RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 22. oktoober 2019

MATTI ILVES: SEE KÕIK ON JUBA OLNUD

Paljud asjad, mida Euroopa Liidus püütakse meile peale sundida on ajaloos juba olnud, näiteks Prantsuse revolutsiooni ajal (vene ajal lausa nimetati seda Suureks Prantsuse Revolutsiooniks), aastatel 1789...1799.

Rahvuskonvent pani maksma rea paragrahve uuest tsiviilkoodeksist, mis kehtestas abielulahutuse vabduse ja vanemavõimu äramuutmise, dekristianiseerimine, kehtestasid suhtlemisvormi "teie" asemel "sina" jne. Jakobiinid püüdsid vastavalt oma ideaalidele elu-olu tavasid muuta, pidades oma aega uue ajatu alguseks.

Tähelepanu väärib vanemavõimu äramuutmine, seda on meil juba ka tehtud ja kasvatatakse äpusid lumehelbekesi. Tähtis oli ka dekristianiseerimine. Linnades ja maakohtades suleti kirikuid ja muudeti need mõistuse kultuse pidustuskohtadeks. paljusid kõrgemaid vaimulikke sunniti loobuma usust (vastasel juhul ootas kiljontiin). Näiteks Pariisi piiskop Gobel loobus pidulikult oma ametist.
Robespirre jälgis pidevalt meeleolusid rahva hulgas ja tal tuli dekristianiseerimise hoogu tagasi tõmmata ja lükata seda veidi hilisemale ajale, kuna rahulolematus oli suur isegi linna- ja eriti külaelanikkonna hulgas.

Tänapäeval läheb dekristianiseerimine aga kõigiti edukalt.

Read more...

Vaher ja Tuul: usuteaduskonna konverentsil Objektiivi vastu esitatud süüdistused on alusetud





Read more...

Võlaorjusesse sattunud Montenegro kui hoiatus Eestile Hiina kapitali eest

Hiinlaste projekt Montenegros juba realiseerub.
Postimehe toimetaja Margus Parts kirjutab väga mõtlemapaneva loo Hiina ekspansioonist, mis peaks hoiatama ka eestlasi, kui jutuks on Tallinn-Helsingi tunnel.
Juba pealkiri “Hiina püüdis Montenegro võlalõksu” ütleb kõik. Jutt on väikesest, Jugoslaavia liitriigi lagunemisel tekkinud riigist, kes üritas teha suurt projekti, aga sattus võlaorjusesse.

Jutt käib kiirest ja nüüdisaegsest maanteest Aadria mere sadamalinna Bari ja Montenegro põhjanaabri Serbia vahel, mille esimene 40 kilomeetri pikkune lõik 20 silla ja 16 tunneliga peaks valmima tuleva aasta septembris.
Juba aga on selgunud, et sellel teel ei tuleks tasuvuseks piisavalt liiklust ja ka Serbia venitab omapoolse otsa ehitusega. Rahast 85% tuleb Hiina Eximbanki rahastusest, kokku hinnanguliselt 1,3 miljardi euro suurune projekt on kasvatanud Montenegro riigivõla 2012. aasta 63 protsendilt tervelt 80 protsendile.

Eelnevalt ei antud uuringutest Montenegro ühiskonnale ülevaadet ja isegi Montenegro parlament ei teadnud 2014. aastal Hiina laenu heaks kiites, mille poolt nad täpselt hääletasid.
Leping aga andis hiinlastele palju soodustusi, arbitraaž lähtub Hiina seadustest ja kui Montenegro ei suuda võlga tasuda, saavad hiinlased endale osa taristualusest maa-alast.
Hiina on erinevaid riike juba varemgi sel moel võlaorjusesse püüdnud, eriti Aafrikas,kuid Euroopas kõlavad üha valjemalt hoiatused, et Hiina püüab nii haarata enda kätte taristud ja Pekingil on sellistes projektides alati oma strateegilised huvid.

Hoiatavaks on siin seegi, et ka Eestis levitavad Vesterbacka käsilased jutte sellest, kui ohutu olevat 15 miljardit Hiina investeeringuid vastu võtta ja milline tulevik meid selle tunneliga ees ootavat. Hiina aga kavatseb tunneli trassile ehitada kaks tehissaart, üks neist hoolduspersonalile, millest saab ehk alguse Hiina koloonia Soome lahes.
Postimees vahendas hoiatava sõnumi. Uued Uudised ei ole otseselt tunneli idee vastu, kuid Hiina raha hoidke küll Eestist heaga eemale!

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Pindala on 13 812 km² ja rahvaarv 622 359 (2018).
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km.
Aastatel 1918–1992 oli riik Jugoslaavia koosseisus (alates 1945 liiduvabariigina). Seejärel oli riik aastatel 1992–2003 Jugoslaavia Liitvabariigi nime kandnud riigi osa, mis 2003. muutis oma nime Serbia ja Montenegroks. Montenegro iseseisvumisega 2006. aastal kaotas Serbia oma väljapääsud merele, kuigi koostöö jätkub.
Ametlikel andmetel määratles 2004. aastal 43,16 protsenti Montenegro elanikest end montenegrolastena. 31,99 protsenti eelistas end nimetada serblasteks. Bosnialastena määratles end 7,77%, albaanlastena 5,03%, muslimitena 3,99%, horvaatidena 1,1%, mustlastena0,42% ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest.
Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele. (Vikipeedia)

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/volaorjusesse-sattunud-montenegro-kui-hoiatus-eestile-hiina-kapitali-eest/

Read more...

esmaspäev, 21. oktoober 2019

“Räägime asjast” 20.10.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-20102019/
 

Read more...

esmaspäev, 14. oktoober 2019

"Räägime asjast" 13.10.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-13102019/
 

Read more...

Varro Vooglaid: pöördusin ERRi vastu kohtusse põhimõttelistel kaalutlustel




Varro Vooglaid selgitas pärast täna toimunud kohtuistungit vaidluses Eesti Rahvusringhäälinguga, et pöördus kohtu poole põhimõttelistel kaalutlustel. Vooglaiu sõnul on sõnavabadus oluline hüve, aga sellega ei saa õigustada inimeste suhtes otseselt väärate ja nende au teotavate faktiväidete levitamist. "Minust kuvandi loomine kui latentsest homoseksuaalist on madal ja vääritu käitumismuster, mida rahvusringhääling ei tohiks endale lubada," ütles ta.

Read more...

Anti Poolamets peavoolu purunenud unelmast ehk kuidas ahastuses Taavi Minnik peaga vastu ideoloogiaseina põrutas

Anti Poolamets
 Eesti Päevaleht avaldas 6. oktoobril endise Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minniku artikli, mille laad võrreldes teiste maruliste EKRE-vastaste rünnakutega nõuab lähemat vaatlemist.

See, et ta kohe alguses DDR-ile viidates rahvuskonservatiive „genossedeks“ sõimab, ei tohiks üllatada. Samuti ei üllata tema varasemates „analüüsides“ vasakpoolsete kohustuslikku arsenali kuuluv natsitempli löömine. Seekordne lugu on pigem ahastushüüe, et EKRE valijat ei saa ümber veenda. Minnik võtab esmakordselt omaks  EKRE vastase peavooluajakirjanduse sõja: „Ega kõiguta ka see, et Eesti meedia praktiliselt kõigist torudest nende lemmikute pihta tuld annab“. Minnik on hämmingus, ta püüab tuua võrdlusi Res Publica tõusu ja langusega ega suuda aru saada, miks EKRE toetus on kindel ja pigem kasvav.

Ta tahaks nii väga loota, et EKRE-l juhtuks mõni tavapäraselt valitsemise juurde kuuluv äpardus, mille tõttu hakkaks neist ometigi õhk välja visisema nagu raketina Riigikokku lennanud Res Publicast. Samas lükkab ta ise selle lootuse ümber, tõdedes, et EKRE valija üksnes konsolideerub peavoolu rünnakute all.
Tema ettekujutus, mis paistab põhinevat Fukuyama stiilis usule ajaloo lõppu ja sellesse, et liberalismi kõrvale enam maailma mõttelavale midagi paremat ei mahu, ei võimaldagi  tal aru saada, et EKRE toetuse põhjused on sügavad, kajastudes rahvaste arhetüüpses vajaduses rahvusriigi järele. EKRE tugevus on just rahvusriigis kehastuvas eestlaste vabadussoovis, mis on umbusklik liberaalide anarhiasse kalduva ükstapuhaluse suhtes, mida ei huvita, mitukümmend tuhat võõrast aastas Eestisse sisse marsib või progressimüüdiga kaasnev põlgus traditsioonide vastu.

48 aastat  sotsialistlikke eksperimente okupeeritud Eestis on osas rahvast tekitanud immuunsuse marksistlike ideoloogiate vastu, mis takjana sotsialistidele, liberaalidele ja rohelistele külge kleepuvad. Eestis on vähe teadmist kultuurimarksismi juurtest või klassivõitluse muundumisest sugudevaheliseks võitluseks. Isegi kui ei teata neid õpetusi leiutanud marksistlike teoreetikute nimesid, tajutakse neid ideoloogiaid meetodite ja viljade järgi, kus meetodiks revolutsiooniline tung midagi iga hinna eest ümber kujundada, lõhkuda või muuta. Isegi perekond on taas vasakpoolsete tähtsamaid vaenuobjekte. Rahvuste ja rahvusluse vastu käib aga lakkamatu sõda juba üle saja aasta.
EKRE ja rahvusparteide edu kogu Euroopas on seletatav sellega, et rahvuskonservatiivsus ning rahvusriiki ehitav ideesuund on normaalse rahvuse tuumikideoloogia, mis ei sõltu sedavõrd moevooludest kui liberaalide maailm. Praegu seondub konservatiivide võimas tõusulaine sellega, et rahvad tunnevad Austraaliast USA-ni, et agressiivsete rünnakute tõttu sõnavabadusele, massiimmigratsiooni ja sellega kaasnevate õuduste tõttu on ühiskondlik stabiilsus ohus.

Taavi Minnik räägib ennast sisse kui pettunud propagandisti, kes on kaugel fakte vahendava ajakirjaniku rollist. Ta ütleb: „Tuleb mõista (eriti ajakirjanikuna), et kõiki veenda on võimatu.“ Muidugi ei õnnestu, sest sõltumatusele pretendeeriv ajakirjanik peaks ka fakte vahendama, mitte üksnes „veenma“. Kui faktide asemel määritakse „peavoolus“ päevast päeva kaela lauspropagandat, marksistide revolutsioonilisi ideid või kostitatakse konservatiive Lobjaka stiilis sõimuga, siis hoiab rahvuslikult mõtlev inimene neist eemale nagu kunagisest Kesktelevisiooni „Vremjast“. Ebaausus tuntakse ära.

Kui Minnik käis mõttemängu käigus läbi EKRE nõrku kohti ning tunnistas resigneerunult, et nende valijatele hammas peale ei hakka, siis valis ta valijate poole rusika vibutamise, kuulutades, et tegu on moonakatega, kellest kunagi brigadiri ei saa. „Asi on selles, et inimesed enamuses ei ole eriti targad ning ei viitsi eriti mõelda“ ohkab Minnik.
Valijaid siunates teeb ta näo, et ei tea midagi uuringutest, mille järgi EKRE-l oli 2019 aasta algul ettevõtjate hulgas konkurentsitult kõrgeim toetus – koguni 39,5 %. Samuti on EKRE toetus kõrgeim noorte ning eesti meeste hulgas. Kas saab teisiti, kui propagandistina võtta ajakirjanikku, kes siiani vehib natsimalakaga ja „unustab“ igakuiselt  avaldatavad uuringutulemused?

Nagu muinasjutus, jätab Minnik oma pettumusest nõretava loo lõppu helkima lootuse lambikese. Ta loodab, et „Moonikal on olemas kõik eeldused korrata Evelin Ilvese fenomeni.“ Ka siin jookseb Minnik analüütikuna lati alt läbi. Oma mainelise läbikukkumise võlgneb Toomas-Hendrik Ilves iseenda ülbusele. Kodueestlasi õigesti elama ja mõtlema kamandanud väliseestlasena põrus ta Eesti ühiskonna tajumises, importides välismaalaste tahtel siia üdini võõraid, globalistlikke väärtusi. Tema Wikileaksi abiga välja tilkunud mõttevahetus USA saatkonna töötajatega võttis Ilvese arrogantsi kõnekalt kokku: „Eesti Vabariigi presidendi ametikoht sarnaneb vaesusega“. Mäletan, kuidas Ilves oli 1998 aastal välisministrina müügimees Eesti elektrijaamade mahaparseldamiskatsel USA riiulifirmale  NRG.

Evelin Ilves on erinevalt Toomas-Hendrikust leidnud endale Eestis põneva niši tervise ja toidu valdkonnas, sellal kui viimane pettunult kodumaa tolmu jalgelt pühkis ning nüüd välismaalt valitsust sõimuga kostitab. Moonika Helme on end näidanud pigem küllaltki tagasihoidliku inimesena, sest isegi tema lauljatalenti on avalikkus üsna harva kuulda saanud ning poliitilisele võitlusele eelistas ta enne Riigikokku valimist pigem emarolli.

Ei ole mingi ime, kui liberaal tõmbub krampi iga konservatiivi postituse peale, sest need inimesed kuuluvad „valesse“ maailma – sellesse, mis Lääne-Euroopa liberaaldemokraatiates on surutud poliitilise korrektsuse alasi ja vihakõneseaduse haamri vahele. Ida-Euroopa riikide eneseteadvus lihtsalt pole veel selle moodsa ajupesu poolt murtud. Minnik oli aga ajas ette tormanud, lootes, et ajakirjanduse loodud miraaž poliitkorrektsest ja vasakliberaalseid väärtusi pärisosaks pidavast Eestist ongi tegelikkus. Rahva suur poolehoid rahvuskonservatiivide nägemusele Eestist on selle peavooluajakirjanduse unelma armutult hajutanud.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/anti-poolamets-peavoolu-purunenud-unelm/

Read more...

pühapäev, 13. oktoober 2019

Huvitavat pühapäevaks: Tammsaare - "Riik ja rahvas"

Allikas: Jüri Böhm, Facebook

Read more...

EKRE ei poolda homoaktivistide toetamist, mis toimub sotsiaalministri heakskiidul

Sotsiaalminister Tanel Kiike ei näi huvitavat koalitsioonipartneri seisukohad LGBT ühingu rahastamise küsimuses.
Radikaalsest ideoloogilisest programmist lähtuvate ühiskonnalõhestajate riiklik rahastamine on täiesti lubamatu, toonitab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja rahandusminister Martin Helme, viidates ennekõike peamise homopropagandistliku organisatsioonina tuntud Eesti LGBT Ühingule.
“Meie jaoks on radikaalsete ühiskonnalõhkujate rahastamine täiesti lubamatu. Eriti groteskne on, et needsamad aktivistid on kõige ägedamad valitsusvastased protestijad. Samuti töötavad nad vahel varjatult, vahel avalikumalt valitsuse poliitikale vastu riigiametnikena,” toonitas rahandusminister Helme Objektiivile antud kommentaaris.
Tema sõnul on probleem selles, et kavala lükkega on tekitatud olukord, kus homoaktivistid saavad raha mitte otse Eesti eelarvest, vaid reeglina on see euroraha.
“Euroraha omakorda jagavad ministrid nende enda valdkondades ette valmistatud meetmete alt. Selge, et nn sidusa ühiskonna meetmed on nii kirjutatud, et just homoõiguslased raha saaks.“
Helme sõnul saaks sotsiaalminister Tanel Kiik reegleid muuta, kui tahaks. Aga ei taha.
Helme kinnitusel on EKRE esindajad korduvalt kõnealuse teema tõstatanud koalitsiooni sisestel aruteludel, väljendades väga selgelt positsiooni, et praegune olukord, kus terve rida vasakpoolseid võltskodanikuühendusi saab iga-aastast ja ulatuslikku riiklikku toetust, ei saa jätkuda.
Kui 2013. aastal oli sotsiaalministeeriumi kaudu LGBT ühingule eraldatud summa 6000 eurot, siis tänavu anti homoaktivistide käsutusse koguni 96 000 eurot maksumaksjate raha.

Kui liita siia ka Eesti Inimõiguste Keskusele ja Feministeeriumi portaali haldavale MTÜ-le Oma Tuba eraldatud summad, on ainuüksi tänavu sotsiaalministeeriumi kaudu toetatud homo- ja sooideoloogilise propaganda eestvedajatena tuntud “kodanikeühendusi” kokku ligi 250 000 euroga, kirjutas Objektiiv.
Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik pidas suvel vajalikuks isiklikult külastada Eesti LGBT Ühingut, et arutada selle eestvedajatega muu hulgas ühingu riikliku rahastamist.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/ekre-ei-poolda-homoaktivistide-toetamist-mis-toimub-sotsiaalministri-heakskiidul/

Read more...

IGATI TUBLI ISA!

Te päeva kliimaterrorit taluma pidanud perepea Rannar konfiskeeris oma 16aastaselt tütrelt mobiiltelefoni ning lõpetas ära taskuraha andmise. Uued tossud jäid ka ostmata.

“Kogu asi läks käest ära pärast reedest kliimaprotesti. Laps ei läinud kooli, vaid määgis koos lambakarjaga Toompeal,” pahandab Rannar. Edasi läks asi päris hulluks. Perekond pidi terve laupäeva kliimamantrat korrutava lapse tujutsemist taluma. “Ajas mingit täiesti seosetut iba kährikkoertest. Ma küsisin, et kust otsast see naftast tehtud jope siis ökom on?”

Taskurahale kriips peale
Laupäeva õhtuks oli Rannaril juhe täielikult koos. “Kutsusin tütre enda juurde ja ütlesin, mobla utiili, taskurahale kriips peale ja autokooli sissemakse jääb ka tegemata, sest autod on ju saatanast! Lisasin, et kliima huvides jääb ka kauaoodatud Tenerife reis ära!” Püha viha täis tüdruk läks oma tuppa ja lõi pauguga ukse kinni.

Tossude pesemine on ilus kliimaneutraalne tegu
Järgmisel päeval kui tusane tütar oma toast lõpuks välja suvatses tulla, teatas ta, et isa oli lubanud talle uued botased osta.
“Ütlesin, et tehku parem üks ilus kliiimaneutraalne tegu ja pesku oma vanad tossud vee ja seebiga puhtaks. Vett võtku vihmaveetünnist. Laps hakkas selle peale jubedalt hambaid krigistama ja sulges ennast uuesti tuppa. Esmaspäeval kooli minnes oli plika imestus suur, kui ma ta taskurahast ilma jätsin. Niikuinii ostad mingit palmiõliga tehtud kräpp-šokolaadi!

Mis saab edasi?
Kui kaua tütar sedasi edasi tusatseb, Rannar ei tea. Samas kiidab ta kogu seda kliimahüsteerikute värki, sest autokool ja Tenerife reis oleks perekonna eelarvele korraliku põõna pannud.

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP