RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 20. august 2018

Nädalakommentaar: kas gaystapo ihkab kodusõda?



Kui ausate inimeste kannatus homoliikumise räige terrori tõttu katkeb, läheb ideoloogilistel põhjustel tõenäoliselt lahti kodusõda, tõdeb Markus Järvi kommenteerides kristlastest ettevõtjate terroriseerimist USAs ja Euroopas.

Read more...

Uued uudised! UUSVENESTAMINE

Uued uudised! UUSVENESTAMINE, HULLEMAL KOMBEL KUI NL-.s! - SA Innove on teatanud, et nad töötavad koostöös Haridusministeeriumiga välja riiklikku programmi ametlikuks üleminekuks nn kahesuunalisele keelekümblusele Eesti üldhariduskoolides. Esimesed koolid lähevad omal soovil kahepoolsele keelekümblusmudelise juba 2019. aastal, järgmised 2020. aasta septembrist.

Kahepoolne keelekümblus tähendab, et pool ajast toimub õppetöö eesti keeles, pool ajast aga vene keeles, ehk siis teisisõnu – koolidesse viiakse sisse ametlik kakskeelsus. Tuleb välja, et integratsioon ei tähenda enam muukeelsetele eesti keele õpetamist ja nende lõimimist Eesti keele- ja kultuuriruumi, vaid hoopiski eesti laste uusvenestamise programmi käivitamist, mille käigus on meie lapsed sunnitud hakkama omandama haridust vene keeles. Nii hulluks ei läinud olukord isegi sügaval okupatsiooni ja venestamisajal, mil eestikeelsetes koolides antav haridus, kaasa arvatud kõrgharidus, oli puhtalt eestikeelne. -EESTLASED, viimane aeg on teil oma kodus kord majja luua!

Allikas: Miina Hint, Facebook
_____________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Read more...

Eestluse lammutajad kingivad eestlase staatust meenena igale soovijale – president on eeskujuks

“Tahate eestlaseks saada? Milles küsimus?” tundub riigipea ütlevat.

Viimasel ajal on Eestis taas märgata multikultuursust ülistavat ja globalismi propageerivat ideoloogilist pealetungi, mida veab ei keegi muu kui presidendina esinev Kersti Kaljulaid.
Jällegi on käes Eesti taasiseseisvumise tähistamine ja president jutustab jätkuvalt suure suuga sellest, millesse ta ise ei usu, mida ta tegelikkuses põlgab ja mille kadumist ta meelsasti näha sooviks.

Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest. Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane, kirjutab Lõuna Postimees.

Kohe esimene küsimus Kaljulaidile – kas need inimesed, kellele ta heldelt eestlase tiitlit jagab, tahavad ikkagi eestlased olla? Mihhail Stalnuhhin, Artjom Savitski, Viktoria Ladõnskaja ja paljud teised puhtalt eesti keelt rääkivad inimesed – kas nad ikka identifitseerivad ennast eestlastena? Kui nad viitavad seejuures aga oma vene juurtele, siis on nad pigem multikultuursed ehk mitme kultuuri juurde kinnistunud – eestlased on need, kes seavad oma elus esiplaanile eesti keele ja kultuuri!

Presidendil on kohe kange tahtmine igaleühele meenena eestlase staatus kinkida. Kas tal ei tule kunagi pähe, et Eestisse tulnud süürlasel on endal päris vägev kultuuritaust pluss võimas islamimentaliteet – mis peaks ta üldse Kaljulaidi paaniliselt jaotatavat eestlase “aunimetust” tahtma? Eestlased on väike rahvakild siin Läänemere-äärsel maalapil, kes tahavad olla nemad ise – teistel rahvastel on endil niigi tohutu kultuuripagas olemas, elagu nad siis siin meie juures või oma kodumaal. Näiteks Dave Bentonil on suur Ladina-Ameerika kultuuritaust – ta võiks küll eesti keele ära õppida, aga meeldiva artisti teeb temast ikkagi Arubalt kaasa toodud rütmitunnetus, mida enamikul eestlastest pole.

President Kaljulaid on võtnud nõuks eestlust igati lahjendada, kuid selle tema ettevõtmise teeb kurjakuulutavaks see, et ta innustab ka nigeerlast, süürlast, venelast ja hindut oma juuri läbi lõikama. Ükski inimene ei saa olla segu paljudest kultuuridest, nii jäävad kõik need tema sisemaailmas poolikuks, sest ta ei suuda lihtsalt kõike vastu võtta, arendada ja edasi viia. Multikultuursuse propageerijad ei tapa ainult oma kultuuri ja rahvust, vaid ka teiste omi, muutes nende ühe kindla identiteedi segapudruks, millesse inimene lõpuks upub, olles kõigile kultuuridele jäädavalt kadunud.
Eesti Ekspressis aga on sõna antud väidetavale sotsiaalpsühholoogia professorile Wolfgang Wagnerile, kes ütleb rahvusluse kohta järgmist:”Olla uhke selle üle, et sperma- ja munarakk teineteist juhuslikult leidsid, on rumal.” See-eest vaeb ta rassismi täieliku protsessina, laulupidu peab lihtsalt heade heliloojate loomingu esitamise kohaks ja mis eriline – ta kaitseb täiega nii Eesti putinivenelasi kui ka migrantide külvamist üle maailma.

Kirjutan Wagneri kraadi kohta “väidetavalt” teadlikult, sest paljud Lääne ülikoolid on ammugi neomarksistide mõju all, seal õpetataksegi sotsiaalpsühholoogiat marksismist lähtuvalt ja mõistagi pole ajupesu läbinud inimeselt midagi targemat loota. Austria enda ühiskonnas on rahvuslus pärast Austria Rahvapartei võimuletulekut taas aus ja vaid Wagneri ja president Van der Belleni sugused jäänukid ajavad veel sellist loba.

Siinkohal tuleks ära märkida, et Kaljulaidi ja Wagneri jutud ei jookse hästi kokku – viimase arvates pole rahvusi olemas, kuid Kaljulaid oskab seda “olematut” asja edukalt soovijatele kaubaks teha.
Ja mõistagi on pagulaste kaitsepühakuks saanud näitleja Inga Lunge, kel pole näitlejatöö kõrvalt ilmselt aega lugeda isegi peavoolumeedia uudiseid – siis ta teaks, kuidas “õnnetud” migrandid kõrvetasid jõuga üle Hispaania enklaavi Ceuta 6-meetrise tara ronides isetehtud leegiheitjatega piirivalvureid – selline on tegelikkus, mida ta tundub mitteteadvat. Loodetavasti kaotab ta selle tagajärjel samamoodi oma talendi austajaid, nagu Evelin Võigemast, kes teatas, et kapis kolle pole, peale mida järgnes kohe üks Euroopa verisemaid terrorirünnakuid – ka tema etendustel ei käida sageli vaid seepärast, et näitleja on ebameeldiv.

Mina käisin koolis siis, kui marksism-leninism oli veel õppekavades. Minu mäletamist mööda olevat Uljanov öelnud: “Venestunud muulane on hullem suurvene šovinist kui suurvenelane ise!” See ajaloo suurim timukas võitles samuti rahvusluse vastu, kuid selles rahvuslust kritiseerivas lauses on iva sees. “Iga oma rahvust eitav inimene on kõige hullem globalistlik šovinist!” võiks kõlada parafraseeritud väide.

Eestis tuleb lihtsalt ära lõpetada see riiklikul tasemel aetav poliitika: “Kallis neeger (venelane, araablane jne), kas sina tahaksid ka eestlane olla?”

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/eestluse-lammutajad-kingivad-eestlase-staatust-meenena-igale-soovijale-president-on-eeskujuks/

Read more...

pühapäev, 19. august 2018

Huvitavat pühapäevaks: Eesti sakslaste päritolust

Balti saksluse ideoloogia kauaseks traditsiooniks on oma erikoha rõhutamine Baltimaade ajaloos, mis olevat saavutatud tänu siinsete sakslaste kokkuhoiule, eraldumisele muudest rahvastiku kihtidest, oma valitud ülesande - maa valitsemise - tähtsuse õigele äratundmisele, soo puhtusele, sitkusele ja vastu­pidavusele, võitlustes omandatud eesõigustele ja muudele rüü­tellikele omadustele. Alles kõige viimasel ajal [1] hakkab ikka enam kostuma ka siinsete sakslaste endi keskel hääli, mis nõuavad nende seisukohtade revideerimist, mis balti saksluse vanemale põlvele näis ja näib praegugi edasielamise endastmõistetava alusena. Need meelemuutelised hääled, mis leiavad viimastel aegadel balti-saksa noorsoos kodunemist, on suurelt osalt tingi­tud neist põhjalikest ilmavaatelistest muutustest, mis on tabanud saksluse ideoloogiat paari viimase aasta jooksul Saksamaal.

Meid huvitab siin küsimus: kuivõrd põhjendatud on need balti saksluse väited oma soo puhtusest ja äravalitusest, milliste vooruste abil suurel määral istutati meie sakslastele koos üleoleku tundega teistesse rahvakihtidesse ka kindel usk oma mis­sioonist Baltimail viimaste saatuse juhtijatena?
Balti sakslased viivad oma päritolu siin maal 13. sajandi algusesse, kus nende esiisad palverändajate ja rüütlitena tulid Saksamaalt paganate vastu võitlema. Need tulnukad siia polnud suures osas sugugi aadlikud, vaid mitmete kihtide esindajad - mehi talupoegadest kaupmeesteni ja käsitöölisteni leidus nende seas. Hiljem aegade jooksul osa nende järeletulijaid omandas aadli eesõigusi, lugedes end balti vanemate ja aristokraatsemate aadlisugude hulka. Soo määrateldav vanadus, sugupuu, mis osutas sugulust teiste aadlikega ja võimaldas heal juhul ka pärimisõigusi, oli aukartust sisendav, ja juba varakult tekivad sel pinnal võltsingud, mis püüavad näidata teatavat sugukonda võimalikult vanemana ja puhtamana. Sugukonnauurimus on balti sakslaste juures nii kaugemas kui ka lähemas minevikus mängi­nud suurt osa, sellekohased harrastused, mis esilduvad ka teiste maade aadlike juures, omandavad siin ajuti keskse tähtsuse. Aadlilt levis see harrastus linnade kodanikkonda. Kuid juba mainitud tendentslikkuse juures, näidata sugukondi võimalikult vanemana või puhtamana, ei ole need sugupuud alati mõõdu­andvad soo tõelise vanaduse ja päritolu uurimisel.

Nii aadel kui ka linnakodanikkond saab sajandite jooksul värsket verd juurde Saksamaalt, vana „Liivimaa” oli nagu tõota­tud maa mõnusaks äraelamiseks. Uustulnukad rekruteerusid käsitöölistest, kaupmeesteseisusest, aadlikest-väejuhtidest ja -ohvitseridest, talupoegadest ja muust juhuslikust elemendist, nagu sõduritest, vaimulikest, haritlastest teistelt aladelt.

Suur hulk praegu edasielavaist aadlisugudest ei ole vanad, vaid on nobiliteeritud kas Rootsi või Vene ajal. Samuti kaugelt suurem hulk meie linnade puhassaksa kodanikkonnast on pärit siia Rootsi ja Vene ajal (18. s.) sisserännanud käsitöölistest ja kaupmeestest. Säärane on puhassaksa elemendi kujunemine meie sakslaste hulgas.

Kuid suur osatähtsus balti saksluse kujunemisel on ka indigeenseil elementidel, eesti ja läti rahval. Juba dr. Paul Johansen oma uurimuses Taani hinderaamatu kohta väidab, et taaniaegses vasallkonnas, kust põlvnevad balti saksa vanemad sugukonnad, on eesti rahvusest aadli % olnud 4. Teatavasti hävis eesti oma­aegne aadel, kui seda võib nii nimetada, võitluses võõraste sisse­tungijate vastu ja ainult ülalmainitud protsent, mis tegelikult aga oli suurem, pääsis uude aadlisse.

Taani hinderaamatus kuninga vasallidena on märgitud järgmised eestlased: Clemens Esto, kelle järeltulijad olid vasallide perekonnad Like, Güldene ja nähtavasti ka Watzel; Hildaelempae; Asae, kelle järeltulija oli rüütel Johannes de Loyse ja kellel omakord oli 1277. a. poeg eesnimega Yaldis; Uillelemp; Her­man Osilianus, kelle järeltulijad elasid Tallinnas ja Riias koda­nikena. Arvatavasti eestlased olid ka Peeter Tolk, Haenrich fan Anger, Vane, Ropae, Hiltae, Lybrict Polipae. Johansen arvab kuulunud olevat eesti soost aadlile taaniaegses Eestis umbes 2% tervest maavaldusest, kuid see protsent on olnud suurem. Sest peale eelnimetatud aadlike oli eesti päritoluga veel teisi väiksemaid aadlisugukondi, kelle kaitsehärradeks olid von Rosen’id ja von Lode’d. 

Nii olid von Roseni aftervasallideks eesti sugukonnad Andes ja von Torme. Veel 14. sajandil tundsid eesti aadlisugukonnad end eestlastena, ja alles Harju mässu järele 1343. a. suureneb vahe saksapärase ja eestipärase vahel, ühtlasi raskeneb eestlaste pääs aadlike hulka, sest vahepealse aftervasallide seisuse kadumisega kaob eestlastele avaram võimalus jõuda aadliseisusesse. Aftervasallide seas oli kindlasti väga palju eestlasi. Aadlike seas peale nimetatute kohtame eestlasi veel 1274. a. Undelempi poja Johannese näol, kelle läänikiri osutab samu eesõigusi, kui teiste taani ja saksa aadlike omad. Orduvendade hulgas teenisid peale juba mainitud Yaldise ka „frater” Ykemele; aadlikena esinevad 1359. a. paiku Thylo ja Hermannus „dicti-Payske”, kelle sugulasi elas nähtavasti ka Tallin­nas. Saaremaal kohtame alama aadli hulgas palju eestlasi, võib arvata, et suurem osa maal väikestes taludes elavaid aadlikke põlvnes eestlastest, sagedasti eesti endistest vanematest. 13. ja 14. s. kohtame siin eesti aadlikena: Mondewaste de Arole, Jürs’i, Tolse või Töllist’i, Leytzkull’i, Kayssver’i, Koggy jt. sugukondi.

Järgnevail sajandeil andsid eestlased ohvreid aadlile oma rahvaliikmete näol, kes ühe või teise juhuse tõttu sattusid keskkonda, mis võimaldas nende hilisemat aadlistumist. Kiriku-, riigi-, sõjateenistuse, mõisadepidamise ja kaubitsemise alal leiame kinnitusi nähtudes, mis tõendavad ajuti õige kiiret sellekohast protsessi. Nii Jörristi (Jõeristi) sugukonnas olid Thomas ja Jo­han sündinud päristalunike poegadena, lõpetasid aga oma elu juba „von’i” tiitliga Eestimaa rüütelkonna matrikliraamatus, as­tudes abiellumise näol sugulusse ka von Brümmer’i ja von Schreitenfeld’i perekondadega. Eesti soost nähtavasti põlvnevad Maydel’id (Johansen), Wahl’id, Toll’id, Tenner’id, Michelson’id, Aderkasz’id ja mitmed teised, kelle kohta seda esialgu aimatagi ei võiks. Ka von Bock’ide sugukonnas voolab eesti veri. Esilduv nähtus oli ka aadli ja kodanike soost naiste ja neidude abiellu­mine eestlastega, kes olid saksastunud ja jõudnud eemale maa­harimisest, kuid ka talupoegadega on abiellutud. Kuigi vähe, esines siiski juhtumeid, et aadli soost mees nais eesti tüdruku. Suguline läbikäimine oli nii saksa kui ka eesti elemendi vahel asetleidev; siin osalt kasutas aadlik oma eesõigustatud seisu­kohta talupoja ja ta perekonnaliikmete suhtes, kuna aadlineidudel tekkisid sidemed eesti talupoegade, mõisateenijate, valitse­jate ja teistega. Saabumata ei jäänud nendegi sidemete vili.
Me nägime siis, et eestlased on andnud võrdlemisi hilise ajani õige rohkesti oma verd balti aadlisse, kuhu aga segunes sajandite jooksul veel väga palju muid elemente taani, rootsi, soome, vene, prantsuse, šoti, isegi tatari sugukondade näol. Nii võib pidada puhtsaksa päritolu balti saksa aadlis ainult osali­seks ja sinna valgunud teiste rahvuste tõttu balti aadel on tõuliselt koostiselt rahvusvahelisem kui mõnegi teise maa aadel.

Eesti element on samuti esilduv vaimuliku seisuse hulgas. Juba katoliku kiriku valitsuseajal Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärrana tegutsev eestlane Pulck on näide sellest eesti ele­mendi sissetungist, mis leiab ka kinnituse teiste näidete kaudu poolaaegsel Liivimaal ja reformatsiooni järele Eestimaa esimeses luteriusu õpetajate põlves. Koolmeistrite ja köstrite ametite kaudu hakkab juba Rootsi ajal eesti elemendi suurem lähenemine vai­mulikule seisusele, ja juba 18. saj. ning 19. saj. algul annab see element rea õpetajaid (Ignatiuse sugu, Daniel Stamm, O. W. Ma­sing jt.).

Peale sõjateenistuse, mis soodustas eestluse väljapääsu juhtivamatele kohtadele, oli linnade kodanikkond üheks siinse saksluse osaks, kuhu aegade jooksul on segunenud kõige rohkem eestlasi. Juba linnade tekkimisel Eestis ja nende arenemise esimestel aegadel mängis eesti element õige suurt osa. Kui hiljem hakati eestlastele raskusi tegema linnakodanikuks vastuvõtmi­sel, algas siin oma eesti päritolu varjamine, kuna see asjaolu võimaldas ligipääsu ja osavõttu hüvedest, mida pakkus linn. Nii kohtame näiteks Tallinnas varemal ajal suuresse lugupidavusse ja jõukusesse jõudnud eestlasi, nagu Suurpea, Stoppekotte, kes hiljem moondunud juba Grotekopp’iks ja Stoppesack’iks. Nagu nähtub Tallinna kodanikeraamatust 1409-1624. esineb eestlasi linnakodanikena kõige tihedamalt 15. sajandil, hiljem nende nimed on moondunud saksapäraseks.

See nimede muutus algas juba siis, kui eestlaste saksastumise protsess oli veel algastmes, kui maasaksad või „halbdeutsche” asusid käsitöölistena, mõisateenijatena või elanikena maal; eriti kiire oli saksastamisprotsess linnade alevikes, kus elanikkonnad koostusid Eesti alal peamiselt eestlastest. Ainult üksikud koda­nikud on säilitanud eesti nime: Tartus Hans Bull (Pulli Hans), Aleksander Raudial jt. Tavalikult moondati nimi tundmatuseni. Tallinna voorimehest Paul Rebasest saab Paul Voss (Fuchs). - Linnade elus on seega eesti element tegutsenud juhtivalt juba varakult, kuigi enamasti „võõra nimefirma” all. Et oma soo varja­mine oli vajalik, tõendab puhteestlasteks tunnistatud linnakoda­nike ja -elanike õigluseta olukord; Tallinna eesti Oleviste gildi ajalugu on selle üheks tunnistajaks.

Peale eestlaste rekruteerus linnade kodanikkond ka Saksa­maa linnade kodanikest, venelastest, rootslastest, soomlastest, lätlastest ja ajuti teistestki rahvustest (inglastest, hollandlastest, šotlastest jne.). Kõik see muudab ka kodanike päritolu kirevaks.
Kuna suhteliselt kõige suurema protsendi juurdekasvus andis saksa element ja kuna juba alguses saksa mõju Liivi Ordus ja ka taaniaegsel Eestimaal oli suur, jäi ja pidas saksa keel ja vaim vastu sajandeid eeltoodud õpetuste kohaselt. Et eestlased vare­matel aegadel sinna kihistusse jõudes kaotasid oma päritolu, on vaadeldev kui aja nõue, kus edasijõudmiseks oli seda vaja. Hilisemal ajal aga, kui eestlaseks olemine ei takistanud enam isiklikku edu elus, on täiesti taunitav säärane saksastumisnähtus, mis meil tuntud „kadakasaksluse” nime all ja kus häbenedes oma päritolu püütakse sellest vabaneda. Eesti päritolu on väga paljud praegused end sakslasteks pidavad kodanikud linnades (Kentmann, Fink jne.). 

See asjaolu selgub ka sugukonna uuri­mustes, mis ette võetakse meie arhiivides tõutunnistuste välja­andmiseks. Ja siin selgub tunnistusepalujale sagedasti üllata­vaid asjaolusid, nimelt ta põlvneb puhtalt eesti soost, kuigi ar­vab end põliseks sakslaseks ja eesti keelt ei mõista sõnagi. Aga ka paljude praegu end eestlasena tundvate isikute veendumus või arvamus on, et nad põlvnevad mitte eesti soost, vaid rootsi, soome või kas või läti soost. Et sellega paljastatakse oma alaväärtuse kompleksi, ei mõista paljud ise. Kui meil esindub põlvnemisi teistest võõrrahvastest, nagu sakslastest, rootslastest, venelastest, lätlastest jt., siis ei ole see protsent ometi nii suur, kui seda arvatakse. On vabatalupoegi - eestlasi, kes vähemalt ordu ajast peale on asunud ühel ja samal kohal, tundnud end eest­lasena ja hoidnud puhtamana oma tõu, kui palud aadlikud. Kuigi valdav enamik meie rahvast ei saa osutada sellist põlist seotust taluga, ta põlvneb ometi kindlasti eestlastest. On viimne aeg tunda uhkust, et põlvnetakse eeslastest.

„Aga selle vastu peame vaidlema, et keegi võõras oma õue suurendaks - meie kulul,” ütleb Martin Lipp oma „Eesti suguvõsade uurimises” (E. Kirj. 1909). Ja ta lisab: „Ülejooksikud pole auks meile. Nad pole auks ka neile, kes neid vastu võtavad.” Varema aja kohta tuleb asuda ses suhtes erikohale ja tundma õppida eesti elemendi osa sakslaste hulgas ajal, kus polnud suht­lemise määrajaks veel ainult rahvuslikud tegurid. Siis on või­delnud end paljud eestlased sotsiaalsel astmestikul kõrgele, an­des sakslastele värskust uue aktiivse ja elujõulise elemendi näol. Hilisema aja kohta tuleb aga ühineda täiesti Lipu mõtetega. Kuid uurides eesti ja teiste elementide assimileerumist sakslu­sesse Baltimail, tuleb tunnistada, et saksluse osa Eesti mineviku saatuse juhtimisel on väiksem kui arvatud, sest ka eesti element on siin kirjeldatud kujul mõjusalt kaasa löönud.
Koguteosest „Tähiseid. Eestluse aastaraamat”, 1935
[1] Tekst pärineb 1935. aastal ilmunud koguteosest „Tähiseid. Eestluse aastaraamat”

O. L i i v

Read more...

NATO hävitajad võivad peagi saada loa vaenlase pihta tulistada

F-15 hävituslennuk Tallinnas. FOTO: Ilmar Saabas


USA president Donald Trump kirjutas 13. augustil alla riigi järgmise aasta kaitse-eelarvet puudutavale seadusele, kus kutsutakse muu hulgas üles tugevdama Balti õhuruumi kaitset.
Seadusega tehakse USA juhtkonnale ülesandeks uurida võimalust muuta NATO Baltimaade õhuturbemissioon ametlikult õhukaitsemissiooniks. Selline muudatus tähendaks, et Balti riikides baseeruvad NATO hävitajad saaksid konfliktiolukorras automaatselt õiguse lahingülesandeid läbi viia ega peaks vaenlase pihta tulistamiseks eraldi luba taotlema. Muudatuse nimel on kõige aktiivsemat lobitööd teinud Leedu.

Samuti kutsutakse seaduses üles Balti riikide toetamist jätkama. See hõlmab USA vägede kohaloleku jätkumist, USA eriüksuste läbiviidavaid treening- ja toetusmissioone, ühisõppuseid, koostoime võimekust ja kaitsevõime arendamist. Samuti tuleks astuda samme, et NATO-l oleks vajadusel hõlpsam Balti riike ähvardavatele ohtudele kollektiivselt reageerida, märgitakse seaduses.

Read more...

Meile räägitakse, et traditsiooniline perekond on oma aja ära elanud

Meile räägitakse, et traditsiooniline perekond on oma aja ära elanud, et endised väärtused on kaotanud oma väärtuse, et igasugune moraal on oma aja ära elanud, et igaüks võib teha seda, mida tahab, sest maailm on MUUTUNUD, ja inimene arenenud…

Aga maailm ei ole ju muutunud! Päike tõuseb idast, loojub läänes, kevade järel tuleb suvi, sügise järel talv! Inimeste elu on muutunud, mitte maailm!

Tähed säravad öises taevas, kuu kasvab ja kahaneb, lumi sajab ja sulab, inimene kasvatab endale toitu, puud langetavad talveks oma lehed ja kevadel tärkavad uued pungad, taimed õitsevad ja kannavad vilja. Maailm ei ole muutunud! REEGLID on kõik alles! Loodusseadused on alles ja kehtivad! Maakera ju ei tee universumis, mida tahab?

Äkki on inimene lihtsalt oma isekusest ja rumalusest sellest maailmast ohtlikult kaugele eemale triivinud? Kas me jaksame veel kaldale ujuda?

Meile öeldakse, et “ajaga tuleb kaasa minna”. Ja paljud noored võtavad selle ohtliku rumaluse oma elu juhiseks.

Arukam inimene ent hakkab mõtlema: kas ikka tuleb alati kaasa minna? Mida see mulle annab, kui ma sellega kaasa lähen?

Kas inimene tohib oma hinge labastada üksnes selleks, et täieõigusliku liikmena kuuluda mingisse ajutisse üpris isekasse ja agressiivsesse kampa?

Allikas: Malle Pärn, Facebook

Read more...

laupäev, 18. august 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Kas ERR tsenseeris kordusaatest Markus Järvi meediakriitilise sõnavõtu välja?



Markus Järvi tõi arvamusfestivali arutelu “Kas libauudised päästavad ajakirjanduse?” esimeses pooles välja mitmeid konkreetsteid näiteid, et kuidas nn peavoolumeedia toodab libauudised või siis jätab kajastamata mitmeid olulisi sündmusi. Paraku seda osa oma vaatajatele ERR enam korduvaatamises “tehnilistel põhjustel” ei näita. Arvestades, et ERR ei kajasta ka kirjalikus loos seda osa, siis tekib küsimus, kas tehnilised põhjused pole mitte hoopiski ideoloogilised? Uurime, mida arvab Markus Järvi ise sellest. Ühtlasi arutleme selle valguses läänemaailmas üha enam normiks muutuva ideoloogilise tagakiusu üle.

Read more...

Rootsi mosleminaise juhtum: islam lammutab juba ka euroopalikku ärieetikat

Islamikombed tekitavad euroopalikus ruumis ainult paksu pahandust.

Pealesunnitav multikultuursus ei halvenda mitte ainult Euroopa demograafilist olukorda, vaid hävitab ka äriõhustikku, kui kellegi isiklikud solvumised saavad õiguse olla üle ärieetikast.
Rootsis oli taas üks poliitkorrektsusjuhtum, kus mosleminaine polnud nõus tööintervjuul meest kätlema ja jäi tööst ilma. Tööandjale määrati selle eest trahv 40 000 krooni (3827 eurot), kirjutab eestinen.fi.

Rootsi kohus otsustas, et naisel oli usulistel põhjustel õigus keelduda kätlemisest, lähtuvalt Euroopa inimõiguste konventsioonist.
Rootsi mosleminaine Farah Alhajeh tundis end tõrjutuna pärast seda, kui tema palkamisest Uppsala tõlkebüroosse keelduti selle eest, et ta ei andnud tööintervjuu ajal kätt meesterahvale.
Prantsusmaal oli alles hiljuti samasugune juhtum, kuigi pisut teistsuguses kontekstis: naine keeldus pidulikul kodakondsusdokumentide üleandmise tseremoonial andmast kätt meesterahvale ja jäi vastomandatud kodanikustaatusest kohe ka ilma.

Naine ise põhjendas, et tema soovimatus kätelda tulenes tema usulistest tõekspidamistest. Ka tollane sotsialistist peaminister Bernard Cazeneuve oli vastu naisele kodakondsuse andmisele ja märkis, et naise teguviis andis mõista, et teda ei saa pidada Prantsusmaa ühiskonnaga integreerunuks. Sama võib vähimagi kahtluseta öelda ka tolle “uusrootslanna” kohta!
Kahjuks satuvad sellise poliitkorrektsuse tõttu löögi alla just ettevõtted ja asutused, kes peavad ärikohtumisi pidama väga rahvusvahelise seltskonnaga – kuidas viia mosleminaisest firma töötaja näiteks lepingu sõlmimiseks kokku hindust ärimehega, kui nad mõlemad on pärit Indiast, kus nende kahe usurühma suhted on halvad?

Kui usulised tõekspidamised takistavad kedagi tegemast toiminguid, mis on tema uuel ametikohal vajalikud, siis pole vaja kandideeridagi! Ja kui tööandja leiab, et kandidaadi nõudmised võivad ohustada äriõhustikku, peaks tal olema õigus keelduda seletusteta töösoovijat värbamast!
Rootsi mosleminaine ütles, et raha polnud tema jaoks tähtis, vaid see, et talle jäi õigus. Jääb vaid küsida: milliste töökohtade uksed talle pärast sellist kohtuhagi veel avanevad? Või kui ta saabki kohtu abiga töö, siis kaua ta selles õhkkonnas vastu peab?

Multikultuursuse hukutavat mõju saavadki valusalt tunda just äriinimesed: nad ei saa enam lähtuda vaid majandus- ja ärireeglitest, vaid peavad silmas pidama poliitkorrektsust ja vähemuste meeletut enesetähtsustamist.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/rootsi-mosleminaise-juhtum-islam-lammutab-juba-ka-euroopalikku-arieetikat/

Read more...

reede, 17. august 2018

MATTI ILVES: VIHAKÕNE - MIS SEE ON?

Vihakõne on muutunud viimasel ajal eriti aktuaalseks, kuna Fcebook on asunud lausa massiliselt artikleid kustutama vihakõne süüdistusel ja määrama mitmesuguseid karistusi. Põhilised karistused (lisaks artiklite kustutamisele) on Facebook´ile juurdepääsu piiramine erinevateks aegadeks alates 24. tunnist kuni 30. päevani, sellise karistuse sai hiljuti näiteks SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid. Asi lõppeb Facebook´i konto lõpliku kustutamisega. Tean aga, et mitmed sõbrad on avanud uue konto varjunime all, seetõttu on FBi võitlus "vihakõnega" üpris raske.

Minul on vedanud, sest peale artiklite kustutamise olen saanud senini vaid ühe juurdepääsu piirangu 24. tunniks. Seepeale teatasin neile rohkem enda rahustemiseks, et ärge piirake sõnavabadust ja segage vahele inimeste postitustele. Kui lähen gruppi "Vaba Sõna", kus peamiselt blogi sissekandeid avaldan ootab mind ees järgmine teadaanne:
See teadaanne (seda saab vaid korraks kustutada, kohe tuleb tagsi) peab siis mind hoiatama! Aga ega ma sellisest hoiatusest ei hooli, avaldan seal ikka mida tahan.

Eks kõigepealt tuleb pöörduda algallikate poole. Kontrollisin - [EKSS] "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" mõistet "vihakõne" üllatuslikult ei olegi!

"Vikipeedias" on aga vihekõne definitsioon toodud: "Vihakõne ehk vaenu õhutamine on avalik suuline või kirjalik arvamusavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või seksuaalsest sättumusest. Vihakõne võib olla ka eeltoodud põhjustel toimuv viha väljendav verbaalne rünnak üksikisiku vastu, mis on tingitud mitte isiku isikuomadustest, vaid kuulumisest teatud gruppi."
Veel "Vikipeediast": "Nii vihakõne kui ka vihane kõne on puutumuses arvamusvabaduse ja sõnavabadusega. Tihti on keeruline teha vahet, millal algab vihakõne ja lõpeb vihane kõne ning kas juhtum jääb arvamusvabadusega kaitstud piiridesse või ületab selle."

Nii nagu näha on võitlus "vihakõnega" üpris segane ja enamasti muutub see lihtsalt sõnavabaduse piiramiseks. Eriti veel siis, kui vihakõne selgitamisekse, nagu Facebook teeb, kasutatakse roboteid mis on häälestatud mingile sõnale (näiteks neeger) ehk siis fraasile või mõistele.
Kõige hullem on veel see, et FB kasutab pealekaebajaid osariigi veebipolitseist ning asjast huvitatud organisatsioonidest, nagu näiteks riigi poolt rahastatud Eesti LGBT Ühing, MTÜ Eesti Pagulasabi, Femimisteerium jne.

Kartellipoliitikud (eriti sotsid) räägivad pidevalt, et osariik vajab täiustatud või uut vihakõne seadust. See on aga täielikult jama jutt.
Meie karistuseaduses on inimesed nn. vihakõne eest piisavalt kaistud:

§ 151. Vaenu õhutamine

 (1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui
 1) sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg või
 2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või
 3) see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP