RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 17. november 2019

Huvitavat pühapäeaks: Enne kui jooksed, tasub alati mõelda, kelle järel, milleks ja kas ikka.

Soovin jagada vaid mõnda paljudest kogetud olukordadest isiklikus elus, mil olen elanud väljaspool kodumaad - Austrias, Saksmaal ja Inglismaal. Need mälestusekillud olgu lihtsalt mõtiskluseks, mida me täna oma "südame-profiilipiltidega" laiemas pildis saavutada soovime.
Näiteks on tänaseks saanud idüllilisest Salzburgi linnakesest Rumeenia "kerjusmafioosode" pesapaik. Turvaline ja esteetiline linnapilt on ärakasutavate kerjuslaste ja nende vanemate ja vanavanematega "reostatud" ja see mõjutab hetkel juba ka turistide külastatavust. Isegi Mozarti kuulikesed ei aita enam. Miks? Sest oldi liiga liberaalsed.
Saksamaal Essenis olid juba 2002. aastal linnasüdamest vaid kolme trammipeatuse kaugusel minu kui hea saksa keele oskusega inimese jaoks poodidel võõrkeelsed sildid, niiet ma vaid vaateakende kaudu aimata võisin, mida seal müüakse, võib-olla... Keskusesse sõites olin trammis oma kasutütrega nii kaugele kui silm ulatus ainuke mitte kaetud peaga naisterahvas ja meile saadeti imelikke pilke vaikiva sõnumiga "nii ei sobi". Ühel ootamatul õhtul tulid mu tollase sakslasasest elukaaslase juurde umbes kella kümneses metroovagunis neli tõmmut verd meest - vagun oli tühi ja ka hädapidur liiga kaugel -, müksasid teda provokatiivselt ja mõnitasid sõnadega "Hei, sina, sealihaõgija!". Kaaslasel ei jäänud muud üle, kui koos meestega mitte oma õiges peatuses väljuda, sest metroojaam oli inimtühi... Mida peab tundma inimene, kui teda koheldakse omaenda riigis sedasi?
2004.a Münchenis elades kogutakse meiegi maja elanikelt paanilises palves allkirju, et maja taga asuvast Saksa-Türgi kultuurikeskusest ei saaks islami mošeed (Saksa-Türgi oli formaalne silt, loomulikult ei käinud seal ühtegi sakslast ja saksa kultuuriruumiga sideme loomise asemel kasutati keskust juba tookord palvelana). Sama aasta suure neljapäeva hommikul, mis on teatavasti katoliiklikus ruumis üks tähtsamaid kirikuaasta pühasid, kuuleme oma magamistuppa, kuidas muezzin hüüab palvele. Kultuurikeskuse hoovi ja seintele on provokatiivselt paigaldatud hiigelvõimsad kõlarid. Müncheni politseilt ja linnavalitsuselt on saadud vastavad kooskõlastused. Sakslased sulgevad oma akende luuke...
Kuidas selline asi juhtuda sai? Sest Saksamaa on kannatanud mõneti ülekohtuselt II maailmasõja taaga all ja ei miskit muud, kui kunagi, palju aastaid tagasi oldi lihtsalt liiga liberaalsed.
2003. aastal Austria kaunis-kaitstud mägikülas elades, umbes 50 km Salzburgist lõunapool, saabuvad ühel ilusal suvepäeval külla õigeusklikud juudid, seavad end laagrisse sisse ja nõuavad iseenesestmõistetavalt, et tänasest päevast peale ei tohi nende kogukonnale ükski taluperenaine oma lehmalt piima lüpsta. Aga piima on neil vaja. Seda tehku ainult mees. Ja kui peremees nõus pole, siis lasku rabi isiklikult lehma juurde. Miks? Järjekordne II maailmasõja taak ja "väljavalitud maa" pühadusse tõstmine. Tõeline ajalookomplekside tohuvabohu.
Aga kuidas pidid tundma need põlised mägikülanaised, kes on au ja austusega oma lehmi aastasadu lüpsnud?
2009.a Londoni lähistel Slough´s elades elame Suur Britannia kõige emigrantiderohkemas linnas - teles jookseb lausa ekstra krimisari selle kohta, mis Slough´s toimub. Mitte sellepärast, et vaenu õhutada või kallutada, aga sellepärast, et seal tõesti juhtub. Juhtub sedagi, et meie üürimaja katuse kohal politseikopter tiirutab, sest juhtumisi otsitakse põgenemasaanud kurjategijat, muuhulgas ka meie pisikesest, kõrgete plankudega ümbritsetud aiast. Sellisest, nagu on enamik tüüpilisi inglise aedu. Britid olid sellest linnast üha jõudsamalt ära kolinud, sest nende jaoks ei jätknud enam "ruumi". Mida peab tundma ühe riigi kodanik, kellel ei ole enam omal maal oma ruumi?
2018. aasta oktoobris Kölnis ja Kölni lähistel külas käies kuulen arukatelt ja haritud sõpradelt, et järjest enam on tekkimas linnaosasid, kus sakslased enam elada ei soovi/ei saa, sest kultuursed ja sotsiaalsed arusaamad on lihtsalt leppimatult erinevad. Kohalikud on hakanud isegi väikelinnades uksi lukustama korraks majast väljudes, sest sissemurdmised ja aiavargused on oluliselt sagenenud. Pean silmas meie mõistes külasid, kus oli veel hiljuti normaalne, et aias töötades ei pea ust sneprisse keerama. Muuseas, samuti huvitav fakt: 2016.a Saksamaa kriminaalpolitsei statistika esmapilgul isegi ei näita sellist statistikat. Tundub, et rahvale ainult "tundub". Aga ups!, hiljem selgub, et just sel ajal, kui andmeid erinevatest liidumaadest Kriposse saadeti, olid Nordrhein-Westfaleni elektroonilised torud "mingil seletamatul põhjusel umbes ja andmeid ei saadudki statistikasse edastada"... Aga just selles liidumaas elab lõviosa neli aastat tagasi sissevoolanud migrantidest. Kölni katedraali ümbrus on alates skandaalsest uusaastaööst 2015/1016 paksult relvastatud politsenikke täis. Kuidas sellised asjad toimuda saavad? Sest 2015. aastal oldi liiga liberaalsed.
Läinud aasta septembris Strasbourg´i külastades pidin kõhedusega mööduma laetud automaatrelvadega politsenikest täiesti tavalisel tänaval, sest nende seljataha jäi juudi kultuurikeskus (ja ilmselt ka sünagoog). Sest kardetakse eri uskude relvastatud konflikte, enesetaputerroriste jne.
Välismaal elanuna ja Eestimaa senist turvalisust väga hinnates tahan ma täna küsida, kas kõik profiilipiltide muutjad on kordagi omal nahal kogenud eelnevalt kirjeldatut? Või kas on ikka piisavalt reisitud Euroopa suurriikides, eelkõige Prantsusmaal, Saksamaal, aga ka Rootsis peale 2015. aastat?
Kõigile neile eestlastele, kel on välismaalastest elukaaslased (ka minul on olnud, ja rohkem kui ühel korral) - selleks, et teie elukaaslane oleks perre vastu võetud ja ka ühiskonnas tolereeritud, ei pea ilmtingimata 180 kraadi teises suunas jooksma. Veel vähem lihtsalt kaasa jooksma sellepärast, et teised jooksevad. Üle võlli on alati üle võlli.
Võib-olla rahuneks nüüd natukeseks maha ja laseks asjadel lihtsalt settida - see ju meie esivanemate tarkus, mis on (küll praegusaja Eesti täbarast iibest hoolimata) meid vähemalt seni kenasti vee peal hoidnud.
Enne kui jooksed, tasub alati mõelda, kelle järel, milleks ja kas üldse.

Ursula Zimmermann

Read more...

Vooglaid ja Poolamets: Krossi kuritöö poliitiliste tagamaade uurimata jätmine oli lubamatu



Varro Vooglaid ja riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) arutavad Mary Krossi kaasusesega seonduvaid probleeme, juhtides muu hulgas tähelepanu tõdemusele, et Krossi kuriteo poliitiliste tagamaade väljauurimata jätmine oli absoluutselt lubamatu ning et õiguskaitseorganite poolt talle menetluse oportuniteediga lõpetamise näol kingituse tegemine saadab ühiskonnale väga vale sõnumi.

Read more...

laupäev, 16. november 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Markus Järvi: ALDE aseesimehe sekkumine Eesti siseasjadesse on jultunud matslus



Euroopa Liberaalsete Parteide Ühenduse ehk ALDE aseesimees Annelou van Egmond nõuab tungivas toonis, et Eesti rahvas ei saaks omal maal korraldada rahvahääletust, kas ja kuidas määratleda oma põhiseaduses abielu mõistet. Sellist jultunud matslust viljelev isik tuleks Eestisse sisenemisel viisakalt ent resoluutselt lennuki peale tagasi suunata, toonitab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris. Portaali Objektiiv videoproduktsioon.

Read more...

Saksamaal muutub laste vaktsineerimine kohustuslikuks, vaktsineerimata laste vanemad saavad trahvi

Saksamaal muutub järgmisel aastal laste vaktsineerimine leetrite vastu kohustuslikuks ning vaktsineerimata kooliealiste laste vanematele määratakse trahv kuni 2500 eurot.
Vastav seadus võeti vastu eile. Uus kord jõustub järgmise, 2020. aasta märtsis. Vanemad peavad tõestama, et lapsed on vaktsineeritud, enne kui nad lähevad lasteaeda või kooli, vahendab Daily Mail.

Samuti nõutakse vaktsineerimist, kui lapsed külastavad meditsiiniasutusi, kogukonnakeskusi või laagreid. Saksa terviseminister Jens Spahn nimetas uut seadust „laste kaitseks”.
 Selleks, et vaktsineerimisest oleks kasu, peab ühiskonnas olema vaktsineerituse tase 95 protsenti. Saksamaal on vaktsineeritud 93 protsenti kooli minevatest lastest.

Read more...

reede, 15. november 2019

Laste ajupesu korraldatakse kõige kõrgemalt tasemelt.

Euroopa Parlament võttis täna Brüsselis vastu resolutsiooni, milles kritiseeriti Poolat seksuaalhariduse seaduse eelnõu osas. 471 saadikut hääletas resolutsiooni poolt, 128 oli vastu ja 57 jäi erapooletuks.

EKRi nimel esitatud dokumendi muudatusi Brüsseli täiskogu tänasel hääletusel ei kinnitatud. Parlament tuletas siiski tungivalt meelde, et juurdepääs seksuaalsuse ja reproduktiivsete meetodite valdkonna tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaalharidus, pereplaneerimine, rasestumisvastased meetodid ja "turvaline ja seaduslik abort", on seksuaalsusele ja seksuaalsele suhtumisele positiivse ja austava lähenemisviisi loomisel hädavajalik. suhted.

471 saadikut toetasid resolutsiooni ühisettepanekut viie poliitilise fraktsiooni nimel. Mõned EPP fraktsiooni saadikud, sealhulgas PO saadikud, on sellele alla kirjutanud. 128 saadikut hääletas vastu.

Euroopa Parlament rõhutas täna muu hulgas tervise- ja seksuaalhariduse olulisust, eriti LGBT-tütarlaste ja noorte jaoks, millel on ebaõiglastel soolistel normidel eriline mõju - nende arvates parlamendisaadikute poolt -. Parlamendiliikmed toetasid sätet, mille kohaselt seksuaaltervis on üksikisikute, paaride ja perede üldise tervise ja heaolu põhialus, aidates nende arvates kaasa kogukondade ja riikide sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning tervise, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise kättesaadavusele. on inimõigus.

EKR-i muudatus, mille eesmärk oli juhtida EP tähelepanu , et Poolas ei ole praegu kavas kehtestada seksuaalharidusteenuseid keelavaid või karistavaid seadusi ning et WDJ-tunnid on läbi viidud 21 aastat ja hõlmavad muu hulgas ka inimese seksuaalsust - see lükati tagasi. EP ei kiitnud heaks ka asjaolu, et mõnes liikmesriigis, sealhulgas Poolas, saavad vanemad vastavalt oma veendumustele ja õigusele pereelule valida, kas nad soovivad saata oma lapse seksuaalharidusklassidesse või mitte.
https://www.radiomaryja.pl/informacje/swiat-informacje/pe-przyjal-rezolucje-krytykujaca-polske-za-projekt-ustawy-dotyczacy-edukacji-seksualnej/

Allikas: Anti Poolamets, Facebook

Read more...

Lahkelid orjade hulgas


 Allkas:Facebook

Read more...

Indrek Teder: relvastatud rahvas on demokraatia garantii

Indrek Teder. Foto: Scapix
Ajalooline kogemus näitab, et demokraatia on levinud relvastatud rahva seas ning rahvalt on relvi ära korjanud diktaatorid ja autoritaarsed võimud, kritiseerib vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Indrek Teder Euroopa Liidu uusi direktiive tsiviilkäibes relvastuse piiramiseks.

Riigikogus on praegu teisel lugemisel relvaseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on viia Eesti seadused vastavusse järjekordse Euroopa Liidu direktiiviga, millega keelatakse tsiviilkasutuses poolautomaatsete püstolite salved, mis mahutavad rohkem kui 20 padrunit ja poolautomaatsete püsside salved, mis mahutavad rohkem kui 10 padrunit. Võrdluseks: Eesti Kaitseväes on kasutusel täisautomaatsed püssid Galil AR, mille salv mahutab 35 padrunit.

Teder tõstatab Eesti Päevalehes ilmunud artiklis küsimuse Euroopa Liidu suuna kohta rangemate keeldude ja piirangute suunas:
„Peab tunnistama, et mul on raske mõista, miks on (Euroopas) võetud kurss ühiskonna abituse suurendamisele. Kas tõesti on lõppeesmärk see, et enesekaitse arsenal peab piirduma „paide ja kallidega” ja kogu vahe on nende intensiivsuses?“
Demokraatia kaheks vundamendiks peab ta sõnavabadust ja vaba rahvast. Rahva teeb vabaks ligipääs tulirelvadele – ajalooline kogemus näitab, et demokraatia on levinud käsikäes relvastatud rahvaga, samas on rahvalt relvad ära korjanud diktaatorid ja autoritaarsed võimud, nende hulgas Nõukogude Liit. Lisaks vähendatakse relvaomamise õigusi piirates Eesti kui piiririigi kaitsevõimet.

Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 54 on kodanikel õigus ja kohustus kaitsta Eesti riigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, muude võimaluste puudumisel omaalgatusliku (relvastatud) vastupanu kaudu. Seda ei saa teostada küll iga üksikisik lähtuvalt oma subjektiivsest ettekujutusest, ent põhiseaduslikku korda ei saa selliselt tagada, kui rahvas pole kohaselt relvastatud.

Teder kutsub üles iseseisvat kaitsevõimet säilitama ka tsiviilelanike seas: „Meie eesmärk ei pea olema abitus ja alandlikkus. Hoidkem oma relvaseadust ja koos sellega võimalust kaitsta kogu ühiskonda.“

Toimetas Oto Tuul

Allikas: https://objektiiv.ee/indrek-teder-relvastatud-rahvas-on-demokraatia-garantii/

Read more...

neljapäev, 14. november 2019

Andres Raidi vestlussaade "Serviti", 13.11.2019. Külas on sotsioloog Ülo Vooglaid.



„Serviti“ on uus saade, milles teleajakirjanik Andres Raid vestleb ühiskonna valupunktidest inimestega, kellel on, mida öelda. Eesmärk on jagada siili kombel Kalevipojale põõsastikust soovitusi: „Serviti, serviti, kallis Kalevite poega!" Aga kui vaja, virutatakse saates Kalevipoja kombel serviti, nii et sortsid kordamööda kukuvad. Esimese saate külaline on sotsioloog Ülo Vooglaid.

Read more...

USKUMATU: Soomes müüdi 270-ruutmeetrine pangakontor maha 50 sendiga

Väikses Kiikka keskuses Tampere ligidal müüdi maha endine pangakontor ja seda kõigest 50 sendi eest. Algul küsiti kontori eest hinnaks 1 euro, aga ka sellega ei leidunud ostjat.
Kiikka ujulaga samas hoones asuv pangakontor oli müügis alates 2018. aasta algusest. Tehing toimus paar kuud tagasi, vahendab Iltalehti.

Ostjaks oli eraisik, kes pole kohalik ja kelle nime ei avalikustata. Müüjaks oli Huittisten Säästöpankki, mille kontor seal enne sulgemist asus. Kokku on pinda 270 ruutmeetrit.
 Algul müüdi ruume 1 euroga, aga siis langetati hinda 50 sendi peale. Nõudlus olekas olnud ilmselt suurem, aga ostjaid peletasid kõrged maksud. Sinna ruumidesse tuleb teha midagi tasuvat. Pank tegi ruumides remondi 2010. aastal.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP