RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 7. veebruar 2013

VABAMÕTLEJA: Aastal 2009 sooritas Indias üks talunik iga 30 minuti tagant enesetapu


Geneetiliselt muundatud organismidest on räägitud palju – ohtudest, vastupidavusest, saagikusest jne. Küll aga mitte probleemist, mis on eriti valuliselt viimasel kümnendil tõusnud esile Indias. Nimelt on India elanikkonda tabanud üks suurimaid dokumenteeritud enesetappude laineid inimajaloos.
India Vabariigist on rahvaarvu poolest suurem ainult Hiina Rahvavabariik. CIA Factbook’i andmetel töötab 52% tööjõust põllumajandussektoris, mis tähendab, et tegemist on tänini agraarühiskonnaga.
Kõige hilisemad andmed pärinevad aastast 2009, mis on avaldatud New York’i Õigusteaduste Ülikooli poolt. Väidetavalt sooritas Indias 2009. aastal enesetapu 17 638 talunikku, mis teeb ligikaudu ühe surma iga 30 minuti tagant. Juba 2008 aastal nimetas Suurbritannia päevaleht Daily Mail toimuvat „GM-genotsiidiks“.
Ent antud statistika ei peegelda 100% tegelikkust. New York’i Ülikooli raporti autorid kommenteerivad olukorda järgmiselt: „Vaatamata sellele, et arvud on juba niigi rabavad, ei anna need toimuvast adekvaatset pilti. Näiteks on tihtilugu naiste enesetapud statistikast välja jäänud, kuna neil puudub õigus maaomandile, mis on eeltingimuseks talunike nimistus olemiseks.“
Kaks kolmandikku enesetappudest sooritatakse viies India piirkonnas, mida on hakatud nimetama „suitsiidivööks“. Nendeks on Maharastra, Karnataka, Andhra Pradesh, Madhya Pradesh ja Chattisgarh. Kõige hullem on olukord Maharastra-s, kus dokumenteeriti näiteks 2007. aastal 4238 suitsiidi, mis moodustas ühe neljandiku kogu enesetappudest üle riigi.
Ligikaudsete arvutuste kohaselt on Indias eneselt elu võtnud ca 250 000 talunikku. Nagu võib arvata, et ole tegemist kõigest India probleemiga. USA kesk- ja põhjaosades on samuti suitsiidide arv talunike seas võrreldes muu elanikkonnaga kahekordne. Statistika kohaselt võtab ka Suurbritannias eneselt elu keskmiselt üks farmer nädalas.
Millest on see tingitud? Nagu sai eespool mainitud on „inimajaloo suurima dokumenteeritud enesetappude laine“ põhjustajaks GM-kultuurtaimede viljelemine. Agressiivse reklaamikampaaniaga lihtsale talurahvale peale lennanud“ GM-seemnete vahendajad on kinnitanud, et geneetiliselt muundatud kultuurtaimi(eriti aga Bt puuvilla) on mitmeid kordi kasumlikum kasvatada, kui seniseid hübriidtaimi looduslikust puuvillast rääkimata. Olukorra muudab vaeste talumeeste jaoks väljapääsmatuks põhiliselt kaks faktorit:
1) Võrreldes looduslike seemnetega on GM-seemned väga kallid ja tuleb igal külvihooajal uuesti osta. Tavapäraselt ei ole India talunikel aga muud väärtuslikku kui oma maalapp. On vaja laenu, mida aga ametlikud pangad väikese sissetuleku tõttu ei anna. Massiliselt pöördutakse põrandaaluste laenuandjate poole, kes pakuvad kerget laenu suure intressiga. Tagatiseks võetakse kõik mis võtta annab.
2) GM-vili nõuab naturaalse viljaga võrreldes palju rohkem vett ja on, vaatamata Monsanto jutule, nõudlikumad pestitsiidide suhtes. Eriti annab see tunda Monsanto toote Bt Puuvill näitel. Kohalike talunike jaoks oli majanduslikult kõige kasulikum kasvatada puuvilla, mida saab kõige suurema kasumiga välismaale eksportida. 2002 aastal tuli Monsanto India turule nö. „päästemissioonile“ sloganiga „Terminaator-tehnoloogia!“, mida promoti kohalike teletähtede kaasabiga. Valus reaalsus on, et Bt Puuvill nõuab loodusliku puuvillaga võrreldes palju rohkem taimekaitsevahendeid(samuti ka vett), mida saab suure raha eest osta samadelt asutustelt, mis tegelevad ka seemnete müügiga. Nõnda satuvadki reklaami- ja olustikulõksu jäänud talupojad väljapääsmatusse olukorda, kus ikaldunud kultuurtaimede võlakatteks võetakse neilt ainuke vara esiisade maa.
Geopoliitilised tegurid, majanduse globaliseerumine ja suurfirmade agressiivne laienemine paljutõotavale turule, ongi India vasema osa ühiskonnast surunud olukorda, kus tänu ikaldusele, inflatsioonile ja isiklikule pankrotile kiputakse massiliselt oma elu kallale. Tavaks on saanud olukord, kus laostunud talunik kasutab enesetapuks samu pestitsiide, millega Monsanto neid varustab. „Me olime laostunud,“ ütleb 38-aastane lesk, „me ostsime 100 gr Bt Cotton’i seemneid. Meie vili ikaldus kaks korda järjest. Mu abikaasa langes depressiooni, läks viljapõllule, viskas pikali ja neelas putukamürki.“
Samal teemal on tehtud dokfilm nimega „Bitter seeds“, mida saate eestikeelsena vaadata ETV 2-e kodulehelt.
Kasutatud materjalid:
Gucciardi, Anthony. Monsanto’s GMO Seeds Contributing to Farmer Suicides Every 30 Minutes (04.04.2012). Natural Society. URL: http://naturalsociety.com/monsantos-gmo-seeds-farmer-suicides-every-30-minutes/#ixzz2JdXSkIzs
The "Massive Con" Causing a Suicide Every 30 Minutes (03.04.2012). Mercola.com. URL: http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2012/04/03/gmo-crops-affect-farmers.aspx
Teddy Bear Films(2011) Bitter seeds. Produtsent: Teddy Bear Films Inc., režii: Micha X. Peled.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP