RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 29. märts 2020

Fookuses: lääne ühiskonnas on mure inimelude pärast silmakirjalikult valikuline



Koroonaviiruse leviku ajal on tulnud selgelt esile, et Lääne ühiskonna mure inimelude pärast on silmakirjalikult valikuline, osutavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses". Seoses kriisiolukorraga jätkame Objektiivi videoproduktsiooni kodustest tingimustest. Vabandame võimalike puuduste pärast produktsiooni tehnilises kvaliteedis. Kui soovite aidata saates kõlama pandud seisukohtadel laiemalt levida, siis PALUN JAGAGE saadet sotsiaalmeedias oma sõpradega.

Read more...

Mattias Hiiumaal:‎ Soome sõber saatis ja küsis, et mis see on. Ma tõlkisin talle.

Allikas: Facebook
Tapa eestlased - päästa maailm fašismist
M.I.

Read more...

KUUM: Briti peaminister ja terviseminister on nakatunud koroonaviirusega

Briti peaminister Boris Johnson ja terviseminister Matt Hancock on nakatunud koroonaviirusega. Nüüd on kahtlus, et ka ülejäänud Briti valitsuse liikmed võivad olla nakatunud.
Briti poliitikutel olid eelnevatel päevadel silmast-silma kohtumised, aga ametnike väitel pole neid vaja testida, kui neil haiguse sümptomeid pole ilmnenud, vahendab Daily Mail.

Asi tuli avalikuks täna, reede hommikul, kui peaminister Boris Johnson andis teada, et tal on koroonaviirus. Tal soovitati lasta end testida, kui tal tõusis eile palavik ja tekkis köha.

Teadaolevalt on 55-aastasel peaministril leebed haigusnähud ja ta saab jätkata riigi juhtimist. Ta on oma ametikorteris Londonis. Tema abid jätavad talle toidu ja tööülesanded ukse taha.
Mõne tunni pärast teatas ka terviseminister Hancock, et tal on koroonaviirus. Ka temal on leebed haigusnähud, ta on kodus ja jätkab sealt töötamist.

Erinevalt tavakodanikest, kel soovitatakse pärast nakatunud isikuga kokku puutumist jääda 14 päevaks karantiini, ei kehti see Briti valitsuse teiste liikmete ja riigisekretär Rishi Sunaki kohta, kellega peaminister eile õhtul vahetult kokku puutus.

Read more...

laupäev, 28. märts 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks

Foto: Sergei Stepanov/ERR
Valitsus andis reedel istungi otsusena rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial uue Enefit280 õlitehase rajamist.
Uue õlitehase rajamine tuleneb riigi kui omaniku ootusest ja Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvatada vedelkütuste tootmist.
"Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda," ütles peaminister Jüri Ratas.

"Täiendavate töökohtade loomine vähendab energiasektori käimasolevast muutumisest tulenevaid sotsiaalseid riske ja toetab Ida-Virumaa regiooni tervikuna," märkis Ratas.
Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta. ...

Edasi lugege siit: https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks

Read more...

Koroonaviirus ja vaippommitamine

Mis on ühist koroonaviirusel ja vaippommitamisel?
Esmapilgul mitte midagi.
Lähemalt vaatlusel aga küll. Nimelt ühine kahjusündimispõhjus.
Ent vaadelgem seda lähemalt.

Vaippommitamise kuritegelikkusest on räägitud ja kirjutatud palju. On püütud hinnata pommitajate arvu, pommirünnakuohvrite arvu ja majandusliku kahju suurust. On mõistetud hukka rünnakute kavandajaid ja täideviijaid. On püütud oletada, mis saanuks siis, kui vaippommitamine jäänuks ära jne.
Samas on väga harva, kui üldse, küsitud „kuidas sai see vaippommitamine üldse võimalikuks?”, ja seetõttu püütud sellele küsimusele ka vastata.
Ometi on vastus väga lihtne: rünnatava osapoole kaitsejõud osutusid liiga nõrgaks, et rünnakut tõrjuda.

Täpsemalt: õhutõrje oli ebapiisav. Hävituslennukite hulk ja suutlikkus, kelle ülesanne olnuks pommituslennukid enne viimaste kahjutekitavat tegevust hävitada, oli ebapiisav. Seetõttu lastigi vaippommitamisel sündida.
Sama lugu on koroonaviirusega. (Tegelikult üldse iga viirusega.) Ta sai muutuda ohtlikuks üksnes seetõttu, et väga paljude inimeste „õhutõrjekahurite ja hävituslennukite” (loe: immuunsüsteemi) tugevus oli ebapiisav. Otse öeldes: liiga nõrk.

Koroonaviiruse-kriisi valguses võib julgesti, vähimagi reservatsioonita, öelda: lõviosa inimesi ei pööranud oma immuunsüsteemi tugevdamisele piisavat tähelepanu, vaid elas „nagu kõik normaalsed inimesed”. S.t. lootes, et nagunii midagi tõsist ei juhtu; naeruvääristades neid, kes siiski elasid terviseteadlikult ja tugevdasid oma immuunsüsteemi. Viimaseid nimetati „elutargalt” pahatihti tervisehulludeks, võõrsõnaga öeldes hüpohondrikuteks. Parimal juhul öeldi: „See on kõigest sinu arvamus. Igaühel on õigus oma arvamusele. Kõik arvamused on võrdväärsed. Ära pressi enda oma
 teistele peale!”

Halvemal juhul öeldi terviseteadlikele aga selliseid asju, mis ei kannata üldse trükimusta…
Vigadest õppida pole aga (peaaegu) kunagi hilja. (Neil „elutarkadel”, kes praeguseks juba Peetruse juures, muidugi on hilja. Ent õnneks lõviosa siiski veel pole.) Nii erialakirjandusest kui ka aimekirjandusest – sealhulgas ka internetitsi! – on täiesti võimalik ammutada rohkesti teavet immuunsüsteemitugevdajate kohta. Samuti nende kasutusviiside kohta.
Piisab, kui loetleda siinkohal põhilisemaid tugevdajaid:
1) kajennpipar;
2) ingver;
3) kurkum;
4) roosilõhnaline kuldjuur;
5) hiina sidrunväändik;
6) þenðenni juur;
7) küüslauk;
8) kibuvitsamarjad;
9) sidrun;
10) tatar;
11) mesi;
12) roheline tee;
13) täisteratooted.
Kõik need on nüüdiseurooplasele täiesti kättesaadavad. Ka karantiinilähedastes tingimustes. Nagu ka mitmesugused toidulisandid, mille abil saada lisakoguses vitamiine ja mineraalaineid. (Toidupoode ega apteeke pole koroonaviiruse-vastase võitluse käigus ju suletud!) Kõiki neid mõistusega tarvitades on täiesti võimalik muuta oma immuunsüsteem nii tugevaks, et ta tuleb koroonaviirusega toime ise.

Teaduslike uurimisasutuste (ülikoolide, instituutide jts.) internetikülgedel leidub hulganisti kirjatöid, mis sisaldavad asjatundlikku teavet nii immuunsüsteemi enese kui ka ta turgutamisviiside kohta. Ja väga tihti täiesti tasuta!
Mõistagi tuleb viibida ka värskes õhus ja päikse käes, saada piisaval hulgal kehalist koormust. Ja teha seda taas mõistusega. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on mõlemad tegevused ju hädavajalikud. Tugeva immuunsüsteemiga inimene ei pea alandlikult „punkrireþiimil” ootama, millal teadlased viimaks kauaoodatud vaktsiini leiutavad.

Et immuunsüsteem tõrgeteta toimiks, on eelkõige vaja üsna lihtsaid asju: toituda tervislikult, liikuda piisavalt, ennast karastada ja hoiduda liigsest stressist,” võtab asja olemuse kokku 2010. aastal ilmunud raamat „Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt”. NB! immuunsüsteemi ülisuurt tähtsust tervisele näitab seegi, et immuunsüsteemi käsitlev peatükk on ses raamatus lausa esimene.
Kaitseliidu praegune juht Riho Ühtegi kasutas 2018. aastal Eesti kaitsevõime iseloomustamiseks meeldejäävat kõnekujundit: vaenlane võib küll kahe päevaga Tallinna jõuda, ent Tallinnas ta ka hävitatakse.
Seda parafraseerides tohib tugeva immuunsüsteemiga inimene öelda: koroonaviirus võib küll organismi jõuda, ent seal ta ka hävitatakse.
Sest organismi „õhutõrjekahurid ja hävituslennukid” olid – ja on jätkuvalt! – heal tasemel.
 
Tõnu Kalvet 

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/272-koroonaviirus-ja-vaippommitamine 

Read more...

reede, 27. märts 2020

Fookuses: normaalseks peetud elukorralduses on paljugi ebanormaalset



Koroonaviiruse leviku ja selle suhtes kasutusele võetud meetmetega kaasnenud kriisiolukorras selgineb, et oluline osa elukorraldusest, mida oleme pidanud normaalseks, on tegelikult üpris ebanormaalne, tõdevad saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid. Seoses kriisiolukorraga jätkame Objektiivi videoproduktsiooni kodustest tingimustest. Vabandame võimalike puuduste pärast produktsiooni tehnilises kvaliteedis. Kui soovite aidata saates kõlama pandud seisukohtadel laiemalt levida, siis PALUN JAGAGE saadet sotsiaalmeedias oma sõpradega.

Read more...

Kolumn: koroonaviirus paljastas Euroopa Liidu mõttetuse

Ajal kui Euroopa Liidu liikemsriigid ägavad pärgviiruse pandeemia küüsis, peab Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen tähtsamaks kliimaasju. Foto: Scanpix
 Esmalt saabus Brexit, mille õppetunde Euroopa Liit tänaseni eirab. Siis saabus koroonaviiruse pandeemia, mis pani liidu majanduse seisma. Majanduse kataklüsm on suure tõenäosusega nii massiivne, et selle lahendamiseks ei piisa Euroopa Keskpanga juurdetrükitud triljonitest eurodest. Keskvõimu ja liikmesriikide ning viimaste omavahelised huvid muutuvad nii vastandlikeks, et kõigi jaoks on parem liit ära lõpetada, kirjutab Alasdair Macleod Misese Instituudi kodulehel. 

Brexitit ei oleks tohtinud juhtuda ja see osutus Euroopa Liidu hinge ja ihu kehastavale bürokraatiale kohutavaks šokiks. Ühendkuningriigi liidust lahkumine on ka märgiks, et Brüsseli klaaspaleede koridorides on midagi väga valesti. Euronomenklatuur jätkab oma pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmist, samal ajal kui nende tagumikud on kõigile ohtudele jätkuvalt avatud. Kellel on vähegi silmi, näevad nii eurokraatia majanduslikku saamatust kui ka poliitilist nürimeelsust.
Elukutselised poliitikud, kellel on natukenegi midagi pistmist demokraatliku mandaadiga, ei tööta Brüsselis, vaid rahvusriikides, millest koosneb Euroopa Liit. Suuremas osas on liikmesriikide poliitikud inimesed, kes millestki midagi ei tea ja kes valitakse ametisse inimeste poolt, kes samuti mitte millestki mitte midagi ei jaga. Samas need, kellel on natukenegi arukust, õpivad kiiresti ära õigete häälitsuste tegemise ja suudavad oma valdkonnas nina enam-vähem vee peal hoida, mis aitab neil võimul olla. Need, kes ei õpi ja/või ei saa esindusorganites-valitsustes hakkama, saadetakse tihti tööle Brüsselisse.

Euroopa Liidu juhtimisest ja struktuuridest on välja suitsutatud viimanegi kui esindusdemokraatia alge. Liidu juhtorganite näol on tegemist suuresti võimuahnete poliitikute prügikastiga, kelle on nende koduriikide valijad hüljanud või kes lihtsalt pole (enam) valitavad.
Euroliit on paradiis võimuahnetele eimiskitele, kes väldivad iga hinnaga oma tegude ja otsuste eest vastutamist. Mida suuremaks see ähvardavalt saamatute inimeste jõuk kasvab, seda enam näevad nad vaeva, et bürokraatiavähk jõuaks liikmesriikide juhtkondade viimasessegi soppi. Kõik on vast kuulnud argumenti, et “see pole võimalik, kuna Brüsseli reeglid on sellised ja sellised.” Üha pöörasemaks muutuva bürokraatia tulemuseks on paigalseis nii Euroopa Liidus kui liikmesriikides.
Brexit sündis reaktsioonina sellisele stasisele ja paljastas selle ulatuse. Näiteks selle, et Whitehalli ja Westminsteri ametnikud on muutunud üdini eurokraatideks, kes eiravad Britannia esindusdemokraatiat ja on jätkuvalt pühendunud “Euroopa projektile”.

Meie sõnaraamatud näitavad, et “moraalne stasis” on seisund, kus midagi ei muutu, ei liigu ega kohandu ja see iseloomustab täpselt Euroopa Liidu majanduspoliitikat. Ainsaks Brüsseli muutujaks on üha süvenev võimuahnus, soov liikmesriikide ellu üha rohkem sekkuda ja seda väärastada.
Eurokraadid jälestavad vaba turgu, kuna see sunnib kohanduma ja muutuma ning üritab seda kontrollida, kuhjates selle otsa üha suuremaid, hinge kinni nöörivate regulatsioonide mägesid.
Tegemist on protektsionistidega, kes ei saa lubada vaba kaubandust ilma mingite sunnimeetmeteta. Suurem osa Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutest on sõlmitud pisikeste riikidega, kellest suure pildi jaoks suurt midagi ei sõltu. Ühendkuningriigi kui liidu ühe suurema kaubasadama lahkumine tõi esile, milliseks sotsialistlikuks käsumajanduseks euroliit on muutunud. See sarnaneb üha enam ajaloo pimedusse kadunud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja selle satelliitriikidega, ainult GULAG-e pole.

Inimene elab pidevalt muutuvas keskkonnas ja peab ellujäämiseks muutuma koos sellega. Muutumine on inimelu osa. Seekord tuleb muutus kohast, kust seda kõige vähem oodati. Pärgviirus on Euroopa majanduse seisma pannud. Inimesed enam ei reisi. Viirus, kas siis ettevaatuse või selle mõjude tõttu on radikaalselt vähendanud nii kaupade tootmist kui nõudlust. Võlgades ettevõtted ei ei saa müüa oma kaupu ja teenuseid, nad ei suuda võlgasid teenindada ning tarneahelad takerduvad üha enam osaliste makseraskustesse. Võlgadest, mis veel mõni nädal tagasi paistsid hea investeeringuna, on lühikese ajaga saanud rämps. Pangad vajavad taas päästmist ja euro tulevik on üha ebakindlam.
Eurokraatide jaoks pole kriis veel päriselt kohale jõudnud, kuid liikmesriikide valitsused siplevad üha masendavamates olukordades. Täna veel ajutisena näivast olukorrast võib saada ühenduse olemasolu ähvardav oht, mis on kõigi osapoolte jaoks piisavalt tõsine. Progresseeruvad häda ja viletsus võivad keskvõimu ning liikmesriikide huvid viia üksteisest nii kaugele, et neid ei ole võimalik enam lepitada.

Ühendkuningriik viib lahkudes endaga kaasa väga suure tüki Euroopa Liidu eelarvest. Saksamaa, koos Madalmaade, Austria ja Soomega on kannatanud väärastunud rahapoliitika tõttu kõige enam ja vaadanud ahastades pealt, kuidas nende kodanike säästud hääbuvad negatiivsete intresside küüsis ning kuidas mahitatakse ennast katki laenanud vahemeremaid.
Vahemereriigid vajavad käesoleva kriisi tõttu veelgi rohkem laene, mis lennutab nende võlgade ja SKT suhte stratosfääri.

Idapoolsed “uued poisid” – poolakad, ungarlased, tšehhid, slovakid, bulgaarlased ja rumeenlased – kes seni on lootnud, et neil õnnestub Brüsselit muuta, võivad koos eurotoetuste kokkukuivamisega ühel hetkel leida, et Euroopa Liidu näol on neile müüdud põrsas kotis.
See juhtub kõik ajal kui Brüsselis peeneid veine ja austreid luristavad eurokraadid arvavad jätkuvalt, et midagi pole vaja muuta ning Euroopa Keskpank lahendab rahatrükiga kõik nende mured.
Kui see vaid oleks nii lihtne!

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/koroonaviirus-paljastas-euroopa-liidu-mottetuse/

Read more...

UURING: EKRE tõusis toetuselt teiseks erakonnaks, Reformierakond langeb

Rahvuskonservatiivid liigutavad Eesti elu edasi.

Reformierakonna reiting on viimase poole aasta jooksul pigem langeva trendiga, populaarsuselt teiseks erakonnaks on tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub uuringust.
Reformierakond on endiselt esimene, kuid erakonna reiting on viimase poole aasta jooksul pigem langeva trendiga ning vahe teiste parteidega hakkab vähenema, selgub Kantar Emori värskest erakondade reitingute seirest.
Kui eelmise aasta suvel oli Reformierakonna toetus üle 35 protsendi, siis nüüd on see langenud 29 protsendile. Teisele kohale on 21 protsendiga tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Keskerakonna reiting on viimased neli kuud olnud stabiilselt 17–18 protsenti.
Neljandal ja viiendal kohal olevate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reiting on enam-vähem sama, nende toetus on viimased kaks kuud olnud 12–14 protsenti. Isamaa toetus on neli protsenti.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog märkis, et EKRE on 21 toetusprotsendiga samal tasemel, kus nad olid korraks enne eelmisi valimisi veebruaris ehk see on nende parim tulemus reitingute mõõtmise ajaloos.
Voogi sõnul pole peaministrierakond suutnud veel taastada nende kunagist taset. Valitsuskoalitsiooni kuuluva kolmanda erakonna Isamaa reiting on viimased kaks kuud olnud valmiskünnise piirmail. „Isamaa on selgelt oma suurima konkurendi EKRE varju jäänud ning hoiab reitingute edetabelis kindlalt kuuendat kohta,“ tõdes Voog.
Märtsikuu mõõtmine toimus peale eriolukorra kehtestamist ja see on mõjunud pigem positiivselt valitsuskoalitsiooni summaarsele toetusele, mis on võrreldes veebruariga tõusnud 3 protsendi võrra.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uuring-ekre-tousis-toetuselt-teiseks-erakonnaks-reformierakond-langeb/

Read more...

neljapäev, 26. märts 2020

EELK peapiiskop kuulutas välja erakorralised palvepäevad

Peapiiskop Urmas Viilma kuulutas seoses riigis kehtestatud eriolukorraga välja erakorralised palvepäevad. Palvepäevadel tuleb kell 12 ja kell 15 helistada viis kuni kümme minutit kirikukella, et kutsuda inimesi üles oma usus püsima, rõõmsalt oma usku tunnistama, aga ka meelt parandama ja palvetama. Avalikud jumalateenistused ei ole eriolukorra ajal lubatud.
„Praegune eriolukord Eestis ja kogu maailmas januneb palve, meeleparanduse, rahu ja ligimesearmastuse järele. Meie kohus on kirikuna tervikuna ja hingekarjastena olukorrale vastavalt toimida,“ leiab peapiiskop Urmas Viilma.
„Armsad õed-vennad, pöördun teie kõigi poole sel keerulisel ajal ka isiklikult apostel Johannese sõnadega: Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel (3Jh 1:2).“

Palvepäevade piiblilugemised:
18. märtsil 2020
Psalm 30 – Tänu surmast pääsemise eest
5. Moosese 4:29-31 – Hoiatus ebajumalateenistuse eest
Roomlastele 5:1-11 – Kristus on meid lepitanud Jumalaga
Matteuse 4:23-24 – Rahvas koguneb Jeesuse ümber
20. märtsil 2020
Psalm 42 – Igatsus Jumala järele
2. Ajaraamat 7:13-15 – Issand ilmutab ennast Saalomonile teist korda
Roomlastele 8:18-21 – Tulevane kirkus
Matteuse 8:1-3 – Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise
25. märtsil 2020
Psalm 71 – Palve vanaduse saabudes
Jesaja 38:1-8 – Kuningas Hiskija haigus
2. Korintlastele 4:16-18 – Kristlikust lootusest
Matteuse 8:16-17 – Jeesus tervendab Kapernaumas
27. märtsil 2020
Psalm 121 – Iisraeli hoidja
Hesekiel 18:21-23 – Issanda tee on õige
Efeslastele 2:8-9 – Jumala elustavast armust
Markuse 1:40-42 – Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise
1. aprillil 2020
Psalm 130 –  Hüüd patusügavusest
Hoosea 6:1-2 – Iisrael ei pöördu Issanda poole
1. Johannese 1:5-2:6 – Valguses käimisest
Luuka 4:38-40 – Jeesus tervendab Kapernaumas
3. aprillil 2020
Psalm 143 – Patukahetsuse palve
Jeremija 17:14-17 – Jeremija palub Jumalalt abi
Ilm 3:14-22 – Läkitus Laodikeia kogudusele
Jh 3:16-17 – Jeesus kõneleb Nikodeemosega

Palvepäevadel:
- palvetada, et kannatud ja ristil surnud Issand Jeesus Kristus annaks andeks kõigi patukahetsejate ja meeleparandajate eksimused ja patud;
- palvetada, et Jumal halastaks patuse maailma peale ja näitaks valgust koroonaviiruse levikuga kaasnenud ülemaalisest kriisist väljumiseks;
- palvetada kõigi viiruse tõttu igavikku lahkunud inimeste hingede pärast;
- palvetada, et Jumal tervendaks haigestunud;
- paluda õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolitsevad;
- palvetada kõigi ametikandjate, ametnike ja otsustajate pärast, kes riigi ja kohalikul tasandil kriisi lahendamise nimel ööpäevaringselt tegutsevad, ning et Jumal annaks neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks;
- palvetada kristliku usu ja Kristuse kiriku töö eest maailmas ja Eestis, et kirikuliikmete, koguduste vabatahtlike abiliste, kirikutöö tegijate ja vaimulike jõud ei raugeks Jumala teenimisel ning ligimeste kaudu ühiskonna teenimisel;
- palvetada kõigi inimeste hingerahu ja meelekindluse pärast;
- paluda Issanda Jeesuse Kristuse nimel, lahendust keerulisele olukorrale Eestis ja kogu maailmas.

Foto: V. Vihuri

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/1232-eelk-peapiiskop-kuulutas-vaelja-erakorralised-palvepaeevad

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP