Euroopa Liidu juhtivaima riigi vasakjõud nõuavad rikkamate inimeste 100 %-st tulumaksustamist

Saksamaa sotsialistlik vasakpartei Die Linke tahab kehtestada kõigile, kes teenivad üle 500 000 euro aastas, sajaprotsendilise tulumaksu ning teeb selle nõudmise oma parlamendivalimiste platvormi osaks, teatas ajaleht Mitteldeutsche Zeitung reedel.

„Me teeme ettepaneku, et mitte keegi ei peaks teenima rohkem kui 40-kordne elatusmiinimum,“ ütles erakonna Die Linke kaasesimees Katja Kipping partei valimisplatvormi projektis, mille Mitteldeutsche Zeitung oma valdusse sai, vahendab The Local.

Partei dokumendi järgi kulutataks üle 40 000 euro kuus teenivatelt inimestelt kogutav totaalne maks sotsiaalse heaolu finantseerimiseks ja riigi tulevikku investeerimiseks.

„Plahvatusohtlik ebavõrdsus ähvardab demokraatiat,“ ütles Die Linke teine kaasesimees Bernd Riexinger. „Ma nimetan sissetuleku piiramist poole miljoni euroga demokraatiamaksuks.“

Riexingeri sõnul keskendub septembris toimuvate Saksamaa parlamendivalimiste kampaania jõukuse ümberjagamisele.

Ida-Saksa kommunistide ja rahulolematute ametiühingutegelaste liitumisel tekkinud Die Linke on olnud raskustes oma profiili tõstmisega uue juhtkonna juhtimisel pärast ebaõnnestumist ülemaailmsest finantskriisist poliitilise kasu lõikamisel. Die Linke esindajad istuvad Bundestagis ja mitme liidumaa parlamendis, kuid näiteks eelmisel kuul toimunud Alam-Saksimaa valimistel nad esindust parlamenti ei saanud.

Sajaprotsendilise maksu ideega raskelt vasakule kaldumine võib tähendada seda, et Die Linke on kaotanud igasuguse lootuse meelitada vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate riigi tasemel koalitsiooni.

Allikas: Delfi.ee

___________________

Et marksistlikus E Liidus sellisete nõudmistega välja tullakse pole ju midagi isegi imestada.

M.I.

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja süvenev rahvastikukriis. Täna on Tartu Rahu Päev

SEISKE NÜÜD VABADUSES...Gal 5:1
käsusõna Vigala kirikutorni-Vabadussõja
mälestussambal, 1933


Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis

Ettekanne Toompea Haridusseminaris Riigikogu konverentsikeskuses 30.01.2013

Jaak Uibu D.Sc.

I. Ülevaade mõistetest, hinnangutest ja algatustest

Sissejuhatus. Oleme kogunenud, et selgemaks saada suhe ehk vastastikune mõju põhiseaduse ja rahvastikukriisi vahel. Eelkõige, kas põhiseadusest on õiguslikku abi täiendavate meetmete
rakendamiseks rahvastikukriisi vastu. Sest senised pole piisavad. Teemapüstitus on vist uudne – vähemalt guugeldades päringuga põhiseadus ja rahvastikukriis või põhiseadus ja demograafiline kriis otseseid viiteid ee leia. Kui tähistati EV põhiseaduse kahekümnendat aastapäeva Kadrioru roosiaias, siis President rõõmustas, et viiendik Eesti rahvast on sündinud juba uue põhiseaduse ajal. Aga ma küsin – miks mitte neljandik!? Ja muretses, et rahvas vananeb. Nende tõsiasjade taga kumab rahvastikukriis, mida pidupäeval välja ei öeldud. Siiski ei ole Presidendi sõnavõttudes seda terminit ka muudel puhkudel. Paraku on isegi tema lükanud probleemi tulevikku. Detsembris 2012 antud intervjuus ta ütles, et aastakümnete pärast tekkivate demograafiliste probleemidega tuleks tegelda juba täna, kuid poliitikutel ei tundu olevat valmisolekut tegelda kauge tuleviku probleemidega. Siinkohal on õpetlik meenutada preester Dmitri Fetissovi hinnanguid netilehest “Vzgljad”: toimub ühiskonna ja eriti eliidi kaugenemine reaalsusest – keskendutakse teisejärgulistele küsimustele, ei osata kristlikul kombel asetada end ligimese olukorda ja kadumas on taktitunne ligimeste suhtes.

Rahvastikukriisi mõiste ja selle olemasolu tunnistamisest Eestis. Selle kriisi definitsiooni ja sisu kohta on allikaid palju, kuid Vikipeediast leiame päris adekvaatse sõnastuse: Demograafilise kriisi all mõistetakse rahvastiku demograafilist seisundit, mida iseloomustab sisemise taastepotentsiaali puudumine ja rahvastiku vananemine. Seda tajutakse kriisina eeskätt seetõttu, et see toob pikemas perspektiivis kaasa tööjõupuuduse ning töötajate suure maksukoormuse, mida saab leevendada ainult tööjõu massilise impordiga. Väikeste etnoste puhul kaasneb rahvaarvu vähenemine sel määral, et see ohustab etnose kultuuri jätkusuutlikkust. Eesti ja eestlaste olukorda on selle mõiste abil iseloomustatud alates 1990ndate aastate algusest.

Valitsuse ettekandes aastast 1998 “Eesti demograafilist situatsiooni ja arengut käsitlevad seisukohad” rõhutati demograafilise kriisi väljakujunemist. Koos Ülo Vooglaiuga olime selle ettekande koostajate hulgas. Rahva ja eluruumide viimase loenduse lõplike tulemuste alusel on eelmise, 11 aasta taguse loendusega võrreldes meie rahvaarv kahanenud enam kui 75 tuhande inimese ehk 5,5 2% võrra. 2012. aastal vähenes rahvaarv 8 tuhande inimese võrra. Niisiis on 1998. aastal valitsusele
teadvustatud rahvastikukriis vahepeal oluliselt süvenenud. Taastatud omariikluse vältel on Eesti kaotanud ühe kuuendiku oma rahvast.

Abiotsimine põhiseaduse preambulist - tagasi aastasse 2000. Et tänast teemat rahvastikukriisi ja põhiseaduse suhetest oleme käsitlenud ka varem, selle kinnituseks naaseme tagasi aastasse 2000. Seoses rahvastiku tervisliku seisundi ja demograafilise olukorra halvenemisega Eestis pöördusin 2000. a. kevadel alljärgneva küsimusega üheaegselt justiitsministri ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani poole: kas Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis määratletud omariikluse ülesanne
”... eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade...” kohustab valitsusasutusi eo ipso välja töötama või hankima põhimõiste”rahvastiku terviseseisund” raames hinnanguid depopulatsiooni sügavusest ja rakendama neid oma tegevuses? Kui ei, siis millise seadusandliku aktiga põhiseaduse ja põhimääruste vahelises ruumis seda kohustust kehtestada? Või tuleks vastavalt täiendada põhimäärusi?

Justiitsministeeriumist saadud vastus minu küsimusele on järgmine: ... vastavalt ”Eesti Vabariigi Põhiseaduse” preambulile peab riik tagama eesti rahvuse säilimise läbi aegade. Riik on põhiseadusega pandud ülesannete täitmise jaganud asutuste vahel ning ... rahva tervise kaitse ülesanne
riigi tasandil on antud Sotsiaalministeeriumi kanda. Rahvastiku tervise kaitset reguleerib otseselt ”Rahvatervise seadus”, mis sätestab nii Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse, maavanema kui avalik-õigusliku juriidilise isiku kohustused rahva tervise kaitsel. See vastus on antud jäigas vaimus
– kõik mis on tehtud, on hästi tehtud ja on piisav. Juhin tähelepanu, et ametnik vastab antud juhul sättepõhiselt ja üldse mitte mõttepõhiselt.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas jurist Meris Sillaotsa koostatud vastus on preambuli õigusjõu suhtes ettevaatlik: ... Loomulikult tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis sisalduvasse suhtuda täie tõsiduse ja vastutustundega. Küsimus, mille Teie oma kirjas olete tõstatanud, puudutab preambuli mõtte avamist. Kaldun arvama, et põhiseaduse preambul ei anna täpseid ettekirjutusi nende abinõude kohta, mida valitsusasutused peaksid kasutusele võtma eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks. Mõistetavalt on
võimalik seaduse tasemel kohustada valitsusasutusi ühtedeks või teisteks toiminguteks, sealhulgas ka tervisekaitse valdkonnas. Samuti võib sellekohane initsiatiiv tulla valitsusasutustelt enestelt. Kindlasti on võimalik vastu võtta täiendavaid seadusi, mis puudutavad rahvastiku terviseseisundi küsimusi. Selleks tuleb aga kasutada demokraatlikke vahendeid. Teie mure vääriks võib-olla edastamist mõnele Riigikogu liikmele. Minu meelest on vastus üsna mõttepõhine.

Kuidas on täidetud Eesti Vabariigi põhiülesanne? Rahvastikusündmused Eestis ja maailmas käivad oma rada ega hooli nähtavasti seadusandlusest. Küll on meil õigus küsida, kuidas on täidetud Eesti rahvuse säilimine kui riigi põhieesmärk ja püsiva iseloomuga ülesanne? Ja õigus on küsida, miks 3 me ei kohta valitsusasutustes selle küsimuse sõnaselget püstitamist? Rahvastikustatistika andmestik, depopulatsioon ja rahvastikukriisi ilmingud kinnitavad, et hoolimata hiilgavatest saavutustes paljudel rinnetel on Eesti Vabariigi Põhiseaduses fikseeritud põhiülesanne täidetud mitterahuldavalt. Seda näitas juba jooksev rahvastikustatistika, eriti aga rahvaloenduste andmestik.

Mis saab edasi? Sajad ametnikud mõtlevad ja sajad tuhanded inimesed mõtlevad ka. Mõtteid koguneb palju, osa saadetakse Jääkeldrisse jahtuma. Tänasel seminaril püüame piirduda õigusvaldkonna vahenditega. Eeskujuks ja julgustuseks võiks olla kakskümmend viis aastat tagasi käivitatud õiguslike vahendite otsimine haakimaks endid lahti N. Liidust.

EV tänane põhiseadus on üsna hästi õnnestunud. Seda kinnitab riigi ülesehitamise kogemus. Paraku kõrgeima riigivõimu kandja võimalused on seal ahtad – rahvaalgatus põhiseaduses puudub. Riigikohtu esimees Märt Rask oma ettekandes kohtunike foorumil 2007 ütles, et põhiseaduse preambulis on sätestatud meie omariikluse põhieesmärgid ja preambul on printsiipide kogumina kogu põhiseaduse ja õigussüsteemi tõlgendamise võti. Veel ütles Märt Rask kohtunikele, et põhiseaduse vaim ei mahu põhiseaduse normidesse, teksti ega sõnadesse. See on hoopis laiem arusaam ideedest ja väärtustest, mis suunavad ja juhivad ühiselu korraldust, kujundavad moraali ja poliitikat lähtudes tavadest, traditsioonidest ja tervest mõistusest. Põhiseadus on vaimule üksnes tekstiline tugi.... Põhiseaduse vaimu pole võimalik defineerida,
küll aga on seda võimalik tajuda läbi õigluse mõõdupuu, seades riigi ees esikohale inimese. Ka Lennart Meri armastas rääkida põhiseaduse vaimust. Kahtlemata kaunis sõnapaar. Paraku Eesti seadused seda mõistet ei kasuta. Küll on juridica terminiks põhiseaduse mõte.

Põhiseaduse sättest ja mõttest saame selguse PS kommenteeritud väljaandest, täpsemalt peatükist “Kohus”. Sätte- ja mõtteklausel kokku hõlmavad kogu põhiseaduse. PS säte tähendab PS teksti. Vastuolu PS sättega tähendab niisiis vastuolu PS teksti, selle sõnastusega. Laiem kasutusala on mõtteklauslil. „Vastuolus PS mõttega” tähendab vastuolu mõne PS sätte taga oleva PS aluspõhimõttega. Mõtteklausel tõstab esile, et PS ei koosne üksnes kirjatähest, vaid hõlmab ka ühiskonna põhiväärtused, millel rajaneb valdav enamik PS sätetest. Mõtteklausel viitab PS tõlgendamise vajadusele, sest mõtte väljaselgitamiseks on vaja tõlgendada.

Kuidas on olukord seaduste täitmise ja vastutusega? Viis aastat pärast PS kehtestamist ütles austatud ja hinnatud riigikontrolör Hindrek Meri: : ... seaduste täitmise üle kontroll kas puudub või on juhuslik. Seaduste olemasolust jääb väheseks, riigi tunnuseks on seaduste järgimine ja seda kõigi poolt... Õigusaktides püütakse vältida sõna vastutus. Riigikontroll on pidevalt pöördunud Riigikogu ja Valitsuse poole
ettepanekutega kehtestada ametnike vastutus. Kõik on justkui nõus, aga midagi ei sünni. Vastutus hajub. Sedasama ütles ka Ülo Vooglaid ajalehes Nädaline 1999. a. septembris ilmunud intervjuus: On täiesti lootusetu saavutada ühiskondlikus regulatsioonis mingeid tulemusi, kui ei ole fikseeritud vastutus... Vastutamatuse tingimustes ei ole võimalik normaalset ühiskonnaelu korraldada.

Edasi, aastal 2009 riigikontrolör Mihkel Oviir Riigikogus: Selle eest, et meie ühiskond võimalikult kiiresti mahajäämuse oma arengus tasa teeks, lasub vastutus nii siin saalis istujatel kui ka kõigil kodanikel. Tahaksin rõhutada meie kõigi, aga eriti just teie vastutust vastustundliku, populismivaba
valitsemise kujundamisel. See on minu silmis parlamendi liikmete missioon.

Rahvastikuprobleeme oleme käsitlenud Toompea Haridusseminaris alates selle asutamisest 1996. aastal. Ilma seminaris aset leidnud aruteludeta poleks olnud võimalik rahvusteavikuna kataloogitud väljaande “Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel” ilmumine. Juba selle kaanepilt – alt ahenenud rahvastikupüramiid – teavitas kujunenud rahvastikukriisist. Põhiseaduslik eesmärk rahvuse säilimisest on alati innustanud ja õigustanud meie seminari tegevust, aga seoses inimkaotusi käsitleva artikli blokeerimisega Postimehe toimetuses tõstatus teravalt põhiseaduse ja eriti selle preambuli õigusjõu temaatika.Vallandus sellekohane arutelu ja kirjavahetus, kus rakendasime sokraatilist meetodit – küsimused ja
ettepanekud institutsioonidele nende vastutusalas.

Esimese osa kokkuvõtteks: põhiseaduse kehtimise ajal on depopulatsioon Eestis süvenenud
hoolimata sellesse kirjutatud riigi põhieesmärgist. Põhiseaduse ebapiisav toime rahvastikuprotsessidesse võib olla kaudselt mõjutatud rahvaalgatust toetavate sätete väljajäämisest, samuti põhiseaduse
õigusjõu alarakendamisest.

II. Teemakohaste küsimuste püstitamine Riigikogule

* Rahvastikukriisi süvenemine näitab, et senised abinõud kriisi peatamiseks pole olnud piisavad. Sellekohaseid selgeid seisukohavõtte pole kahjuks teada ka nende institutsioonide poolt, kellele on pandud põhiseaduse järelvalve. Kohustuste ja ebakohtade rohkuse puhul on varju jäänud Eesti Vabariigi põhieesmärgi täitmine: tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kas globaliseerimisajastul on selle tahtmine liiast? Kus on selle maksiimi juured? Need ulatuvad valgustusajastusse, millele viitab auväärt Max Jakobson: Herder oli kultuurinatsionalist, kes väitis, et igal keelel ja kultuuril on omaette väärtus. See kehtib ka täna. Rahvuse säilimise idee kannab rahvuslikherderlikku mõtteviisi ja teiste rahvuste jaoks tasakaalustab preambulis seda kantiaanlik-vabariiklik
mõtteviis – vabadus, õiglus, õigus. Mõlemad Euroopa vaimusuurused on jätnud oma jälje Eesti põhiseadusesse. Paraku vastatakse Riigikogu komisjonides rahvastikukriisi märgukirjadele kas “võetud teatavaks” või rõhutatakse, et komisjonid või täiskogu on neid asju juba arutanud. Seni ei ole teada juhust, kus märgukirja põhjal oleks midagi alustatud või muudetud. Vajame rahvastikukriisi kohta Riigikogu seisukohta.

* Rahvastikuteaduses kohtame sageli seisukohta, et rahvastikuprotsessid on jäigad ja mittejuhitavad. Näiteks Reutersi blogis leiame professionaalse ülevaate pealkirjaga “Demograafia kui saatus”. Meie põhiseaduse preambul on teist meelt – selle fraas rahvuse säilimisest eeldab rahvastikuprotsesside juhitavust. Võtmeprintsiibid annab Ülo Vooglaid: Esiteks: Ürgsete sidemete katkemine (inimese side maaga, merega, tööga, koduga) võib viia ka teiste oluliste sidemete lõhkumisele. Teiseks: Ühiskondlike protsesside teatava juhitavuse põhimõte. Mis on Riigikogu seisukoht?
Kui rahvastikuprotsessid on juhitavad, siis vajavad need tarka ja tulemuslikku sekkumist.
* Eesti Vabariigi põhiülesanne – rahvuse säilimine – on tänaseks täidetud mitterahuldavalt. Kui EV põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne aastast 1998 kinnitab, et riiklike eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud seadusandjale, siis initsiatiiv rahvastikukriisist üle
saamiseks peaks tulenema eeskätt Riigikogust. Tsiteerime veel nimetatud lõpparuannet: Tegemist on seadusandja kohustusega kujundada välja ja sisustada efektiivsed vahendid vastavate eesmärkide saavutamiseks. Kas rahvastikukriisi leevendamise üldise korralduse kavandamine on eeskätt
Riigikogu ülesanne?
* Põhiseaduse preambulil on juriidiline kaal ja normatiivne iseloom. Selles määratletud ülesanded ja nende täitmise järelvalve korraldus on adresseeritud eelkõige seadusandjale. Põhiseadust käsitletakse kui üldkehtivat seadusakti, kuid osa asjatundjad ei tunnista seda üldkehtivust või leiavad, et see ei laiene näiteks eraõiguslikule meediale ja kirjutavale ajakirjanikule. Mis on õige? Pöördusime Õiguskantsleri poole seoses ajalehe Postimees toimetuse keeldumisega avaldada kaastöö demograafilise kriisi tekkimisest Eestis üheksakümnendatel aastatel. Palusime õiguskantsleri seisukohta – kas Postimehe toimetuse tegevus avaldamisest keeldumisel ja selles sisalduva info blokeerimisel vastab
EV põhiseaduse sätetele ja vaimule (termini valikul tuginesin Riigikohtu esimehe sõnapruugile). Meile vastati, et selles pöördumises “ei nähtu asjaolusid, mida õiguskantsler saaks vastavalt oma pädevusele lahendada”. Seejärel pöördusime Põhiseadusliku Assamblee liikmete poole kahe
küsimusega. Esiteks, sama küsimus mis õiguskantslerile – kas Postimehe toimetuse tegevus vastab EV põhiseaduse sätetele ja vaimule? Teiseks – kas põhiseaduses on midagi olulist puudu või näib õiguskantsleril puuduvat piisav tahe ja oskus rahvuse säilimise nimel põhiseadust rakendada? PA
kaheksast vastanud liikmest arvasid kuus, et Postimehe tegevus vastab ja kaks arvasid, et ei vasta põhiseaduse sätetele ja vaimule. Üks vastas, et põhiseadusel pole midagi puudu ja teine leidis, et rahvaalgatus on põhiseaduses täiesti puudu. Pooled leidsid, et õiguskantsleril pole õigust sekkuda eraõigusliku ajalehe tegevusse. Juhiti tähelepanu sellele, et preambulist otsitakse enamat kui sinna on kirja pandud. Aga Eesti rahvuse säilimine on seal kirjas, olgugi et sattus preambulisse pooljuhulikult.
See juhtus põhiseaduse koostamise viimases lõpus, kui Kaido Kama tegi Assambleele teatavaks Võrumaa metsavenna ja Eesti Kongressi liikme Alfred Käärmanni ettepaneku. See raiutigi põhiseadusse. Aga määramatus kestab. Mis on Riigikogu seisukoht – kas põhiseadus on ülimuslik
eraõigusliku meedia regulatsioonide suhtes või mitte?

* Kevadel 2012 teatas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, et kogu seadusandlus tuleks demograafia seisukohast üle vaadata. Seda eesmärki aitaks teenida Toompea Haridusseminari kirjas Riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele tehtud ettepanek – Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule teemal "Demograafiline kriis Eestis kui väljakutse seadusandlusele ja rahvastikupoliitikale". Ettepanek taotleda õiguskantslerilt ülalnimetatud ettekannet ei ole seni leidnud toetust Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjonide poolt. Siiski laekus edusoov kultuuriminister Rein Langilt ja EV President jagas oma vastuses meie muret riigi ja rahva kestvuse ning elujõu pärast. Riigikogu komisjonide kirjavastustes teatatakse, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Õiguskantsleri seaduse paragrahv 1 lg 2 sätestab: ”Õiguskantsler analüüsib (...) riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajadusel korral Riigikogule ettekande”. Niisiis pole õiguskantsler ettepanekute suhtes ühtigi immuunne, kui Riigikogu vaid pöörduks. Pealegi – kui õiguskantsleril on otsene kohustus teostada põhiseaduslikku järelvalvet, kuidas on siis mõeldav, et tal pole kohustust teostada järelvalvet EV põhiülesande täitmise üle?! Niisiis – kas toetatakse ettepanekut paluda õiguskantslerilt nimetatud ettekannet Riigikogule? Midagi muud?

III. Ettepanekud seadusandja pädevuses olevatest meetmetest:
* Õiguskantsleri ettekanne/aruanne, mida eepool käsitlesime;
* Riigikogu rahvastikukomisjoni moodustamine (analoogia riigikaitsekomisjoniga);
* Rahvastikuseminari käivitamine Riigikogu liikmetele ja nõunikele Riigikogus;
* Rahvastikuministri portfelli taastamine;
* Olulise tähtsusega riiklike küsimuste aruteludele sätestada teaduslikul alusel ettevalmistus- ja
otsustamiskohustus;
* Märgukirjale ja selgitustaotlusela vastamise seadust täiendada sättega sisulise vastamise
kohustusest;
* Teadusprioriteetide korrastamisel ennistada tänases ülikooliseaduses 1937. aasta ülikoolide
seaduse paragrahv 2 säte edendada üldist ja eriti eesti maad ja rahvast käsitlevat teadust.
Suur tänu kuulamast ja kaasa mõtlemast!

Allikas: SIIN

Read more...

MATTI ILVES: EESTI JA EUROOPA SOTSIAALHARTA

KAART: 1961. aasta harta liikmesriigid on kaardil helerohelised, uuendatud harta liikmed tumerohelised ning hartaga seni liitumata riigid on hallid.

Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 ja mida revideeriti 1996. aastal. Uuendatud harta jõustus 1999. aastal ning see asendab järk-järgult 1961. aasta harta.
Euroopa sotiaalharta hakkas kehtima 01.07.1999. aastal ja Eesti on seni ratifitseerinud selle vaid osaliselt ja on sidunud ennast 79 sättega harta 98 sättest. Toon nüüd vaid mõned üliolulised punktid, millega Eesti pole ühinenud, pole neid pidanud vajalikuks ratifitseerida:

1. Artikli 4 lõige 1: "Õigus saada õiglast töötasu"
2. Artikkel 23: "Eakate õigus sotsiaalsele kaitsele"
3. Artikkel 31: "Õigus eluasemele"
4. Artikkel 26: "Õigus väärikale kohtlemisele töökohal"
5. Artikkel 30: "Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest"

Siin on vaid valik harta olulistest artiklitest, mida Eesti pole saanud, või pole vajalikuks pidanud täita. Seda on tõsiselt kurb näha meie valitsuse ja valitsuserakondade kiidukoori taustal, kui hästi meie riigil läheb.
Näeme, et riik ei pea vajalikuks isegi õiglase töötasu maksmist ja enda kodanikele kindlustada õigust eluasmele. Eks meie riigil olegi neid nõudeid ka raska täita, sotsiaalkulutused riigieelarves on kaks korda väiksemad kui keskmiselt Euroopa riikides. Samas aga jagatakse heldelt abi puudustkannatavatele välisriikidele, siis saavad valisustegelased jälle teiste ees kiidelda sellega kui edukad me ikkagi oleme. Tegelikult vajaksime abi hoopis meie.

Hiljuti kirjutasid ajalehed, et täiskohaga  töölkäivatel üksikemadel, kes saavad nn. miinimumpalka pole võimalik maksta isegi sotsjaalmajades asuvate eluasemete eest. See on enam kui kurb ja peaks panema riigiisad küll mõtlema, aga seda on vist asjatu loota. Miimimumpalk on 2013. aastal 320 € kuus ja seda saavad kümned tuhanded (vist 75 000 - usaldusväärset statistikat on pea võimatu leida) töötajad.
Euroopa sotiaalhartaga saate tutvuda SIIN.

Read more...

Washington kiitis heaks keemiarünnaku lavastamise Süürias?

Neljapäev, 31. jaanuar 2013  kell 9:24 

Nädal tagasi avaldati veebis väidetavad Suurbritannia julgeolekufirma Britam dokumendid, mis kannavad märget “konfidentsiaalne”. Nende hulgas on Britami ametnike allkirjastatud relvamüügilepinguid, andmeid firma töötajate kohta ja juhtkonna isiklikku e-posti kirjavahetust. Nime JAsIrX all tegutsev ja ilmselt Saksamaalt pärit häkker teatas, et omandas failid Britami Malaisias asuvate serverite kaudu.

Avaldatud e-kirjades konsulteeritakse muu hulgas keemiarelvade varjatud toimetamist Süüriasse. Ühes kirjas küsib Britami äriarenduse juht David Goulding firma direktorilt Philip Doughtylt viimase arvamust Katari pakutud tehingu kohta, millel olevat ka Washingtoni toetus.
Siit lingilt saad näha ka e-kirja ekraanitõmmist.

“Phil
Me saime uue pakkumise. See on jälle seotud Süüriaga. Katarlased tegid ahvatleva pakkumise ja nad vannuvad, et sellel ideel on ka Washingtoni heakskiit.
Me peame toimetama CW Homsi, Nõukogude Liidu päritolu Liibüast toodud gaasimürske, mis on sarnased nendele, mis Assadil oleks pidanud olema. Nad tahavad, et kasutaksime oma Ukraina päritolu töötajaid, kes räägivad vene keelt ja peaksime sellest tegema ka videosalvestuse.
Tegelikult arvan ma, et see ei ole eriti hea idee, aga pakutud summad on hiiglaslikud. Sinu arvamus?
Parimate soovidega
David”

Lekkinud dokumentide hulgas on ka vähemalt nelja arvatava Ukraina palgasõduri isikutunnistuste koopiad. Britami kodulehekülje põhjal on tegu Briti eriteenistuse taustaga ettevõttega, mis tegeleb riskijuhtimise ja konsultatsioonidega. Firma on tegutsenud Araabia Ühendemiraatides, Iraagis ja Liibüas.
Fakt, ei plaani kuuluks ka keemiarelv, mille sarnane oleks pidanud olema Assadil, vihjab sellele, et plaanitakse korraldada libaoperatsiooni, süüdistamaks Assadi ja Süüriat näiteks Katari ja NATO poolt.
Kui väide, et selline skeem on heaks kiidetud ka Washingtoni poolt, oleks tõestatav, saaks Obama administratsiooni süüdistada kaasosalistena sõjakuriteo kavandamises.

Üks süsteemianalüütik, kes paljastatud dokumente analüüsis, jõudis järeldusele, et e-kirjad näivad autentsed ja fakte tuleks kontrollida. Juba eelmisel aastal hakkasid ringlema ka kuulujutud, et USA poolt toetatud mässulised on nõus lavastama keemiarünnakut, milles süüdistataks Assadi režiimi, et NATO sõjalist sekkumist õigustada.
Seejärel augustis hoiatas president Obama, et keemiarelva kasutamine või isegi transportimine Assadi režiimi poolt oleks tõeline nugade peal kõndimine ja nõuaks sõjalist sekkumist. Prantsusmaa president François Hollande järgis seda ideed ja sõnas, et selliste relvade kasutamine oleks õiguslik põhjus otseseks sekkumiseks. Muidugi ei vaikinud sel teemal ka Iisrael.
Umbes samal ajal vahendas Süüria uudistekanal Addounia, et üks Araabia firma vahendas ostutehingut, milles olid 97 000 dollarit tükk maksnud 1400 kiirabiautot, mis on varustatud gaasi- ja keemiafiltrisüsteemiga. Väidetavalt valmistuti nii võimalikuks mässuliste rünnakuks. Lisaks valmistati ette ka 400 sõidukit, mis antaks ohu korral sõjaväe kasutusse.
Detsembris ilmus välja šokeeriv video Süüria mässulistest, kes testisid jäneste peal närvigaasi, mis omakorda õhutas kuulujutte, et neil on juba keemiarelvad olemas.

Huvitav on veel ka see, et veel mõne päeva eest liikus Facebookis ringi ekraanitõmmis, millel võimalikku lavastatud keemiarelvakut kajastas ka prestiižne uudisteleht Daily Mail. Täna me seda artiklit ajalehe kodulehelt enam ei leia.

Toimetas Mariann Joonas

Allikas: http://www.telegram.ee/

Read more...

Eestis plaanitakse taastada sunnismaisus?

postitas mauri a-vpiska-jest osak. 17:10 31. jaanuar, 2013

***CENSORED*** kirjutab: "Stenbocki majas on küpsemas idee muuta Rahvastikuregistri seadust nii, et tulevikus hakkaks teie elukohaandmeid kontrollimas käima KOV töötaja koos politseinikuga. Eelnõust silmadega üle käies tundub esialgu, et Maalehe ajakirjaniku hirmul on suured silmadm kuid eelnõu seletuskiri teeb murelikuks.
Hail Kafka! Hail Orwell! Paanikat külvab Maaleht  & Kõnealune Eelnõu ise"

Allikas: http://minut.ee/

Read more...

Soome rahvas tahab EL-ist ja eurotsoonist lahkuda?

Soomes juba pikemat aega kestnud terav arutelu Euroopa Liidust lahkumise üle sai taas sisse uue hoo, kui Suurbritannia peaminister David Cameron viitas 23. jaanuaril peetud kõnes brittide EL-ist lahkulöömise võimalusele.
Möödunud aastal tekitasid Kreeka majanduskollaps ja sellega seotud Euroopa Liidu otsused soomlaste hulgas palju pahameelt. Oma teooriatega Euroopa Liidust ja eurotsoonist välja astumise kohta tulid välja nii majandusteadlased, poliitikud kui ka kultuuritegelased ja esialgu suudeti rahvas maha rahustada.
Siiski süüdistatakse aina julgemalt valitsuserakondade EL-i sõbralikku poliitikat Soome majanduskrahhi lävele viimises. Kriitikat on saanud ka peaminister Jyrki Katainen seoses poolehoiuga Küprose abipaketile. Kõige enam näib aga soomlasi hirmutavat Euroopa Liidu kurss föderatsiooni suunas.
1. jaanuarist alates on soomlastel olnud võimalus allkirjastada petitsiooni, mis nõuab, et Euroopa Liidust välja astumine läheks rahvahääletusele. Tänaseks on sellele oma nime alla pannud üle kuue tuhande soomlase, viimased 1500 häält on kogunenud kõigest paari päeva jooksul. Nendega sama meelt on ka erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini, kes lubas referendumit juhul, kui temast peaks saama järgmine peaminister. Praegune peaminister Katainen selles küsimuses rahvahääletust ei poolda.
Suurbritannia peaminister David Cameron mainis 23. jaanuaril peetud kõnes, et kuna paljud britid on Euroopa Liidus pettunud, võiks liikmelisuse panna rahvahääletusele. Seda aga alles pärast 2015. aasta parlamendivalimisi, juhul kui Cameroni konservatiivid valimised võidavad.

Allikas: www.verkkomedia.org.
Vaata soomlaste petitsiooni siit.
Linke Postimehest: David Cameroni ja Timo Soini seisukohad referendumi teemal.

Allikas: http://www.telegram.ee/naabrid/soome-rahvas-tahab-el-ist-ja-eurotsoonist-lahkuda

 

Read more...

ANTI POOLAMETS: Tere tulemast globaliseeruvate eliidikeste organiseeritud multi-kulti paradiisi

Väljavõte FB-st

Tere tulemast globaliseeruvate eliidikeste organiseeritud multi-kulti paradiisi, olukord on tuttav, nagu Tallinn 1984! Elu Lääne-Euroopas muutubki üha "turvalisemaks ja lõbusamaks"... 57 % prantslastest arvavad, et valgete-vastane rassism on Prantsusmaal küllalt levinud, 77 % leidsid, et usuline fundamentalism on murettekitav;
62 % ütlevad, et ei tunne end enam Prantsusmaal koduselt... 70 % leiab, et Prantsusmaal on liiga palju välismaalasi.
Allikas: http://www.thelocal.fr/page/view/too-many-foreigners-in-france-french-say#.UQcG_qPTrp0

Read more...

Tere, teile on Telegram!

 29. jaanuar 2013   
Kui adekvaatseks hindate teie täna ajakirjanduse vahendusel saadavat infot? Piisavalt adekvaatseks? Või mitte nii väga? Hmm… Aga miks? Mulle endale tundub, et eriti just agentuuridest pärit välisuudiste puhul on ajakirjanikud unustanud lihtsa käibetõe: usalda, aga kontrolli.
Ühe lihtsa näitena võib tuua Muammar Gaddafi surmamise juhtumi, mida meil ja mujal lääne meedias kajastati kui suurt rõõmupidu Aafrikas (näide 1). Kui aga vaadata kohalikke väljaandeid, näeme hoopis teistsugust pilti (näide 2 ja näide 3). ,
Imelik, et Eesti, kes on ise pidanud alluma võõrvõimudele ja “vabastamisele”, ei oska hoolimata sellest, et väidetavalt on meil üks vabamaid ajakirjandusi kogu maailmas, vaadata kaugemale uudisteagentuuride levitatavast sõjapropagandast. Lihtsalt piinlik on lugeda uudiseid Afganistani, Iraagi, Iraani, Liibüa, Süüria, Mali jt Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia riikide kohta.
Sama lugu on ka näiteks Jaapani tuumajaama katastroofiga, mille kajastamine on jäänud äärmiselt ühekülgseks või Islandil toimuv, mille kohta eestikeelne info on peaaegu olematu. Teatavasti peaks igal uudisel olema vähemalt kaks allikat, aga sageli võetakse uudisteagentuurist tulevat teadet puhta kullana, mis topeltkontrolli ei vaja.
Kui vaadata kättesaadavate materjalide hulka, siis protsentides on kõige enam kalevi alla peidetud 9/11-ga seotud USA valitsuse seisukohale vastanduvat infot. Tavaliselt satuvad selleteemalised uudised kusagile kollase meedia veergudele. Miks? 9/11-st on teadlased ja uurijad kirjutanud kokku rohkem sõnavõtte, teadustöid ja raamatuid kui ühestki teisest sündmusest maailma ajaloos. Kas tõesti mitte ükski neist ei ole kajastamist väärt? Kohe-kohe sünnitama hakkava raseda jalgpallurinaise Shakira alastipilt jõuab küll Postimehe esikaanele, kuid plahvatusohtlik tõestusmaterjal mitte. Miks on vaja neid nn vandenõuteooriaid karta, kui need on kõigest teooriad?
Põhjusel, et mul ei olnud emakeelset uudisteportaali, kust saada mitmetahulist pilti välisilmas toimuva kohta, hakkaski umbes aasta eest idanema Telegrami seeme ja tänaseks on sellest seemnest kasvanud esimesed võrsed.
Me anname endast parima, et eestikeelne “valge meedia”, mis kohati ka kõik teist värvi seisukohad lumekarva tooniga üle võõpab, natukenegi läbipaistvamaks teha.

Mariann Joonas
Telegrami peatoimetaja
____________________
E Liidus kehtestatakse varsti üleüldine tsensuur, ajakirjanduse väljaannete omanike esindajate juhtimisel teostud osalise tsensuuri asemel. Nüüd on ilmuma hakanud ausam ja läbipaistvam uudisteportaal: http://www.telegram.ee/
M.I.

Read more...

Eesti Juudi Kogukonda juhib eestlaste mõrtsuka-küüditaja tütar

Juut-mõrtsukas Idel Jakobson

Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobsoni sõnul on Eesti riik suhtunud neisse väga austavalt ning holokausti mälestuspäeval peeti neid väärikalt ka meeles. http://www.postimees.ee/1118170/juudi-kogukond-eesti-riik-suhtub-meisse-vaga-austavalt/

Tuletame siinjuures kõigile meelde, kes oli Alla isa Idel Jakobson: http://et.wikipedia.org/wiki/Idel_Jakobson

Idel Jakobson (12. august 1904 Jēkabpils^[1] – 12. september 1997 Tallinn) oli NSV Liidu ja Eesti NSV SARKI ning riikliku julgeoleku ohvitser, rahvuselt juut^[1].
Kaitsepolitseiameti kogutud materjalide järgi oli ta osaline umbes 1200 inimese surmamõistmisel ja vähemalt 1800 isiku represseerimises.^[2][3][4]

Sünnist 1940. aasta juunipöördeni

Idel Jakobson oli Läti kodanik. Noorena tegutses ta rätsepana, asus Lätist Eestisse. Ta kuulus ka juudi kultuuriseltsi Licht. Aastatel 1928–1930 tudeeris Tartu Ülikoolis filosoofia erialal.^[1]
29. jaanuaril 1931 tuli Jakobsoni korterisse Tartus politseikonstaabel, kes andis talle üle siseministri allkirjastatud käskkirja, mille kohaselt pidi Idel Jakobson 48 tunni jooksul lahkuma Eesti piiridest. Jakobson otsustas pärast nõupidamist Elmar Vassiliga Tallinnasse sõita, kus tema kaaskondlased aitaksid tal edasise osas otsus teha. Ta elas nädala konspiratiivkorteris, kuni tolleaegne kommunistliku partei organisaator Osvald Tuul kutsus ta Kristjan Eichorni korterisse Järvel Tuule tänav 14 (kaasajal Elektri tänav), mis oli mitmete kommunistliku liikumise juhtide varjupaigaks ning ühtlasi asus seal ka EKP Keskkomitee salajane trükikoda. Idel Jakobson, kui ameti poolest trükiladuja, hakkas nüüdsest tegelema lendlehe Kommunist trükkimisega. 9. juunil 1931 kl 2 öösel alanud operatsiooniga likvideeris Poliitiline Politsei salajase trükikoja ning arreteeris kõik, kes sellega seotud olid, sealhulgas ka Idel Jakobsoni.^[5]
34 protsessil, mis toimus 2. märtsil 1932, mõisteti Jakobsonile 12 aastat sunnitööd.^[6] Ta vabastati 1938. aastal amnestia alusel ja saadeti välja Lätti.^[7]

Tegevus Eesti NSV SARKis

Jakobson naasis Eestisse kohe pärast juunipööret. Juulis 1940 sai temast nõukogude kontrolli all olevas Poliitilises Politseis uurija Tallinnas. Pärast Eesti Vabariigi politseiorganisatsiooni likvideerimist ja Siseasjade Rahvakomissariaadi loomist, sai ta septembris 1940 NKVD uurimisosakonna ülema asetäitjaks. Selle osakonna uurijad harrastasid muuseas ülekuulatavate jõhkrat peksmist ning piinamist.^[8]
13. septemberil 1940. aastal valiti Idel Jakobson Juudi kultuuriseltsi "Licht" juhatuse liikmeks.
Pirita-Kosel pankur Klaus Scheeli suvilas tapsid NKVDlased 1941. aastal 78 inimest. Isiklikku eeskuju näitas Jakobsoni otsene ülemus Sergei Kingissepp, kes maksis kätte oma isa Viktor Kingisseppa eest. Hukati ka kaitsepolitsei vanemassistent Hans Pipar, kes oli Jakobsoni aastate eest arreteerinud.^[9]

Tegevus Teise maailmasõja ajal

Enne Teise maailmasõja algust lahkus Jakobson juulis 1941. aastal Eestist. Temast sai NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi Ukraina NSV Siseasjade valitsuse Starobelski siseasjade osakonna riikliku julgeoleku juurdlusosakonna ülem (Starobelski piirkonda toimetati ka osa 1941. aasta juuniküüditamise käigus deporteeritud eestlasi), hiljem oli Jakobson juurdlusosakonna ülem Sverdlovski oblasti SAV-is Sverdlovskis. Jakobsoni "uurimistegevus" toimus kehaliste ja psüühiliste piinamiste saatel ja Võšinski doktriini ehk süüdioleku presumptsiooni alusel.^[10][11]
Sõja ajal kinnitas Jakobson ilma mingi kohtupidamiseta surmaotsuse Sosvas Vostok-Uralski vangilaagris 621 inimesele^[12]. Põhiliselt olid ohvrid juuniküüditamise ajal Siberisse viidud eesti mehed. Ülekuulamised olid pealiskaudsed – pärast esimest vestlust valmis süüdistuskokkuvõte ja ettepanek karistuseks. Jakobsoni ohvrite hulgas oli ka tuntud ühiskonnategelasi, nagu Ado Birk ja Jaan Hünerson^[13].
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi uurimisosakonna uurijana, pärast ülemana pani alampolkovnik Idel Jakobson toime nende vangide "ülekuulamise", kes Eestist juuniküüditamise käigus 14. juunil 1941 viidi Sverdlovski oblasti vangilaagritesse. Jakobsoni ohvritest jõudsid Eestisse vaid üksikud.^[14]

Tegevus pärast Teist maailmasõda Eesti NSV SARKis ja RJM

Pärast Teise maailmasõja lõppu tuli Jakobson Eestisse uuesti 1944. aastal ja jätkas tööd Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi uurimisosakonna ülemana kuni 1950. aastani. Teadaolevalt osales ta tollal 540 inimese represseerimises. Kuna Eesti ohvitserid ja politseinikud olid enamuses tapetud juba sõja ajal, andsid nüüd uut tööd teiste hulgas Omakaitse liikmed. Tänu leebemaks muutunud seadustele ootas neid hukkamiskomando asemel pikaajaline vangistus Siberis.^[15]
1953. aastal heideti Jakobson NLKP-st välja, sest ta oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eest varjanud ning ka ise külastanud kinnist juudi erasööklat. Pärast partei ridadest kustutamist töötas Jakobson trükikojas Kommunist korrektorina. 1958 sai temast Eesti NSV riikliku plaanikomitee esimehe Gustav Tõnspoja abi.
1990ndate algul alustas Kaitsepolitsei Jakobsoni vastu süüdistusmaterjalide kogumist, kuid tema surma tõttu jäi ta kohtu alla andmata.
Ta on maetud 15. septembril 1997 Tallinnasse Rahumäe Juudikalmistule.^[16]

Ohvrite arv

1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juulini arreteeriti Jakobsoni ettepanekul 31 isikut Eesti erinevaist piirkonnist, 1941. aasta juulist kuni juunini 1942 kinnitas Jakobson ettepanekud kohaldada 799 Eesti kodaniku suhtes karistusi, neist 621 osas surmanuhtlust. Aprillist 1944 jaanuarini 1950 kinnitas Jakobson ettepanekud küüditada Eestist 174 isikut.


Millal Alla vabandab eestlaste ees oma isa pärast? Kas tal pole moraalselt ebamugav esindada juute rahva seas, keda tappis ta enda isa? Kas Himmleri või Eichmanni laps võiks Iisraelis sakslasi esindada? Kuidas juudid sellesse suhtuksid

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

Read more...