Demokraatia võlu: rahvas valib alateadlikult parima juhi

Trump tegi demokraatidega kiire kokkuleppe, et saada raha katastroofide tagajärgede hüvitamiseks, väljavõte vox.com veebist.

Paljud inimesed on demokraatia vastu, kuna seda peetakse vähe-efektiivseks. USA-s kritiseeritakse demokraatlikult valitud Donald Trumpi. Euroopas kritiseeritakse brittide demokraatlikku valikut EList välja astuda.

Aga teisest küljest on demokraatia parim, mille inimkond on välja mõelnud. Vanad Kreeka ja Rooma õitsesid kuni seal valitses demokraatia ja kukkusid pärast seda, kui loobuti demokraatiast.

Demokraatia võlu on see, et rahvas teeb alateadlikult parima valiku. See on suur ime, aga nii on. Mis võib tunduda jabur, lausa uskumatu, aga mis tegelikult osutub õigeks. Nagu Trumpi valimine. Trumpile seisti vastu, ameerika rahvast peeti lolliks, oma väikse panuse Trumpi-vastasesse sõtta andis isegi Eesti. Aga USA on demokraatlik riik, rahva arvamus jäi peale ja Trumpist sai vaatamata suurele institutsioonide vastuseisule president. Öeldi, et Trump on liiga otsekohene ja konkreetne mees. Aga rahval on õigus valida vajadusel ka otsekohene juht. Ning kui vaja, siis see inimene maha valida.

Tagantjärele tarkusena võib nüüd juba öelda, et Trump tuli nagu tellimise peale. Praegu on USA-l sellist inimest vaja. Kes oleks võinud ette arvata, et USA on vahetult peale valimisi silmitsi ajaloo suure katastroofiga - kõige tugevemate orkaanidega, mille kõrval maad laastanud Katrina on väike kärbes. Ja praeguses katastroofiolukorras on Trump parim, sest suudab kiiresti reageerida. Trump tegi paari päevaga kokkuleppe demokraatidega ning abi andmine läks Kongressis ludinal läbi. Vabariiklased küll kirusid selle eest Trumpi, aga kokkuvõttes oli tegemist õige asjaga.

Eesti ajaloos oli samasugune hetk 1930ndatel aastatel, mil rahvusvahelistes tõmbetuultes oleks olnud vaja tugevat juhtkonda, kel on rahva toetus. Rahvas tahtiski võimule valida Vabadussõdalased, Vabadussõja veteranid, tules ja vees karastunud läbi ja lõhki usaldusväärsed mehed. Võib arvata, et nende võimu ajal oleks Eesti tulevik kujunenud teistsuguseks. Olukorras, kus rahvale oleks pidanud kaitseks relvad kätte andma, korjas diktaator Päts hoopis relvad ära ja sõlmis rahva seljataga vaenlasega salasobingu, sest kartis, et rahvas pöörab muidu relvad tema vastu.

Praegu valitseb Euroopas samuti diktatuur, nagu Ivan Krastev märgib oma raamatus „Pärast Euroopat” - see on ametnike diktatuur, kus riiki juhivad ametnikud, keda rahvas pole kunagi valinud, ent kel on käes suur võim ja kes suruvad rahvastele peale üht teatud kindlat poliitikat. Inglismaa, kus on pikad demokraatlikud traditsioonid, astus sellest liidust välja demokraatliku otsusega. Kusagil mujal Euroopas pole juletud sellist otsedemokraatiat rakendada.

Diktatuuri puhul on tõsi, et see suudab paremini üle elada kriisid, nagu on majanduskriis. Aga Euroopat ei ähvarda mitte kriis, vaid katastroof massilise immigratsiooni näol. Ja katastroofi vastu diktatuur ei aita. Nii nagu langes vaba Eesti, langeb ka Euroopa, kui diktatuur jätkub. Nõukogude liit oli suur diktatuurirežiim, aga ei pidanud vastu katastroofile, milleks oli Tšernobõli tuumajaama plahvatus.

Ma ei oska seletada, millest see tuleb, aga diktatuur ei suuda adekvaatselt reageerida katastroofiolukorrale. Kriisiga tuleb toime, aga katastroofiga mitte. Aga katastroof nagu loodusõnnetus või sõda võib tabada rahvaid ette teatamata iga kell - ja sellega suudab toime tulla ainult demokraatia.

Seepärast on demokraatia parim ja vajalik. Eriti just Euroopas, mis on vajumas diktatuurirežiimi alla nagu kunagi Natsi-Saksamaa.

Allikas: https://innojairja.blogspot.com.ee/2017/09/demokraatia-volu-rahvas-valib.html