RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 13. detsember 2019

Kas teadsid? Soome uue peaministri kasvatas üles lesbipaar – kaks ema

Soome uue peaministri Sanna Marini kasvatasid üles tema ema ja ema naissoost elukaaslane. Tol ajal oli see veel üsna haruldane ja peres vanemate teemal vaikiti.
1990ndatel ja 2000ndate alguses polnud nn vikerkaarepered Soomes nii levinud kui täna. Lapsena sai Sanna aru, et tema kodustest oludest koolis ja sõprade vanematega ei räägitud, kuigi taust oli teada, vahendab Iltalehti.

 Laps sai aru, et tal oli pere, aga sellest millegipärast eriti ei räägitud. Selline vaikimise kultuur tekitas lapses segadust: neil justkui oli pere, aga samas ei tahtnud keegi seda tunnistada. Seaduse järgi polnud ka vikerkaarepered siis päris õiged pered. Praegu kehtib Soomes võrdõiguslik pereseadus ja vastav emaseadus.

Marin ütles, et talle teeb haiget see, kui öeldakse, et lapsel ei või olla kahte ema või kahte isa. Talle tegid haiget ka väljaütlemised, mis olid seotud Soome uue pereseaduse vastuvõtmisega. See tekitas paljudes peredes ebakindlust. Samuti teevad haiget väljaütlemised, milles peetakse nn vikerkaareperede lapsi teistest kehvemateks. Sellega justkui seatakse kahtluse alla lapse vanemad ja nende armastus lapse vastu. Kõigile lastele on oma pere kõige armsam ja lähedasem. Teised inimesed ei peaks Marini arvates hindama, kas armastus on õige või mitte.
Sanna Marin ise on tavapärases abielus mehega ja peres kasvab laps.

Read more...

President Kaljulaid mõtiskles 10 000 kliimapõgeniku asustamisest Hiiumaale

President Kersti Kaljulaid mängis sel nädalal Tallinnas toimunud inimõiguste konverentsil mõttega, et Hiiumaale võiks asustada 10 000 Tuvalu elanikku. Kui Vaikses ookeanis asuv saareriik kliimamuutuse tõttu soolase veega üle ujutatakse, vajavad selle elanikud uut kodu.

"Hiiumaa elanikkond väheneb, seal on vaid 10 000 elanikku, varem oli 30 000. Kas me ei peaks hakkama mõtlema üleilmselt, millised on lahendused? Tuvalu 26 ruutkilomeetrit, Hiiumaa pea 1000 ruutkilomeetrit – nii et nad võiksid kõik Tuvalu elanikud vastu võtta, poleks probleemi. Hiiumaa elanikkond kahekordistuks ja nad peaksid seega Tuvalu inimesi hea meelega vastu võtma," vahendab EPL presidendi sõnu.

Kaljulaid lisas, et kindlasti pole see realistlik, sest Tuvalu elanikud ei tahaks ümber asuda külma kliimasse, ent niisuguste lahenduste peale on aeg maailmas mõelda.

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/1130-president-kaljulaid-motiskles-10-000-kliimapogeniku-asustamisest-hiiumaalePresident%20Kaljulaid%20m%C3%B5tiskles%2010%20000%20kliimap%C3%B5geniku%20asustamisest%20Hiiumaale

Read more...

Anti Poolamets: Marko Mihkelson muretseb

Marko Mihkelson muretseb Eesti hariduse tuleviku pärast, sest soomlased ei saa siia kolmanda maailma diplomipesukontorit teha. 500 korterit on juba ühe Soome firma poolt üles ostetud. Ei tea, kas neile jäävad nüüd rahad peale tulemata?

Marko Mihkelson
See  on kahjuks vaid üks näide paljudest, kuidas praegune Jüri Ratase  valitsus eneselegi aru andmata ehitab kõrget müüri ümber Eesti. Mitmed  Soome kolleegid on seoses Haaga-Helia ametikõrgkooli Tallinna filiaalile  tegutsemisloast keeldumisega minult nõutult küsinud, kuhu Eesti ikkagi  teel on. Alles uhkustas minister Mailis Reps PISA testi tulemuste üle,  kuid samas keelab oma otsusega kõrghariduse taseme ja konkurentsi kasvu.   Mis haridusriik me ikkagi oleme, kui piirame teadmiste sissevoolu?  Eriti veel siis, kui meie põhiharidusejärgne kvaliteet pole niigi  kõikjal kiita. Ma väga loodan, et Tartu Ülikooli juhtkonnas käivad  arutelud uue arengukava üle ei lõpe rahvusvahelisustamise peatamisega,  nagu väidetavalt näeb ette üks pakutud stsenaariumidest.

Allikas: Fecebook

Read more...

neljapäev, 12. detsember 2019

Veiko Vihuri ja Varro Vooglaid: inimõiguste aastaaruanne on naeruväärselt kallutatud



Riiklikult rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuse poolt produtseeritud aruanne "Inimõigused Eestis 2020" on naeruväärselt kallutatud dokument, millest peegeldub kõnekalt, kuidas vasakliberaalsed ringkonnad on kaaperdanud inimõiguste retoorika ning kuidas nad kasutavad seda oma ideoloogiliste ja poliitiliste ambitsioonide teostamise vahendina.

Read more...

Soomes on praegu halvasti

Allikas: Facebook

Read more...

Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal ja maailma tipus

Täna selgunud PISA testide tulemuste kohaselt on Eesti kõikides uuritud valdkondades – matemaatika, lugemine ja loodusteadused – Euroopas esmakordselt esikohal ning maailma tipus. Maailmas on Eesti õpilased matemaatikas kaheksandal, lugemises viiendal ja loodusteadustes neljandal kohal.

„Nende suurepäraste tulemust eest täname eelkõige meie õpilasi ja õpetajaid, kelle igapäevane väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,“ ütles minister Mailis Reps täna pressikonverentsil.

Loe, kuidas meil täpselt läks eesti keeles http://bit.ly/2qZlVPB, vene keeles http://bit.ly/35YOmvL või inglise keeles http://bit.ly/2rSYLKs

Allikas: Facebook

Read more...

kolmapäev, 11. detsember 2019

EKSKLUSIIVINTERVJUU Põlissoomlaste parlamendiliige Jani Mäkelä: meilgi on ametnike vastutöötamise ilmingud olemas

Põlissoomlaste esindaja Soome parlamendis Jani Mäkelä.
Uutele Uudistele nõustus Soome iseseisuvuspäeval intervjuu andma põhjanaabrite juures üha populaarsust võitva põlissoomlaste parlamendiliige Jani Kalevi Kristian Mäkelä (43).
Jani Mäkelä on valitud Soome parlamenti kahel korral: 2015 ja 2019. aastal. Viimatistel valimistel kogus ta 7145 häält. Mäkelä peamised poliitilised teemad on massiimmigratsioon ja Euroopa Liit. Teda tuntakse ka ühe aktiivsema parlamendiliikmena sotsiaalmeedias. Mäkelä on abielus, tema peres kasvab kolm last. Ta on Evangeelse Luterliku Kiriku liige.

Jani Mäkelä, tänavu 29. novembri Iltalehtis ilmus artikkel[R1] , milles Vesa Vares ja Matti Putkonen analüüsisid põlissoomlaste kõrge toetuse võimalikke põhjuseid? Toome need siin ka esile: 1. Väljakutsuja tõuseb 2. Selge valik 3. Taustauurimused 4. Konkreetsed sõnumid 5. Usaldus on taastatud 6. Halla-Aho karisma 7. Ettevõtjad ja töötegijad 8. Noored valijad 9. Soome ennekõike 10. Teiste komistamine. Kas olete nõus Varese ja Putkoneniga? Kas need on parteil teadlikud valikud ja kui kaua saab parteide toetus jätkuvalt tõusta?
Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus nende põhjustega. Tahaksin siinkohal aga rõhutada, et erakonnal on pikaajaline kogemus ja omab selget poliitikat. Lisaks suurepärasele esimehele on meil veel 38 suurepärast parlamendiliiget ja sadu volikogu liikmeid. Oleme loonud hea baasi meie liikmetele, et nad saaksid esineda massimeedias, kaasa arvatud üleriigilises televisioonis ja raadios. Soomes tõuseb parteide toetus harva üle 25%, aga minu arvates on meie partei tõusmine jätkuvalt võimalik.

Enamik inimesi EKRE-st ja paljud teised eestlased on kindlad, et põlissoomlased teevad järgmise valitsuse ja viivad Soome tagasi õigele teele, kuigi on selge, et poliitikat mõjutavad lõppeks ikkagi see, milline on koalitsiooni koosseis. Milline saaks olema põlissoomlaste juhitud valitsuse sisserändepoliitika? Eesti liberaalid ja vasakäärmuslased väidavad, et Soomes elavad eestlased peavad põlissoomlasi toetades olema ettevaatlikud, sest kui nad tulevad võimule, saadetakse kõik eestlased riigist välja või võetakse kasutusele bürokraatlik viisasüsteem.
See on täielik jama ja ma võin kinnitada seda, et põlissoomlaste võimalik võimuletulek ei hakka mõjutama eestlaste olukorda Soomes. Soome ja Eesti on vennasrahvad ja Euroopa Liidu liikmed, seega ei saa meie riikide vahel olla viisarežiimi, rääkimata väljasaatmistest.
Põlisssoomlased soovivad sisserände kontrolli tugevdamist eeskätt seoses humanitaarimmigratsiooniga, mis on suunatud Soome Lähis-Idast ja Aafrikast.
Soovime, et elamisload oleksid ajutised ja Soomes oleks kohaldatud Põhjamaade tasemel range kodakondsus- ja elamislubade poliitika. Näiteks oleme huviga jälginud Taani seadusmuudatusi, mis on sisserännet karmistanud. Soovime vältida seda, et Soome oleks teiste lähimaadega võrreldes atraktiivsem sihtkoht.

6. märtsil kirjutas Pauli Vahtera Iltalehtis[R2] , et sisseränne maksab Soomele 3,2 miljardit eurot aastas, mis on uskumatult suur summa. Kas see on teie arvates seda väärt ja mida saavad põlissoomlased opositsioonis olles teha, et need summad ei tõuseks?
Praegune Soome valitsus keeldub selgitamast ja kinnitamast sisserände kogumaksumust. Lihtne on öelda, et vastuvõtukeskustesse läheb ainult teatud summa (palju vähem kui 3,2 miljardit eurot), kuid see pole kogu tõde. Sisserändajad, kes on saanud elamisloa ja sotsiaalkindlustuse, kannavad samuti kulusid. On palju neid, kes on kodakondsuse omandanud aastate eest, kuid elavad endiselt sotsiaalkindlustuse toel.
Soomes on kõrged sotsiaalkindlustuse- ja eluasemekulud, eriti kõrged on need pealinna piirkonnas. Usun, et arvutus võib olla õige. Opositsioonis on meie eesmärk mõjutada nende kulude vähendamist, avaldades survet valitsusele ja esitades oma alternatiivse riigieelarve, esitades pidevaid arupärimisi ja küsimusi, nii kirjalikult kui ka parlamendi  infotundides.

Me teame, et konservatiivsed parteid teevad koostööd Põhjamaade tasandil. Kuidas see koostöö sujub ja mis on selles valdkonnas kõige olulisemad edusammud?
Koostööd tehakse Euroopa Parlamendi tasandil ja koostöö toimub ka  Euroopa Liidus riikide parlamentide vahel. Lähinaabrite (Eesti, Rootsi jt) vennalike erakondade vahelised kohtumised toimuvad erinevatel tasanditel.

Milline on teie hinnangul sõnavabaduse olukord Soomes ja millises suunas see on minemas?
Olen väga mures konservatiivse sõnavabaduse pärast Soomes. Prokuratuur on viimasel ajal hakanud väga agressiivselt uurima rahvuslaste artikleid ja kõnesid ning isegi silmapaistvaid poliitikuid on uuritud ja hukka mõistetud täiesti väikeste asjade pärast. Ma kahtlustan, et see on katse vaigistada ja hirmutada, tekitades nõnda enesetsensuuri.
Põlissoomlased on tõepoolest esitanud seaduse muutmise seaduse rahvusliku rühma kaitseks. Meie ettepaneku kohaselt oleks kuritegu vaid ähvardamine või kuritööle õhutamine, mitte teabe või arvamuse avaldamine.

Kindlasti olete kuulnud väljendit “süvariik”. Milline on põlissoomlaste vaatenurk ja suhtumine sellesse?
Soomes ei kasutata seda terminit avalikus arutelus kuigi sageli, meilgi aga riigimasina vastutöötamise ilmingud on olemas. Soomes on esmapilgul vaadates avatud ja demokraatlik ühiskond, aga me ei saa olla heausksed, et erinevad “hea sõbra” võrgustikud ja nende varjatud tegevus ei eksisteeri.
Ametnikel ja õigusorganitel on palju võimu seaduste ettevalmistamisel, kõrgemad ametnikud ei vahetu valitsuse vahetumisel. Pikaajaliselt võimulolnud parteid on nimetanud mõjusatele ametikohtadele endale lähedased inimesed.
Kui põlissoomlased olid valitsuses, oli sageli tunne, et riigiteenistused ei tahtnud teha seda, mis on meile oluline.

Olete tõusev täht Soome poliitilises taevas. Tõenäoliselt peate ühel päeval vastu võtma ministri töö. Milliseid ülesandeid eelistaksite?
Tänan komplimendi eest, meil on palju häid poliitikuid ja annan endast parima, et esindada valijate tahet. Soomeski esitab ministrikandidaadid erakonna juhtkond. Kui põlissoomlased lähevad valitsusse, küll siis erakonna esimees teab, kuidas minuni jõuda ja ma usaldan tema otsust. Eelmisel perioodil töötasin teede- ja sideministri komisjonis, käimasoleval perioodil suures komisjonis (EL komisjon), need on asjad, mis oleksid minu tuumpädevused.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/eksklusiivintervjuu-polissoomlaste-parlamendiliige-jani-makela-meilgi-on-ametnike-vastutootamise-ilmingud-olemas/

Read more...

MATTI ILVES: Venemaa ja Ukraina lepivad kokku relvarahu sõlmimises

09.12.2019, Pariis: Ukraina president Volodymyr Selensky (lr), kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa president Vladimir Putin. (Foto: dpa)

Prantsusmaa ja Saksamaa vahendamisel on Venemaa ja Ukraina lähenenud ettevaatlikult. Kommentaatorite sõnul on normandia stiilis tulemused Euroopa võit ja kaotus neile, kes tahtsid Euroopat lõhestada.
Eks Saksamaa ja Prantusmaa võtavad seda kui võitu, kuigi tulemused on väga kesised.

Kasutatud allikas: https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/501325/Tauwetter-im-Osten-Russland-und-die-Ukraine-vereinbaren-Waffenstillstand

Read more...

Rootsis on sellel aastal väljastatud 89 000 uut elamisluba

Hoolimata laiaulatuslikest tagajärgedest, mida riik on kogenud suure hulga ümberasujate vastuvõtmisel, ei näi sisseränne Rootsisse sugugi aeglustuvat. Migratsiooniameti uue  statistika kohaselt on Rootsi valitsus 2019. aasta üheksa kuuga andnud välja 89 000 uut elamisluba.

Raportis öeldakse, et väljastatud 89 000 elamisloast anti 13 000 nn varjupaigataotlejatele, sealhulgas 3700 elamisluba läks kvoodipagulastele, 2300 kõrghariduse seaduse alusel saabunud migrandile ja 2100 elamisluba läks niinimetatud rändajatele.
Ligi 23 000 elamisluba anti migrantide sugulastele, ehk nendele sugulastele, kes on juba saanud Rootsis elamisloa, ja veel 34 000 luba anti välja rändajatele, kes on tulnud Rootsi tööle.
Viimastel aastatel on Rootsis märkimisväärselt suurenenud nähtus, mida nimetatakse ahelrändeks.
2018. aastal anti Rootsis 15 400 tööluba omava sisserändaja sugulasele. Kümmekond aastat varem oli vastav arv kõigest 3600. Sisserändajate sugulased moodustavad praegu 42% kogu tööjõurändest, mis pärineb väljaspool ELi asuvatest riikidest. Kümme aastat tagasi, oli sama näitaja vaid 17%, teatab Sverige Raadio.

Sarnaselt teiste migratsioonikriisis vaevlevate lääneriikidega saavad ka Rootsis tööloa saanud isikud tuua lähima perekonna Rootsisse elama.
Enamik Rootsi sisserändajate sugulasi on pärit Iraagist ja Süüriast.
Kui sisserändajate arv suureneb sama tempoga, peaks Rootsi valitsuse antud elamislubade arv aasta lõpuks jõudma umbes 120 000-ni – see on seni üks suuremaid numbreid.
Tuleb märkida, et need arvud sisaldasid ainult esmakordselt tehtud otsuseid. See tähendab, et nende hulka ei arvata neid, kellel juba olid tähtajalised elamisload, kellele anti pikendusi. Kui sinna lisataks elamisloa pikendamine, oleks see arv palju suurem.
2018. aastal anti välja kokku 132 696 elamisluba.
Allikas: Voice of Europe

Allikas: https://rahvuslane.ee/rootsis-on-sellel-aastal-valjastatud-89-000-uut-elamisluba/

Read more...

teisipäev, 10. detsember 2019

Juri Toomepuu: Kelle huvides tegutseb kaitseminister Jüri Gavrilov Luik?

Seosed riigireetur Simmiga.
Hiljutine otsus vabastada vanglast enneaegselt riigireetur, endine NL siseministeeriumi polkovnik Herman Simm, tõstatab küsimusi Eesti Vabariigi kaitseministri Jüri Gavrilov Luige seostest niihästi Simmi kui ka paljude teiste Eesti riigikaitsele kahjulike otsuste ja tegevustega. Esiteks oleks vaja teada kas kaitseminister oli nõus riigireeturi Herman Simmi vabastamisega.

Teada on see, et Luik määras aastal 2001 Simmi Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna ülemaks. Kui Luik edutas ja pakkus katust reeturile kes põhjustas, mida NATO esindajad on nimetanud kõige suuremaks kahjuks NATO ajaloos, siis ta kindlasti tegutses meie põlisvaenlase huvides.

Oleks huvitav teada ka kas Luik oli seotud sõjaväeluure kärpimisega ajal kui luurajad hakkasid jälile saama Simmi tegevusele. Kui oli, siis tegeles ta kindlasti Eesti ja eestlaste põlisvaenlase huvides. Nagu teada, Simm pandi trellide taha NATO eduka vastuluure tagajärjel. Eestis millegipärast ei lubatud ta kahtlusi tekitanud tegevust isegi uurida.

Tõde juulilepetest.
Luik tegutses kindlasti Eesti põlisvaenlase huvides kui ta aitas aastal 1994 Moskvas Lennart Merel sõlmida nn juulilepped, mis põlistasid Eestisse 20 000 punaarmeelast ja 2000 julgeolekuagenti, kokku koos perekondadega 100 000 eriti eestivaenulikku venelast. Selle tegutsemise kohta ta on hämanud, väites, et kokkulepe sündis kohapeal, joomalauas.

Meri viitis oma päevad Moskvas küll alkoholi uimas, aga tõde on see, et Jeltsin käsutas Mere Moskvasse selleks, et alla kirjutada venelaste poolt juba valmistatud venekeelsetele, Eestile kahjulikele lepingutele. Jeltsin oli kindel, et Meri ta käske vastuvaidlematult täidab, sest mahukas toimik, pealkirjaks Mere KGB agendinimi „Nikolajev“, oli Jeltsini valduses. Vanade roomlaste tähelepanek „Cuius testiculos habes, habes cardia et cerebellum“ kehtib ka tänapäeval.

Fakt on see, et mingit lepingut okupatsioonivägede väljaviimiseks pole okupeeritud riigile vaja. Jeltsinile oli selge, et ta peab pärast Eesti iseseisvuse tunnustamist Vene väed Eestist varem või hiljem välja viima, kui ta tahab kokku varisenud Nõukogude Liidust väljunud ja kommunismiikkest vabanenud Venemaale rahvusvahelist tunnustust ja läänemaailma toetust saada. Venemaa oli tollal pankroti äärel vaakuv, ebastabiilne riik. Lääneriikide toetus oli Jeltsinile hädavajalik.

Plaanid vene vägede väljaviimisest aastal 1994 teatas Vene välisminister Balti välisministritele juba pärast 1992. aasta Helsingi tippkohtumist ja järgmisel aastal kinnitas Vene esindaja Vassili Svirin Lohusalus, et viimane vene sõjaväelane lahkub 31. augustil, 1994, aga tingimusel, et vene erusõjaväelased jäävad Eestisse. Selle tingimusega eestlased loomulikult nõus ei olnud ja seetõttu oligi vaja Meri Moskvasse käsutada, et ta kirjutaks alla sellisele lepingule ja kohustaks lisaks ka eesti maksumaksjaid tasuma okupantide sotsiaalhoolde kulud.

Merepiir olgu 12-miiline.
Luik tegutses kindlasti Eesti põlisvaenlase huvides kui ta välisministrina otsustas tõmmata varasem tavapärane 12-miiline merepiir Keri saare juures nelja meremiili peale. Teatavasti asusid tollal Keri saare lähedasel paesel merepõhjal meie vaenlase allveelaevade sidevahendid. Mu sellekohasele arupärimisele riigikogus vastas ta, et seda kergem olevat riiki kaitsta, mida lähemale vaenlane lasta! See on kahtlemata kõige totram vastus, mida üks minister on kunagi andnud.

Välisvaenlased ja sisevaenlased.
Küllap oli ka see tegutsemine meie põlisvaenlase huvides kui Luik pidas vajalikuks USA presidendiga mõrud suhted luua veel enne, kui too presidendiks sai. Luik avaldas avalikult arvamust, et Trump on rumal, sõge ja harimatu ja süüdistas teda Kremli huvide kaitsmises. Võib arvata, et ta tegi seda eesmärgil hajutada kahtlusi ta enda suhtes.

Loodetavasti pole Eestis asuvate Trumpi- ja NATO-vastaste kriitika kõigutanud Trumpi otsusekindlust toetada oma NATO liitlase Eesti kaitset meie välisvaenlase vastu.

Sisevaenlaste vastu kahjuks NATO kaitsekilp ei kaitse. Eesti sõdurid tõestasid ülekaaluka vaenlase vastu võideldes Vabadussõjas ja Sinimägedes, et vapramaid ja tublimaid sõdureid on maailmas raske leida. Kahjuks on aga reeturid ja vaenlase huvides tegutsevad riigikaitse poliitikud võimelised ka kõige paremate sõdurite vastupanu murdma.

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP