RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 15. november 2019

Laste ajupesu korraldatakse kõige kõrgemalt tasemelt.

Euroopa Parlament võttis täna Brüsselis vastu resolutsiooni, milles kritiseeriti Poolat seksuaalhariduse seaduse eelnõu osas. 471 saadikut hääletas resolutsiooni poolt, 128 oli vastu ja 57 jäi erapooletuks.

EKRi nimel esitatud dokumendi muudatusi Brüsseli täiskogu tänasel hääletusel ei kinnitatud. Parlament tuletas siiski tungivalt meelde, et juurdepääs seksuaalsuse ja reproduktiivsete meetodite valdkonna tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaalharidus, pereplaneerimine, rasestumisvastased meetodid ja "turvaline ja seaduslik abort", on seksuaalsusele ja seksuaalsele suhtumisele positiivse ja austava lähenemisviisi loomisel hädavajalik. suhted.

471 saadikut toetasid resolutsiooni ühisettepanekut viie poliitilise fraktsiooni nimel. Mõned EPP fraktsiooni saadikud, sealhulgas PO saadikud, on sellele alla kirjutanud. 128 saadikut hääletas vastu.

Euroopa Parlament rõhutas täna muu hulgas tervise- ja seksuaalhariduse olulisust, eriti LGBT-tütarlaste ja noorte jaoks, millel on ebaõiglastel soolistel normidel eriline mõju - nende arvates parlamendisaadikute poolt -. Parlamendiliikmed toetasid sätet, mille kohaselt seksuaaltervis on üksikisikute, paaride ja perede üldise tervise ja heaolu põhialus, aidates nende arvates kaasa kogukondade ja riikide sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning tervise, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise kättesaadavusele. on inimõigus.

EKR-i muudatus, mille eesmärk oli juhtida EP tähelepanu , et Poolas ei ole praegu kavas kehtestada seksuaalharidusteenuseid keelavaid või karistavaid seadusi ning et WDJ-tunnid on läbi viidud 21 aastat ja hõlmavad muu hulgas ka inimese seksuaalsust - see lükati tagasi. EP ei kiitnud heaks ka asjaolu, et mõnes liikmesriigis, sealhulgas Poolas, saavad vanemad vastavalt oma veendumustele ja õigusele pereelule valida, kas nad soovivad saata oma lapse seksuaalharidusklassidesse või mitte.
https://www.radiomaryja.pl/informacje/swiat-informacje/pe-przyjal-rezolucje-krytykujaca-polske-za-projekt-ustawy-dotyczacy-edukacji-seksualnej/

Allikas: Anti Poolamets, Facebook

Read more...

Lahkelid orjade hulgas


 Allkas:Facebook

Read more...

Indrek Teder: relvastatud rahvas on demokraatia garantii

Indrek Teder. Foto: Scapix
Ajalooline kogemus näitab, et demokraatia on levinud relvastatud rahva seas ning rahvalt on relvi ära korjanud diktaatorid ja autoritaarsed võimud, kritiseerib vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Indrek Teder Euroopa Liidu uusi direktiive tsiviilkäibes relvastuse piiramiseks.

Riigikogus on praegu teisel lugemisel relvaseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on viia Eesti seadused vastavusse järjekordse Euroopa Liidu direktiiviga, millega keelatakse tsiviilkasutuses poolautomaatsete püstolite salved, mis mahutavad rohkem kui 20 padrunit ja poolautomaatsete püsside salved, mis mahutavad rohkem kui 10 padrunit. Võrdluseks: Eesti Kaitseväes on kasutusel täisautomaatsed püssid Galil AR, mille salv mahutab 35 padrunit.

Teder tõstatab Eesti Päevalehes ilmunud artiklis küsimuse Euroopa Liidu suuna kohta rangemate keeldude ja piirangute suunas:
„Peab tunnistama, et mul on raske mõista, miks on (Euroopas) võetud kurss ühiskonna abituse suurendamisele. Kas tõesti on lõppeesmärk see, et enesekaitse arsenal peab piirduma „paide ja kallidega” ja kogu vahe on nende intensiivsuses?“
Demokraatia kaheks vundamendiks peab ta sõnavabadust ja vaba rahvast. Rahva teeb vabaks ligipääs tulirelvadele – ajalooline kogemus näitab, et demokraatia on levinud käsikäes relvastatud rahvaga, samas on rahvalt relvad ära korjanud diktaatorid ja autoritaarsed võimud, nende hulgas Nõukogude Liit. Lisaks vähendatakse relvaomamise õigusi piirates Eesti kui piiririigi kaitsevõimet.

Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 54 on kodanikel õigus ja kohustus kaitsta Eesti riigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, muude võimaluste puudumisel omaalgatusliku (relvastatud) vastupanu kaudu. Seda ei saa teostada küll iga üksikisik lähtuvalt oma subjektiivsest ettekujutusest, ent põhiseaduslikku korda ei saa selliselt tagada, kui rahvas pole kohaselt relvastatud.

Teder kutsub üles iseseisvat kaitsevõimet säilitama ka tsiviilelanike seas: „Meie eesmärk ei pea olema abitus ja alandlikkus. Hoidkem oma relvaseadust ja koos sellega võimalust kaitsta kogu ühiskonda.“

Toimetas Oto Tuul

Allikas: https://objektiiv.ee/indrek-teder-relvastatud-rahvas-on-demokraatia-garantii/

Read more...

neljapäev, 14. november 2019

Andres Raidi vestlussaade "Serviti", 13.11.2019. Külas on sotsioloog Ülo Vooglaid.



„Serviti“ on uus saade, milles teleajakirjanik Andres Raid vestleb ühiskonna valupunktidest inimestega, kellel on, mida öelda. Eesmärk on jagada siili kombel Kalevipojale põõsastikust soovitusi: „Serviti, serviti, kallis Kalevite poega!" Aga kui vaja, virutatakse saates Kalevipoja kombel serviti, nii et sortsid kordamööda kukuvad. Esimese saate külaline on sotsioloog Ülo Vooglaid.

Read more...

USKUMATU: Soomes müüdi 270-ruutmeetrine pangakontor maha 50 sendiga

Väikses Kiikka keskuses Tampere ligidal müüdi maha endine pangakontor ja seda kõigest 50 sendi eest. Algul küsiti kontori eest hinnaks 1 euro, aga ka sellega ei leidunud ostjat.
Kiikka ujulaga samas hoones asuv pangakontor oli müügis alates 2018. aasta algusest. Tehing toimus paar kuud tagasi, vahendab Iltalehti.

Ostjaks oli eraisik, kes pole kohalik ja kelle nime ei avalikustata. Müüjaks oli Huittisten Säästöpankki, mille kontor seal enne sulgemist asus. Kokku on pinda 270 ruutmeetrit.
 Algul müüdi ruume 1 euroga, aga siis langetati hinda 50 sendi peale. Nõudlus olekas olnud ilmselt suurem, aga ostjaid peletasid kõrged maksud. Sinna ruumidesse tuleb teha midagi tasuvat. Pank tegi ruumides remondi 2010. aastal.

Read more...

Kas närvid kaotanud Kaja Kallasel on targem kõrvale astuda?

Reformierakonna esimehel Kaja Kallasel tõusis puna näkku, kui ta eile õhtul ERR-ile intervjuud andes esitas peaminister Jüri Ratase aadressil tõsiseid süüdistusi.
Laigud polnud Kallase palgeilt veel kadunud ka täna lõunaks, kui teema jätkus Riigikogu infotunnis ning rahvasaadik esitas vastava küsimuse otse peaministrile.

Kaja Kallas väitis, et ta pole riigireetmisest rääkinud, ta soovis stenogrammist lausa vastava tsitaadi eemaldamist.
Ratas vastas veel kord, et peab Kallase väiteid rünnakuteks Eesti riigi, peaministri institutsiooni ja iseenda suunal. “Ma loen täna ajakirjandusest, et olete pannud püsti konstruktsiooni, et kui Järvik lahkub, siis te vabandate. Aga mille eest te vabandate, kui väidate, et pole seda väitnud?” ütles Ratas.
Nõnda on sõnade loopimine, milles opositsioon nii väga rahvuskonservatiive süüdistab, läinud Reformierakonna poliitikutel endal kontrolli alt välja ning hoogu sattude4s saavad nad ise bumerangiga vastu pead.
Kaja Kallas, kes oma kehva suhtlemisoskuse ja halva suhtumisega poliitilistesse rivaalidesse , on ise tekitanud endale haletsusväärse olukorra, kes valimised justkui võites ei suutnud valitsust kokku panna.

Nüüd üritab ta kõik teha selleks, et valitsuse tööd takistada, Eesti poliitilist elu pingestada ja ühiskonda polariseerida.
Asjaliku poliitilise debati asemel on aga emotsioonid üle keenud ning peaministri aadressil saadetud süüdistus on lühikese aja jooksul juba teine mõtlematus.
Mäletatavasti lausus ta septembris järgmised read: „Laar on olnud alati valetaja, aga tundub, et vanaduses läheb asi aina hullemaks.”

Sellega sülitas Reformierakonna esimees näkku kõikidele, kelle meelest Eesti edu taga on suuresti 1990ndatel aastatel Mart Laari juhtimisel tehtud reformid.
Tahtmata anda Reformierakonnale head nõu, oleks neil tagumine aeg oma esimees välja vahetada. Aga küllap on nad ka ise juba sellest aru saanud. Sest Kaja Kallas on närvid kaotanud, annab talle keegi halba nõu või on ta suisa radikaliseerumas. Tema senine käitumine kõneleb küll kõigest muust kui püüdlemisest paljuräägitud ühiskonna sidususes poole.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/kas-narvid-kaotanud-kaja-kallasel-on-targem-korvale-astuda/

Read more...

kolmapäev, 13. november 2019

Markus Järvi: Pakosta "homoabielu" blokeerimiseks on vaja abielu põhiseaduslikku määratlust



Kui kooseluseadust läbi surudes kinnitasid paljud liberaalid, et abielu tähendust ei muudeta, siis nüüd hakkab jutt muutuma ning üha avalikumalt nõutakse juba "homoabielu" seadustamist, nagu seda tegi hiljuti võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris. Portaali Objektiiv videoproduktsioon. Vaata lisaks https://objektiiv.ee.

Read more...

Peeter Helme: ajakirjanikud on alamakstud, pooliku haridusega ja ületöötanud seltskond, keda juhib vasakliberaalne kambavaim

Postimehe peatoimetaja kohalt lahkunud Peeter Helme kirjutab ERR-i kommentaaris ajakirjandusest ja ajakirjanduse vabadusest ning leiab, et probleem algab ajakirjanikest, kes on “tihti alamakstud ja ületöötanud, sageli pooliku haridusega, kergesti väljavahetatav, üldjuhul erilise karjääriperspektiivita seltskond”.
Peeter Helme: “See on kehv kombinatsioon, milles segunevad korraga ülbus ja üleolevus ning hirm ja alaväärsus – sisimas ju tunnetatakse oma ajalikkust-ajutisust ja madalat hinda. Edasi aitab elada eelkõige tugev küünarnukitunne. Et mitte öelda: kambavaim.

Nagu teame juba keskajast, pole see paraku parim vabaduse garant. Toona piirasid kaupmeeste ja käsitööliste ühendused vaba konkurentsi ja ideede levikut, takistades viimaks elu edenemist, olles samas võimsaks kõlakojaks oma eesõiguste ja arusaamade propageerimisel keskaegses linnas.
Seejuures muidugi vältides-välistades kõiki ja kõike, kes võinuks nende positsiooni ohustada. Seda hetkeni, mil tsunftid muutusid ise dinosaurusteks, kelle pühkis enda teelt pead tõstev vaba turu ettevõtlik vaim.”

Helme lisab: “Eesti ajakirjanduse hetkeolukord on jabur, sest tsunftiks pole ju omanikering – selle poolega on meil suht-koht korras, keegi ei takista uusi väljaandeid loomast, mingitest kartellilepetest ei saa rääkidagi. Tsensuur, mõttevahetuse piiramine tuleb toimetustest ning soovides tõeliselt vaba arutelu, ei saagi enam päriselt loota traditsioonilisele ajakirjandusele: seal määrab tooni ajakirjandustsunfti vasakliberaalne sisekokkulepe”.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/peeter-helme-ajakirjanikud-on-alamakstud-pooliku-haridusega-ja-uletootanud-seltskond-keda-juhib-vasakliberaalne-kambavaim/



Read more...

Eesti Pere Sihtkapitali jagatavate toetuste kogumaht on väiksem kui LGBT ühingu aastatoetus

Illustratsioon: Watchara_Mah/Bigstockphoto.com

Käesoleva aasta alguses asutatud Eesti Pere Sihtkapitali poolt jagatavate projektitoetuste kogumaht on oluliselt väiksem kui sotsiaalministeeriumi kaudu Eesti LGBT Ühingule 2019. aastaks antud riiklik toetus.

20. oktoobril lõppes Eesti Pere Sihtkapitali projektikonkursile taotluste esitamise tähtaeg. Nüüd menetleb sihtasutus esitatud taotlusi, mille alusel jagatakse kõigile toetuse saanud projektidele välja kokku 75 000 eurot.
Raha saavad oma projektidele taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused tegevusteks, millega parandatakse lastega perede elukvaliteeti ja turvatunnet. Seejuures ei saa ühekski projektiks küsida toetust rohkem kui 15 000 eurot.
“Taotlusvooru aluseks on Pere Sihtkapitali Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk aidata kaasa lastega perede ning lasterikkuse väärtustamisele läbi seonduvate algatuste läbiviimise ja toetamise,” seisab taotlusvooru juhendis, kus on ühtlasi lisatud, et “laste kasvatamise ning lasterikkuse väärtustamisega näidatakse, et lapsed on Eesti ühiskonda oodatud ning julgustatakse kasvatama suuremat peret.”
 Väljavõte Eesti Pere Sihtkapitali taotluste esitamise juhendist.

Tähelepanuväärselt on Eesti Pere Sihtkapitali poolt kõnealuses taotlusvoorus jagatavate toetuste kogusumma 75 000 eurot oluliselt väiksem kui sotsiaalministeeriumi kaudu ainuüksi Eesti LGBT Ühingule 2019. aastaks eraldatud toetus 96 000 eurot.
 Väljavõte sotsiaalministeeriumi kodulehel esitatud tabelist, mis kajastab nimetatud ministeeriumi kaudu hasartmängumaksu seaduse alusel antud 2019. aasta aastatoetusi.


Kui Eesti Pere Sihtkapitalist pereväärtuste edendamiseks ja lasterikkuse väärtustamiseks mõeldud projektidele ei ole võimalik toetada toetust rohkem kui 15 000 eurot projekti kohta, siis radikaalfeministrlikku portaali Feministeerium haldavale MTÜ-le Oma Tuba anti sarnaselt Eesti LGBT Ühinguga sotsiaalministeeriumi kaudu 2019. aastaks “võrdsete võimaluste projektide” raames toetust 60 000 eurot ja Eesti Inimõiguste Keskusele 92 010 eurot.
Tõsi, samast allikast eraldati sotsiaalministeeriumi kaudu 90 000 eurot “laste ja perede projektideks” ka MTÜle Eesti Lasterikaste Perede Liit.
Eesti Pere Sihtkapital asutati Erakonna Isamaa initsiatiivil selleks, et tõsta senisest enam fookusesse perepoliitika ja rahvastikuküsimused ning tegeleda nii uuringutega kui ka pereväärtuste edendamisega.
Sihtasutuse kodulehelt ei ole võimalik leida infot selle kohta, kui suures mahus jagatakse laiali maksumaksjate raha ja kui suures osas eraisikutest toetajate raha. Küll aga vahendas meedia eelmisel sügisel, et Eesti Pere Sihtkapitali rajamiseks plaaniti eraldada riigieelarvest miljon eurot.

Toimetas Varro Vooglaid

Allikas: https://objektiiv.ee/eesti-pere-sihtkapitali-jagatavate-toetuste-kogumaht-on-vaiksem-kui-lgbt-uhingu-aastatoetus/

Read more...

teisipäev, 12. november 2019

MATTI ILVES: Lõhe Le Peni ja Macroni vahel 2022. aasta presidendivalimiste võistluse osas väheneb

Prantsuse Marine Le Pen on 2022. aasta presidendivalimiste esimeses ja teises voorus jätkuvalt tasavägine võitlus tema ja president Emmanuel Macroni vahel, näitas uus küsitlus.

Ifopi poolt ajakirja Le Journal du Dimanche korraldatud küsitlusest selgus, et Marine Le Pen ja Emmanuel Macron saavad kumbki 27,2–28 protsenti 2022. aasta presidendivalimiste esimese vooru häältest.
Need arvud näitavad Le Penile toetuse märkimisväärset kasvu võrreldes 2017. aasta valimiste esimese vooruga, kus ta kogus 21,3 protsenti häältest, võrreldes 24 protsendiga, mille Macron hõivas.

Juhul, kui Valerie Pécresse peaks kandideerima paremtsentristlike vabariiklaste poolt, haaras Macron 28 protsenti häältest, võrreldes 27 protsendiga, mille ta koguks, kui paremtsentristlikud kandidaadid Xavier Bertrand või Francois Baroin kandideeriksid. Marine Le Pen seevastu püsis 28 protsendi juures sõltumata vabariiklaste üles seatud kandidaadist.
Demokraatliku sotsialistliku partei La France insoumise Jean-Luc Mélenschon tuli kolmandale kohalel 11 protsendiga,  kuid edestades Xavier Bertrandit (10%) või Valérie Pécresse (7%).

Marine Le Pen vähendas ka lõhet enda ja Macroni tulevases teise ringi matšis 2022. aastal.

Küsitlusest selgus, et kui Le Peni ja Macroni vahel peaks toimuma teine voor, võtab Macron 55 protsenti häältest (maist 2), Le Pen kogub 45 protsenti häältest (+2 maist). Seda võrreldes 2017. aasta teise vooruga, kus Macron võitis Le Peni 33,9 protsendi vastu 66,1 protsenti.
Ifopi küsitlus viidi läbi 28. – 30. Oktoobrini, esindatud valimis oli 1503 registreeritud valijat. Küsitluse veamäär jäi vahemikku 1,4–3,1 punkti.

Marine Le Pen´ile tuleks soovida jõudu, et võita globalistide kandidaati Macroni! Ainult nii tulevad värskendavad muudatused.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP