VABAMÕTLEJA: Hiina kullapoliitika

Kirjutas Toomas Kask

Kuld kui jõukuse etalon on läbi aegade löönud inimestel silmad kilama. Enamus maailma riike hoiustab kulda ja ei kavatse seda käitu lasta ka praegusel murrangulisel ajal. Näiteks soovitati Itaalial võlakriisi katteks oma kullavarud maha müüa. Loomulikult ei ole Itaalia midagi nii rumalat teinud. Kulla väärtus on eelkõige psühholoogiline. See on üks usaldusväärseim „vihmavari“ ühiskondlike kokkulepete seas, sest kui võlakirjad seisnevad tühjadel lubadustel ja virtuaalsetel nullidel, siis kulda on võimalik käega katsuda.

Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud 4500%. Haruldased kuldmündid on aga tõusnud keskmiselt 7500% väärtuses[1]. Naljakal… pigem kurval kombel aga Eesti nii ei arvanud. Nimelt müüs Eesti Pank 1992. aastal tagasisaadud 11,4 tonnist kullast 11,1 tonni maha. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees sõnul vahetati kuld „likviidsemate ja tulusamate arenenud riikide võlakirjade vastu“. Ja nõnda olemegi kogu maailmas kullavarude hoiusega eelviimasel kohal[2].

Kulla maailmaturu hind on suuresti kontrollitud kõigest viie panga poolt Londonis: Bank of Nova Scotia, Barclays Capital, Deutsche Bank, HSBC ja Societe Generale. Antud pangad fikseerivad kaks korda päevas hinna, millega nad kulda ostavad ja müüvad. Enamus maailma börsid tegutsevad just nendel hindade põhjal.

Nagu ka sissejuhatusest võis välja lugeda, sõltuvad praeguse maailmakorra „kõige kõvemad“ riikide valuutad suurel määral kullast. Näiteks ajavahemikus 1961 kuni 1968 konspireerisid kaheksa maailma juhtivat riiki kulla hinna tehisliku odavnemise. Manipulatsioon toimus riikide keskpankade kaudu ja mõjutati just neid viite Londoni „kulla-panka“. Kuni tänase päevani on näha kulla börsihindadest, et turg on jätkuvalt kergesti mõjutatav. Kuidas nii?

Nimelt peaks ilma intresskasumita väärismetall – kuld – olema üsna kõikuva väärtusega vara. Just nagu on hõbe ja plaatina. Kui aga vaadata kuidas kõigub kulla hind, siis ilmneb, et viimase kümne aastaga on kulla hind tõusnud või langenud üle 5% ainult kümnel korral! Hõbeda hind on aga sääraseid „hüppeid“ teinud kümne aasta jooksul 80. korda ja nafta hind 137 korda. Kulla hinna stabiilsust saab seletada ainult teadliku manipulatsiooniga.

Praegune status quo võib aga lähiajal katkeda. Nimelt trügib kullaturule jõudsalt sisse Hiina. Aastakümneid oli Hiina elanikel füüsilise kulla omamine karistatav vanglakaristusega. Järsult tegi suurriik oma kullapoliitikas aga kannapöörde ja hakkas 2009. aasta septembris propageerima oma elanike seas kulla soetamist. Valitsus algatas mastaapse kampaania innustamaks kodanikke kulda ostma. Tänaseks päevaks on asi arenenud nii kaugele, et Hiina kodanikud saavad osta igast Hiina pangast kuldplaate neljas suuruses. Lisaks asutas Hiina valitsus üle riigi tuhandeid kullapoode, mis nägevad välja kui tavalised ehtepoed, aga ehete asemel ilutsevad letil kuldplaadid. Ja tegemist ei ole n.ö. kassikullaga. Müügil on sama kvaliteetne kuld kui Šveitsiski. Igas poes on seinal Bloombergi ekraan, mis reaalajas kajastab kulla hinda.

Tekib küsimus: miks säärane äkiline kannapööre Hiina poliitikas? Tuleb silmas pidada, et Hiina ei ole meie mõistes „õigusriik“. S.t. Hiina valitsus võib iga hetk oma kodanikelt nõuda kulla riigistamist, just nagu toimus 1933. aastal Ameerika Ühendriikides. Kõik eelnev on siiski alles vihje sellest, mis on ees. Tõeline eesmärk ei avaldu enne selle aasta juunit, mil Hiina avab oma kullabörsi Pan Asia Gold Exchange (PAGE). See on otsene konkurent Londoni Metals Exchange’le ja New Yorki COMEX’le. Londoni ja New Yorki vahetuspunktid tagavad kulla hinda kõigest 10% ulatuses füüsilise kullaga. Tulevaselt Hiina vahetuspunktilt on oodata aga tükkis suuremat hinna kullaga tagamise protsenti. See võib – mida ta nähtavasti ka teeb – mõjutada siiani toiminud kullahinna stabiilsust.

James Turk kirjutas oma GoldMoney veebilehel, et PAGE mõju ei ole võimalik alahinnata. Hiina valmistab silmnähtavalt ette oma valuuta maailmavaluutaks kujundamist. Selleks kasutatakse kulla ja hõbeda majandusse tagasi toomist. Samal teemal kirjutas Forbes: tuleviku peamine kullavahetus koondub Hiinasse. Sellega kaasneb Hiina valuuta esmakordne domineerimine maailma majanduses.

Hiina jüään rühib aeglaselt kuid sihikindlalt dollari varjus, et õigel hetkel dollar troonilt kukutada. Võttes üle maailma kullaturu ja varudes riigile korralikud kullavarud, suudavad hiinlased tagada oma valuuta maailma traditsioonilise raha sümboliga ja olla järgmine number üks majandus maailmas[3].

Allikad:

1.http://www.youtube.com/watch?v=yWv9QcFGeZ8

2.http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=14709&paperid=A82B0C8E-2E9E-4725-AC6F-56DA1B60C089

3.http://www.dailywealth.com/1997/How-China-Plans-to-Change-the-Way-Gold-Is-Traded

Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/majandus/71-hiina-kullapoliitika
__________________
Lugege lisaks, kuidas Eesti Pank põhjendab kullamüüki - SIIT
M.I. 

Read more...

Kas valmistutakse EV riigireitingu langetamiseks?

postitas mauri indulgentside-emiteerimise-keskkomitee-otsusega osak. 15:15 28. detsember, 2012

kaspar kirjutab: "Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's langetas Eesti Vabariigis asuvate välisvaluutas noteeritud võlakirjade ja hoiuste reitingulage, ning Eesti Vabariigis resideeruvate, eurodes kohustusi omavate deebitoride reitingulage kahe astme võrra - tasemelt Aaa kõrgemat riski väljendavale tasemele Aa2.
Ilvese säutsumist, Ligi ja Ansipi kommentaare veel ei kuule... Kas asi vaikitakse maha?

 Allikas: http://minut.ee/

Read more...

EUGEN VEGES: Abstraktse edu lummus takistab vajalike muudatuste tegemist

EPL: Siim Kallas: Võrreldes Eestit kõigi teiste Euroopa riikidega, ei saa ma jätta ütlemata, et Eesti näeb ikka päris hea välja. http://www.epl.ee/news/eesti/siim-kallas-jutt-sellest-kui-halvasti-eestil-laheb-on-absurdne.d?id=65459126

Hea ja halb on subjektiivsed mõisted. Mis ühele paistab heana, võib teisele paista halvana. Üksteisest mööda rääkimise välistamiseks, tuleks paika saada eesmärgilised eelistustes ja tulemuslikkuse mõõdikud.

Minu silmis paistab Eesti Euroopa suuremas pildis armetuna. Ärme hakakem hämama sisemajanduse kogutoodanguga ja taandama seda jõukusele. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma. Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata. Toetustest ja abidest tuleva majanduskasvuga pole põhjust uhkustada. Lohutust otsida sellest, et muidu läheks veelgi kehvemini, näitab saamatust. 

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on majanduskasvust olulisemad. Midagi poleks lahti, kui Eesti majanduskasv pöörduks languseks. Siis oleks vähemalt põhjust rõhuasetusi muuta. Kõrge maksustamine (sh varjatud) ja poliitiline laristamine ei saa lõpmatuseni kesta, varem või hiljem tuleb sellele piir panna.

Unustada ei tasuks ka seda, et kasv tingimustes, kus elanikud vaesestuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid tagasilöök. Üksikute ettevõtete edu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad kõik.

Teiste riikide näitajatega kõrvutamisel ei tohiks unustada seda, et suhtarvud (protsendid), mida omavahel kõrvutame, pole võrreldavad. Nende saamisel kasutatakse erinevaid võrdlusbaase. SKT kasvuprotsentide, vaesuskordajate ja muude indikaatorite tuletamisel on Eesti võrdlusbaas teistest kesisem.

Eesti abstraktse edu lummus takistab vajalike muudatuste tegemist. Valitsussektori võlatase, maksulaekumine, riigieelarve ja muu analoogne, pole eesmärgid, vaid vahendid. Eesmärk seisneb kodanikkonna (mitte üksnes valitute) heaolu ja elukeskkonna parandamises. 

Hinnangute kujundamisel tuleb suhtumist muuta, vastasel korral jäävadki eestlased vooridena kodumaalt lahkuma, need, kellel selleks võimalused puuduvad aga teistest kehvemat elu elama.

Allikas: http://eveges.blogspot.com/

Read more...

Religioossete motiivide kadumisest ametlikelt jõulukaartidel

Varro Vooglaid - 19.12.2012 

Mõne päeva eest märkasin Vabariigi Presidendi jõulu- ja uusaastatervituste e-kaarti ning panin tähele, et see ei sisaldanud mingeidki viiteid jõuludele kui kristlikule pühale. Täna sain Tartu Ülikooli elektroonilise pühadekaardi ning oh üllatust, jällegi mitte kõige kaudsematki viidet jõulude religioossele taustale. Huvi pärast otsisin üles ka Riigikogu pühadekaardi – ikka sama lugu.

Vabariigi Presidendi kaardil on graafiline kujutis tüdrukust raagus lumise kaasiku taustal, ning kaardile kerkib tekst "Loodusest loodud maa". Taustaks kõlab veider laul, mis räägib peamiselt vabadusest (millest muust ikka jõulutervituses rääkida, kuigi tõsi, võinuks peatuda ka demokraatial).

Tartu Ülikooli kaardil on kujutatud Tartu tänavatel jalutavat tudengit, kes otsib lumesajus oma unistust, 12-harulist lumehelvest. Ekraanile ilmub tekst "Loodus on parim kunstnik ja laboratoorium". Rahvusülikooli kaardil toimuva taustaks kõlab lustakas ingliskeelne lugu, mis räägib sellest, kuidas oleks tore jõulude ajal kodus olla ja oma armastatud tüdrukuga tantsida.

Riigikogu kaart vahendab aga muinasjutulist lugu sellest, kuidas Toompea lossis sündivad head ideed jõuluöö vaikuses haldjalikul kombel kokku kogunevad, taevasse tõusevad ning lenneldes eestimaa kodudesse laiali kanduvad, tuues endaga kaasa valgust.

Üpris koomiline on täheldada, kuidas kõigi kolme kaardi taga on üks ja sama püüdlus vältida igasugust tuginemist meie kultuurilisele traditsioonile, mille raames on aastasadu tähistatud jõule kui Lunastaja sündimise püha. Sellisena on kaardid suurepäraseks väljenduseks ajastu vaimust, mis muutub oma traditsiooni-vaenulikkuses sageli lausa karikatuurseks.

Asja teeb huvitavaks see, et Eesti Vabariik ei ole ametlikult sekulaarne riik ning seega ei ole mingit põhimõtteliselt põhjust, miks avalike institutsioonide pühadetervitused peaksid nii kramplikult kristlikke motiive vältima.

Mitmetes nö vana Euroopa riikides on jõulude "puhastamine" religioossest sisust või isegi viidetest religioossele traditsioonile juba pikemaaegne projekt. Nt Rootsis on sellega nii kaugele jõutud, et sel aastal keelati ära koolide kirikus peetavatel advenditeenistustel igasuguste viidete tegemine Jeesusele Kristusele, kuna see olevat multikultuurses ühiskonnas kohatu ja võivat solvata teistsuguse kultuurilise taustaga lapsi (ennekõike muidugi moslemeid).

Eesti kontekstis oleks apelleerimine multikultuurse ühiskonna nõudmistele veel liialt jabur, et sellega avalikult välja tulla. Seega näib, et meie avalike institutsioonide raames püütakse lihtsalt võimalikult täpselt nn euroopaliku vaimu järgi joonduda, seda järele matkida ning tõestada seeläbi oma ideoloogilist truudust ja eesrindlikkust.

Et meie avalike institutsioonide jõulukaartide range ilmalikkus on nii üldine, tekib küsimus, kas see on ka kellegi poolt ettekirjutatud või sellisena omavahel kokku lepitud. Kui ei ole, siis jääb üle küsida, milleks jõulude kristlikku tausta häbeneda.

Võrdluseks Vanalinna Hariduskolleegiumi jõulukaart:
mõõtmatult lihtsam kui avalike institutsioonide omad,
ent ka mõõtmatult siiram, sisukam
ja kultuuriliselt sügavam.

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1439

Read more...

PETITSIOON: KRISTEN MICHAL - ASTUGE RIIGIKOGUST TAGASI!

Austatud Kristen Michal!

Meil on piinlik, et Teil pole olnud mehisust ja väärikust astumaks tagasi Riigikogu saadiku kohalt.
Võimu külge klammerdumisega ning tooli ja papi külge kleepumisega näitate, et need on Teile
tähtsamad kui Reformierakond.
Rahva toetus Reformierakonnale on kahanenud juba poole võrra. Mida kõvemini oma kohast kinni
hoiate, seda rohkem kohti erakond valimistel kaotab ja seda rohkem oravaid saadetakse puu otsa.
Kui Te ei hooli oma erakonnakaaslastest, siis Te ei hooli ka riigist ja rahvast ja on sügavalt
arusaamatu, mida Te üldse Riigikogus teete peale klammerdumise ja kleepumise.
Palun näidake selgroogu, võtke jalad alla ning astuge tagasi.
Loodame, et Teie kolleegid toetavad Teid Teie raskel sammul kahel käel ja näitavad, kus on lossil
välisuks.

(:)Kivisildnik ja Alar Sudak

ALLKIRJASTA

Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/

Read more...

MATTI ILVES: EUROOPA FEMINISTID ON HULLUNUD!

Nüüd on asi läinud niikaugele, et Euroopa lasteaedades ja koolides võib varsti keelustada lasteraamatuid ja muinasjutte, milles on kujutatud traditsioonilist perekonda, seda ka tehakse juba mitmetes riikides. Sellise taotlusega tulid välja Euroopa Parlamendi naiste õiguste eest võitlevad tulihingelised feministid .

Euroopa Parlamendi Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on koostatud aruande ja kutsub üles keelama kõik raamatud, mis näitavad traditsioonilist perekonda, kus isa on toitja ja ema hoolitseb laste eest (selle tulemusel osutub keelatuks pea kõik lastekirjandus). Sellised raamatud tuleks keelustada E Liidu kõigis koolides ja lasteaedades. Aruande koostajad on arvamusel, et need raamatud on halvad lastele, eriti tüdrukutele ja edendavad valesid käitumismustreid ja pärsivad tulevikus ka hoogsat karjääri.
Samuti toonitas aruanne, homoseksuaalsust tuleks õpetada sellisel kujul, kus lapsed saavad otseselt kogemusi ja teadmisi. Lapsed peavad teadma, et see on normaalne, kui su vanemad on geid või lesbid.
Aruande koostjad on hämmingus, sest mingil põhjusel ei ole kõik vanemad veel valmis uskuma, et see on "normaalne".

"Lapsevanemad ei peaks kartma oma laste seksuaalsust. Samas on tervise seisukohalt on kasulik vaadata pornofilme ajal, kui vanemad ja lapsed räägivad avameelselt nendest küsimustest," ütles sellist kasvatust pooldav psühholoog ja seksuoloog Andres Lindskog.


Toon veel parlamendikomisjoni - Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus vastutusalad:

  1)  naiste õiguste määratlemine, arendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning seonduvad ühenduse meetmed;
  2)  naiste õiguste edendamine kolmandates riikides;
  3)  võrdsete võimaluste poliitika, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega       tööturul ja kohtlemisega tööl;
  4)  sool põhineva diskrimineerimise kõikide avaldumisvormide kõrvaldamine;
  5)  soolise võrdõiguslikkuse rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades;
  6)  naiste õigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamine ning sellele järgnev       tegevus;
  7) teabepoliitika naisküsimuses.

Tundub, et naisõiguslased lähevad oma tegevuses üsna kaugele ja sellised aruanded näivad selgelt ületavat komisjoni tegevuspiire, sest kõik perekonnad ei soovi sugugi kasvatada oma lastest moraalituid värdjaid. Mida siis teha, kas mitte saata last lasteaeda või kooli ja õpetada neid kodus? See on praegu veel võimalik, aga ka mitte ilmselt kauaks.

Peab lõpuks veel ütlema, et selles hulluses ei ole süüdi üksi feministid, vaid see on neomarksistliku Euroopa Liidu ametlik perekondade lõhkumise poliitika ja oli päevakorras juba Marxi-Engelsi "Kommunistliku partei manifestis", mis ilmus esmakordselt aastal 1848.
Euroopa Liidus toimub see hullus kõik lausa ka teoreetilisel alusel. Marksistlik juudipäritolu filosoof H. Marcuse (elas aastatel 1889-1979) kirjutas raamatu “Repressive tolerance". See on kujunenud üheks tähtsamaks teoseks, millest juhindutakse. Lühidalt kokkuvõetult sisaldab see järgmist: Kasuks tulevad kõik vähemused, kes aitavad lagundada senist ühiskonda. Kõikide “vaenatud” vähemuste - anarhistid, immigrandid, pederastid, lesbid jne - taotlusi tuleb soodustada, kuniks varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks ja lõpuks laguneb ilma eriliste pingutusteta.
Igatahses ükski minu sõpradest ja tuttavatest ei soovi elada sellises ühiskonnas, mida E Liit meile kohalike reeturpoliitikute abil peale sunnib.

Allikad: SIIN ja SIIN.

Read more...

OSVALD SASKO: Pikett toimus, võitleme edasi....

10. detsembril 2012 toimus Eesti Vabariigi välisministeeriumi ees järjekordne rahuolematute, õigemini õiglustnõudvate kodanike pikett eesmärgiga ikka ja jälle meelde tuletada valitsevale klikile rahva mälu olemasolu ja sedagi, et rahvas ei usalda valitseva kliki liikmeid, teades valitsuse kahepalgelisust. Sedasama kahepalgelisust, mida Eesti riigi juhtkond on tõestanud oma rahva suhtes pea 20 aastat, alates „Isamaaliidu presidendi“, tegelikult aga endise nõukogude agendi, pseudonüümi „Nikolajevi“ kandva Lennart Mere 1994. aastal sõlmitud reeturlikust lepingust oma rahva ja riigi suhtes. Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Saada sõbrale Loe edasi

Read more...

Einar Laigna räägib Nõmme Raadios

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Einar%20Laigna&file=2007-10-30.mp3

Read more...

Kristlus Lähis-Idas 'väljasuremisohus'

postitas mauri olen-urmas-islami-väljakult-ja-toetan-5-miljoniga osak. 16:09 25. detsember, 2012

Uue raporti kohaselt on kristlus kasvava tagakiusamise tõttu Lähis-Idas, otse oma sünnimaal lähedal hääbumisele.
.... Uuring hoiatab, et kristlasi vaenatakse maailmas rohkem, kui ühtki teist usurühmitust. Samuti väidab see uuring, et poliitikud on "pimedad", kui asi puutub kristlaste vastu suunatud vägivalda Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas.
Kristlastele on võõrsil kõige suuremaks ohuks äärmuslik Islam, tihtipeale ignoreeritakse rõhumist kartes, et kriitikat selles suunas võidakse tõlgendada kui "rassismi".
Hoiatatakse, et islami usust pööranuid ähvardavad Saudi-Araabias, Mauretaanias, Iraanis ja teistes Lähis-Ida riikides mitmesugused karistused.
Civitase mõttekoja aruanne ütleb: "Üldiselt ollakse nõus, et paljud usul põhinevad rühmitused kogevad mingil määral tagakiusamist ja diskrimineerimist.

Allikas: http://minut.ee/

Read more...

TriaLogos 2012: Vabadus ja vastutus harmoonia otsinguil

Varro Vooglaid 

“Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks.
Ärge ainult tehke vabadusest õigustust
lihalikule loomusele, vaid teenige
üksteist armastuses.”
(Gl 5:13)

Käesoleva aasta TriaLogose sessiooni teemaks on “Vabadus ja vastutus harmoonia otsinguil”. Vahetu inspiratsioon selliseks teemapüstituseks pärineb kevadel ka eesti keeles välja antud Moskva ja Kogu Venemaa Patriarh Kirilli kõnede ja esseede kogumikust.

Küsimus inimvabadusest on üks kõige olulisematest küsimustest üldse, sest just vabadus konstitueerib inimese isikuna ning tõstab ta seeläbi kõrgemale vaid loodusseadustest tõugatud tahtetu objekti staatusest. Nii on vabadus erilise, inimeseks olemist õilistava hüvena kütkestanud inimeste tähenduseotsinguid aegade algusest saati.

Inimene on eriliselt väärtuslik isikuna, mõistusliku ja vaba tahtega olendina. Just inimese mõistuslikkus ning tema vaba tahe on tema jumalanäolisuse peegelduseks ja sellest tulenevalt erilise väärikuse aluseks. Seetõttu on inimliku vabaduse tagamist peetud üheks peamistest poliitiliste süsteemide sihtidest.

Kuivõrd vabadus on inimest defineeriv suurus, tähendab inimliku vabaduse hävitamine inimese enda hävitamist, tema taandamist orjaks. Primitiivsem vabaduse röövimise viis seisneb inimeselt võimaluse võtmises teha tahte kaudu hüvelisi tegusid ja saada seeläbi vaimse kasvamise osaliseks. Küllalt on teada sedasi toimivaid riigikordi, mida nimetatakse totalitaarseks. Ent need hävitavad vaid inimese võimaluse oma isikulisust hüveliselt tõeks elada, jättes samas alles sisemise janunemise hüve järele.

Palju salakavalam ja ohtlikum viis inimese vabaduse hävitamiseks on see, mida viiakse ellu paradoksaalsel kombel kaasaegses lääne ühiskonnas ja üha jõulisemalt ka globaalsel tasandil just nimelt vabaduse enda loosungi varjus. Inimese hävitamine võib toimuda põhimõtteliselt sügavamal tasemel, kus ärakaotamise objektiks on inimese hinges peituv janunemine tõe, ilu ja headuse järele, mis asendub pimedate ja isekate ning sellisena impersonaalsete kirgede türanniaga ennast kinkiva armastuse ja vaimsuse üle – viimased hukkuvad langenuna valla päästetud pimedate tungide ohvriks. Nagu on öelnud Issand Jeesus Kristus: "Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!" Patriarh Kirill kirjutab sama mõtet jätkates:

"Inimisiksuse ‘ahelaist vabastamine’, tema vaba areng ilma igasuguste ühiskonna poolsete parandusteta, vabastab ka tumeda ‘dionüüsosliku’ alge, nagu rääkisid kreeklased; selline alge on aga igas inimeses. See on meie tsivilisatsiooni jaoks hukatuslik tupiktee. Seepärast on liberaalne põhimõte “Minu vabadus ei pea piirama teise inimese vabadust” väga ohtlik, kui see on ainus pidurdav tegur."

Seda vabaduse hävitamise süsteemi nimetatakse mitte totalitarismiks, vaid liberalismiks. Seejuures on oluline täheldada, et liberalism ei ole sellisena mitte totalitarismi antitees – nagu meile püütakse väita –, vaid sügavamal ontoloogilisel tasandil sellega olemusühtne.

Need tähelepanekud juhatavad meid vabaduse sügavama tähenduse otsinguile. Kirikuisade traditsioon õpetab, et inimene, tehes kurja, ei tegutse mitte ainult ise, vaid teeb koostööd saatanaga. See tähendab, et kuri tegu on alati sünergia, samuti ka hea tegu, kuid kuri tegu pole sünergia Jumala, vaid Tema vastasega:

"Niisiis asub inimtahe oma olemuselt kahe, Jumala ja saatana tahte vahel. Inimese ülesanne on viia oma tahe kooskõlla Jumala tahtega ja mitte mingil juhul lubada sel nõustuda kurjade jõudude tahtega. See, millele oma tahtejõudu suunata, sõltub inimesest endast. Võimet suunata oma tahet heale või kurjale nimetataksegi nüüdisaegses keeles vabaduseks."

Nõnda on oluline mitte unustada, et vabaduse suurim väärtus ei seisne mitte võimaluses valida hea ja kurja vahel, vaid hea valimises, võimes lubada isikliku inimliku vabaduse alale jumalik õndsus, anda inimelus koht Jumalale.

Just nagu patriarh Kirill, nii hoiatas ka paavst Johannes Paulus II väärastunud vabadusekäsitluse destruktiivsuse eest nii inimese hinges kui ka kogu ühiskonnas. 1995. aastal kirjutas ta oma ringkirjas Evangelium Vitae, et lahutatuna kõigist traditsiooni ja autoriteedi vormidest ning eitades seeläbi isikliku ja ühiskondliku elu aluseks oleva objektiivse ja universaalse tõe kõige silmnähtavamaid tõendeid, hävitab vabadus iseennast ja muutub teiste hävitamise teguriks. Ta selgitas, et selline vabadusekäsitlus viib inimhinges ja ühiskonnas tõsiste väärastumisteni:

"Ainuke arvestatav eesmärk on püüdlemine omaenda materiaalse heaolu poole. Niinimetatud elukvaliteedis nähakse eelkõige või ainult majanduslikku jõukust, korrapäratut tarbimist, füüsilist ilu ja meelelist naudingut, unustades olemise sügavamad – inimestevahelised, vaimsed ja religioossed – mõõtmed."

Tänases sekulaarses ühiskonnas saame maitsta nende hoiatuste materialiseerumise kibedaid vilju. Jumala tunnetuse kadudes on ohus ja mürgitatud ka inimesetunnetus ning Jumala- ja inimesetunnetuse ähmastumine viib omakorda vältimatult praktilise materialismini, mis levitab individualismi, utilitarismi ja hedonismi. Selle tagajärjeks on kultuuriline kliima, kus vabadusega õigustatakse pea kõike, isegi oma enda laste tapmist. Nii on piirideta enesekeskne vabadusetaotlus viinud inimesed püüdluseni asetada end Jumala kohale ja olla iseenda loojaks, olemata vähimalgi määral seotud oma loomusega – selle täiuse poole püüdlemise kohustusest rääkimata.

Inimeste loomuomast janunemist vabaduse järele on lihtne ära kasutada, luues inimeste eksitamiseks, hingede hukatusse juhtimiseks ja tervete ühiskondade vaimseks orjastamiseks aina uusi illusioone. Eriti hõlbus on see olukorras, kus vabadusest on tehtud justkui ebajumal, mida peaks kummardama kõik rahvad ja riigid, ent kus samal ajal on vähe arusaamist sellest, mida vabadus ülepea tähendab. Nii ongi indiviidi õiguste (inimõiguste) retoorika seatud sageli traditsioonilise ühiskonnakorralduse lammutamise teenistusse ning see on nii mõnigi kord suunatud mitte inimväärikuse kaitsele, vaid pahede kaitsmisele ja edendamisele.

Ent niivõrd, kui üha enam inimesi leiab enesekeskseist ja kõiki piire ületavaist vabaduseotsinguist mitte vabaduse ja igatsetud õndsuse, vaid pahede orjuse ja meeleheite, saab ka selgemaks, et vabadus ei seisne võimaluses teha ükskõik mida. Neis tingimustes omandab uue kõla patriarh Kirilli meeldetuletus, et üldise heaoluühiskonna ülesehitamine ei too inimkonnale kunagi õnne, kui seda heaolu otsitakse väljastpoolt inimese vaimsete vajaduste konteksti. Tõepoolest, kuni me ei taasta oma võimet eristada head kurjast, mis on tarvilik nüüdisaegse tsivilisatsiooni tohututel avarustel orienteerumiseks, on pääs mõnele teisele perspektiivsele arenguteele võimatu.

Aga mida siis vabadus ikkagi tähendab? Milline on vabaduse suhe tõega ja milline vastutusega? Millal on vabadus isikuvabaduse teenistuses ja millal muutub ta selle hävitamise teguriks? Kust jooksevad vabaduse piirid ja kuidas mõista ühiskonda, mis on seadnud vabaduse oma kõrgeimaks hüveks, ent ei mõista samas selle tähendust määratleda? Need on meie aja kesksed küsimused, millele asume TriaLogose raames üheskoos vastuseid otsima.


Allikas: http://www.decivitate.ee/?go=index

Read more...