RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 17. juuni 2018

Huvitavat pühapäevaks: Pihtimused ametnike tööst: veidrad tabelid, pidev kohvijoomine ja ühe sõrmega trükkimine

Delfi üleskutsele kirjutada ametnike igapäevatööst - sisututest ülesannetest ja veidratest juhtumitest - vastas nii mõnigi oma kogemusest avalikus sektoris.

Tänases Päevalehes kirjutas Reet Pärgma autorikülje suvepraktikast ministeeriumis - täis mõttetuid ülesandeid ja kentsakaid juhtumeid.
Toome välja huvitavamad palad ametnike elust. Veidrad tabelid kõige arvestamiseks? Aruandlus, mis hakkab segama töötegemist? Ühe sõrmega 20 minutit trükkida ühe minutiga kirjutatavat teadet?
Allikate sõnul leidub ametnikutöös palju kasutut ja veidrat. Anonüümsuse säilitamiseks on kirjutajate nimed ja ametikohad muudetud.

Diana
Kõige suurem probleem riigiametites on see, et need kasvavad kui lohepead, raiud ühe ära....3 kasvab asemele. Enamuses on need loodud oma sõpradele ja tuttavatele, parteikaaslastele heade soojade töökohtade tarbeks.
Oma 30 aastasest riigiametniku kogemusest erinevatel töökohtadel võiks rääkida imelugusid, kuid eks igas ametis on oma veidrused ja oleneb väga palju juhtist s.t kuidas tema nägmus töötegemisest on jne.
Üks kõige naljakam tegevus on olnud Tarbijakaitseametis, kus endise IF Kindlustuse juhatuse esimees A.Sooniste juurutas peadirektorina tööle asudes ametnikele sellise tabeli täitmiseks, kus igaüks märkis erinevatesse lahtritesse tabelis näiteks mitu telefonikõnet ta päevas tegi (kusjuures kui näiteks naine helistas ja teatrisse kutsus, siis see läks ka tabelisse nõustamisena kui nn "muu kõne"), mitu kirja päevas lahendasid, mitu tundi autoga sõitsid, mitu tundi kontrolli teostasid, mitu tundi kolleegidega vestlesid jne jne.....neid lahtreid, mida täita tuli, oli kokku ca 50.
Seejärel juurutas ametis kompetentsijuhtimise süsteemi, mille alusel määras palka ja lisatasusid, igaaastaselt teostas koondamisi selliselt, et koondas ära näiteks peainspektorid ja moodustas nõunike kohad, võttis uued, siis koondas jälle need ja moodustas peaspetsialistid, ekspedid, nüüdseks valdkonnajuhid.
Tema alluvuses on nüüd vist 5 aasta jooksul 90% isikkoosseisust välja vahetatud.
Muidugi need erinevad kampaaniad millega riigiametid kõik kokku puutuvad ja ulmelised komandeeringud, koosviibimised, suve- ja talvepäevad ja koolitused oma tuttavate turismitaludes või hotellides.
NB! Tarbijakaitse uuendustest, soovist sellele "elu sisse puhuda", on Delfis varasemalt ka kirjutatud: "Majandusministeerium püüab närbunud tarbijakaitseametile uut elu sisse puhuda".

Kaarel
Veetsin praktikal riigiasutuses pool aastat ja kokku olin kolmes eri osakonnas. Kõige ebameeldivam kogemus oli siis, kui pidime õppima 62-aastaselt ametnikult, kuidas sisestada teateid arvutisse.
Temal võttis ühe sõrmega trükkimine 20 minutit aega ja mina sain ühe teate kirjutamisega hakkama ühe minutiga. Kahjuks trükkida anti meile vähe ning pidime 4 tundi järjest vaatama, kuidas inimene teateid sisestab. Meeletu ajaraiskamine töötaja poolt, kes on vana ning arvutikasutus alla igasugust arvestust.
Lisaks oli üks töötaja, kes päev otsa telefoniga rääkis oma kabinetis mehe ja sõbrannadega ning nii tema päevad möödusid. Käisin ka osakonnas, kus inspektor käis visiitidel asutuses ning samal ajal ka poodides riideid ostmas. Päevasel ajal istuti kaks tundi kontoris ja joodi kohvi ning söödi küpsiseid. Ja iga hommiku saadeti tõesti meil, kus oli kirjas uudised järjest, mida ajasisustamiseks teha.
Ametnikel on ka autojuhid, kes neid riigi rahade eest sõidutavad sinna, kuhu nad soovivad ehk siis poodidesse jne. Kui ametnikul läheb kaua, siis autojuht ka vahepeal tukastab autos.

Marit riigiametnikust tuttava tööpäevast
 Üks päev: tööpäev algab kell 9, vean ennast veidi enne kümmet kohale. Käik kohvi järele, mõni sõna kolleegidega ja kell on juba pool kaksteist. Võtan ette pooleldi loetud seaduseelnõu, millest pean vigu otsima - nagu ka viis inimest veel. Oleme seda lugenud juba kolm nädalat. Paar viga ka leitud ja sõnastust parandatud. Enamusest asjadest ei saa aru, sest ma pole selle valdkonnaga kunagi elus kokku puutunud.
Oi, kell juba pool üks! Peab lõunale minema. Majas on söögikoht üsna rahvarikas, lähen majast välja. Lubasin lapsele kuskilt uue telefonilaadija otsida, koer hammustas vana pooleks. Kui majja tagasi jõuan, hakkab kell kolm saama. Süüa ei jõudnud, jooksen puhvetist läbi ja võtan kaks pirukat. Pirukate kõrvale käib muidugi kohv. Kohvimasina ümber on uuemate uudiste juturing, räägitakse maja peal levivaid kuulujutte kes kellega käib, kedakuskil nähti, kes on ootamatult ebasoosingusse langenud jne. Veerand viis panen paberid laual kokku ja arvuti kinni, aeg koju minna.
Teine päev: Hommik algab koosolekuga kell 10 (sest varem jõuab tööle nagunii ainult valvelaud). Koosolek on igav, venib poole üheni. Millest õieti räägiti, keegi ei mäleta. Otse lõunale. Pool kolm tulen lõunalt, joon kohvi ja püüan pool tunnikest eelnõusse süveneda. See on keeruline, sest laps helistab, siis helistab abikaasa. Pool viis koju. Eelnõuga on aega veel kaks kuud. Kui ükskord valmis saab, siis saab valmis. Mitte enne.

Kaspar
 Ametnikul tööd kõrini. Asi, mis aga häirib, on lõputud koosolekud ja tegemiste aruandlus. Raske on aru saada, miks peab terve osakond pealt kuulama, kui osakonnajuhataja uurib ühe ametniku ühe väga spetsiifilise töö arenguid, seejuures teisi puudutav osa ja roll selles on ammuilma teada.
Kas nad ei saaks seda omavahel arutada? Miks mina ametnikuna pean sellisel koosolekul istuma?
Teine süüviv trend on igareedesed aruanded, mis ikka nädala jooksul täpselt tehtud sai, ja igaesmaspäevased aruanded, kus päevade, kohati isegi tundide kaupa kirjas, mida sellel nädalal teha kavatsetakse.
Selliste asjade peale kulub pea kolmandik ametniku tööaega, kui siia juurde lisada asjaajamine, mis kaasneb juba paaripäevase välislähetusega, alates taotlusest, eelarvest, hotelli bronnist, lõpetades sõidupiletite kleepimisega mingile finantsosakonna tädile ja kõige selle elektroonilise kooskõlastusringi korraldamisega, siis kui palju see ametnik lõpuks oma sisutööga tegeleda saabki?
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://rahvahaal.delfi.ee/archive/article.php?id=82660779

Read more...

Nädala Tulipunkt Martin Helmega 15.06.18



Read more...

Itaalia keelab ka teistel päästemissioonide laevadel migrantidega randuda

Itaalia siseminister Matteo Salvini lubas riigi immigratsioonipoliitikas korra majja lüüa ja teebki seda.


Seejärel pakkus Hispaania, et tema võtab Aquariuse vastu, ja pühapäeval peaks see jõudma Valencia sadamasse. Riigi uus sotsialistlik valitsus on üle võtnud immigratsioonipumba rolli.
Salvini ei ole sisserändajate asjus meelt muutnud, vaid ütles Facebookis: “Sellal kui Aquarius seilab Hispaania poole, on Liibüa ranniku lähistele saabunud kaks teist Hollandi vabaühenduse alust (Lifeline ja Seefuchs), ning ootavad oma inimlasti, kuni smugeldajad on nad hüljanud.”
“Võtku need inimesed teatavaks, et Itaalia ei taha enam osaleda selles varjatud immigratsiooniäris ja neil tuleb otsida teisi sadamaid, kuhu minna,” lisas ta.

Rändekriis vajas Vahemerel juba ammugi immigratsioonipidurit, kes takistaks inimkaubitsejate kaasosaliste ehk nn humanitarorganisatsioonide arutut tegevust, ja Itaalia on selle rolli edukalt endale võtnud. Nüüd on oodata inimkaubanduse kolimist Hispaania ümbrusesse.

Read more...

laupäev, 16. juuni 2018

Laupävased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Demokraatia tähendab kontrolli valitsuse üle, mitte tema pimesi järgimist – seda ka Saksamaal

Angela Merkeli nimi on Euroopas aina halvemat kõla omandamas.

Euroopa kaugeneb seitsepenikoormapikkuste sammudega demokraatiast, sest kildkondlikest huvidest lähtuvad vasakliberaalsed võimurid võtavad hukatuslikke otsuseid vastu rahva nimel.
Üheks selliseks kuritegelikuks riigipeaks on Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on oma riigile vaba immigratsiooniga tohutut kahju tekitanud. Nüüd on ta leidnud vastuseisu ka oma koalitsioonipartnerite seast, kuid kavatseb oma hukatussuunda jätkata.

Ta ei ole Euroopa reetmises üksi. Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas reedel toetust Saksa liidukantslerile Angela Merkelile, kelle valitsuses on puhkenud tüli immigratsioonipoliitika üle.
“Riigid peavad järgima suunda, mille on võtnud nende riigipead või valitsusjuhid,” ütles Macron. “Ka Saksamaal on valitsusjuht,” lisas ta, “kes vastutab oma rahva ja parlamendi ees.”
Saksa siseminister Horst Seehofer on astunud avalikult Merkeli liberaalse immigratsioonipoliitika vastu ja nõuab piiripolitseile õigust lükata tagasi isikuttõendavate dokumentideta migrandid ja need, kes on registreeritud juba mõnes teises Euroopa Liidu riigis, vahendab BNS.

Erinevalt Macronist ei arva EKRE, et valitsusjuhil või riigipeal oleks õigus oma riiki vales suunas juhtida. Merkeli puhul aga ongi näha, et rahvas ja parlament, kelle hulka kuuluvad ka Bundestagis esindatud immigratsioonivastane AfD ja Horst Seehoferi juhitav Kristlik-Sotsiaalne Liit, ei soovi enam teda toetada.

Eestis on peaminister Jüri Ratase valitsus sellise valitsusele kõike lubava loogika alusel juba teinud tohutuid vigu, kinkides naaberriigile ära 100 miljonit oma riigi raha ning lubades Eestisse tuhandeid võõrtöölisi, kes on kaasa aidanud riigi venestumisele. Neid valesamme on teisigi. Riigile ebasoodsat poliitikat ajab ka president Kersti Kaljulaid. Neil mõlemal puudub rahva enamuse toetus.
Demokraatia ei tähenda võimule valitud inimestele piiramatu otsustusvabaduse andmist, vaid see tähendab pidevalt demokraatlikku kontrolli, et kildkondlikest huvidest ei sünniks riigile kahjulikke otsuseid. Selliseid, mida tegi Merkel 2015. aastal.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/demokraatia-tahendab-kontrolli-valitsuse-ule-mitte-tema-pimesi-jargimist-seda-ka-saksamaal/

Read more...

Juhtkiri: politsei on asunud toetama “homoabielu” hiilivat seadustamist

Politsei- ja Piirivalveameti otsus tunnistada oma varasema praktikaga risti vastupidiselt USA-s sõlmitud “homoabielu” Eestis kehtivaks abieluks annab tunnistust, et ideoloogiliste ambitsioonide läbisurumisel ei peeta Eesti võimuringkondades kehtiva õiguse ja seega ka õigusriigi põhimõtte jämedat rikkumist mingiks probleemiks, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Mõne nädala eest, täpsemalt 22. mail saime ERR-i saatest “Ringvaade” teada, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on väljastanud elamisloa ühele Joshi-nimelisele USA kodanikust mehele, kes on sõlminud USA-s oma eestlasest elukaaslase Hannoga “homoabielu” ja keda käsitletakse seetõttu Eesti Vabariigi kodaniku abikaasana.
PPA niisugune otsus tähistab tõsist murrangut. Nimelt kaitses PPA veel eelmisel aastal isegi kohtuvaidluses oma seisukohta, et Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei tunnustata välismaal sõlmitud “homoabielusid” Eestis kehtivate abieludena. Niisugune positsioon oli ka igati korrektne, pidades silmas, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-i 7 kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust, kui see viiks tulemuseni, mis on vastuolus avaliku korraga.

Nüüd on aga PPA seisukoht teinud läbi 180-kraadise pöörde, olgugi et kehtivat õigust ei ole vahepealsel ajal vähemalgi määral muudetud ning ka kehtiva õiguse korrektses tõlgenduses ei ole mingit kahtlust – seadusandja mõte on täiesti selge. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse seletuskirjas on selgesõnaliselt kirjutatud, et “Eesti avaliku korraga ei ole kindlasti ühitatavad näiteks sellised välismaised seadusesätted, mis […] lubavad samasooliste abielu või polügaamiat.”
PPA seisukoht on teinud läbi 180-kraadise pöörde, olgugi et kehtivat õigust ei ole vahepealsel ajal vähemalgi määral muudetud.
Seega on raske selgitada PPA seisukohtades toimund radikaalset pööret millegi muu kui allumisega homoaktivistide ja juba varem “homoabielud” Eesti õigusruumis kehtivaks arvanud Tallinna Ringkonnakohtu survele. Niisugune käitumine on aga pilkeks põhiseaduse kolmandas paragrahvis sätestatud õigusriigi põhimõttele, mille kohaselt tuleb riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste, mitte ideoloogiliste trendide, lobigruppide või poliitiliste ringkondade surve alusel.

PPA näotu suunamuutus ja kehtiva õiguse ilmselge eiramine on järjekordne samm nn homoabielu täieliku seadustamise ehk selle poole, mis on kooseluseaduse läbisurumise algusest saati olnud homolobi tegelikuks eesmärgiks. Üks Eesti peamisi homolobi-organisatsioone, valitsuse ülevoolavat rahastust nautiv Eesti Inimõiguste Keskus andis kõnealust otsust kommenteerides mõista just seda, kirjutades oma Facebooki lehel, et

“Kõige mõistlikum oleks selline muutus sõnaselgelt ja ühemõtteliselt ka seadusse kirja panna. Kui […] välismaal sõlmitud [homo]abielu Eesti riigi jaoks sobib, siis oleks mõistlik lubada kahel samast soost inimesel omavahel abielluda ka Eestis.”

Niisugune seisukoht viitab täpselt sellele ohule, mille eest oleme pikemat aega hoiatanud. Lõpuks taandub küsimus sellele, mida abielu tähendab ja kui riigivõim hakkab selle all silmas pidama – nagu Tallinna Ringkonnakohus ja nüüd ka PPA on teinud – mitte ainult mehe ja naise liitu, vaid ka samast soost isikute liite, siis on üksnes ootuspärane, et selliste liitude sõlmimist hakatakse peagi võimaldama ka Eestis.

Nagu ikka, näeme jälle, kuidas homoideoloogia kehtestamisel lastakse käiku ükskõik millised valed, manipulatsioonid ja pettused. Kui seadus ütleb, et välismaal sõlmitud “homoabielud” tuleb arvata Eestis õigustühiseks, ei takista see kohtutel ja ametkondadel langetada risti vastupidiseid otsuseid.
Olgugi et niisugune käitumine ei tohiks olla õigusriigis vastuvõetav, ei pälvi see n-ö progressiivsete ringkondade poolt kõige vähematki kriitikat, sest õigusriigi põhimõtte jäme rikkumine toimub neile sobivates ideoloogilistes huvides. Arvestada tasub aga sellega, et kui endale meelepärases olukorras soositakse õigusriigi põhimõtte lammutamist, siis tasub end poliitiliste jõuvahekordade muutudes valmis seada selle põhimõtte rikkumiseks ka mitte-meelepärases suunas.
Nagu ikka, näeme jälle, kuidas homoideoloogia kehtestamisel lastakse käiku ükskõik millised valed, manipulatsioonid ja pettused.
Abielu mõiste moonutamise takistamiseks on aga endiselt olemas üks keskne võimalus, milleks on abielule kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse tagamine. Just selleks on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatanud praeguseks juba ligi 5000 inimese toetuse kogunud petitsiooni, millega liitumiseks on nüüd valminud ka spetsiaalne veebileht – abielu.info.

Kutsume kõiki inimesi, kes on vastu abielu tähenduse radikaalsele ümbermääratlemisele, selle petitsiooniga liituma ning seisma selle eest, et sama teeks ka võimalikult paljud teised inimesed. Samuti tuleks kõigil abielu kaitsmist oluliseks pidavatel inimestel langetada kindel otsus, et tuleva aasta riigikogu valimistel ei anta mingil tingimusel oma toetust kandidaadile, kes pole andnud selget avalikku lubadust toetada parlamendi liikmena abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist.
Tulles tagasi PPA otsuse juurde, oleks väga huvitav kuulda politsei juhtkonna selgitusi selle kohta, miks on peetud võimalikuks anda kehtivale õigusele varasemaga risti vastupidine tõlgendus, hoolimata tõsiasjast, et kehtiv õigus pole vahepeal vähimalgi määral muutunud. Õigusriigis tuleks suhtuda kehtiva õiguse jämedasse eiramisse vägagi tõsiselt ning avaliku võimu kandjatelt, kes rikuvad võimu teostades teadlikult ja tahtlikult kehtivat õigust, tuleks nõuda vastutuse võtmist.

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-politsei-on-asunud-toetama-homoabielu-hiilivat-seadustamist/

Read more...

reede, 15. juuni 2018

Soome metsi müüakse odavalt tselluloosiks Hiinasse – ja Soome metsatööstus on selles ise süüdi

Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur.
Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.

Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.

Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.

Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.

Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.

______________
Paistab, et meie valitsus pingutab kõigest väest, et mitte Soomest maha jääda.
M.I.

Read more...

Julge olla patrioot: Eesti sajandal sünnipäeval korraldatakse aktsiiside tõstmise vastase aktsioon

"Eesti sajandal sünnipäeval aktsiiside tõstmise vastase aktsiooni "Maksud sõidavad Lätti" algatanud Taavi Leppik juhib nüüd rahvaalgatuslikku suveräänsusliikumist, mis korraldab 20. augustil suure meeleavalduse. Leppik rõhutab siiski, et parteid looma ei hakata.

Rahvaalgatuslik suveräänsusliikumine saatis eile meediaväljaannetele pressiteate, kus toonitati, et iseseisvumisest ei ole kasu, kui me seda kasutama ei hakka.

"Rahvaalgatuslik suveräänsusliikumine, mis korraldas ka "maksud Lätti" meeleavalduse võtab hoo üles taas 20. augustil 2018. Meie sõnum on: rahvas on riik ja me oleme valmis korraldama revolutsiooni, aga mitte oma riigi vastu, vaid inimeste südames. Nõuame, et Eesti oleks demokraatlik riik, nagu põhiseaduse esimeses paragrahvis on deklareeritud," seisab teates.

Kõlab kui vundament suuremale poliitliikumisel, miks mitte ka erakonnale. Aktsiooni algataja Taavi Leppik ütleb Delfile, et erakonda luua ta ei soovi. "Me pole poliitiline liikumine, vaid rahvaalgatus. Me tahame lihtsalt seista ebamõistlike maksutõusude vastu. Ma ei pea silmas vaid alkoholiaktsiisi, ka kõik muu. Sel korral loodame, et saame ikkagi panna poliitikud vastutust võtma."

24. veebruaril osales üritusel üle 5000 inimese, ta loodab, et 20. augustil on kohal rahvast vähemasti samas suurusjärgus. Esimene üritus sai palju vastukaja. Märtsis kirjutas Delfi, et Leppiku poole pöördusid nii Reformierakonna kui ka EKRE Võrumaa piirkonna liikmed ja pakkusid oma abi. Nagu ka praegu, kinnitas Leppik siis, et poliitikasse suundumisest pole ta huvitatud. "Vahepeal pole erakonnad mu poole pöördunud, ilmselt said mu sõnumist aru, et poliitikasse ma ei lähe. Tõsi, ära iial ütle iial, äkki kunagi," märgib ta.

Ent laiemalt, kas aktsioonist oli teie meelest ka mingit kasu? Leppik arutleb, et ehk laiemas plaanis andis see suunise, et rahvaalgatustel on jumet ja neist räägitakse. Ta viitab sellele, kui jõuliselt on kohalikud astunud välja näiteks tselluloositehase rajamise vastu. "Või vastuseis sünnitushaiglate sulgemisele," märgib ta.

"Tahamegi julgustada inimesi kõva häälega välja ütlema, mis nad riigis toimuvast arvavad.""

Allikas: Facebook

Read more...

Jürgen Ligi paljastas kogemata Mailis Repsi plaanid — lapsed tuleb kohustuslikult kakskeelsesse lasteaeda panna

Sots Rainer Vakra õpetab lapsi õigesti hääletama.

Keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) peab plaani alusharidus ehk lasteaed lastele kohustuslikuks muuta ja kes lasteaias ei käi, oleks ametlikult koduõppel, mõistagi kontrollitaval.

Kogu plaanil tõmbab katte maha endine haridusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi, kes ütleb ERR-is: “Täiendav argument on, et mitte-eestlased peaksid koolimineku ajaks saama eesti keele kätte ja lapsed õpiksid koos. Sest muidu me venelasi Eesti ühiskonda ei sulata ja nende konkurentsivõimet ega meelsust ei taga.”
Siit selgubki esimene tegelik põhjust: lapsed tuleb panna kakskeelsesse lasteaeda. Ligi justkui ei teaks metsajooksnud integreerimisest midagi ja usub, et lapsed saavad koos selgeks nii eesti keele, kui ollakse venelane, ja vene keele, kui ollakse eestlane.

Edasi pole enam raske toimuvat ette kujutada: juba on lasteaedades olemas ka lasteraamatud peredest, kus on kaks issit; lasterühmadest, milles on nii valged, pilusilmsed kui ka neegrilapsed ja nii edasi — riik leiab, et multikultiõpetust tuleb juba anda pisikesest peale, muidu tea, mida need “rassistlikud” vanemad neile pähe taovad. Isa ja ema tagurlikkus tuleb õigel ajal paljastada ja laps õigele ideoloogilisele lainele suunata!
Nii paljastubki globalistliku riigiideoloogia soov võtta lapsed juba varakult pere, vanemate ja vendade-õdede juurest ära, panna nende “õige” õpetamine riigi õlule, teha neist globalistliku mõtlemisega riigikodanikud ja hoida kasvavat põlvkonda eemal esivanemate “rahvuslikust düstoopiast”. Riik hakkab looma Pavlik Morozovite põlvkonda.

Kolme- kuni seitsmeaastastest lastest käib praegu lasteaias 94 protsenti. Nagu näha võib, käib jutt väga väikesest protsendist. Minister Reps ütles ERR-ile, et ühel keskmisel aastal jääb alusharidusest kõrvale koguni kümme protsenti lastest. Ja see on tema sõnul probleem, sest need lapsed olevat sotsiaalselt kõrvale jäetud ja vajavad hiljem õpiabi.
Niisiis peab haridus- ja teadusministeerium plaani kehtestada Eestis kohustuslik alusharidus ehk sisuliselt tuua kohustuslikku kooliiga varasemaks. “Oluline on see, et sellel lapsel on kogu aeg silm peal ja me näeme, kuidas ta areneb. Ja loomulikult siis saavad ka sotsiaaltöötajad ja kõik teised sekkuda, kui seal on tõsiseid probleeme,” sõnas minister. Ehk siis tahab riik pereelul igati silma peal hoida.

Repsi plaan jääb küsitavaks näiteks ka selles osas, kust võetakse tühjaks jooksnud Eesti maapiirkondades need lasteaiad, mida on juba massiliselt, ja kuidas saab olema korraldatud nende lasteaeda ja kojusõit. Keskerakondlasest ministri plaan aga on loogiline jätk president Kaljulaidi ja “kahesajaeestlase” Kristiina Kallase kakskeelsete lasteaedade projektile.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/jurgen-ligi-paljastas-kogemata-mailis-repsi-plaanid-lapsed-tuleb-kohustuslikult-kakskeelsesse-lasteaeda-panna/

Read more...

neljapäev, 14. juuni 2018

MATTI ILVES: VASTUSEKS ÜHELE EKRE VASTASELE SÜÜDISTUSELE

Süüdistus toodi ühes saidis

Link: http://rahvuslane.ee/eesti/rail-balticu-jaoks-maade-sundvoorandamise-poolt-haaletas-ka-ekre/
Muide, see sait kasutab sama nime "Rahvuslane", mis on ka minu blogil juba 2010-ndast aastast alates ja külvab sellega teatavat segadust.

Seda sissekannet pean EKRE-le mitte eriti sõbralikuks. Sest sundvõõrandamise seaduse toetamine ei tähenda veel sugugi, et erakond oleks nüüd asunud toetama Rail Balticu rajamist.
Anti Poolamets kirjutas vastuseks minu kirjale: "UU-s ilmus pikem selgitus sel teemal. Mõned argumendid oleks toetanud vastu hääletamist, aga saadikud leidsid, et tasub toetada, kui kompensatioone sundvõõrandamise eest muudetakse senistest suuremateks ning lisatakse maade vahetamise võimalus. Vahepeal seda polnud, mistõttu võis nn turuhinnaga maa või hoone sundmüük olla kahjulik."

Toon nüüd "Uute Uudiste" selgituse:
Selgitus: Miks hääletas EKRE kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse poolt
 Seadusemuudatused tekitasid maa omanikele juurde soodsaid võimalusi kokkuleppe saavutamiseks riigi või kohaliku omavalitsusega.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Raivo Põldaru (EKRE) sõnul hääletas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Riigikogus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse poolt, sest maaomaniku jaoks läheb riigiga kaubalesaamine lihtsamaks.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus reguleerib olukorda, kui riik või kohalik omavalitsus vajab maad avaliku huvi tõttu. Sellises olukorras puudub kinnisasja omanikul üldjuhul huvi ja tahe maa võõrandamiseks. Õiglaste ja piisavate kompensatsioonimeetmete rakendamise korral on suurem tõenäosus saavutada kinnisasja omanikuga kokkulepe avalikes huvides vajaliku maa omandamiseks. Valitsus tegi seaduses muudatusi. Kokkuleppe otsustamise kasuks sai omanik juurde võimalusi, mida enne ei olnud.

Seaduses jäi kehtima senine põhimõte, mille kohaselt enne kinnisasja sundvõõrandamise otsuse tegemist peab riik välja selgitama kõik võimalused maa omandamiseks kokkuleppel. Samuti reguleeritakse kokkuleppemenetlusega kaasnevaid hüvitisi, mis peaksid kinnisasja omanikku motiveerima kokkulepet sõlmima. Kinnisasja omanikule pakutakse sundvõõrandamise ärahoidmiseks lisaks maa väljaostmisele erinevaid alternatiive nagu kiirmenetlust, maa väljaostmist koos täiendava motivatsioonitasuga, kinnisasjade vahetamist ja ümberkruntimist. Kui kinnisasja omanikuga ei ole võimalik kokkulepet saavutada kinnisasja omandamise, ümberkruntimise või kinnisasjade vahetamise osas, jääb viimase võimalusena üle maa sundvõõrandamise otsustamine.

Esimesel juhul on isik oma kinnisasja võõrandamisega nõus, teisel juhul mitte. Mõlemal juhul jääb kinnisasja omanik oma kinnisasjast osaliselt või täielikult ilma. Kinnisasja omandamise menetlus on vajalik olukorras, kui maad on vaja avalikes huvides. Üldlevinud praktika kohaselt tuleb enne sundvõõrandamist läbi viia kokkuleppemenetlus, mis peab olema kokkuleppe saavutamiseks piisavalt motiveeriv. Motivatsioonitasuks on 20% kinnisasja väärtusest, kuid mitte vähem kui 948 eurot.
Üheks maakorraldustoiminguks on ümberkruntimine, mille käigus korraldatakse ümber ühes piirkonnas asuvad kinnisasjad ja moodustatakse uued kinnisasjad kõigile omanikele. Riigi maakorraldus ümberkruntimise näol loob võimaluse vabatahtlikuks kokkuleppemenetluseks ja aitab vältida sunnimehhanismi. Kinnisasja piiri muudatus ja asukoha muutus viiakse läbi kinnisasja endise väärtuse alusel ehk kinnisasi krunditakse ümber ning toimingud tehakse kooskõlas omanike tahtega ja nende kokkuleppel.

Omanikul on võimalused saada samaväärne maa, muutes krundi piire või talle sobivas kohas. Varast ilmajäämisel koosneb tasu mitmest komponendist ‒ lisaks kinnisasja väärtusele ka otsesest kaasnevast varalisest kahjust ja saamata jäävast tulust. Seadus märgib nüüd, et lisaks tasule makstakse kinnisasja omanikule täiendavaid hüvitisi. Täiendavateks hüvitisteks on: 1) hüvitis kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ehk motivatsioonitasu; 2) hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest ja 3) hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest.

Seadus pakub ka kinnisasjade vahetamist. Kuivõrd kinnisasjade vahetamisel asendatakse omandatav kinnisasi uue samaväärse kinnisasjaga, saab kinnisasja omanik uue kinnisasja omandamise kaudu piisava hüvitise, mistõttu ei ole põhjust eeldada kaasnevaid kahjusid. Oluline on rõhutada, et vahetamise puhul lähtutakse kinnisaja turuväärtusest või metsaga kinnisasja väärtuse määramise metoodikast ning et mõlemad kinnisasjad tuleb hinnata ühesuguse metoodika alusel. Kinnisasjade vahetamine viiakse läbi kinnisasja omaniku tahteavalduse alusel ehk tegemist on olukorraga, kui kinnisasja omandamine raha eest ei ole kinnisasja omanikule vastuvõetav. Kinnisasja vahetamist tuleks kaaluda ka elukondliku kinnisasja riigile omandamisel. Sellisel juhul asendatakse riigi poolt omandatav eluase teise samaväärse eluasemega.

Eesti halduspraktika kohaselt omandatakse enam kui 90% avaliku huvi objektide rajamiseks vajalikke kinnisasju vabatahtliku müügi käigus. Seega on vabatahtlik müük praktikas levinuim ning ühtlasi kinnisasjaomanikele eelistatuim viis maa võõrandamiseks. Näiteks Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu ümberehituseks oli vaja aastatel 2010−2012 võõrandada kokku 96 kinnisasja, millest vaid ühe puhul algatati sundvõõrandamismenetlus.

Võimalik on kiirmenetlus väikese väärtusega maatüki omandamisel. Kui kinnisasjast on vaja omandada üksnes väike kiil või siil, mille puhul võib eeldada, et selle väärtus hindamisel oleks alla 355 euro (seaduse vastuvõtmisel, seotud keskmise palgaga), tuleks kinnisasja omanikule pakkuda kiirmenetlust ja ilma hindamistoimingut läbi viimata pakkuda kohest hüvitist koos motivatsioonitasuga, mis on 1303 eurot (355 eurot + motivatsioonitasu 948 eurot). See oleks miinimumhind mida maade omandamisel pakutakse.

Ühelt poolt hoiab see kokku menetlusele kuluvat aega ning riigi jaoks ka hindamiskulusid. Teisalt oleks ka kinnisasjaomanikul võimalik saada mõnevõrra kõrgem hüvitis, kui on kinnisasja tegelik turuväärtus. Senine menetluspraktika on näidanud, et väga väikese maksumusega maatüki omandamisele selle tegeliku väärtuse eest kulub põhjendamatult palju aega ja menetluse läbiviijale tekivad sellega kaudsed kulud. Mõnekümne euro suurune hüvitis ei motiveeri maaomanikku läbirääkimisi pidama. Samuti on arvestatud senise idapiiri väljaehitamise praktikaga, mille kohaselt pakutakse kokkuleppe saavutamiseks maaomanikule 1000 eurot.

Elamud kompenseeritakse vastavalt tehtud kulude hindamisele. Maakohtades võivad need tihti olla suuremad kui turuväärtus. Võimalikud on ka vahetamised. Lisaks nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.
Kui võõrandatud maa ei leia eesmärgipärast kasutamist, on omanikul võimalus maa tagasi saada, makstes tagasi ainult kinnisasja väärtuse eest saadud tasu. Leian, et seadusemuudatused tekitasid omanikele juurde soodsaid võimalusi kokkuleppe saavutamiseks riigi või kohaliku omavalitsusega.

Raivo Põldaru
Riigikogu majanduskomisjoni liige

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/selgitus-miks-haaletas-ekre-kinnisasja-avalikes-huvides-omandamise-seaduse-poolt/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP