RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 19. jaanuar 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

USA-s on alanud vaidlus, kas Balti riike on vaja kaitsta

USA-s on alanud debatt, kas Balti riike on vaja kaitsta. Asja taga on USA vabariiklased, kes varem olid NLiidu vastased, aga nüüd soovivad vähendada USA kaitsekulutusi ja vägesid mujal maailmas koomale tõmmata.
„Kas meie lapsed peavad surema Balti riikide pärast?” küsis vabariiklasi toetav poliitkommentaator Tucker Carlson oma saates Fox Newsi kanalil. Ta väitles demokraatide esindaja, president Barack Obama välispoliitika nõuniku David Tafuriga.

 Carlson väitis, et maailm pole enam endine ja praegune Venemaa pole enam NLiit, kelle eesmärk on Lääne-Euroopat vallutada. Seetõttu ei peaks USA oma nahka Balti riikide pärast turule tooma. Praegu on USA kohustatud NATO artikkel 5 järgi alustama Venemaa vastu tuumasõda, kui viimane peaks Balti riikidesse tungima.

Carlson viitas viimasel ajal USA-s levinud seisukohale, et riik peaks NATO-st välja tõmbama, kuna se organisatsioon on oma algse eesmärgi ja vajaduse minetanud. Seda eriti olukorras, kus NATO liikmed ei soovi panustada ja USA peab seda üleval pidama.
 Carlson ütles, et NLiit lagunes juba üle 25 aasta tagasi ja praegust Venemaad ei saa võrrelda NLiiduga. Carlson küsis Tafurilt, miks peab USA vastutama „Eesti territoriaalse terviklikkuse eest”.

Tafuri ütles selle peale, et NATO on olnud minevikus edukas ja tegemist on sõjalise ning luure-alase ühendusega. Tarfuri väitis, et NATO aitas lõhkuda NLiitu ning Putini Venemaa „pole sama, aga tahab kõigutada vaba turu seadusi”.

Carlson küsis selle peale, kas Tafuri pooldab siis Läti pärast tuumasõja alustamist. „Me oleme kohustatud seda praegu tegema,” ütles Carlson, „teiste sõnadega peavad meie lapsed surema Läti pärast, kuna see aitab kuidagi kaitsta seadusi. Kas keskmine ameeriklane on seda teadvustanud?”
Tarfuri ütles, et kui Venemaa vallutab Balti riigid, siis järgmisena on silmapiiril Lääne-Euroopa. Carlson ütles selle peale, et tema jutt põhineb 2019., mitte 1945. aastal.
Carlsonile reageeris sotsiaalmeedias Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, kes küsis, kas Eesti poisid hukkusid siis Afganistanis ja Iraagis USA eest võideldes ilmaasjata?

Read more...

Mis toimub?! Riikliku ASi „transsooline“ juht ajab töötajaid ja psüühiliste erivajadustega hoolealuseid Naiste marsile

Naisest "meheks" saanud Maarjo Mändmaa. Foto: Scanpix

Riigile kuuluva Hoolekandeteenused ASi „transsooline“ juht Maarjo Mändmaa ajab kõiki tema juhitava asutuse töötajaid ja psüühiliste erivajadustega kliente osalema täna esmakordselt Eestis toimuval Naiste marsi nimelisel üritusel.

Objektiivi toimetusele laekunud info kohaselt saatis Mändmaa esmaspäeval kõigile Hoolekandeteenused ASi töötajatele ehk oma alluvatele e-kirja, mis kandis ühemõttelist pealkirja “Kõik, ka meie kliendid, marssima sel laupäeval 19.01.2019 Tallinnas!”
Nii eesti kui ka vene keeles formuleeritud Naiste marsi kodulehel esitatud tekstile baseeruvas pöördumises toonitab Mändmaa, et Naiste marss “on vastu igasugusele eelarvamuslikkusele ja diskrimineerimisele, mis põhineb soolisel ja seksuaalsel identiteedil, rahvusel, nahavärvil, kodusel keelel, vanusel, erivajadusel või usutunnistusel.”
“Kõik, ka meie kliendid, marssima sel laupäeval 19.01.2019 Tallinnas!” – Maarjo Mändmaa
“Me marsime parema tuleviku nimel ja kutsume marssima kõiki, kes jagavad seda unistust,“ lisab ta, kutsudes ühtlasi inimesi üles kandma marsil „isetehtud käsitööd – näiteks mütse, salle, käpikuid või sokke – mis oleksid roosad, lillad, punased või kõike neid korraga.”
Kirja lõpus annab Mändmaa viite Naiste marsi registreerimisvormile ning innustab oma alluvaid edastama kutset ka oma sõpradele. Võimalik, et selle kaudu saab Mändmaa infot, kes tema juhitava asutuse töötajatest võttis tema üleskutset kuulda ja registreerus Naiste marsile, kes mitte.
Aastatel 2002–2007 töötas Mändmaa sotsiaalministeeriumi kantslerina, kandes toona nime Maarja Mändmaa. 2007. aastal liikus ta nimetatud ametikohalt riigile kuuluva ja sotsiaalministeeriumi haldusalasse rajatud Hoolekandeteenused ASi juhi kohale, kus ta tegutseb tänaseni.
Tähelepanuväärselt loodi Hoolekandeteenused AS 2007. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega selleks, et majandada psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodusid. ASi juures on teenustel enam kui 2100 psüühilise haiguse või vaimupuudega inimest.
On vägagi küsitav, kas riigile kuuluva aktsiaseltsi juhina on Mändmaal kohane käskivas kõneviisis anda oma alluvatele korraldus Naiste marsil osalemiseks.
On vägagi küsitav, kas riigile kuuluva aktsiaseltsi juhina on Mändmaal kohane käskivas kõneviisis anda oma alluvatele korraldus Naiste marsil osalemiseks.
Veelgi küsitavam on see, millise õigusega annab Mändmaa oma alluvatele korralduse vedada Naiste marsist osa võtma ka nn kliente ehk Hoolekandeteenused ASi poolt hallatavates hooldekodudes elavaid psüühiliste erivajadustega inimesi.
Tähelepanuväärselt on Mändmaa pikaaegseks elukaaslaseks Naiste marsi eestvedajate hulka kuuluv Kadi Viik, kes töötas aastatel 2005–2011 sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhatajana.
Mändmaa pikaaegseks elukaaslaseks on endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik, kes on üks Naiste marsi eestvedajaist.
Praegu töötab Viik sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuses ja osaleb toimetajana samuti sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud portaalis Feministeerium, kus ta on põhjendanud ka Naiste marsi vajalikkust.
Hoolekandeteenused ASi nõukogu esimees on sotsiaalministeeriumi praegune kantsler Marika Priske. Mändmaa leping Hoolekandeteenused Asi juhatuse esimehena lõppeb käesoleva aasta 13. augustil.

Naiste marss korraldati esmakordselt 2017. aastal USAs osana organiseeritud vastupanust Donald Trumpi valimisele Ameerika Ühendriikide presidendiks. Nüüdseks on liikumine levinud ka paljudesse teistesse riikidesse.

Toimetas Varro Vooglaid

Allikas: http://objektiiv.ee/mis-toimub-riikliku-aktsiaseltsi-juht-ajab-tootajaid-ja-psuuhiliste-erivajadustega-hooldatavaid-naiste-marsile/

Read more...

reede, 18. jaanuar 2019

MATTI ILVES: MIS SAAB BREXIT´IST?

Meie ajkirjanduse teateid ei maksa Brexitiga seoses üldse usaldada, sest Suurbritannia poliitikuid ja rahvast näidatakse seal täielike idiootidena, kes ei tea üldse mida nad tahavad. Euroopa Komisjonist üteldi juba läbirääkmiste algul, et nad annavad Ühendkuningriikidele ja Kesk-Euroopa rahvastele õppetunni, et keegi ei sooviks enam lahkuda impeeriumist Euroopa Liit!

Ega ka nüüd ei ole ELis midagi muutunud, sest peale hääletust Suurbritannia alamkojas, kus Theresa May Brexiti leping kukkus kolinal läbi, kava toetas vaid 202 rahvaesindajat, vastu oli 432.
Seepeale teatas kohe Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et ta kahetseb sellist häältustulemust ja nüüd tuleks algatada kohe tagasivõtmismenetlus ja see oleks õiglane kompromiss ning parim võimalik tehing kui britid jääksid liitu! Taoline väljaütlemine näitab seda, et E. Liit kardab Suurbritannia lahkumist lepinguta.
Arukamalt käitub siin Prantsusmaa, sest kiirendab pärast Brexiti-leppe ülekaalukat tagasilükkamist Briti parlamendis ettevalmistusi Suurbritannia Euroopa Liidust kokkuleppeta lahkumiseks. Ka Saksa välisminister Heiko Maas ütles pärast Euroopa Liiduga saavutatud lahkumisleppe läbikukkumist Briti parlamendis, et 29. märtsiks kavandatud Brexiti edasilükkamisel ei ole mõtet.

Theresa May Brexiti leping oli tõeline allaandmine Euroopa Liidule ja lausa katastroofiline, ega muidu Brexiti üks käilakujudest Boris Johnson ei oleks lahkunud sellise lepingu koostamise juurest juba ammu. May leping tähendab tegelikult Brexiti mittetoimumist ja Ühendkuningriikide jäämist Euroopa Liitu ilma hääleõiguseta!
See on veelgi hullem, kui on "iseseival riigil" Norral E. Liiduga sõlmitud leping, mis on teinud riigi täielikult ELi käpiknukuks.

Tegelikult Suurbritannial ei olegi enam teist võimalust, kui lahkuda ilma lepinguta. Kaarte segab siin vaid Suurbritannia Tööpartei, nad teatasid pärast eilset läbikukkunud Brexiti-plaani hääletust, et plaanivad alustada peaminister Theresa May umbusaldamist, see umbusaldus kukkus juba napilt läbi. Samuti soovivad nad saada võimule ja korraldada uue referendumi.
Tööpartei on külvanud rahva huhulgas hirmu ilma leppeta lahkunise osas, paisatud on müügile toiduainete pakid perekondadele, millest peaks piisama üheks kuuks tavalisele perekonnale jne.

Meil jääb ainult oodata ja vaadata, mis edaspidi saab.

Read more...

Rahvusliku taassünni nimel: Eestis on 30 000 töötut

Eestis on jätkuvalt 30 000 töötut. Erakonnad jätkuvalt eitavad probleemi, et nendega nagu ei peakski tegelema. Las olla edasi töötud. Eelkõige käib see muidugi oravate kohta. Palju toredam on rääkida mingist müstilisest tööjõupuudusest, mis töötuse kõrval on täiesti marginaalne probleem.

Link: https://tv.postimees.ee/6500855/reporter-eestis-jatkuvalt-umbes-30-000-inimest-toota

Allikas: Facebook

Read more...

Hussar on kõige ehtsam aferist

Siin saame aimu milliste teenete eest Hussar gruz200 etteotsa sai. Postimees promos seda interrinde lugu hommikust õhtuni. Hussar on kõige ehtsam aferist.

Eile hommikul oli Eesti 200 liikmete nimekirjas 14 kriminaalkorras karistatud inimest, sealhulgas tegevjuhi vend.

Tänaseks on neid nimekirjas kolme võrra vähem. Eile neli ja pool tundi pärast seda, kui Eesti Päevaleht saatis erakonnale küsimused karistatud liikmete kohta, andis Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu teada kahe liikme väljaheitmisest. Neil olid kehtivad karistused.

Iseseisvalt astus erakonnast eile välja Eesti 200 tegevjuhi Kadri Napritson-Acuna vend Kaspar Napritson, kes 2012. aastal mõisteti süüdi suure koguse narkootikumide omamises. Tema liikmesus erakonnas lõppes mõni tund pärast küsimust, kas Kaspar on Kadri sugulane. Kas erakonna tegevjuht teadis oma venna karistustest? Kas ta ütles seda ka ülejäänud erakonnaliikmetele? Kas tema kutsus Kaspar Napritsoni Eesti 200 liikmeks? Lehe trükkimineku ajaks neile küsimustele vastuseid saada ei õnnestunud.

Üks Eesti 200 liige, kellel on kehtiv karistus, oli Juri Pjatnitski. Telefonitoru tõstes katkestas Pjatnitski ajakirjaniku enesetutvustuse: „Inimene juba helistas. Aleksei helistas mulle.” Ta kinnitas, et Aleksei on Eesti 200 liige, ja küsimusele, millest neil juttu oli, vastas: „Karistusandmete see...” ning katkestas kõne. Rohkem ta enam ei vastanud.

Erakonna üle 500 liikme seas on ainult üks Aleksei – erakonna noortekogu esimees Aleksei Jašin. Lehe ilmumise ajaks ei olnud kummaltki võimalik nende vestlusest rohkemat teada saada.

Vedasid turiste bordelli

Pjatnitski osales Tallinna tänavatel aastaid kestnud organiseeritud kupeldamises: ööklubi Hollywood esist platsi oma hirmu ja kontrolli all hoidvad taksojuhid vedasid turiste Piritale bordelli. Taksondusest pole ta aga loobunud: tal on kehtiv taksoveo tegevusluba, mille kontaktandmeks on iroonilisel kombel jurist.taxo@mail.ru. Loa saanud ettevõtte Oljur OÜ kontaktandmeks on jurist_69@mail.ru. Toimetusele teadaolevalt ei ole eelmisel aastal Eesti 200-ga liitunud Pjatnitskil juuraharidust.

„Tegelikult kehtib Eesti 200 puhul printsiip: inimesed, kes meiega liituvad, peavad ise kinnitama, et nad ei ole rikkunud Eesti seadusi. Paraku need inimesed seda ei teinud,” nentis erakonna aseesimees Meelis Niinepuu. Erakonnas kontrolliti Eesti Päevalehe saadetud nimekirja ja eilsel juhatuse koosolekul otsustati need isikud liikmeskonnast välja arvata.

Enamik ülejäänud karistatuid on purjus peaga autot juhtinud, mida Niinepuu nimetas „kaheldamatult väga taunimisväärseks”. „Inimesi ei stigmatiseerita nende minevikupattude eest. Eesti 200 on liberaalne ja humaanne poliitiline jõud, kes on seisukohal, et iga inimene väärib teist võimalust,” ütles Niinepuu.

Ta nimetas ebaõiglaseks karistada inimesi teist korda. „Eesti 200 on liberaalne ja humaanne poliitiline jõud, kes on seisukohal, et iga inimene väärib teist võimalust. Mul on isiklik kogemus lähedase sõbraga, kes on istunud vanglas, kuid praegu on Tartu ülikooli doktorant ja tegeleb nendesamade inimeste ellu integreerimisega, kes on eksinud,” lisas Niinepuu.

Liiga suur tähelepanu

Niinepuu arvates pööratakse erakonna kriminaalkaristusega liikmetele ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu. „Ma saan aru meedia huvist tegeleda poliitilise uustulnukaga,” rõhus ta partei eripärale, „aga mõnes mõttes see ka peegeldab ebaõiglast huvi ühe uue erakonna lihtliikmete vastu olukorras, kus vanad erakonnad on täis inimesi, kelle õlul on otseselt poliitilise korruptsiooni juhtumid.”

Meedia kontrollib pidevalt erakondade liikmeskonna karistusi. Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et veidi üle kahe ja poole kuuga on Keskerakonda astunud 17 kehtiva kriminaalkaristusega isikut, Reformierakonda on sama aja jooksul astunud neli sellist isikut. EKRE on mõne kuuga oma leeri saanud kümmekond kehtiva kriminaalkaristusega liiget ja SDE-sse on imbunud üks.

Erakondades on varemgi olnud pereheitmist, mille ajendas ajakirjanduses avaldatu.

Kui Eesti Päevaleht kirjutas 2015. aastal, et Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) on värskelt liitunud 17 kriminaalkorras karistatud isikut, viskas IRL-i eestseisus erakonnast välja 21 liiget. Parteidesse peitunud kurjategijaid avastatakse peaaegu igal aastal.

KASPAR NAPRITSON, narkomuul

Ligi seitse aastat tagasi pidas politsei Mäo lähistel kinni sõiduauto, mida juhtis Kaspar Napritson. Temalt leiti üle 100 grammi narkootikume: 45 metamfetamiinitabletti (8,11 grammi) ja ligi gramm fooliumisse keeratud kanepiõisikuid. Viis minutit pärast Napritsoni läbiotsimist avastas politsei, et auto akna alla oli sattunud ka 16,42 grammi väävlisisaldusega metamfetamiinisodi.

Kolme ja poole tunni pärast saak suurenes. Auto otsiti läbi ja avastati tagaistmelt kilekotist 34,41 grammi kanepit kolmes eri pakendis ja kõrvalistuja tooli ja ukse vahelt 46,62 grammi samasugust metamfetamiinisodi, mis vedeles enne akna all.

Samal päeval oli Napritson Tallinnas ostnud avastatust mitu korda rohkem narkootikume. Turuhinnast üle kahe korra odavamalt ostis ta 200 grammi amfetamiini. Narkootikume müünud Vadim Dmitrijevilt sai ta tasuta veel 45 ja 35,5 grammi kanepit.

Peale selle oli Napritsonil varasem karistus joobnuna autojuhtimise eest.

TARMO KAHEM, pistisevõtja ja identiteedivaras

2005. aastal töötas Tarmo Kahem liikluspolitseinikuna. Koos paarimehega peatas konstaabel Kahem Pärnu maanteel Ida-Tallinna keskhaigla juures kiirust ületanud BMW. Kihutaja helistas tuttavale politseinikule ja kamba peale lepiti kokku, et trahvi talle ei tehta – selle asemel võetakse 500 krooni altkäemaksu „nagu alati noh” ja unustatakse asi.

„Rikkuja, istudes tagaistmel, helistas L. Karrole, andis telefoni T. Kaljasele ja viimane rääkis L. Karroga. Pärast seda pani rikkuja 500.00 krooni esiistme vahele, nemad tagastasid dokumendid, rikkuja sõitis minema. Raha võttis Kaljas endale,” vahendab Tallinna ringkonnakohtu otsus Kahemi sõnu. Varasemal maakohtu istungil oli Kahem väitnud, et tema rikkujaga ei tegelenud ega tea asjast midagi. Konstaabel Kahemile mõisteti kaheaastane tingimisi vangistus.

Ligi kuus aastat tagasi istus Kahem, kes polnud enam konstaabel, uuesti kohtupingis. Ta mõisteti tingimisi pooleks aastaks vangi identiteedivarguse eest. Kahem tegi Põltsamaa vallavolikogu liikmest Karro Külanurmest igakülgsete huvidega tutvumiskuulutuse kasutajanimega quubiq. „Tarmo Kahem kahjustas KK mainet,” seisab kohtuotsuses.

JURI PJATNITSKI, kupeldaja

Viis aastat tagasi kirjutas ERR taksojuhtide arveteklaarimisest Tallinna kesklinnas ööklubi Hollywood juures. Seal valitses kaubamärgi Global all sõitvate taksode ülevõim, teisi taksojuhte ähvardati vägivallaga ja lõhuti nende taksosid. „Ennast Global takso tegevjuhina esitlev Juri Pjatnitski keeldus kommentaarist, sest tema sõnul ei tea ta sellest olukorrast midagi ja politsei pole tema poole pöördunud,” kirjutas ERR 2014. aasta jaanuaris.

Aasta hiljem astus kohtu ette 51 inimest, kes kõik olid seotud seitse aastat kestnud kupeldamisskeemiga. Taksojuhid võtsid hotellidest peale bordelli sõita soovivaid välismaalasi. „Taksojuht helistas ühele bordelli kahest dispetšerist ja kontrollis, kas kohal on piisavalt prostituute. Bordelli lähedale jõudes helistas taksojuht uuesti ja palus värava avada,” kirjeldab Õhtuleht sündmustikku. Üks Harju maakohtus kupeldamises süüdimõistetuid oli seesama Pjatnitski, kes Global takso tegemistest aasta varem justkui midagi ei teadnud.

DENIS VOLF, narkoärikas

Üksteist aastat tagasi pani 17-aastane Denis Volf käima narkoäri. Üheksa kuu vältel müüs alaealine Volf kolmele täisealisele edasi suuri uimastikoguseid, iga kord vähemalt 25–50 tabletti, ajavahemiku jooksul kokku üle 300 tableti. Nood omakorda ladustasid tablette ühes Tapa korteris, kust narkootikume edasi müüdi.

Volfile mõisteti 2009. aastal karistuseks aastane tingimisi vangistus, millest ta oli üle nelja kuu juba eelvangistuses ära istunud. Vabaduse tingimuseks sai alkoholist ja narkootikumidest loobumine. Kui ta esimest korda kriminaalhooldajale joomisega vahele jäi, pikendati tema katseaega. Ent Volf libastus ka teist korda ja vahistati Soomes purjus peaga autojuhtimise eest. Asi jõudis tema kriminaalhooldajani ja kohus otsustas, et Volf peab täitma kogu karistuse tingimusteta. Järelejäänud seitse kuud veetis ta Viru vanglas ja vabanes 19. juunil 2012. Eesti 200 liikmesuseni oli jäänud pisut üle kuue aasta.

Vargad, smugeldaja ja roolijoodikud
KIRILL GETMANTŠUK

Põhiharidusega ja töötu Getmantšuk oli 2012. aasta mais 19-aastane, kui ta pärastlõunal tollipunktis vahistati. Noormees oli peitnud oma riiete alla 180 filtriga sigaretti Bond – neli ja pool korda lubatust rohkem. See polnud Getmantšukil esimene kord keelatud kraami Eestisse smugeldada. Aasta varem oli talle sama teo eest väärteokaristusena määratud rahatrahv.

MADIS TÕNISSON

2008. aastal üheksa päeva enne 20-aastaseks saamist tungis Madis Tõnisson koos sõbraga Viljandimaal Kõpu vallas asuvasse lauta. Püüti varastada sõnnikukraabi reduktorit. Kuritegu jäi sooritamata, sest talu peremees T. Vreimann sekkus.

ERKI MAASIK

Seitse ja pool aastat tagasi oli Maasik töötu, korduvalt väärtegude eest karistatud ja jätnud kõik trahvid tasumata. Maasik sai hakkama pisivargusega ja kohus otsustas ta kaheks päevaks aresti panna.

PURJUSPÄI autojuhtimisega on vahele jäänud Kurmet Kuldnokk, Elmar Laanisto, Ilmar Martins, Indrek Orrav, Marek Sillat (varem Keskerakonna liige), Rainer Puhk (varem Reformierakonna liige) ja Jaanus Valdmaa.

3 liiget on eilsest Eesti 200-s vähem.

Eesti 200 tegevjuhi vend Kaspar Napritson lahkus ise erakonnast.

Aleksei Pjatnitski osales organiseeritud kupeldamises.
Erakond: tähelepanu on ebaproportsionaalne.

Allikas: Edmond Penu, Facebook

Read more...

neljapäev, 17. jaanuar 2019

Politsei: üks soome laps võidi enne vägistamist uimastada

Oulu politsei uurib vähemalt ühe lapsevastase seksuaalkuriteo puhul võimalust, et laps võidi eelnevalt uimastada.
Politsei on Oulus võtnud kinni mitmeid pagulase taustaga välismaa mehi, keda kahtlustatakse 10-15-aastaste tüdrukute vägistamises ja seksuaalses ärakasutamises. Vähemalt ühe juhtumi puhul kahtlustatakse, et lapsele on antud uimasteid, vahendab MTV.

Üks laps oli enne tegu nii uimastatud, et ta kaotas teadvuse. Ühtlasi uurib politsei, kas uimasteid on kasutatud teiste laste puhul. Uimastamine toimus „kerge” narkoainega.
 Kõik Oulus lapsevägistamises kahtlustatavad on välismaa mehed. Tegusid uuritakse kui lapse vägistamist ja seksuaalset ärakasutamist.

Read more...

Jaak Valge: meil on probleem. Kuid teistsugune, kui arvab Kristina Kallas

Jaak Valge vaidlustab Kristina Kallase seisukohad.

Ajaloolane Jaak Valge selgitab oma arvamusloos, miks ja kuidas eksib „kahesajataja“ Kristina Kallas, kui ta õhutab oma plakatitega pingeid erinevate rahvaste vahel.

“Kristina Kallas põhjendas eestlaste ja venelaste eraldatust kujutavaid provokatsioonilisi Eesti 200 plakateid 28 aastat lahendamata küsimusega. “Lõhestatud ühiskond on meie päris probleem. Visaku esimesena kivi see, kes ütleb, et see, mis oli plakatil, ei ole tõsi? Meie lapsed käivad erinevates koolides, me töötame erinevates töökollektiivides ja elame erinevates linnaosades. Me vaatame erinevaid telekanaleid ja me isegi võtame uue aasta vastu erineval ajal.”

Kõigepealt – väidetav lõhestumine rahvuslikul alusel – eestlased versus venelased – ei taba tegelikku probleemi. Sest küsimus ei ole etnilises lõhes, probleemis, mille oleks tekitanud Eesti riik, vaid välispäritolu rahvastiku nõrgas lõimituses, probleemis, mille tekitas meile Nõukogude okupatsiooni aegne tohutu suur sisseränne.

Immigrandid eralduvad võõrsil ise

Välispäritolu ehk immigrantrahvastiku defineerimisel ei lähtuta isikute rahvusest, vaid sünniriigist. Sisserännanute esimese põlvkonna moodustavad välisriigis sündinud isikud, teine põlvkond koosneb sisserännanute lastest, kes on sündinud elukohariigis, kuid kelle vanematest vähemalt üks on saabunud välismaalt. Väga pikka aega kestnud sisserändega maades eristatakse ka sisserännanute kolmas põlvkond, määratledes nii isikud, kelle vanavanemad on sündinud välismaal. Defineerimisel võetakse aluseks nüüdisaegsed riigipiirid.
Tegemist on põlis- ja välispäritolu rahvastiku loogilise käitumisega. Sama sooviga eraldumisele, mis on loonud immigrantidega asustatud linnaosad Pariisis, Malmös, Brüsselis või Berliinis. Vahe on vaid selles, et meil on immigrantrahvastiku proportsioon mitu korda suurem.

Võõrad on suurema riskikäitumisega

Tõsi, mõned tegematajätmised on Eesti riigil tõesti, näiteks on immigrantrahvastikule suunatud narkopoliitika olnud selgelt ebatõhus. Kõigist narkomaania ravialustest oli 2015. aastal vaid 14% eesti rahvusest. Nii võib hinnata, et põlisrahva hulgas on kangete narkootikumide tarvitamine peaaegu viis korda vähem levinud.
Vanglates on on aga mitte-eesti emakeelega isikud proportsionaalselt 1,9 korda “üleesindatumad”. Seejuures ei ole küsimus loomulikult selles, et eestlased oleksid kainemad ja seaduskuulekamad, vaid välispäritolu rahvastik ongi oma nõrgemate sotsiaalsete sidemete tõttu avantüristlikum ja kriminogeensem. See on nii igal pool, tõenäoliselt ka eestlaste puhul Soomes.
Ka eesti keelele ülemineku tugi on olnud ebapiisav. Minule pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse tase oleks nii madal kui Eestis, kuid taas tuleb tunnistada, et tegemist on olnud ka erakordselt raske probleemiga. Väiksema välispäritolu rahvastiku osakaaluga piirkondades on keeleõpe ja lõimumine olnud märksa edukam.

Kuidas kujutab Kristina Kallas lahendust ette?

2016. aasta Sirbi intervjuust nähtub, et Kallase ideaaliks ei ole Euroopa rahvusriigid, vaid hoopis pooldemokraatlikud Singapur ja Malaisia. Edasi teatab Kallas, et integratsiooniprobleemi ei saa lahendada ilma Venemaa osaluseta. Ning mis põhiline – Eesti kultuur peaks Kallase visiooni kohaselt “integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja väärtustest”, ning lubab seejuures, et “eestlastele jäägu nende pastlad, kannel ja „Tõde ja õigus“”.
Jättes kõrvale ebaõnnestunud kujundid, samuti täiesti arusaamatu Venemaa osaluse nõude Eesti lõimumisprotsessis, tuleb välja lugeda, et Kallase arvates peaks Eesti territooriumil tekkima mingi uus kultuur, mis ühendab põlis- ja välispäritolu rahvastiku.
Kui see tähendabki “lõhestatusest” ülesaamist, siis võib Eesti 200 plakatid küll paika keevitada, sest Kallase eesmärk ei ole saavutatav. Ei suutnud seda poole sajandi jooksul tekitada Nõukogude võim nõukogude rahva kujul, ega suuda ka Kristina Kallas, isegi siis, kui Eesti muudetaks autoritaarriigiks. Sest eestlased pole sellega nõus ning ilmselgelt pole see meelepärane ka peamiselt slaavi kultuuriruumist pärit välispäritolu elanikkonnale.

Eestlastelt teiste järgi kohandumist nõuda on kuritegelik

Nõue, et eestlased vahetaksid oma isamaal vabatahtlikult oma ajaloolise identiteedi ja kultuuri mingi eesti-vene hübriidi vastu, pole lihtsalt realistlik. Eestlased võivad oma kultuuri viljelda ainult Eestis, teised rahvad ka oma päritolumaal. Pealegi jääks hübriidkultuuri pealesurumise korral domineerima ikkagi vene keel ning järk-järgult ka vene kultuur. Ehk esialgu võtaksime uut aastat vastu võib-olla tõesti kell pool kaksteist, hiljem ikka kell üksteist ehk Moskva aja järgi.
Küll aga ei tunne ma ühtegi eestlast, kes ei tunneks siirast rõõmu neist välispäritolu isikutest, kes ise soovivad end eestlasena tunda. Kuid eesti rahvuslasele peaks olema täiesti mõistetav ka see, kui venelased tahavad Eestis elades ikka venelasteks jääda, samal ajal Eesti riigile ja ühiskonnale lojaalsed olles. Nagu sajandeid meiega edukalt ja sõbralikult ühel maal, aga siiski omaette elanud peipsivenelased või Vene valgekaartlaste uhked järeltulijad, kes edukalt lõimunutena kuuluvad nüüd Eesti põlisrahvastiku hulka.

Probleem on, kuid mitte Kallase nägemusena

Niisiis tuleb Kallasega nõus olla – meil on probleem. Kuid see probleem on teistsugune ning Kallase asjatundmatu diagnoos tähendab ka vale ravi pakkumist. Vaieldav on ka mõte panna erineva emakeelega lapsed kohe ühistesse koolidesse – seda eriti piirkondades, kus on venekeelse elanikkonna ülekaal, kelle eesti keele oskus on nõrk või olematu. See oleks kõikide laste suhtes ebaaus, ega ka toimiks. Kallasega sarnaselt Kiviõlis koolis käinuna kujutan elavalt ette, missuguseid konflikte see tekitaks.
Lõimimine peaks olema ikka mitte eesti koolilaste, vaid kogu Eesti ühiskonna kanda. Pigem tuleks alustada sellest, et vene emakeelega lapsed saaksid eesti keele selgeks juba lasteaias, pärast mida on nad võimelised jätkama oma õpinguid eestikeelses koolis. Ühtlasi tuleb vene emakeelega noorte vajadusi arvestades luua neile praeguste vene õppekeelega koolide baasil süvendatud vene keele ja kultuuri õppega eestikeelsed koolid. Tõsi, selle plaaniga oleksime pidanud ammu alustama. Veel tuleb meeles pidada, et slaavi taustaga isikute sisserände suurenemine, nagu viimastel aastatel, teeb meie lõimumisprobleemid veel raskemaks. Mingist tasemest alates isegi lahendamatuks.

Jätkem võõrad rahule, kui neile midagi öelda pole

Lõpetuseks. Andres Langemets kirjutas kümme aastat tagasi: “Head poliitikud ja ajakirjanikud, jätke need muulased ometi rahule! Las nad elavad ja kohanevad, nad on sümpaatsed inimesed koos oma etniliste veidrustega. Kas meil siis pole veidrusi?”
Muidugi on, need “veidrused” ongi üks rahvusliku identiteedi osa. Tingimustes, kus meil lihtsalt ei jätku jõudu ja massi sellise hulga välispäritolu isikute kiireks lõimimiseks, seejuures kõigile nende “veidrused” alles jättes, ei aita kampaania korras utopistlik-sotsialistlike lahenduste pakkumine. Oleme siin omavahel päris kenasti hakkama saanud, hoidkem ka edasi rahu ja väärikust. Seda, mille vastu Eesti 200 oma plakatitega just eksis.”

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-valge-meil-on-probleem-kuid-teistsugune-kui-arvab-kristina-kallas/

Read more...

EESTI MEEL: Eesti-200 probleem — eestlased

Miks külvab Eesti 200 Moskva meedia kaudu Eesti umbvenelasse estofoobia pisikut


EE luges kokku ↬ Kristina Kallas kordas Jesti-dvesti-"apartheid"ikampaaniat õigustaval pressikal sõna probleem 48 korda…
video

Probleem tähendab lahendamata küsimust. Venelastega, eriti Narvas elavate ja iseäranis noore põlvkonnaga tal seda ei ole:
… noor eestivenelane tajub, et talle on kõik uksed valla… Vene noored peavad Eestit… kodumaaks ja identifitseerivad end eurooplasena. Viimane integratsioonimonitooring näitas, et noored eestivenelased usaldavad Eesti riiki samaväärselt eestlastest noortega.
Kristina Kalda intervjuust Valle-Sten Maistele 13.5.2016 Sirbis
Ehk siis see ei näigi probleemina, et…

Eestis on 166 tuhat umbvenelast. Jääb veel üle nn eestivenelaste vanem põlvkond, kes moodustab lõviosa neist umbkeelseist tuhatkonnist, kelle president mingil juhul pole naine. Kuid nendeni ulatub jesti-dvesti kohatu kampaania Kremli-meediumide kaudu. Kuhu siis veel võiks ühe-päeva-liblika käekäiku trotsiv valimissõnum Hobujaama trammipeatusest minna edasi — igavikku omale otsima!

Kalda Kristina tegelik probleem on 28 aastat tühja tööd ja luhtaläind projekte, lõputut fondide ja vaimunärimist lõimumislipu all. Teooriat ikka ja jälle kummutav praktika on näidanud, et Kallas ja punaprofessorid…

Hauguvad vale puu all. Eesti haridus on igale muulasele vaba, vastupidi Eesti-200 valimisloosungile: 〔ainult eestlastele!
Meie keel ei ole muulasele enamasti ka saavutamatu. Kui näiteid vastupidisest leidubki, siis pole põhjuseks kindlasti eesti rahva ksenofoobia…



Milleks see apartheid i vale? — Ikka selleks, et ajaloolisi tõsiasju varjata või pahupidi pöörata! Ei saa väsida kordamast — nende ratsuks on alatu…

Propagandamüüt vaenatud venekeelsest vähemusest. Tavapäraselt on Eestis venekeelseks loetud venelasi või teisi kohalikke muulasi, kes valdavad kõigist muist keeltest paremini vene keelt. Õigupoolest pole suurem osa venekeelseid EV-s aga mitte venelased, vaid mõne muu rahvuse, k. a põlisrahva liikmed eestlased.

Moskva lõi venekeelse vähemuse — Russian speaking minority  termini ja manab venekeelsete diskriminatsiooni Baltikumis varjamaks sovetlikku apartheid i : inimsusvastaseid roimi, räiget etnotsiidi, massideportatsioone ja kolonisatsiooni, millega kaasnesid kohaliku keele mittevaldamise (umbkeelsuse), elu- ja töökoha-valiku eelisõigused kolonistidele, samuti koloniseeritud pärisrahvaste kohustus vene keelt vallata.

Kummutamaks nende jutupunkte Eesti või Läti "etnokraatliku režiimi" kurjusest õigusrikkujana piisab tõdemusest, et umbkeelsus — so suutmatus rohkem kui üht keelt vallata — ei ole inimõigus.
Nende oma kodukootud nurilõimetis sunnib Kallast jt taolisi elukutselisi lõimijaid pöörduma karjääri- ja tuluvõimaluste otsingule poliitikas. Seks ongi neile vaja epateerivaid valesid, libateadust ja pidurdamatut Lasnamäge.
 Kalju Laid @KaljuLaid

❄ TALILINN
Kavatsen Kadriorust Lasnamäe nõlvale asuda seepärast muulaseks muutumata. Lastes Kalda Kristina väidete üle vaid laia eesti naeru 😀😂😅🌇
Mu madam, milleks säherdune üldistus ⁉️ #Eesti200 = poliitiline okse #KristinaKallas

 Talilinna kesikmeer tundis konkurenti oma jahimaal ja pani vastu

Taavi Aas Kristina Kallase diagnostikast: segregatsioonijutt on ülepingutatud, venelasi kolib ka Piritale!
Statistika vastu aga ei saa. Lasnamäe on muulaskonna suurim asupaik Eestis. Lasnamäe venelaste pärast see sõda käibki. Ja asumi poliitilise sissetöötamisega — ärgitades estofoobiat — on kiire.




Lisaküsimus: kes on Kristina Kallas seisuga aasta 2019 algus?
Dr Kristina Kallas on TÜ Narva kolledži direktor,
Integratsiooni SA nõukogu esinaine ja
Eesti-200 liider,
hariduselu,
integratsiooni- ja
migratsioonispetsist teadur

Isiklik elu
Kristina emakeel on vene keel.
Ta on sündinud 29.1.1976 Kiviõlis.
Tema vanemad elavad samas asulas praegugi.
Tema vend Silver Kallas on amatöörliiga korvpallur.
Ta tutvus poolakast (elu)kaas(l)a(se)ga Adrian Bienieckiga XXI saj
algul Budapestis ning elab peamiselt Tartus; neil on 3 last: 10a, 8a, 6a.
Kristina on reisihuviline ning elanud peale Eesti Ungaris, Poolas ja Vietnamis.

Teaduselu — vt siin!

Võimuelu
Alates 3.11.2018 Eesti-200 erakonna esimene juht — juhatuse esinaine.
Potentsiaalse partner—konkurentpartei EKRE Uute Uudiste veebist
(mõneti oletuslikult):
Tõendamata andmeil olnud üks ta vanemaist Interrinde-aktivist.
Isegi kui see pole nii, on Kalda vaated Eesti omariiklusvastase Interrinde omad – tema kaksikkeelsuse ja keeleõiguste jutud sobiks pigem tollele seltskonnale AD1988…

Kalda vaateist annavad aimu tema üllitiste valiknimestiku pealkirjad:
• Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! ML 31.5.2018
• Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks, ÕL 28.2.2017
• Riik on pagulased unarusse jätnud, PM 11.4.2012
• Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil, EPL/Delfi.EE 21.5.2007
• Millal ikkagi sündis eesti rahvus, EPL/Delfi.EE 22.11.2004

Read more...

kolmapäev, 16. jaanuar 2019

Oravapartei poliitnaiivitarile: EKRE pole kunagi kavatsenud peenhäälestamisega piirduda

EKRE jääb oma veendumuste juurde ka valitsuses.

Reformierakonna esimees ja poliitlillelaps Kaja Kallas avaldas pärast EKRE valimisprogrammi avaldamist valjuhäälset nördimust, et rahvuskonservatiivid ei kavatsegi oravapartei puudliks hakata.
“Peale eilset EKRE programmi avalikustamist on lõplikult selge, et EKRE-l pole pärast valimisi Reformierakonnaga ühisesse valitsusse asja, sest nad ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda,” teatas Kallas BNS-ile.

Mõistagi on Kallase tõlgendused, eriti põhiseadusliku korra ohustamises, tema enda asi. Kogu Kallase jutust aga kumab läbi pettumus, et EKRE ei kavatse muganduda ega kartellierakonnaks muutuda, mille peale paljud võimupoliitikud ilmselt lootsid ja loodavad. Nii Mart Kui Martin Helme on selgelt välja öelnud, et EKRE ei hakka soinistuma ehk siis ta ei lähe Põlissoomlaste kapitulantliku osa teed.

EKRE valimisprogramm on tõesti eriline või nagu ütles pühapäevases saates “Räägime asjast” Martin Helme: “Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kavandab riigireformi ja laupäeval paika pandud seisukohad on poliitiline deklaratsioon sellest, mida erakond kavatseb võimule tulles ära teha.”
Anvar Samost väitis Vikerraadios: “EKRE programm on kindlasti väga kallis, kui keegi peaks seda valitsusse jõudes tõsimeelselt realiseerima hakkama.” Kui varem on arutletud, kas erakond soovib valitsusse minna, siis programmi põhjal võib Samosti sõnul näha, et EKRE-s on otsus langenud: nemad järgmise valitsuse tegemisel kindlasti ei osale.

Ilmselgelt arvab Samost samuti, et EKRE sooviks olla üks kartelliparteidest ja ta ei suuda uskuda, et üks erakond mõtleb tõsiselt seda, mida räägib. Vale on ka see, et EKRE märtsivalimiste järel valitsusse minna ei taha – tema võimalik partner peab lihtsalt mõistma, et Eestis on suveräänse rahvusriigi päästmiseks vaja peenhäälestamise asemel põhjalikke reforme.
Ekslik on ka Samosti seisukoht, et EKRE rihib hoopis 2023. aasta valimisi, et ainuparteina võimule saada – rahvuskonservatiivid seavad oma valimistulemusega kartellipoliitikud juba nüüd sündiva fakti ette, et nendeta enam valitseda ei saa.

Samost pole julgenud välja öelda ilmselget asja – kui EKRE julgeb sellise programmiga välja tulla, millega teised ei pruugi haakuda ega neid valitsusse tahta, siis pole tegu mitte poliitvangerduse ega populismiga, vaid on üks poliitiline jõud, kel on tõsine siht silme ees, millelt nad ennast kõrvale kallutada ei lase. Eesti poliitikas on see esmakordne asi.

Sõna on juba võtnud ka keskerakondlane Raimond Kaljulaid, kes üritab samuti asja käsitleda võimupoliitikute moodi: me lootsime, et EKRE muutub ise kuulelikuks, euromeelseks, globalistlikuks ja multikultuurseks, aga näe, ta ei kavatsegi meie nootide järgi laulda!

Mõistagi on toimuv suur šokk kartellierakondadele, kellele EKRE on alati tüütu ja rahulikku elu
segav olnud, kuid nad on lootnud, et temaga läheb samamoodi, nagu Res Publica, Vabaerakonna ja tulevikus ka projektiparteiga Eesti 200, kes lülitusid vabatahtlikult nende toiduahelasse. EKRE volikogul vastuvõetu oligi märguanne, et see erakond mõtlebki tõsiselt ellu viia seda, mida on lubanud!

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/oravapartei-poliitnaiivitarile-ekre-pole-kunagi-kavatsenud-peenhaalestamisega-piirduda/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP