RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 21. jaanuar 2020

Tõrvikurongkäik

Allikas: Facebook

Read more...

Ülo Vooglaid: valetamisele tuleb lõpp teha



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Riik on loonud surnud ringi, kust võlglastel ei ole võimalik välja rabeleda

Ettevõtja Evelin Liiva kirjutas oma Facebooki seinale mõned mõtted seoses Delfis ilmunud artikliga “Võlgnike elu muutub kibedamaks: seadusemuudatus lubab nüüd arestida ka osa miinimumpalgast“, milles kohtutäiturite sõnul on Eestis on tekkinud olukord, kus võlgnike kaitse on tugevam, kui sissenõudjate oma. Evelin Liiva leiab aga, et riik peaks tekitama olukorra, et selliseid võlgnevusi ei tekikski. Kas sina oled tema mõtetega nõus või kuidas peaks sinu arvates seda olukorda lahendama?

Tööandjana näen ma, kuidas meil on riigis teadlikult loodud surnud ring.
Ring, kust võlglasel ei ole paljudel juhtudel üldse võimalik välja rabeleda.
Toon lihtsa näite. Kaks noort saavad kokku ja loovad pere. Sünnib järjest kaks last. Võetakse elu alustamiseks laenud ja järelmaksud. Ühel hetkel aga pere laguneb. Näiteks ema jääb kahe lapsega üksi ja isa kaob maailma avarustesse. Ema nimel on üürikorter või mõni järelmaksudest.
Ta kukub hoobilt sügavale auku, kust välja rabeleda suudavad vaid tugevamad.
Jaa, enamus ütleks nüüd, et kes see tegi, ise tegi.Olen nõus, ise tehaksegi kõik otsused, aga minu mõte on hoopis laiem.

Meie riigis on veatult ja halastamatult loodud süsteem, kuidas maksusid korjatakse, kuidas inimesed peavad oma kohustusi täitma ja kohtutäituritele tuleb aina võimu juurde.
Justkui hästi toimiv riik, eks.
Aga ei ole. Hea riik on see, kes hoolitseb oma kodanike eest ka ennetuse korras.
Võlaorjuse ennetamine, narkomaania ennetamine, alkoholismi ennetamine jne jne.
Iga inimene ei peaks saama kõiki laenutooteid nii kergekäeliselt tarbida. Meil peaks olema, nii väike riik, nagu me oleme, ühtne laenuregister.

Ühtsed ranged reeglid laenutoodete saamiseks ja just selleks, et hoida ära massiliselt inimeste vajumist põhjatusse auku, kust välja rabeleda on paljudel võimatu.
Maksmata laenud ja pere toitmine tekitavad tohutu stressi – seda leevendatakse näiteks alkoholiga – edasi tekivad terviseprobleemid – sealt edasi kehv töövõimekus – sealt edasi juba kellel alkoholism, kellel sügav depressioon. Lapsed kasvavad vaesuses ja meeletu stressi keskel, suureks saades ei oskagi nad muudmoodi mõelda, kui nii, et elu ongi üks pidev kannatuste rada.
Ma mõistan, et igaüks vastutab ise oma tegude ja otsuste eest, aga kui meil on väga heal tasemel välja töötatud kõige kogumise süsteemid, siis peaks olema ka ennetussüsteemid.
Kui maksaks õige (võlgadese sattumise) ennetustöötajatele sama palju tasu, kui näiteks kohtutäituritele?

Mis te arvate, kas leiduks motiveeritud tegijaid ja kas meie ühiskond võiks selle läbi oluliselt parema pöörde teha? Meie järeltulevad põlved näeks maailma ehk hoopis helgema nurga alt?

Evelin Liiva, ettevõtja

Allikas: Evelin Liiva Facebook
Foto: Shutterstock

Alliks: https://www.telegram.ee/arvamus/riik-loonud-surnud-ringi-kust-volglastel-ei-ole-voimalik-valja-rabeleda

Read more...

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

“Räägime asjast” 19.01.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-19012020/
 

Read more...

Vaadake tählepanelikult!


Read more...

Eestis elavate Iraani kodanike arv on kümne aastaga kasvanud 76 korda

Eestis elavate Iraani kodanike arv on viimastel aastatel teinud suure hüppe. Kui 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 119 ning 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 195, siis käesoleva aasta alguses 307 Iraani kodanikku. Seega tõusis Eestis elavate Iraani kodanike arv eelneva aastaga võrreldes 2019. aasta alguseks 64 ning 2020. aasta alguseks 57,4 protsenti.
Kümne aastaga on Eestis rahvastikuregistri andmetel elavate Iraani kodanike arv kasvanud 76 ning Nigeeria kodanike arv 71 korda, vahendas BNS.

Eestis elavate Iraani kodanike arv on viimastel aastatel teinud suure hüppe. Kui 2018. 1. jaanuari seisuga elas Eestis 119 ning 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 195, siis käesoleva aasta alguses 307 Iraani kodanikku. Seega tõusis Eestis elavate Iraani kodanike arv eelneva aastaga võrreldes 2019. aasta alguseks 64 ning 2020. aasta alguseks 57,4 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 2010. aasta 1. jaanuari seisuga 4 ning viis aastat hiljem 48 Iraani kodanikku. Seega on kümne aastaga Eestis elavate Iraani kodanike arv kasvanud 76,7 korda.

Praeguseks elab Eestis 713 Nigeeria kodanikku
Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku. Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 600 Nigeeria kodanikku. Seega kasvas rahvastikuregistri andmetel Eestis elavate Nigeeria kodanike arv käesoleval aastal mullusega võrreldes 18,8 protsenti.
2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 435 Nigeeria kodanikku, seega tõusis Eestis elavate Nigeeria kodanike arv 2019 aasta alguseks 38 protsenti.
Aasta 2010. 1. jaanuari seisuga elas  Eestis rahvastikuregistri andmetel kümme ning viis aastat hiljem 108 Nigeeria kodanikku. Seega on kümne aastaga Eestis elevate Nigeeria kodanike arv kasvanud 71,3 korda.

Bangladeshi kodanikke elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguses 189, aasta hiljem 255 ning käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 330. Seega tõusis Eestis rahvastikuregistri andmetel elevate Bangladeshi kodanike arv 2019. aastal eelmise aastaga võrreldes 35 ning 2020. aasta alguseks eelmise aastaga võrreldes 29,4 protsenti.
2010. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 12 ning aasta hiljem 33 Bangladeshi kodanikku. Kümne aastaga on Eestis rahvastikuregistri andmetel elavate Bangladeshi kodanike arv kasvanud 27,5 korda.

Ka Eestis elavate Pakistani kodanike arv on kasvanud
Rahvastikuregistri andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 156, möödunud aastal alguses 240 ning käesoleva aasta alguses 353 Pakistani kodanikku. Seega tõusis 2019. aasta alguseks Eestis elavate Pakistani kodanike arv eelmise aastaga 47,1 ning käesoleva aasta alguseks 54 protsenti.
Kümne aasta eest elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 19 ning 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 57 Pakistani kodanikku. Seega on Eestis elavate Pakistani kodanike arv 18,5 korda.
India kodanikke elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 2018. aasta alguses 532, aasta hiljem 691 ning ning käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 849. Seega tõusis Eestis rahvastikuregistri andmetel elevate India kodanike arv 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 30 ning 2020. aasta alguseks eelnenud aastaga võrreldes 22,9 protsenti.
2010. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 126 ning viis aastat hiljem 282 India kodanikku. Seega on kümne aastaga Eestis rahvastikuregistri andmetel elavate India kodanike arv kasvanud 6,7 korda.

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/eestis-elavate-iraani-kodanike-arv-on-kumne-aastaga-kasvanud-76-korda-n249437

Read more...

pühapäev, 19. jaanuar 2020

Huvitavat pühapäevaks: Riigikaitsesaade "Si Vis Pacem...", Henn Põlluaas ja Anti Poolamets Eesti-Vene piirileppest



Poliitikud Henn Põlluaas ja Anti Poolamets selgitavad, miks peab Eesti loobuma Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisest. Saates arutletakse, miks oleks vale loobuda Tartu rahu järgsest piirist ja kinkida Venemaale põlised Eesti alad. Eesti ei tohi anda Venemaale võimalust legaliseerida Teises maailmasõja aegset annektsiooni, leiavad Põlluaas ja Poolamets.

Read more...

Miks ei saa ühildada föderalistlikku globalismi ja rahvusriiklust?

Peaksime küsima, kus on globalismi ehk kosmopoliitse maailmavaate juured? Kas maailm globaliseerudes ei või säilitada oma rahvusriikide iseseisvuse ja erinevate kultuuride, keelte ja rahvuskehami kestmise? Vastus on momendil EL`u föderaliseeruvas globaliseerumisprotsessis endas ja selles see ei saa jääda kestma! Miks?

Sest käimasolev globaliseerumine teenib poliitilise võimu kehtestamist rahvusriikide üle (piirideta Euroopa). Teiseks: sellises impeeriumit kehtestavas globaliseerumises pole võimalik säilitada demokraatiat (rahvaste enesemääramise õigust), mis läheb paratamatult vastuollu loodava föderaalse maailmavalitsuse keskvõimuga ("Euroopa manifest"), ühise eelarve, armee ja seadusandlusega. See oleks võimalik vaid võrdsetel alustel rahvusriikide majandusühenduse puhul.

Kolmandaks: nn. vana maailma demograafilist vananemist püütakse tasakaalustada kolmandate riikide rahvaste ümberasustamisega (ÜRO kaudu mahitatud asendusmigratsioon), mis seab ohtu rahvusriikide suveräänsuse, kultuuri ja keele kestmise tulevikus. Kõike seda "vürtsitab" vasakliberaalne ideoloogia, mis sõna otseses mõttes ründab Euroopa kristliku kultuuriruumi eetilisi alustugesid, üldist ühiskondlikku moraali, perekonda, sooidentiteeti, sõnavabadust jne.

Kuna maailma geopoliitine võimukese muutus, seoses Brexiti ja Trumpi võimuletulekuga USA`s, siis ei rõhuta enam terrorismiohule, vaid selleks on nüüd oht "populismi" näol ehk sisuliselt nähakse "tonti" nüüd demokraatias ja rahvaste enesemääramise õiguses. Siit tuleneb üsna ehmatav järeldus: Tänapäevase uusvasakpoolse ideoloogia juured saavad alguse Saksa filosoof Karl Marxi ideedest, milledest need on tasahilju edasi "evolutsioneerunud" (Frankfurti koolkond, Herbert Marcuse filosoofia, Sorose fondide tegevus jne.).

Too uusvasakpoolsus tegelebki nn. tõejärgse maailma relatiivseks muutmisega, - ühiskonna lõhestamisega, kui algupärased mõisted defineeritakse ümber ultraliberaalse ideoloogia valguses ja seda loosungis: "võrdsus, sallivus ja õiglus". Asetades selle üldsõnalise paradigma reaalsesse ühiskonna toimimise konteksti, siis saame praktilise tulemina hoopis: vabaduse puudumise (poliitkorrektsus), sallimatuse teisitimõtlemise suhtes (sõnavabaduse piiramine "vihakõneseaduse" abil) ja ebaõigluse ehk ülekohtu (rahvusriikluse vaenamine).

Tänapäeva globaliseerumist ehk võimu koondumist väikesearvulise kuid mõjuvõimsa inimgrupi kätte korraldatakse uusvasakpoolse repressiivtolerantse (vähemuste õigused) propagandistliku agenda abil, mis pole tegelikult midagi muud, kui poliitiline survevahend finantskorporatiivse maailmaeliidi ja nende käsutäitjate käes, kelle soov on valitseda, kontrollida ja suunata tervet maailma, või vähemalt selle poliitiliselt ning majanduslikult toimivat osa.

Seega on ultraliberaalsusel baseeruv föderatiivne globalism ja rahvusriiklus ühildamatud ja nende ühiskonnakorralduste vaheline konflikt möödapääsmatu ning seda pea igal tasandil. See on heitlus inimese sooidentiteedi, südametunnistuse vabaduse, rahvuse, kultuuri ja tulevaste põlvede edasikestmise eest. See on võitlus globalistliku, finantskorporatiivse kartelliga, kelle eesmärkideks on majanduslik kasum, totaalne kontroll (transhumanism) ja absoluutne võim. Sügavamas vaimses plaanis on see võitlus hinge lunastuse ja igavese elu pärast, võitlus valguse ja pimeduse, headuse ja kurjuse, tõe ja vale vahel.

Allikas: Mel Iks, Facebook

Read more...

RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa

Täiendatud 16.01.2019 RMK kommentaariga.
Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm kinnitab, et raie tehti riiklikus registris arvel olevas pesapaigas, kus eelmisel aastal õnnestus kanakullil pojad üles kasvatada. Pesapuu küll säilis, aga raietega hävitati pesast 300 meetri raadiuses asuvast vanast metsast üle poole. Suurtest vanametsaaladest sõltuva liigi jaoks tähendab pesapaigas toimuv ulatuslik lageraie elupaiga kahjustamist.

Kanakulli elupaiga piirid määratakse pesitsemiseks sobiva metsa olemasolu järgi pesa ümbruses. Elupaiga piiride määramisel lähtuvad spetsialistid keskkonnaministri kinnitatud liigikaitse tegevuskavas olevatest kriteeriumidest. Eesmärk on, et kaitstavad isendid ei koliks mujale toidupuuduse, häirimise, pesa liigse avatuse või muu ebasoovitava mõju tõttu. Kahjustatud elupaigast võib kanakullipaar varem või hiljem ära kolida ja uues kohas tuleb ta jälle kaitse alla võtta. Pikas perspektiivis muutuvad aga elupaigad järjest kehvemaks ja liigi seisund halveneb veelgi.
RMK omab vastutustundliku metsamajandaja (FSC) sertifikaati, mille nõuded keelavad hävitada või kahjustada ohustatud ja haruldaste liikide elupaiku. Juba varem on FSC auditite raames tehtud RMK-le ettekirjutusi kanakulli elupaikade raiete pärast. Sellele vaatamata jätkab RMK juhtkond raiete suunamist ka kaitstavate liikide elupaikadesse. Näiteks on lisaks Kurgjale hiljuti lageraiesse määratud Pärnumaal Tammistes asuv kanakulli pesapaik.

"Riigimetsa mittevastutustundlikul ja loodusväärtusi kahjustaval majandamisel ei ole õigustust," sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Ta lisas, et kaitstavate liikide elupaikade raiumine on eriti kahetsusväärne olukorras, kus loodusväärtusi on arvestatavalt inventeeritud vaid kaitsealadel. "Majandusmetsas on teada vähesed ohustatud ja haruldaste liikide elupaigad. Nende säilitamine peab olema riigimetsa majandajale jõukohane,“ lausus Volke.
Kanakull on tugevalt langenud arvukusega, ohustatud ja II kaitsekategooriasse kantud liik, kelle käekäik sõltub suuresti vanadest metsadest. Täpsemat infot kanakulli ja tema kaitsevajadusest leiab kanakulli kaitse tegevuskavast.
Loe lisaks:
RMK kinnitusel on Kurgja metsaraied õigustatud. ERR, 06.01.2020
RMK esitas vastuväited Kurgja piirkonna raie kohta. Pärnu Postimees, 03.01.2020
Audit: RMK on pikka aega ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid. Maaelu, 24.01.2018

Lisainfo:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
Tel 5615 7088
veljo.volke@eoy.ee
RMK avaldas 15.01.2020 vastulause EOÜ pressiteatele "RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa". Loe siit

Allikas: https://www.eoy.ee/ET/rmk-kahjustas-kurgjal-lageraiega-kanakulli-pesametsa/
 

Read more...

laupäev, 18. jaanuar 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP