, kuid maksumaksjatelt abiraha ammutamist on otsustatud iga hinna eest vältida.
Kuid nüüd, mil makseraskustesse on sattunud selline “läbikukkumiseks liigsuur” pank nagu Banco Popular, püüavad investorid kähku välja selgitada, milline peamisest Hispaania pankadest järgmisena kokku variseda võib. Wolf Richteri andmetel usuvad paljud, et see võib olla Liberbank…
Pärast kõige tormilisemat nädalat alates 2012. aasta pangapäästmiste päevadest valitseb Hispaania pangasüsteemis hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse õhkkond. Investorite rahustamise asemel on Banco Populari saatus ärevust vaid võimendanud. Esimest korda pärast ülemaailmset finantskriisi ei päästa maksejõuetu Hispaania panga aktsionäre või võlakirjainvestoreid maksumaksjad. Aktsionärid riskisid kasumi nimel ning kannatavad nüüd tagajärgede käes. Nii see peabki olema, kuid loomulikult selline asi investoreile ei meeldi.
Ja nad pelgavad, et see võib juhtuda taas. Banco Populari viimased päevad näitasid, et kui usk ja usaldus panka kaob, on seda vaat et võimatu taastada. Nüüd on hirm nakatanud ka Hispaania suuruselt kaheksanda laenuandja Liberbanki.
Kahel järjestikusel päeval langesid Liberbanki aktsiad esiteks 20 ja seejärel veel täiendava 19 protsendi jagu.
Hispaania võimud reageerisid sellega, et keelasid Liberbanki aktsiate lühikeseks müügi, mis lõi aktsiahinnad korraks üles.
Kuid sellist kaost Euroopa finantsturgudel pole juba tükk aega nähtud.

Samal ajal lööb Nick Giambruno lokku teise ja tunduvalt suurema finantsmulli osas.  Hetkel on nimelt negatiivse tootlusega Itaalia valitsuse võlakirjad, mida on aga üle triljoni dollari väärtuses…
Tegelikult on negatiivse tootlusega kõik Itaalia võlakirjad, mida on enam kui triljoni dollari väärtuses.
See on kummaline ja kiivas seis.
Raha laenamisega Itaalia valitsusele kaasnevad tohutult suured riskid ning seetõttu peaks Itaalia riigivõlakirjade tootlus olema kõrgtaseme lähedal, mitte kõigi aegade madalaim.
Vabal turul negatiivne tootlus eksisteerida ei saaks. See on võimalik ainult praeguses keskpankurite loodud Alice-imedemaal-majanduses.
Nagu näha, on Euroopa Keskpank (EKP) trükkinud raha, et osta Itaalia valitsuse võlakirju lausa kamalukaupa. Hiljutise uuringu kohaselt on EKP ja Itaalia pangad alates aastast 2008 ostnud üle 88% Itaalia valitsuse võlakirjadest.
Kuid kui EKP ei osta enam meeletul hulgal Itaalia võlakirju, on pidu läbi ja Itaalia finantssüsteem kukub kokku. Itaalia õnnetuseks survestavad sakslased EKPd lõpetama sellises koguses raha trükkimist ning tavaliselt saavad sakslased oma tahtmise.
Aga kui sakslased ka seekord oma tahtmise saavad, võib absoluutne õudusunenägu koita õige pea. Nick Giambruno jätkab
Kui EKP ainus suur ostja – alt ära hüppab, varisevad Itaalia riigivõlakirjad kokku ja nende intressimäärad tõusevad.
Varsti ei suuda Itaalia valitsus ennast enam finantseerida.
Itaalia panku, mis juba on maksejõuetud, tabab häving. Neis on hinnanguliselt 235 miljardi euro väärtuses Itaalia riigivõlakirju. Nii et tulevane võlakirjakrahh lööb nende bilansi uppi.
Terendab tõeline rongiõnnetus.
Ja kõik see toimub olukorras, kus maailmamajandus näib liikuvat suurema languse poole.
Ja viimati näitas üleilmne laenuturg nii kiiret langust eelmise finantskriisi ajal…

Loomulikult on üleilmne laenukasv viimasel ajal dramaatiliselt aeglustunud ning keskpangad on enneolematus ulatuses sekkunud.
Kuid seekord on keskpankadel väga napilt laskemoona
Mis veelgi tähtsam: 2009. aastal tegid lisaks Hiinale üüratu likviidsusesüsti ka Föderaalreserv ja teised keskpangad, mille tulemuseks oli ennenägematu varamull. Kuid seekord kavatseb Föderaalreserv sama aasta jooksul juba kolmandat korda intressimäärasid kergitada, samal ajal kui EKP ja Jaapani keskpank peavad peatselt otsi koomale tõmbama, kuna neil lõpevad rahakstegemiseks kõlbulikud võlakirjad otsa. Taustaks sellele võib USA laenukasv loetud nädalatega negatiivseks muutuda.
Seega pole selge, mis krediidiimpulsi järgmise jõnksu tekitab. Küll aga on selge, et kui traditsiooniline 3–6 kuu pikkune lõtk impulsi ja majanduskasvu vahel samaks jää, ootab globaalmajandust aasta teises pooles dramaatiline kollaps.
Paljud eksperdid on hoiatanud suurte majandusraskuste eest lähitulevikus. Oleks ju tore öelda, et nad eksivad, aga ei saa.
Sellist õhustikku pole ma näinud alates aastaist 2008 ja 2009 ning kõik viitab kriisi eskaleerumisele selle aasta teises pooles.

Artikkel ilmus autori blogis 12. juunil 2017.

Allikas. http://objektiiv.ee/euroopa-jargmine-finantskriis-kaes-ja-ohus-paanika-hongu/ 
_____________
Sarnaseid hääli on ka mujalt juba kuulda, nii et valmistuge suureks kriisiks, nii nagu oskate. Mina loodan, et EL variseb selle tagajärjel kokku.
M.I.

Read more...

Põhiõigused või rahvuskultuur

Tänase Euroopa kultuuri ja siinsete riikide jätkusuutlikkust ohustavad kõige enam ametnikud, kes räägivad inimeste põhiõigustest ja kinnistavad seeläbi oma õigust valitseda rahvamasse. Mõistatuseks on jäänud vaid see, kas selline ühiskondlikku jätkusuutlikkust kahjustav poliitika tuleneb pimedast omakasust või on süsteemne ja teadlik tegevus, mille eesmärgiks on rahvuskultuuride väljasuretamine ning ühtse keeleruumi tekitamine.

Põhiõigused Kodanike põhiõigused varieeruvad riigiti põhiliselt kolmes versioonis:
  • inimeste põhiõigusi ei tunnustata, sest valitseb arusaam, et „inimene on vahend riiklike (loe: valitseva eliidi) eesmärkide teostamiseks“;
  • inimeste põhiõiguste tunnustamisel lähtutakse negatiivse vabaduse kontseptsioonist, mis vastustab valitsejate õigust piirata inimeste eneseteostuse vabadust;
  • inimeste põhiõigused on defineeritud positiivse vabaduse kontseptsioonist lähtudes, s.t valitsejate ülesandeks on ühiskonna konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamine.
Üksikisiku eneseteostuse vabadust tunnustavad ühiskonnad lähtuvad arusaamast, et „riik on inimeste jaoks, s.t ta peab kindlustama õiguskorra püsimise“. Negatiivse vabaduse kontseptsiooni puhul tunnustatakse kõigi inimeste võrdset õigust isiku- ja kodu puutumatusele, eraomandile  ning nende sõna-, trüki-, usu-, liikumis- ja ühistegevuse vabadust. Praktikas tähendab see, et eneseteostuse vabadus on asetatud õiglusest kõrgemale.
Positiivse vabaduse kontseptsiooni puhul keskendub ühiskond oma konkurentsivõime parandamisele (haridus) ja jätkusuutlikkuse kindlustamisele (sotsiaalkindlustus). Kuid kui domineerivaks jõuks tõuseb riigibürokraatia ning ühiskond valib sotsiaalriigi mudeli, siis asendub vabadus paternalismiga (isaliku eesthooldusega) ja valitsevaks ideeks tõuseb tarbimisõiguse võrdsustamise kontseptsioon. Rahvamasside haritus ja mentaliteet määravad selle, kas realiseerub hoolekande- või heaoluriigi mudel. Mõlemal juhul hakkab mingi aja pärast domineerima populism, mis Vanas-Roomas ilmnes lauses „Leiba ja tsirkust“. Kasvavate konfliktide allikaks on siiski saanud see, et humanismi ideest vaimustunud ja inimeste põhiõiguste eest võitlev riigiametnike armee on omaks võtnud arusaama, et nemad peavad tagama põhiõigused ka teiste riikide inimestele.

Rahvuskultuur

Inimese identiteedi ja olemuse määrab suuresti rahvuskultuur, milles ta on sündinud ja mille olemuse ta on omaks võtnud. Rahvuskultuur lähtub keelest ning seda kujundab looduslik elukeskkond ja rahva ajaloolised kogemused, mis kinnistuvad arusaamades ning ilmnevad tavades, rituaalide jms inimestevahelist suhtlust ja suhtumist kujundavates meemides. Kuna looduslik elukeskkond ja ajaloolised kogemused varieeruvad suuresti, siis on see loonud tohutu hulga sootsiume, mis eristuvad üksteisest oma eripäraste rahvuskultuuridega.
Käesolevas kontekstis on kõige olulisem see, et rahvuskultuur määrab sellle, kuidas inimesed suhtlevad ja suhtuvad üksteisesse ning see omakorda kujundab elukeskkonna. Reisides teiste rahvaste hulgas näeme me vaid elukeskkonda, mis on sündinud nende kooselust, kuid ei adu inimestevahelisi suhteid. Kuid selle olemus ilmneb siiski ühiskonnakorralduses, avaliku ruumi õhustikus ja inimestevahelistes konfliktides ning nende lahendamiseks loodud õiguskorras.
Oluline on käesolevas kontekstis see, et igale inimesele on tema keel ning selle põhinev kultuur ja õiguskord asjad, mis määravad tema toimetuleku ja heaolu. Ning kui see satub ohtu, siis tähendab see, et tema identiteet satub ohtu.

Kumb on olulisem?

Tänase Euroopa riikide konfliktide allikaks on universaalsete põhiõiguste vastandumine relatiivse rahvuskultuuriga. Universaalsete põhiõiguste absoluutsuse ideed kannavad Euroopa sotsiaalriigi kontseptsiooni teostavad ametnikud, kes omakasupüüdlikult defineerivad inimõigust õigusena nõuda riigilt abi. Praktikas tähendab see, et mida rohkem on hädalisi, kes vajavad riigi abi, seda suurem on ametniku võimutäius ja sellest tulenev õigus nõuda kõrgemaid makse tulude ümberjagamiseks. Ja kui kohalikke hädalisi jääb liiga väheks, siis tuleb neid välismaalt juurde importida.
Põhjus, miks Euroopa riikide rahvad on tõusnud riiki valitseva eliidi vastu, on ebaõiglus ja hirm. Ametnike püüded soodustada immigratsiooni konfliktsetest riikidest, et seeläbi parandada tööjõu saadavust, on põrganud immigrantide soovimatusele õppida kohalikku keelt ning tunnustada sellel põhinevat õiguskorda. Kõik katsed multikulturalismi sildi all tunnustada seda, et erinevad inimrühmad järgivad erinevaid õiguskordasid, on vaid õhutanud inimestevahelisi konflikte ja viha sisserändajate vastu. Ja võrdse kohtlemise nõue avalikele ametikohtadele kandideerimisel, kus tööülesanded eeldavad suhtlemist kohalikus keeles, õhutavad seda viha veelgi.

Siit siis ka küsimus: kuidas selgitada EL kõrgetele ametnikele, et suurimaks ohuks euroopa rahvaste  ühtsusele on nemad ise?

Paul Tammert

Allikas: http://p2pkoolitus.ee/avaleht/pohioigused-voi-rahvuskultuur/

Read more...

pühapäev, 25. juuni 2017

Huvitavat pühapäevaks: Päästeoperatsioon


Read more...

Martin Helme: EKRE laimamist heaks kiitev kohtuotsus on ebaprofessionaalne ja kallutatud

Martin Helme. Foto: Teet Malsroos

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei lepi Harju maakohtuniku Moonika Tähtväli poolt tehtud kohtuotsusega, mis sisuliselt kiidab heaks 2015. aastal toimunud laimukampaania erakonna aadressil.

Erakonna aseesimees ja riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme peab maakohtu 21. juunil langetatud otsust mitte rahuldada Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust Ekspress Meedia vastu ebaprofessionaalseks ja kallutatuks.
“Ekspress Meedia väljaanded avaldasid 2015. aastal meie kohta pika aja jooksul korduvalt laimu. Nõudsime laimu ümber lükkamist, vabandust ja kahju hüvitamist. Esitasime kohtule umbes 40 artiklit, milles esitati kas faktilist valet või ebakohaseid hinnanguid. Näiteks omistati erakonnale seisukohti, mida me pole kunagi väljendanud. Kahjuks näeme nüüd pärast kahte aastat kohtuskäimist, kuidas kohus läks lati alt läbi ja selgitas kohtuotsust vastaspoole advokaadi seisukohtadega,” ütleb Helme.

Kohus leidis, et juriidilist isikut ei saa laimata või tema mainet kahjustada. Veelgi enam, kohtunik leidis, et eriti erakond ei saagi enda au kaitsta, sest poliitiline organisatsioon peab arvestama kõrgendatud huvi ja kriitikaga. Meie sellega ei nõustu, sest erakonna jaoks on maine ja usaldus väga olulised. Igal juhul ei saa me olla nõus vale levitamisega,” jätkab ta.
Helme hinnangul andis kohus sisuliselt heakskiidu sellele, et mis tahes juriidilist isikut, ettevõtet või organisatsiooni võib kuude kaupa laimata ja pääseda igasugusest vastutusest.
“Siinjuures lahkneb kohtunik Tähtväli Eesti kohtute varasemast seisukohast, et meediaportaal vastutab ka kommentaaride sisu eest. Kui sama asi oleks juhtunud eraisikuga, oleks laimaja kohtus süüdi jäänud," märgib aseesimees.

"Meie leiame, et maakohtu argumentatsioon ei ole õigusriigile kohane. Ebakohaste hinnangute ja lauslaimu eest peab selle esitaja vastutama. Selleks annab võimaluse ka Eesti Vabariigi põhiseadus ning sellist praktikat jaatab mitmetes lahendites ka Euroopa Inimõiguste Kohus,” lisab poliitik.


Read more...

Markus Järvi: pessimismi põhjendus



Avaldatud 22. juuni 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

laupäev, 24. juuni 2017

Laupäevased pildid


Read more...

Saksamaal algas kohtuprotsess Etioopia grupivägistajate üle.

Aafrika varjupaigataotlejaid süüdistatakse 28-aastase ungarlanna jõhkras vägistamises 2016. aasta augustis.

Pisarates naine ütles kohtus, et kolm neegrit vägistasid teda igaüks kolm korda, kokku üheksa korda vahendab Dailymail
Teda peksti julmalt, veeti juukseidpidi mööda maad ning temalt varastatud mobiiltelefoni kasutati vägistamise filmimiseks. 
Naise sõnul püüdis ta põgeneda, kuid saadi kätte. Ta viidi viadukti alla ning vägistati korduvalt nii vaginaalselt, oraalselt kui ka anaalselt.
Mehed eitavad vägistamist. Kohus jätkub.
 
 

Read more...

EKRE: Ilmunud on ajalehe "Vaba Sõna" 2017. aasta kolmas number

Ilmunud on rahvuskonservatiivset maailmavaadet kandva ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna 2017. aasta kolmas number.

Värskest numbrist leiab uudiseid, intervjuusid, artikleid ja reportaaže erakonna väljapaistvate liikmete tegemistest ja mõtetest, esseid ja analüüse eestlaste püsimajäämisest, poliitilisest vastutusest ja sotside saatanlikest plaanidest ning selgituse, miks peab Konservatiivne Rahvaerakond vajalikuks piirata Eesti metsa- ja põllumaamüüki välismaalastele. Ei puudu ka suviste toitude retseptinurk ja suur ristsõna.

Suurem osa tiraažist ilmus 22. juuni Maalehe vahel. Lehte saab tasuta Eesti Konservatiive Rahvaerakonna peakontorist (Toompuistee 4, Tallinn) ning erakonna harukontoritest üle Eesti.

Elektroonilisel kujul on ajaleht kättesaadav veebiaadressil issuu.com/konservatiividevabasona

Read more...

reede, 23. juuni 2017

VÕIDUPÜHA



Head võidupüha kõigile blogi lugejatele!
M.I.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP