RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 5. detsember 2019

TULE KAASA MÕTLEMA!

Laupäeval, 14. detsembril kell 13:00
Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldab Tartus konverentsi:
EESTI VALIK: DEMOKRAATIA VÕI DEMOKRATUUR?

Akkikas: Merike Lumi, Facebook

Read more...

Martin Helme: Täna on Postimehes järjekordse libauudisega üles võetud uus rünnak meie erakonna vastu

Saadan selle kohta varsti pikema selgituse ka, aga mõned asjad teeks kohe selgeks. Postimees leierdab sisuliselt sama plaati, mida Järviku ajal: pahad poliitikud kiusavad vaeseid õilsaid ja tublisi ametnikke. See on täiesti väärastunud probleemipüstitus. Tegelikult kiusavad Eestis ametnikud ettevõtjaid ja mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.

Ja jah, ma olengi ministrina ettevõtjate liitlane! Ma olen kohtunud mitte ainult Sõnajalgadega vaid ka teiste taastuvenergiaettevõtjatega. Olen kohtunud transpordiettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega. Olen kohtunud finantssektori inimestega ja pankuritega. Olen kohtunud ka proviisorite ja apteekritega. Olen kohtunud isegi õpetajate ja teadlastega. Miks ma ei peaks? Neil kõigil on probleeme riigiga asjaajamisel ja kõik nad räägivad, et mitte keegi ei taha neid isegi mitte ära kuulata, hea tahtega appi tulemisest rääkimata.
Mind huvitab Eesti majanduse hea käekäik. Huvitab nii üldisemalt, et meie kõigi elu oleks parem, kui konkreetsemalt, et riigieelarvesse ikka midagi laekuks ka. Ma näen iga päev, kuidas väga suurt osa avalikku sektorit ja ka poliitikuid see ilmselgelt ei huvita.
Ja mis puutub Aidusse, siis vabandust, kas ma tõesti ei peaks olema mures 120 miljoni euro suurusest kahjunõudest riigi vastu? Kes siis veel peaks?

Skandaal on skandaal ainult siis, kui kõik seda skandaalina tunnistavad. Postimehe tänane lugu ei ole skandaal mitte mulle. Kui seal üldse mingit skandaali on, siis on see lugu sellest, kuidas Eesti riik käitub ettevõtjatega. Skandaal on ka see, et näeme mustrit, kuidas ministrite kohtumisi ametnikega kasutatakse ära selleks, et teha selle järel "uurimisorganitesse" kaebus, kes siis kaebust ettekäändeks kasutades asuvad ministreid pealt kuulama ja nende kirjavahetust lugema. Tänaseks on selge, et seda on tehtud nii minu, Järviku kui Kingo suhtes. Aga see meediat ei sega ega opositsiooni ei huvita. See ei ole kellelegi probleem. Süvariiki ei eksisteeri!

Selle tõttu ei kavatse ma hakata nende libanarratiivi rohkem kommenteerima, kui ütlen: mingit salajast nurga taga asjaajamist pole olnud. On olnud terve hulk kohtumisi, kus laua taga on olnud väga lai ring inimesi, muu hulgas lisaks minule Taavi Aas, Jüri Luik, Rene Kokk, Kert Kingo, terve rida ametnikke, ettevõtjad ja omavalitsused. Nendel koosolekutel räägitu on ilusti protokollitud. Kas seda ka ei tohi teha, et otsida lahendust probleemidele? Mida siis üks valitsus üldse võib teha? Peenhäälestada?
Ma ei kavatse küll sellega leppida.

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

Kuidas anda reeturlik surmahoop eestlusele – TÜ õppeprorektor Aune Valk õpetab

Aune Valk esitas ERR-is otsese üleskutse venestamiseks ja eestlaste assimileerimiseks.

Lugedes ERR-ist Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valki juttu “Mul on unistus, unistus koosõppivast Eesti koolist”, läbib külm juga ilmselt iga eestlase südame – see on venestamise algatus.
Nii räiget multikultipropagandat pole Eestis ammu kuulda olnud – uskumatu, et rahvusriigis üldse midagi sellist kostab. Millised on siis Valki seisukohad?

Esiteks – taas on kõiges süüdi eestlased, põlisrahvas, kes tahab oma maal oma keelt ja kultuuri hoida. Kuidas muidu mõista sõnu: “Suhete tasandil on seniste uuringute põhjal suurim takistaja eestlaste vähene avatus”?
Valk jätkab president Kaljulaidi stiilis: “Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esiletoomine ehk n-ö enam maa- ja vähem etnosepõhine eesti kultuuri esitlus.” Ehk siis vähem eesti etnilist kultuuri ja rohkem multikultuursust – eestlased jäägu varju, teised aga esiplaanile. Mis rahvusriigist me enam räägime?
“Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ja paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist,” kirjutab Valk.

Taas vähem eestlust, riik ei tohi eestlust toetada ja ajalugugi tuleb ümber kirjutada. Kuidas kujutab Valk ette “ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist”? Teatame 22. septembril, et see päev on Tallinna vabastamise aastapäev? Viime Aljoša jalamile pärjad “tänulikult eesti rahvalt”? Lõhume maha Sinimägede mälestuskivid, sest need on SS-lastele ega meeldi venelastele?
Valki luuludes ongi kõige ohtlikum ja mõistmatum ajaloo käsitluse küsimus. Siinsete venelaste jaoks on Suur Isamaasõda püha, eestlaste jaoks verise okupatsiooni algus. Kuidas seda koolides ühitada? Kuidas hakkavad eesti ja vene õpilased rääkima Teisest maailmasõjast, Vabadussõjast, Nõukogude Liidust ja pronksiööst? Valki jutust kumab läbi see, et aluseks tuleb võtta venelaste maailmavaateline käsitlus.

Eestlaste ja venelaste mõttemaailm on ääretult erinevad – Huntington on öelnud, et Venemaa on omaette tsivilisatsioon. Isegi Kohtla-Järve eesti kooli ümber puhkenud arutelus oli jutuks see, et kui eesti ja vene noored õpivad ühes koolis, ja eestlased on vähemuses, algab temperamentsemate vene noorte tugev psühholoogiline surve ja eesti noored lahkuvad sellistest koolidest.
Järgmine Valki soovitus: “Teisalt peaks muutuma siinsete vähemuste identiteet selgemaks ja positiivsemaks mitmikidentiteediks. Vaja oleks luua alus positiivsele eesti-vene (eesti-ukraina jne) identiteedile.” See on otsene üleskutse eestlaste assimileerimisele.

Kogu TÜ õppeprorektori ettepanekute jada on kõige julmem ja vihasem kallaletung rahvusriigile, eestlusele ja Eestile, ning seda teeb veel Eesti väärikaima ülikooli õppejõud! Iga päevaga leiab üha enam tõestust see, et ülikoolid muutuvad neomarksismi ja multikultuursuse pesadeks ning Helmede sõnad nende kohta tabavad üha täpsemalt märki.

Valk kirjutab: “Veelkord põhjendus, miks suhtun teemasse sama kirglikult, kui Martin Luther King oma unistusse…” Ehk õpiks Martin Luther Kingist ja Nelson Mandelast, kelle mõlema unistused osutusid utoopiaks – USA-s pole rassivaen vähimalgi määral sumbunud ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ei näi samuti vikerkaareühiskonda tulevat, vaid asi kisub musta rassismi ja valgete väljaajamise suunas.

Inimesed eri rahvustest ja rassidest saavad koos eksisteerida, aga neid ei saa sunniga kokku liita mingiks üheks etnoseks – Aune Valk just seda üritabki, kuigi kaunite sõnade varjus. Kahjuks on see hoop ka meie oma rahvusülikooli pihta.

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuidas-anda-reeturlik-surmahoop-eestlusele-tu-oppeprorektor-aune-valk-opetab/

Read more...

kolmapäev, 4. detsember 2019

Maapealsest paradiisist

Allikas: Facebook

Read more...

Valitsusvastane õõnestustöö jätkub: Martin Helmele heidetakse ette liiga tihedat koostööd ettevõtjatega

Rahandusminister Martin Helme.

Postimees kirjutab kolmapäeval, et Aidu tuulepargi ehitusel reegleid eiranud vennad Oleg ja Andres Sõnajalg ignoreerivad neid menetlevaid riigiameteid, eelistades asju ajada hoopis rahandusminister Martin Helme abil. Postimehe andmetel kutsuti tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak sel sügisel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrite ette vaibale soovitusega ettevõtjaid soodsamalt kohelda.
Martin Helme kommenteerib  oma sotsiaalmeedias kogu lugu järgmiselt:
“Täna on Postimehes järjekordse libauudisega üles võetud uus rünnak meie erakonna vastu. Postimees leierdab sisuliselt sama plaati, mida Järviku ajal: pahad poliitikud kiusavad vaeseid õilsaid ja tublisi ametnikke. See on täiesti väärastunud probleemipüstitus. Tegelikult kiusavad Eestis ametnikud ettevõtjaid ja mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.
Ja jah, ma olengi ministrina ettevõtjate liitlane! Ma olen kohtunud mitte ainult Sõnajalgadega, vaid ka teiste taastuvenergiaettevõtjatega. Olen kohtunud transpordiettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega. Olen kohtunud finantssektori inimestega ja pankuritega. Olen kohtunud ka proviisorite ja apteekritega. Olen kohtunud isegi õpetajate ja teadlastega. Miks ma ei peaks? Neil kõigil on probleeme riigiga asjaajamisel ja kõik nad räägivad, et mitte keegi ei taha neid isegi mitte ära kuulata, hea tahtega appi tulemisest rääkimata.

Mind huvitab Eesti majanduse hea käekäik. Huvitab nii üldisemalt, et meie kõigi elu oleks parem, kui konkreetsemalt, et riigieelarvesse ikka midagi laekuks ka. Ma näen iga päev, kuidas väga suurt osa avalikku sektorit ja ka poliitikuid see ilmselgelt ei huvita.
Ja mis puutub Aidusse, siis vabandust, kas ma tõesti ei peaks olema mures 120 miljoni euro suurusest kahjunõudest riigi vastu? Kes siis veel peaks?
Skandaal on skandaal ainult siis, kui kõik seda skandaalina tunnistavad. Postimehe tänane lugu ei ole skandaal mitte mulle. Kui seal üldse mingit skandaali on, siis on see lugu sellest, kuidas Eesti riik käitub ettevõtjatega.

Skandaal on ka see, et näeme mustrit, kuidas ministrite kohtumisi ametnikega kasutatakse ära selleks, et teha selle järel “uurimisorganitesse” kaebus, kes siis kaebust ettekäändeks kasutades asuvad ministreid pealt kuulama ja nende kirjavahetust lugema. Tänaseks on selge, et seda on tehtud nii minu, Järviku kui Kingo suhtes. Aga see meediat ei sega ega opositsiooni ei huvita. See ei ole kellelegi probleem. Süvariiki ei eksisteeri!

Selle tõttu ei kavatse ma hakata nende libanarratiivi rohkem kommenteerima, kui ütlen: mingit salajast nurga taga asjaajamist pole olnud. On olnud terve hulk kohtumisi, kus laua taga on olnud väga lai ring inimesi, muu hulgas lisaks minule Taavi Aas, Jüri Luik, Rene Kokk, Kert Kingo, terve rida ametnikke, ettevõtjad ja omavalitsused. Nendel koosolekutel räägitu on ilusti protokollitud. Kas seda ka ei tohi teha, et otsida lahendust probleemidele? Mida siis üks valitsus üldse võib teha? Peenhäälestada?
Ma ei kavatse küll sellega leppida.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/valitsusvastane-oonestustoo-jatkub-martin-helmele-heidetakse-ette-liiga-tihedat-koostood-ettevotjatega/

Read more...

Toetage Objektiivi oma annetusega ja aidake meil hoida tõelist kodanikumeediat!



Seekordse jõulukampaania raames on meie eesmärgiks koguda Objektiivi edasikestmiseks ja arenguks vähemalt 40 000 eurot, millega saame katta kui mitte täielikult, siis vähemalt suure osa meie portaali järgmise poole aasta kulutustest. Et Objektiiv võiks edasi areneda ja selle ühiskondlik positsioon Eesti avaliku arvamuse väljal kinnistuks ja kasvaks, siis palun tehke selleks oma võimalikult helde annetus, kutsub üles Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.

Read more...

teisipäev, 3. detsember 2019

Soome valitsus on kiitnud heaks ISIS-e pruutide ja laste koju toomise, ka president on teadlik

Soome valitsus on kiitnud heaks plaani tuua Süüriast al-Holi laagrist koju seal olevad Soome kodanikest ISIS-e pruudid ja nende lapsed. Asjast on teadlikud ka president ja parlamendi väliskomisjon.
Teadaolevalt on välisminister Pekka Haavisto palganud eraldi inimese tegelema Soome kodanike koju toomisega. Sellel plaanil on ühtlasi õiguskantsleri Tuomas Pöysti toetus, vahendab Helsingin Sanomat.

Välisminister Pekka Haavisto ütles asja kommenteerides, et lapsi ilma vanemateta ära tuua ei saa, kuna laagrit valvavad Kurdi võimud ei annaks luba lapsi vanematest lahutada.

Soome valitsus on Kurdi võimudele andnud teada, et kui soomlased laagrist pääsevad, siis antakse neile dokumendid lähimast Euroopa Liidu esindusest. Lähim esindus on Rootsi esindus Erbilis Iraagi Kurdistanis. Soome välisministeerim on saatnud Erbilisse kaks Soome ametnikku al-Holist saabuvate soomlaste vastuvõtmisega tegelema.
Haavisto on varem öelnud, et Soome on andnud Kurdi võimudele teada, et soomlastel on õigus naasta Soome. Soome valitsus pole varem avalikult teada andnud sellest, et soomlaste tagasitoomisega tegeletakse aktiivselt.

 Al-Holi laagris olevate naiste ja laste tagasitoomine on olnud poliitiliselt raske teema, sest Soome kaitsepolitsei peab nii ISIS-e pruute kui lapsi Soomele julgeolekuohuks. Mitmetes teistes riikides on samuti pikalt kaalutud, mida teha Islami Kalifaadis elanud naiste ja lastega.

Kaitsepolitsei andmetel on Soomest läinud Süüria ja Iraagi konfliktipiirkonda vähemalt 80 inimest ja ainult osa neist on liitunud ISIS-ega. ISIS-e piirkonnast on Soome naasnud alates 2014. aastast paarkümmend inimest.
Al-Holi laagris on Islami Kalifaadis elanud soome naisi ja lapsi teadaolevalt 11. Nende hulgas on nii põliseid Soome kodanikke kui sisserändajaid. Koos naistega on laagris üle 30 lapse, kellest mõned on sündinud Süüarias.


Read more...

PUUST JA PUNASEKS: Martin Helme annab ülevaate, mida toob kaasa pensionireform

Riigikogus läbis esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.

Avaldame rahandusminister Martin Helme Riigikogule tehtud ülevaate: 

“Antud reformi peamine eesmärk on muuta kohustuslik teine sammas inimeste jaoks vabatahtlikuks ning sellega kaasnevalt anda teise samba kogujatele rohkem otsustusvabadust oma raha investeerimisel. Ma usun, et reform toob endaga muu hulgas kaasa ka inimeste suurema teadlikkuse ja vastutuse oma rahaasjade korraldamisel ning motiveerib ka pensioniteenuse pakkujaid tõsisemalt pingutama hea teenuse osutamise nimel.
Selles reformis on väga palju detaile ja küllaltki tehnilisi detaile, aga eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused koondaksin nelja järgnevasse punkti.

Esiteks, inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teise sambasse või mitte. See otsustusõigus tekib nii nendele, kes muudatuste jõustumisel on juba teise sambaga liitunud, kui ka nendele, kes ei ole veel liitunud.
Teiseks, pensionifondides raha kogumise kõrval saab hakata raha koguma ja investeerima ka pensioni investeerimiskonto kaudu, see on täiesti uus asi.
Kolmandaks, inimestel tekib õigus võtta teise sambasse kogutud raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal.
Neljandaks, pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Nagu öeldud, muutuvad teise sambaga liitumine ja ka sambast lahkumine vabatahtlikuks. Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk mitte liituda.

Aktiivsust peaksid näitama üles aga kõik need inimesed, kes soovivad oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. Nii saavad inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada liitumisavaldus. Selliseid inimesi on Eestis potentsiaalselt umbes 100 000.
Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta. Inimene, kes ei soovi teises sambas raha koguda, võib oma sissemaksed lihtsalt lõpetada ja jätta kogutud raha sambasse alles, ta võib aga lahkuda ka nii, et võtab oma kogutud raha fondist välja. Silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka teise samba sissemaksete tegemise.

Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud, ükskõik kas rahaga või ilma, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda.
Teise samba sissemakseid saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel korral. Kui inimene on korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne aasta möödumisel kogumisega uuesti alustanud, on tal üks kord veel võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga tekib, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teises sambas raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda, siis pärast seda enam sambasse tagasi tulla ei saa.

Avaldusi sambast lahkumiseks saab esitada kogu aeg. Avalduse esitamise tähtajad on samad, mis pensionifondi osakute vahetamisel, ehk siis novembri lõpp, märtsi lõpp ja juuli lõpp. Sissemaksete tegemine lõpeb vastavalt sellele, millal avaldus esitati, kas siis jaanuaris, mais või septembris.
Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada. Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse see välja ühe osamaksena. Kui summa on suurem, siis ülejäänud osa laekub ühe või kahe järgmise osamaksena, väljamakseid tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaks 20%.

Nagu viitasin, siis eelnõu pakub pensionifondide kõrvale võimalust juhtida oma teise samba investeeringuid ise. Selleks luuakse spetsiaalne n-ö teise samba sees olev pensioni investeerimiskonto. See on sarnane tavalisele investeerimiskontole, aga arvestab teise samba reegleid. Pensioni investeerimiskontole saab laekuda üksnes teise samba raha, võimalik on omada investeeringuid korraga nii pensionifondis kui investeerimiskontosüsteemis. Võimalik on kanda fondi kogutud raha kontole ja vastupidi. Investeerimiskonto kaudu kogutud raha kasutusele võtmisel kohalduvad samad teise samba reeglid nagu ka fondide puhul.
Kui inimene jõuab pensioniikka, saab ta ise otsustada, kuidas raha kasutada, kas võtta kogu raha korraga välja või eluaegse või tähtajalise pensionina. Teise samba pensionile saab jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Inimesed, kes on juba pensionil, saavad vaikimisi oma teise samba pensionit edasi. Kui pensionil olev inimene ei soovi enam pensionit selliselt saada, on ka temal võimalik soovi korral oma raha korraga välja võtta. Seda nii juhul, kui pensionit saadakse fondist, kui ka juhul, kui seda maksab kindlustusselts.

Eelnõu näeb ette mehhanismid, kuidas tagada tänastele teise samba pensionäridele sujuv kohanemine uute võimalustega. Selleks, et motiveerida teise samba raha kasutust jätkuvalt eelkõige pensionina, näeb eelnõu ette maksusoodustused, kui raha võetakse kasutusele pensionieas. Nii ei tule eluaegse ja oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni puhul tulumaksu üldse maksta ning ülejäänud väljamaksete puhul on maksumäär 10%. Eelnõu lubab teisest sambast pensionile jääda ka puuduva töövõimega inimestel, sõltumata nende vanusest. Puuduva töövõimega inimesele tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga samuti.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba suvel 2020. Reformi rakendamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi detailid on siin saalis lõplikult kokku lepitud.

Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile juurde paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski silmas pikajaalise pensionikogumise eesmärke.
Ja enne kui ma teie küsimustele vastan, siis ma loeksin teile ette ka mõned numbrid, et meil oleks taustsüsteem paremini mõistetav, milline see meie pensionipilt praegu on. Teise pensionisambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, potentsiaalseid uusi liitunuid on kuni 100 000. Need on inimesed, kes ei ole liitunud, kuid on veel tööeas. Teise samba fondide maht praegusel ajal on 4,6 miljardit eurot. Keskmiselt on teise sambasse kogutud natuke üle 6000 euro, aga mediaan on 4500. Umbes 63% teise sambaga liitunutest teeb aktiivseid sissemakseid teise sambasse. 2019. aasta riigieelarves on riigipoolsed 4% sotsiaalmaksu kanded teise sambasse 316 miljonit eurot. Ennustame, et aastaks 2023 suurenevad need 400 miljoni piirini. Samba fondide keskmine nominaaltootlus on 3,8% ja reaaltootlus 0,8%. Keskmine valitsemistasu on ca 0,74% ja see tasapisi langeb. Oodatav protsent järgmisel aastal on 0,62 ja veel neli aastat tagasi oli see 1,4%. Käesoleval aastal on siis fondi valitsemistasude peale kulunud ligi 40 miljonit eurot. 2018. aasta lõpu seisuga on teisest sambast väljamakseid saanud kokku 32 500 inimest, õigus väljamakseid saada oli 41 000 inimesel ehk siis 22% ei ole veel soovinud oma väljamaksetega alustada. See tähendab, eelkõige on tegemist töötavate pensionäridega, kes veel ei ole soovinud teise pensionisamba väljamakseid alustada.

Ajavahemikus 2009–2018 on teisest sambast välja makstud kokku 63 miljonit eurot, sellest pensionilepingute alusel 16 miljonit, fondipensionina 35 miljonit ja ühekordsete väljamaksetena 12 miljonit. Ühekordsed on siis väljamaksed, mis on nii väikesed, et neid ei õnnestu pika aja peale ära jagada. Keskmine pensionilepingu väljamakse on 60 eurot ja fondipensioni väljamakse 50 eurot. Pensionilepinguid, ehk need on siis need, mis on kindlustusseltsidega sõlmitud, on kokku umbes 8000, nende lepingute kohustuste suurus on umbes 90 miljonit. Aastas makstakse pensioneid välja niimoodi 5 miljoni euro eest. Võrdluseks: Sotsiaalkindlustusamet maksab aastas vanaduspensione välja umbes 1,8 miljardi euro suuruses summas.
Reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on siis tulumaksu suurenemine ja käibemaksu suurenemine. Reformiga kaasnevad maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad siis hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata umbes miljoniks euroks aastas.

Mõned numbrid ka kolmanda samba kohta. Kolmandas sambas kogub vabatahtlikult raha, kolmas sammas on tehtud 100 000 inimesel, aga reaalseid sissemakseid 2018. aastal tegi pisut üle 60 000 inimese, keskmine sissemakse on 3% isiku tulust. 2018. aastal tegi kolmandasse sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat kokku 2000 töötaja eest, kogusummas 2,5 miljonit eurot. Kolmanda samba fondide maht 2018. aasta lõpul on 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingu reservide kogumaht 234 miljonit eurot. Paneme siia kõrvale siis teise samba, kus on 4600 miljonit eurot. Tavalist investeerimiskontot, mis ei ole siis sama asi kui pensioni investeerimiskonto, kasutab vahelduva eduga 4000–5000 inimest, väärtpaberikontot omab Eestis umbes 30 000 inimest.”
Stenogrammi kogumispensioni seaduseelnõu arutelust Riigikogus saab lugeda SIIT!

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/puust-ja-punaseks-martin-helme-annab-ulevaate-mida-toob-kaasa-pensionireform/

Read more...

Peapiiskop Viilma kohtus Moskvas patriarh Kirilliga

EELK peapiiskop Urmas Viilma kohtus reedel Moskvas Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirilliga. Kohtumisel osalesid ka piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Vabariigi suursaadik Margus Laidre.

"Kohtumine patriarh Kirilliga kulges soojas õhkkonnas ja oli mõlemalt poolt oodatud," lausus peapiiskop Urmas Viilma kohtumise järel. "Patriarh Kirill tunnustas kohtumisel luterliku kiriku tegevust ajaloos ning tänas ühiste väärtuste hoidmise eest. Mõlemad kirikud annavad omalt poolt kõik, et usuvabadus ja kristlikud põhiväärtused oleksid ühiskonnas arvestatud."

Urmas Viilma sõnul oli tal hea meel kuulda, et patriarh Kirill hoiatas sekularismi kui uue ideoloogia pealetungi eest. See on tendents, mida peapiiskop Viilma on märganud ka Eestis. "Kui sekularismist saab usuline maailmavaade, on riigi usuline neutraalsus ohus," märkis Viilma.
EELK peapiiskop kordas juba varem Eesti riigi poolt esitatud küllakutset Eestisse, mille patriarh ka rõõmuga vastu võttis.

Patriarh Kirill külastas Eestit viimati 2013. aastal ja kohtus toona ka EELK peapiiskop Andres Põderiga.
Pikemalt võib peapiiskop Viilma ja patriarh Kirilli kohtumise kohta lugeda EELK kodulehelt.
Moskva patriarhaadi video kohtumiselt.
Fotol: peapiiskop Urmas Viilma (autor: Illimar Toomet)

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/1118-peapiiskop-viilma-kohtus-moskvas-patriarh-kirilliga 
_____________
Lisaks võite lugeda veel SIIT.

 

Read more...

esmaspäev, 2. detsember 2019

Pildid

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP