Euroopa Liidu kõrgeim kohus otsustas: EL võib liikmesriikidele nn pagulaskvoote vastu nende tahtmist peale suruda

Rahvuslikult meelestatud poliitilise juhtkonnaga Poola, Ungari ja Slovakkia on jäämas Euroopa Liidu üha tugevama surve alla. Illustratsioon: irontrybex/Bigstockphoto.com

Euroopa Liidu kõrgeim kohus ehk Euroopa Kohus otsustas täna vastuseks Slovakkia ja Ungari poolt esitatud kaebusele, et Euroopa Liit võib n-ö erakorralises olukorras liikmesriikidele migratsioonikvoote peale suruda ka vastu nende tahtmist.

Ungari peaminister Viktor Orbán on juba nimetanud Euroopa Kohtu otsust “tülgastavaks” ning iseloomustanud seda “Euroopa õiguse ja väärtuste vägistamisena”, vahendab Reuters.

Slovakkia peaminister Robert Fico kinnitas aga, et hoolimata Euroopa Kohtu otsusest ei kavatse tema valitsus Euroopa Liidu sunniviisiliste immigratsioonikvootidega nõustuda.

Sarnast seisukohta väljendas ka Poola peaminister Beata Szydło, kelle sõnul ei ole kohtu otsus üllatav, ent samuti ei muuda see vähimalgi määral Poola leppimatust immigratsioonikvootide pealesurumisega Euroopa Liidu poolt.

Seevastu Saksamaa poliitiline juhtkond teatas, et ootab nüüd immigratsioonikvootidele vastu seisnud Ida-Euroopa riikidelt, teiste hulgas ka Poolalt, Euroopa Kohtu otsusega kooskõlalist käitumist ning nõustumist Euroopa Liidu poolt liikmesriikidele kvoodiimmigrantide ümberjagamisega.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE) kirjutas Euroopa Kohtu otsust kommenteerides, et tegu on tugevalt Euroopa Liidu tulevikku määrava lahendiga, mis rikub otseselt riikide iseotsustamise õigust immigratsioonipoliitika valdkonnas:

“Kõige kõrgemal Euroopa kohtuastmel anti Euroopa Komisjonile õigus rakendada sunnimeetmeid, et riigid võtaksid vastu migrante ümberjaotamiskava raames. Seega on kokku kukkunud kõik väited meie valitsuselt, et tegu on vabatahtliku süsteemiga! […] Enam ei ole liikmeriikidel õigust ise otsustada oma migratsioonipoliitika üle, kui Euroopa Nõukogus (kus on esindatud kõikide liikmesriikide ministrid) hääletab näiteks uue ümberjaotamiskava poolt vähemalt 55% liikmesriikidest, kes moodustavad vähemalt 60% Euroopa Liidu elanikkonnast. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa lepivad kokku uues jaotuskavas, siis väikeriikidel nagu Eesti pole seal enam midagi kobiseda. Ja kui isegi kobisevad, näiteks Ungari kombel, siis sõidetakse üle ja vahutatakse laulukest solidaarsusest.”

Madisoni sõnul sillutab Euroopa Kohtu tänane otsus teed järgmiste riikide lahkumisele Euroopa Liidust.

Ungari ja Slovakkia olid Euroopa Kohtu poole pöördudes oma kaebuses argumenteerinud, et Brüsseli korraldus võtta vastu sadu peamiselt Islami taustaga immigrante Süüriast on õigusvastane ning ohustab riikide julgeolekut ja stabiilsust.

Alles hiljuti lükkas Euroopa Komisjon tagasi Ungari palve rahastada piiritarade ehitust Serbia ja Horvaatia piirile, olgugi et Ungari peaminister Viktor Orbán oli pöördunud vastava palvega Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poole, toonitades, et Ungari on kulutanud riigipiiride turvamisele ligi 800 miljonit eurot ning et solidaarsuse märgiks võiks Euroopa Liit seda ka omalt poolt rahastada, kuna jutt käib liidu välispiiride turvamisest.

“Me ei rahasta välispiiridele tarade või tõkete ehitamist,” sõnas Euroopa Komisjoni kõneisik Alexander Winterstein. Ungari välisminister Peter Szijjarto sõnul ilmutaks Euroopa Komisjon Ungari piiritara rajamiseks tehtud kulutustes osaledes solidaarsust, mida ta Ungarilt ise pidevalt nõuab.

Euroopa Kohtu otsuse eestikeelse tõlkega saab tutvuda siin.

Allikas: http://objektiiv.ee/euroopa-liidu-korgeim-kohus-otsustas-liikmesriikidele-voib-migratsioonikvoote-vastu-nende-tahtmist-peale-suruda/