Juhtkiri | Eesti suured palgad on Brüsselile pinnuks silmas
Nädal
tagasi Euroopa Komisjonilt saadud teade, et Eesti võetakse liiga kiire
palgakasvu tõttu luubi alla, mõjus külma dušina. Kuidas siis nii –
Euroopas lõputult kiita saanud Eesti, kes on suurtel kiirustel liikunud
viie rikkaima riigi hulka, et saada uueks põhjamaaks – ning ühtäkki
patusena Brüsseli uurimise all?
Kogu loo teeb tavakodanikule raskesti
mõistetavaks teadmine, et meie mediaanpalk oli mullu kõigest 616 eurot
ja et me oleme oma palkadega Euroopa Liidus niigi viimaste seas. Nii
väikese palga liiga kiire kasvu uurimine Brüsselis tundub tolle – mis
sest, et mõne arvates liiga kiiresti kasvava – palga saaja meelest pigem
meie vaesuse sihiliku mõnitamisena. Oleks palju loogilisem, kui
Brüsselis loodaks järeleaitamisprogramm kehvemate liikmesriikide tööturu
turgutamiseks, et tasandada elatustaseme mitmekordset erinevust liidu
sees.
Kuid see on alles pool šokki. Eesti Pank lisab
komisjoni raportile hagu, kinnitades, et negatiivse stsenaariumi korral
võib oodata mitte ainult palgakasvu taltumist, vaid isegi palkade
alandamist, nagu viimase masu ajal. Kindlasti pole see hea uudis
õpetajatele, kultuuritöötajatele, politseinikele ega teistelegi, kelle
palka plaanitakse pingelise eelarve kiuste mõni protsent kergitada.
Riigieelarvest makstavate palkade kallale
minek oleks eelkõige poliitiline otsus. Kuna järgmiste valimisteni on
üle kolme aasta aega, siis poleks valitsusel seda teab mis keeruline
teha. Kuid masu ajast mäletame sedagi, et valitsus ei piirdunud tookord
vaid palkadega, vaid läks ka teise pensionisamba sissemaksete kallale
ning tõstis üleöö käibemaksu.
Palga
vähendamise vältimiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime
säilitamiseks peaks tõusma tööviljakus. Ent kas ettevõtjatel läheks
korda töölist konveierilindi taga kaks korda kiiremini tööle panna? Kui
tootmise nüüdisajastamiseks raha ja tahtmist ei jätku, siis olemegi
määratud jääma Euroopa Setumaaks, mille elanikud hääletavad jalgadega.
Valitsusel peab olema selge programm
ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Need, kes praegu on keskendunud
võitlusele vihakõnega ning jagelevad kontrollikoja koha pärast, ei tohi
lasta riigi majandusel sohu vajuda.
0 kommentaari:
Postita kommentaar