RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 21. veebruar 2019

Rootsi TV: Swedbankis kahtlustatakse Danskega seotud suurt rahapesu

Rootsi Swedbankis on kahlustuse kohaselt toimunud miljarditesse eurodesse ulatuv rahapesu aastatel 2007-2015, vahendab SVT.
Rootsi televisiooni saade Uppdrag Granskning (tõlkes: ülesande lahendamine) kajastas, et Swedbanki ja Danske Banki Balti osakondade vahel on liikunud vähemalt 5,8 miljardit dollarit ehk 5,1 miljardit eurot.

Kahtlusalusest rahast 26 miljonit dollarit ehk 23 miljonit eurot on seotud maksupettusega, mille avastas raamatupidaja Sergei Magnitski.
Kahtlusalused tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ja 50 kliendi hulgas on nii peidetud omanikke, varifirmasid kui selliseid ettevõtteid, millel tegelikkuses tegevus puudub.
Käesoleva nädala alguses teatas pangajärelvalve, et lõpetab rahapesu kahtlustega Danske Banki filiaali tegevuse Eestis. Danskele anti lahkumiseks aega 8 kuud. Danske teatas selle peale, et lõpetab tegevuse kõikides Baltimaades ja Venemaal.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/02/rootsi-tv-swedbankis-kahtlustatakse-danskega-seotud-suurt-rahapesu/
_______________
Swedbanki aktsia on praegu vabalanguses ja jätkab langust, sellest rääkis täna "Vikerraadio".
M.I.

Read more...

Kaitseministeeriumi ametnik: Eesti valmistub sõjaks

Eesti kaitseinvesteeringute iseloom näitab riigi valmistumist sõjaks, tunnistas täna kaitseministeeriumi kõrge ametnik.

„Kõige olulisemana, mis ma nüüd ütlen – see on küll poliitiliselt natukene ebakorrektne -, aga reaalselt kaitseinvesteeringutega ja kaitseväe ülesehitamisega me täna sisuliselt valmistume sõjaks,” ütles kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm majandusjulgeoleku konverentsil „Eesti 100Pluss Visioon”. Salm lisas, see ei ole vaid õpikute järgi kaitse mängimine või kaitseministeeriumi ja kaitseväe majandamine, vahendab Postimees.

„Reaalselt, see mida me täna ostame, see, mis väljaõpet me täna teeme, on julgeolekuolukorraga seotud valmistumine sõjaks. See ei ole midagi muud,” jätkas Salm. Tema hinnangul on seda tähtsam küsimus, kuidas Eestis igasse kaitsesse investeeritud sendilt võimalikult välja pigistada kaitset – kuidas me saame võimalikult palju kaitsemoona, relvi, võimalikult palju sidevahendeid.

Salm andis hinnangu ka viimasel ajal avalikkuse tähelepanu all olnud relvaostude riigihangetele ja sõnas, et „ei ole ok välja mõelda argumente, mis on pooltõed, täitsa valed või alusteesina õõnestavad Eesti kaitsevõimet ja kaitseväe usaldusväärsust”.

„Näiteks väide, et Eesti kavatseb osta tankitõrjesüsteeme, mis ei ole sõjaajal tõhusad, on 100-protsendiliselt alatu vale. Sama puudutab ka automaate,” sõnas Salm. „Küsimus, mida me täna arutame, on see, kas me ostame täpselt sama hea automaadi 10 miljonit eurot odavamalt või kallimalt. Mina ütlen seda, et 10 miljonit eurot odavamalt!”

Allikas: https://lounaeestlane.ee/kaitseministeeriumi-ametnik-eesti-valmistub-sojaks/

Read more...

Suur vale Delfis: EKRE ei saanud kutset Stockholmi valimisdebatile, vaid hoopis äraütlemise

EKRE saadikuid ei kutsutud teadlikult poliitkorrektsesse Stockholmi. Pilt on illustratiivne.

Tänane Delfi kirjutab valimisdebatist Stockholmi Eesti Majas, viidates, et kutse said kõik erakonnad, kuid see on täielik vale – ilmselt küll mitte Delfi, vaid korraldajate poolne.
EKRE ei saanud mingit kutset ja kui erakonna büroojuht võttis ise debati moderaatori ja peakorraldaja, REL poliitikakomisjoni juhi Evelin Tammega ühendust, soovides samuti omapoolse esindaja saata, vastas too e-kirjas:
“Lp Ülle Vunk! Tänan kirja eest! Kahjuks ei ole meil seekord võimalik rohkem esinejaid debatile kutsuda. Meie saali lavale lihtsalt ei mahu rohkem inimesi. Lisaks on vihakõne, millega teie erakonna inimesed sageli on Eesti avalikkust šokeerinud, Rootsis palju rangemalt seadustega reguleeritud. Ürituse korraldaja ja moderaatorina ei soovi ma sellega riskida. Heade soovidega, Evelin Tamm, debati moderaator ja peakorraldaja, REL poliitikakomisjoni juht”.
Seega jätsid korraldajad teadlikult EKRE kutsumata ja väide, et kutse debatil osalemiseks saadeti kõigile erakondadele, on täielik vale! Ja vähemalt Delfi ülekannet jälgides tundub, et lavale oleks üks EKRE poliitik igati ära mahtunud.

Delfi kirjutab: “Täna toimus Stockholmi Eesti Majas valimisdebatt, kus poliitikud vestlevad muuhulgas globaalsest eestlusest, kaitsepoliitikaalasest koostööst Rootsiga ning vihakõnest.
Debatil osalesid Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Airis Meier (Reformierakond), Mart Luik (Isamaa) ja Valdur Lahtvee (Eestimaa Rohelised). Teemadeks olid globaalne eestlus, topeltkodakondsus, laste emakeeleõpe ja keelepoliitika, kaitsepoliitika suunad ja koostöö Rootsiga, vihakõne ja infosõda ning kliimapoliitika.
Debatti modereerisid Sirle Sööt ja Taave Sööt Vahermägi. Kutse debatil osalemiseks saadeti kõigile erakondadele. Valimisdebati korraldas Rootsi Eestlaste Liit.”

Tõenäoliselt ei tahetud Rootsi Eesti Majas kuulda rahvuskonservatiivide seisukohta ei topeltkodakondsuse, emakeeleõppe, keelepoliitika ega vihakõne osas.
On väga inetu ja samas kurb, et väliseestlaste eest varjatakse tegelikke poliitilisi suundumusi kodumaal ning nad saavad kuulda vaid kartellipoliitikute seisukohti, andes ilmselt ka oma hääled valimistel neile.

Ka Kanadas käinud EKRE Riigikogu saadik Jaak Madison pidi kogema ebaviisakat tõrjumist. Eesti.ca kirjutab: “Torontos Agrikola kiriku koosoleku ruumides pidi 11. veebruaril 2019 kell 13.00 toimuma ametlik tutvustav kohtumine Eesti Vabariigi Riigikogu liikmega. Hetk enne kohtumise algust tuli telefonikône kelleltki hästi tuntud Eesti ühiskonna tegelaselt. Solvava TELEFONIÕIGUSEGA, kompromiteeriva soovitusega paluti Agrikola kiriku esimehel keelata kohtumine, keelata Riigikogu liikmel astumine üle kiriku ukseläve, sealjuures kompromiteerides valeliku laimuga Eesti Vabariigi Riigikogu liiget. Taoline ebaaus anonüümne tegevus ei ole Kanada eestlaste ühiskonnas mitte esmakordne.”
Loe ka: Feministeeriumi aktivist Evelin Tamm lülitab vihakõne-EKRE Rootsi eestlaste jaoks pildist välja

Täpsustus: EKRE kutse 12. veebruaril siiski sai, kuid sel ajal oli juba raske leida inimest, keda kohale saata. Loo kirjutamise hetkel toimetusel seda infot polnud. Kutse hilisem saamine ei väära fakti, et algselt öeldi Evelin Tamme kaudu poliitkorrektsusele tuginedes ära, hiljem aga mõeldi tõenäoliselt Uute Uudiste kriitilise loo tõttu ümber.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/suur-vale-delfis-ekre-ei-saanud-kutset-stockholmi-valimisdebatile-vaid-hoopis-arautlemise/

Read more...

kolmapäev, 20. veebruar 2019

Eesti Käkkikeerajate Liit: 5 asja mida on vaja teada


Read more...

Tühjad lubadused, millega Isamaa valijaid pettis (IRL-i täitmata valimislubaduste põhjalik nimekiri)

Jätkame murtud lubaduste avaldamisega, meenutades, mida on valijatele suure suuga lubanud tollane IRL (praegune Erakond Isamaa) ning aidata inimestel seda arvesse võttes langetada otsus seekordsetel valimistel.

Valitsusse kuuluv Isamaa jagas nelja aasta eest kuhjaga lubadusi, mis praeguseks pole täide läinud või mõnda neist pole isegi võimalik täita.
Näiteks lubas 2015. aastal valitsusse kaasatud Isamaa vähendada Riigikogu liikmete arvu 71-ni, nende pikas nimekirjas oli ka kehtestada kõrgepalgaliste nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksu lae, samuti lubati toetada neljarealiste maanteede väljaehitamist. Kõik need lubadused on täitmata.
Täitmata lubaduste nimekiri jätkub veel pikalt, näiteks on täitmata ka lubadus pensioni aastaindeksi õiglasemaks muutmiseks, tõsta Eesti riikide konkurentsivõime edetabelis teise kümnesse või muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Ei kujuta ette, kuidas ühel erakonnal seda viimast lubadust üldse võimalik täita on.

IRL-i lubadused enne 2015. aasta valimisi

*Seab kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae. Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias. TÄITMATA! Sotsiaalmaksulage ei ole kehtestatud.
*Kaotab tulumaksu kinnipidamise litsentsitasudelt, sest see muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidese. TÄITMATA! Litsentsitasudelt peetakse endiselt kinni tulumaks.
*Riik toetab aktiivselt avalikus sektoris kasutusele võetud nüüdisaegseid teenuseid, eelkõige e-riigis, e-tervises ja teistes lähedastes valdkondades, luues selleks koostöös erasektoriga sobivad struktuurid. SAIS-2 PÕRUS.
*Arendab Eesti ärikeskkonda, lähtudes põhimõttest, et Eesti peab olema atraktiivne paik väikeettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks. Väikeettevõtted, sh start-up ettevõtted, on nii majanduskasvu kui ka uute töökohtade loomise vedurid. Väikeettevõtted on paindlikud ning laiapõhjaline väikeettevõtlus on majanduskriisidest vähem mõjutatav ja kiiremini kohanev kui majandus, milles domineerivad üksikud suuremad ettevõtted. TÄITMATA! Väikeettevõtlust ei ole kuidagi soositud, neil on endiselt raske alustada ja eriti tootval väikeettevõtjal on keeruline ning kulukas igasuguseid seadusi täita. Valitsus on kaasa läinud suurfirmade lobitööga.
*Toetab neljarealiste maanteede väljaehitamist. TÄITMATA!
*Ehitab sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi Ida-Virumaale. TÄITMATA!
*Riigi ressursside haldamine peab läbimõeldult panustama Eesti majanduse väärtusloomesse. Selleks tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside (sh maavarad, mets) majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.         TÄITMATA! Mets ja maavarad on keskkonnaministeeriumi haldusalas.
*Toob e-residentide ja e-teenuste abil Eestisse uusi ettevõtteid ja töökohti. Riik peab kiiresti alustama Eesti e-teenustel ja ID-kaardil tugineva majandusruumi aktiivset pakkumist teiste riikide ettevõtjatele. Nii saame müüa Eestit kui tänapäevast ja mugavat ettevõtluskeskkonda ning siduda Eestiga inimesi, kes võivad tulevikus tuua Eestisse uusi ettevõtteid ja paremaid töökohti. TÄITMATA! E-residendi programm lendas vastu taevast, teiste riikide ettevõtjatel ei ole võimalik Eesti pankades kontosidki avada.
*Kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestab rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet. TÄITMATA!
*Taastab vanemapensioni. TÄITMATA!
*Et asendushooldusel olevatel lastel oleks võimalik ellu astuda, kahekordistab elluastumistoetust. TÄITMATA!
*Viib ellu Eesti ühendamise plaani, et areneks kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Viie aastaga tuleb investeerida veel 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks. Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Kose-Mäo teelõigul ning seejärel kogu ulatuses. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Tallinnast Pärnuni ja seejärel kogu ulatuses. TÄITMATA!
*Tuleb uuendada raudtee infrastruktuuri rahastamismudelit ning leida võimalus Haapsalu raudtee taastamiseks.  TÄITMATA! Haapsalu raudtee taastamiseks ei ole võimalusi leitud.
*Peab tarvilikuks veeldatud maagaasi terminali rajamist Eestisse. TÄITMATA! LNG terminali ei ole Eestisse ehitatud.
*Vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peab oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik. TÄITMATA! Sellist võrgustikku ei ole loodud – kõik usaldustelefonid on erinevate MTÜ-de loodud ja hallata.
*Vähendab Riigikogu liikmete arvu 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja ametnikkonna võimekust. TÄITMATA!
Taustaks meenutagem, et IRLi esimees ja tollane peaministeer Mart Laar lubas kiiret haldusreformi juba 1999. aastal, kuid sellega ei saadud viieteistkümne aasta jooksul ikkagi hakkama.
„Haldusreformi kõige laiemaks eesmärgiks on pöörata riik näoga rahva poole ning viia meie soovid meie reaalsete võimalustega kooskõlla,“ rääkis Laar. Praegu teame, et need sõnad on jäänudki ainult sõnadeks.

Allikas: https://uueduudised.ee/valimised-2019/tuhjad-lubadused-millega-isamaa-valijaid-pettis-irl-i-taitmata-valimislubaduste-pohjalik-nimekiri/

Read more...

Libauudiste vabrik Postimees paneb täiega: eksliige Kaljuste toodi EKRE-sse tagasi

Maria Kaljuste on endine, mitte praegune EKRE liige.

Ennast ajakirjanduse lipulaevaks pidav Postimees ei hooli ammugi enam tõest, kui on vaja kedagi tõrvata – nii tehti peaaegu kahe aasta eest EKRE-st välja arvatud Maria Kaljuste väljaande poolt taas erakonna liikmeks.

Naljakas on see nii Postimehe sõsarakese Elu24 kui ka Kaljuste enda poolt, sest kogu kõmuloos pole üks aru saanud ega teine selgitanud, et 2017. aasta märtsis arvati Maria Kaljuste EKRE-st välja.
Nii pani Elu24 juba pealkirjas: “Maria Kaljuste kaitseb Katrin Lusti: nüüd äkki on neid halvustav küsitleja leitud. Kaljustel jätkub kriitikat ka Mart Helme pihta!”
Edasi aga jätkus jutt samal moel: “Kuue erakonna juhid andsid tänases pöördumises teada, et nad boikoteerivad Kanal2 valimisdebatti saate meelelahutusliku sisu pärast. Boikoteerimine aga ei istu hästi EKRE liikmele Maria Kaljustele, kes kritiseerib erakondade juhtide otsust seda teha. Kuigi allakirjutanute hulka kuulub ka Kaljuste enda erakonna esimees Mart Helme, siis poliitik enda kriitikaga juba tagasi ei hoidnud.

EKRE pressiesindaja juhtis Postimehe tähelepanu tehtud veale, mispeale tehti loos muudatused täpsustusega “Parandatud kell 20.30.”
Kui guugeldada “maria kaljuste ekre”, siis tuleb esimese loona aastatetagune Delfi lugu Maria Kaljuste väljaarvamisest seoses erakonna maine kahjustamise ja heade tavade rikkumisega. Kas Postimehes on tõesti raske teha väike taustauuring või on EKRE-viha nii suur, et ei malda põrutamisega oodata?

Kogu selle jutu mõte on selles, et Postimeest ei maksa enam vähimalgi määral tõsiselt võtta – kui EKRE tõrvamisel lastakse sisse sellised põhimõttelised vead, et kritiseerivat eksliiget peetakse tegevliikmeks (hurraa, sisevastuolud EKRE-s!), siis mis objektiivsust võiks oodata teistes teemakäsitlustes?

Elu24 kirjutas ju ka mullu 28. novembril loo “Pahameeletorm Facebookis: ärinaine Karoli Hindriks süüdistab ameeriklanna ründamises fašiste”, vahendades nii libauudist: “Eile ründasid Tallinnas Stroomi rannas ettevõtja Karoli Hindriksi ameeriklannast sõpra kaks Eesti meest, kes loopisid naist kividega ja käskisid välismaalasel koju minna.” Jutt käib justkui tõestijuhtunud sündmusest, mis tegelikult osutus väljamõeldiseks – aga Postimees aitas kaasa alusetule vihaõhutusele.
Niisiis – kas Eestis on üldse veel sõltumatut meediat või ongi kõik Postimehe moodi libauudiste vahendajad, kes ei viitsi isegi korra Googles ära käia?

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/libauudiste-vabrik-postimees-paneb-taiega-eksliige-kaljuste-toodi-ekre-sse-tagasi/

Read more...

teisipäev, 19. veebruar 2019

MATTI ILVES: ANTIFA, MIS SEE ON?

Antifa tekkis USA-s peale teist maailmasõda. Algul olid need mitmesugused antifašistlikud rühmad ilma kindla juhtimiseta. Nüüd on Anifa arenenud edasi ja sinna kuuluvad vasakpoolsed, anarhistid ning kommunistid (nüüd juba ka euroliberaalid), kes on nüüd osaliselt ühinenud. Nad kutsuvad üles vägivallale ja seda ainult mitte fašismi, rassismi, vaid ka "paremäärmusliku" ideoloogia vastu. Liikumisse kaasatud aktivistid kipuvad olema ka anti-kapitalistid.

Näiteks "Objektiiv" avaldas alles hiljuti artikli: "Antifa väljastas AfD liidrite tapmise manuaali". Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhtivate poliitikute tapmise üleskutsed olid koos üksikasjalike instruktsioonidega kuidas seda teha.
Midagi edasi aga ei juhtu, kus on Antifa aktivistide vahistamised ja kohtuprotsesside algatamised? Kõik paistab olema poliitiliselt korrektne!
Antifa soovitab edaspidi valimisi mitte korraldada ja leppida inimestel nende poolt kehtestatud režiimiga!

Kindlasti olete tähele pannud, et ka meil Eestis levivad juba Antifa põhimõtted ja seda kuni tapmisähvardustni välja. Ega meie siin ei tohi ja maha jääda ELi "poliitilisest kultuurist".

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” veebruarinumber


„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                          
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                 
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee


TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.


Artikkel "Rahvusliku Teataja" veebruarinumbrist


Gulagi endine poliitvang Kalju Mätik arvab...


Kalju Mätik (13. 01. 2019): Käisin eelmiste parlamendivalimiste ajal Lätis vaatlejana. Seal otsustab valija, mitte „poliitbüroo”, kes saab valituks. Valimisliidud olid lubatud. Valija sai kõik kolmteist nimekirja, ühe pani ümbrikusse. Valija võis mõne kandidaadi nime ette plussi panna või mõne nime maha tõmmata. Esmalt loeti sedelid kokku, plussid juurde ja mahatõmbamised maha. Parteiline eelistus läks ainult siis arvesse, kui kaks kandidaati olid lõpuks saanud täpselt ühepalju hääli. Osa inimesi oli kabiinis üle viie minuti, ilmselt mõeldes, kellele pluss panna ja kelle nimi maha tõmmata.
 
Tükk aega enne valimisi avaldati ühes väljaandes kõigi nimekirjade programmid, mille maksimaalne maht oli ette antud, ja üksikasjalised andmed kõigi kandidaatide kohta, nii et valimised ei olnud mitte sellised „põrssa kotis ostmised” nagu meil.
Kautsjon oli 1400 eurot nimekirja kohta, nii et kui oli esitatud sada kandidaati, siis tuli igaühel maksta 14 eurot, meil aga igal kandidaadil 500 eurot, mis on meie suhtelist vaesust arvestades liiga palju.
Kui inimene, kes osutus valituks, ei läinud ilma mõjuva põhjuseta sellele ametikohale, kuhu ta oli valitud, siis talle antud hääled läksid prügikasti, nii et mingeid peibutusparte ei olnud.
Keskerakond räägib õiglasest riigist kõigile. Kui mõni inimene mõnest Balti riigist sundkorras 

Venemaale saadetakse, siis annab ta asja kohtusse ja nõuab, et teda tagasi lastaks ja talle makstaks kompensatsiooni. Näiteks Lätis saadeti välja vene erusõjaväelase Slivenko naine ja tütar. Nad elasid umbes viis aastat Venemaal vabade inimestena, andsid asja kohtusse ja nõudsid, et neid lastaks Lätisse tagasi ja neile makstaks 400 000 eurot valuraha. Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et Läti peab nad tagasi laskma ja maksma kummalegi 10 000 eurot neile tekitatud mittemateriaalse kahju (non-pecuniarydamage) eest. Endised poliitvangid saavad sellega võrreldes sandikopikaid ja meie valitsev ladvik ei julge Venemaalt nõudagi

Kalju Mätik

Read more...

Kas valimistulemusi hakatakse võltsima? EKRE-vaenulikkust arvestades kohe kindlasti!

Valimispäev Helsingis Eesti saatkonna juures.

Riigikogu valimiste päev Soomes Helsingis jättis kogu selle korraldusest viltuse mulje, mis aga lubab juba mingeid järeldusi teha.
Pealtnägijad kirjeldavad umbes saja meetri pikkust järjekorda Eesti saatkonna juures, mis püsis kuni hääletusaja lõpuni, ja paljud Soome eestlased kirjutavad sellest, kuidas nad loobusid ajapuudusel seal seismast.
Ilmselgelt ei oodatud saatkonnas inimeste nii aktiivset osavõttu just selles mõttes, et oodati pigem inimeste e-hääletamist, mitte valimiskastide juurde tulekut. Traditsioonilisel moel kabiinis hääletajatest aga võib suur osa olla EKRE toetajad, kes e-valimisi ei usalda – seega valimisprotsessi osaline umbejooksmine saatkonnas on just rahvuskonservatiivide kahjuks.

Siit tekib kohe küsimus, et miks paljud seda infotehnoloogilist võimalust omaks võtta ei taha. Esiteks – keegi pole suutnud piisavalt tõestada, et e-valimised on turvalised ja seda eriti olukorras, kus mujal maailmas neid erilise vaimustusega üle pole võetud; peale selle kumiseb kogu peavoolumeedia hoiatustest, et vene häkkerid mõjutavad Lääne valimisprotsesse. Eesti e-valimiste väidetav turvalisus ja Vene sekkumise oht aga on teineteisele risti vastukäivad.

Teine, veelgi olulisem moment on selles, et e-valimised tõid Reformierakonna valitsemise aegu kõige paremaid tulemusi just võimulolijatele. Kogu valimisprotsess alates tulemuste salvestamisest mälupulgale ja selle viimiseni valimiskomisjoni kätte kuni nende andmete kiire hävitamiseni jätab mulje, et kogu protsessi saab keegi kusagilt mõjutada, samas puudub avalik kontroll selle üle, kas valimistulemuste kokkuvõtmine ja edastamine ikka on turvalised. Rääkimata manipulatsioonide võimalustest vanadekodudes või elukutseliste mittevalijate “hääletamise” korraldamisest.

Kas valimistulemusi võidakse võltsida? EKRE-l pole selles osas mitte mingeid illusioone – jah, võidakse, ja kindlasti seda ka tehakse. Esiteks näitab seda kogu valimiskampaania selge EKRE-vastasus, kus kogu kartellimaastik on koondunud rahvuskonservatiivide vastu, kelle võimulepääsu ei taheta mingil tingimustel. Nende tulemust püütakse igal võimalusel veidigi väiksemaks kujundada, alates uuringutega mängimisest ja lõpetades kandidaatide alusetu laimamisega.

Teiseks aga on kogu valimiste korraldussüsteem suuremal või vähemal määral võimuerakondade mõjutada ja vähimagi kahtluseta kasutavad nad ära igat võimalust, seda kasvõi EKRE-vaenulike inimeste kaudu. Kui näiteks Karoli Hindriksi sugune inimene, kes oli ühe provokatsiooni vahendaja, satuks valimissüsteemis olulise ametniku rolli, siis võib sajaprotsendiliselt kindel olla, et kui ta ise tulemusi EKRE kahjuks võltsima ei hakka, siis pigistab ta kohe kindlasti silma kinni, kui märkab kedagi seda tegemas. EKRE-vastaseid ja võimutruusid ametnikke on ilmselt kogu korraldussüsteem täis.

Eestis on kombeks küsida – kas te siis tõesti oma riiki ei usalda? Siinkohal võib julgelt vastata – jah, ei usalda, ja me arvame, et riigivõim on täiesti võimeline võltsimisi korraldama! Sest kogu see pikk

EKRE-vastaste provokatsioonide jada, mille on heaks kiitnud peaminister ja teised ministrid (või pole nende korraldajaid hukka mõistnud) ning mille on meedia võimendanud, lubab täiesti kindlalt väita – kui nad piltlikult võttes sigatsesid EKRE meeleavaldusel ja Stroomi rannas, siis miks mitte ka valimiskomisjonides?

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/kas-valimistulemusi-hakatakse-voltsima-ekre-vaenulikkust-arvestades-kohe-kindlasti/

Read more...

esmaspäev, 18. veebruar 2019

“Räägime asjast” 17.02.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17022019/
 

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP