Rahvuslane

laupäev, 27. detsember 2014

ISEKIRI: Üks legend & seitse müüti külmast sõjast

Ameerika kipub külma sõtta. Jälle. See pole aga XX sajandi stiilis Külm sõda, vaid klassikaline… Ja võib jääda kestma kauemaks kui eelmine — isegi mitmeiks—setmeiks kümnendeiks. Pikk ja nukker perspektiiv, mida asjaosalistel on raske tunnistada.

* * *

Sõda, mis pelgab oma nime, on pigemini külm sõda ( KS ), kuna ideoloogia sõjavahendina ehk see, kas sõjakäik rohelist, punast või muud värvi terrori vastu suunata, on igal juhtumil oluline, ent ei muuda sõja meetodeid.

KUUM SÕDA JAHENEB. President Barack Obama kuulutas septembris 2014 välja rahvusvahelise kampaania ( ISIL/داعش ) terrori vastu ja tegi seda peagu sama sõnastusega kui eelkäija president George Bush-juunior, kõneldes sõjast terrorismiga ( al-Kaida/القاعدة ‎). Nobeli rahupreemia krediidiga Obama on küll vargsi sõnast sõda hoidunud ning rakendab ilmselt ka sada korda väiksemaid väekoondisi kui Bush, kuid peaks taipama, et seda enam ideoloogilisi liitlasi USA vajab. Eestile on väga oluline seejuures tähele panna, et ameeriklaste välishuvide algus ning ots suubuvad ka 13 aastat hiljem islami(stide) kantseldamisse. Moslemeid kõnetasid ka eranditult kõik Obama 4 sihiseadet ÜRO peaassambleel ( sama 24. IX 2014 kõne video —» ) ja Venemaad mainis ta rahvusvahelise õiguse barbaarse rikkumise kontekstis — “kel jõud, sel õigus” — vaatamata millele KS-i Moskvaga USA enam ei kavanda.

Viis välispoliitilist prioriteeti, mille vastu või poolt Washington nüüdsest võitleb ja milleks maailma mobiliseerida püüab, reastas Obama täpselt nii:

ISIL ( vägistajate+kõrilõikajate "surmavõrgustik" )

Vene agressioon ( Ukrainas )

Ebola ( surmav viirus )

Süüria ( keemiarelvad — jm ??? )

Moslemite lootus sallivale tulevikule

KAS SUUDAB kaks monoteistlikku + kõikehaaravat religiooni tunnustada teineteist geopoliitiliselt päris võrdsena — kui vastav uskkond end tõsimeeli hukatusest pääsemise vahendiks peab? Ei. Islamit ja ristiusku iseloomustab sarnane püüdlus ekspansioonile. Kummagi tegevusväli osutub ajapikku ühtseks, välis-keskkond näib seevastu ruumina, mis tuleb ükskord vallutada. Vastastikkuse tunnustuse/mittetunnustuse küsimus võib, ent ei pruugi paisuda avalikuks sõjapidamiseks, kuna ajutine rahulik vahekord on kah võimalik olnud ning seesinane maailm oli ja on niikunii ajalik.

Mulatt Barack Hussein Obama võib ju Aafrika juurte ja araabia nime poolest kolleegidest julgemalt kalifaadi-fašismi taunida ning islami(stide)ga sõdida, kuid üleöö profaanse progressiusu paati hüpata ega Jumalat päris salata Ühendriikide president ei saa. Enne sõudmist silmapiiril aimatava tulevikuni läheb veel tarvis ka antipoodidest partnereid, ka puritaanlike tõsiusklike seast. Üheks selliseks USA antiterroristlikus koalitsioonis on Saudi-Araabia — ainus risti-kirikute tegevuse täielikult keelustanud riik. Sel liitlusel on silmakirjalikkuse ja naftadollarite hõng, mis võib kõlvata vaherahu tagatiseks, seda muu seas Lähis-Ida juutide ja kliima-apokalüpsise jüngerkonna meeletuse arvel. Ent kaua see kesta saab?

Ajas pikenema kippudes on mõnigi vaherahu iseenesest muutunud alaliseks, nii et loomuldasa on kujunenud välja leige koeksistents, mille taolist juba seitsme sajandi eest taibati KS-iks nimetada. Külma sõja tähenduse selgituseks järgnev legend ning allpool ka müüdimurdmist.

* * *

PINGELINE RAHU VÕI LEIGE SÕDA? Külma sõja mõiste vanim otseselt teada olev pärimus ulatub hilis-keskaega — Kastiilia tollasse vastasseisu mauridega. Vastasseis oli pikk ja püsiv, nii et Ibeeria poolsaare asukail pidi jätkuma mõtteainet kohalike kristlaste ja moslemite vaenu iseloomu üle kauakesti.

Rahutut ja ebamäärast — ühitamatute usuvaadete taustal aeg-ajalt puhkevate jageluste, sõjakäikude ja muutlike rinnetega kulgevat — vahekorda analüüsis ja defineeris KS-ina — guerra fría — Kastiilia vürst Juan Manuel. Tema eluajal valitses ühelt poolt Kastiilia monarhi ja teisalt Granada emiiri vahel pingeline rahu, mida aadel ja sõjapealikud aeg-ajalt äärealade piiri-kokkupõrkeis rikkusid, et siis jälle mõõdukalt sõbralikku sallivust arendada. Päris ( n-ö kuuma ) sõja pidamiseks emiraadiga ei oleks suutnud Kastiilia jõudusid koondada, palju lihtsam oli toetada mauride üht siseleeri teise vastu. Ja ega's maurid kristlastega avalamad polnud.

Kastiilia sõja-, riigi- ja kirjamees Juan Manuel ( *5. V 1282 †13. VI 1348 ) oli kohalike valitsejate Ferdinand III ( AD1671 Püha Ferdinand ) lapselaps ja Alfonso X vennapoeg. Juan Manuel punus valitsejana oma mõjuvõimu suurendmiseks osavalt intriige, sõlmides sh abielusid, mispuhul võiks lisada, et tal oli õnneks palju lapsi ning vereside viis Trastámara dünastiani.

Elu viimasel kolmandikul jätkas ta oma onu Alfons X vaimutööd, kuid oli viimasest didaktilisem, viljeledes lisaks ajalugu, täheteadust, jahindust jpt teemasid. Juan Manueli teosed edendasid ka hispaania keelt. Ja eriti jõudsalt ta kuulsaim töö Krahv Lucanor ja Patronio ehk El Libro De los Enxiemplos, mis valmis 1335 ning jõudis trükki 1575 ( osaliselt ka eestindatud 1962 ) ja tänu millele muinasjutu-sõbrad üle ilma teavad Patronio suuri menureid, uusaja nimekate loojate vahendusel kirjanduslikku kaalukust veelgi juurde kogunud novelle, nagu "Mees, kes tahtis kõigi meele järele olla", "Kuninga uued rõivad", "Tõrksa taltsutus"… Sellise leige vahekorra, mis kummagi poole valitsejaile au ega rahvale rahu ei too, nimetas KS-iks niisiis XIV sajandi kirjamehest protopolitoloog, kelle loomevilje sisaldas võrdselt õhtu- ja idamaise folkloori motiive ning kes muuseas pani aluse hispaania novellile.

Külma sõja moodsad müüdid algasid Churchilli n-ö raudrimba-kõnest ( The Sinews of Peace )

••• ~~KÜLMA SÕJA LEIUTAS LÄÄS~~… Kui poliitkonfliktide pikas ajaloos lähiminevikku jääda, algatas XX sajandi suurima KS-i Venemaa komparteilik ( VSDTP/ ÜK(b)P/ NLKP ) võimkond. Võimuhaaramise järel 1917 rakendasid bolševikud KS-i võtteid mitte ainult punaterrorina oma režiimi alamate kallal, vaid ka välissuhtluses ning tegid seda kõige järjekindlamalt USA, Poola ja Baltimaade vastu, nimetades oma KS-i nii siis kui edaspidi rahu-, klassi- ja/või ideoloogiliseks võitluseks. Et nemad nimetasid KS-i omamoodi või salgasid oma rolli selles maha, aitas kaasa XX sajandi KS-i luustumisele USA-keskse ajaloo-sündmusena — Külm sõda ( AD 1947-1990 )

••• ~~KÜLM SÕDA ALGAS WINSTON CHURCHILLI FULTONI-KÕNEST~~… Seegi on niisiis kaunis liialdus. Briti peaminister kasutas oma kuulsas kõnes Missouri osariigi endises Fultoni, preaguses Westminster College'is ( 5. III 1946 —» video —» tekst ) kaks korda mõistet raudne eesriie, mille tegelikult evitas Puna-Venemaa osas üks rootsi reisikirjanik aastal 1923 ilmunud raamatus Bakom Rysslands järnridå: På motorcykel Petrograd—Tiflis ( Vene raudeesriide taga: Mootorrattaga Petrogradist Tbilissi ) Külma sõja terminit Churchill oma kuulsas kõnes ei kasutanudki ning KS-i sarnase seisundi on ta ise veebruaris 1939 defineerinud hoopis kui veretu sõja ( ingl bloodless war — vt ETA, Veretu sõjaperiood: Briti alamkoda kiitis relvastuskrediidi suurendamise heaks. Uus Eesti, 23. II 1939 —» Isekiri: Külma sõja portree ‎)

••• ~~KÜLM SÕDA ON KAHEVÕITLUS~~… Tänapäeval on KS-i moodi konflikte vaadeldud valdavalt läbi lääneliku militaarteooria prisma, lähtudes enamasti Carl von Clausewitzi klassikalisest tööst Vom Kriege ning takerdudes seetõttu kahevõitluse+poliitika vahel pendeldavasse militaarkontsepti, mille põhjal näib ka KS sünkroniseeritud ja sümmeetrilise duellina. Selle pimestava vaimuvalguse varjus ongi kristalliseerunud senine poliitkorrektne arusaam, justkui oleks KS-i alustanud ning võitnud just Lääs… Kuid KS on reeglina asünkroonne ja ajuti asümmeetriline konflikt. Niisuguse majandusliku, poliitilise või psühholoogilise konflikti osapooleks ( i.c. objektiks ) võib sattuda ka enda teadmata, eriti kuna see on ikkagi salasõda ehk nähtamatu rinde või sootuks rindejooneta võitlus.

••• ~~KÜLM SÕDA ON PRETSEDENDITU IDA—LÄÄNE KONFLIKT~~… Ühe teatud ajaloosündmuse erandlikkuse liigne rõhutamine ja selle Ida—Lääne bipolaarse globaalkonfliktina vaatlemine ainult eksitab vaatlejat, k.a paljusid KS-i käsitlenud ajaloolasi. Külma sõja võitja ei pruugi seejuures olla emb-kumb globaalsest supervõimust. Võitjaks võib tõeliselt olla hoopis Moskva poolt ikestatud rahvastik, esireas idaeurooplased, kel idatotalitarismist villand sai ja kes keeldusid neile määratud Homo soveticuse alandavast rollist. Võitjate poolele jäid muidugi USA jmt lääneriigid, kes olid nende alistamatute rahvaste moraalsed liitlased. Aga tõeline võitja oli ikkagi sisepoliitilisest survest, punasest terrorist, repressioonide-hirmust, lõputust ümberkasvatamisest, vaenlasekujude maalimisest ja maise paradiisi pealesurumisest tüdinud inimene.

••• ~~KÜLM SÕDA ON RAHVUSVAHELINE~~… Pahatihti mitte. Külma sõja sisepoliitilise aspekti — võimu(rite) sõja oma rahvaga — avastasid Lääne poliitilised vaatlejad, nn sovetoloogid oma lõviosas, aga alles pärast Aleksandr Solženicõni ingliskeelse Gulagi arhipelaagi III köite ilmumist. Selle vene dissidentliku statistiku kalkulatsioonide järgi on 1917. aasta revolutsioonist peale hävinud 66 miljonit N Liidu kodanikku, kuna läänemaade asjatundjate alalhoidlikumate andmete kohaselt oli ohvrite arv 15… 20 miljonit. Samuti laibaloendust väga piinlikult vaos hoidev Kommunismi must raamat on pakkunud arvu 20 miljonit, ent isegi ohvrite arvu tuimuseni ümardades võiks tunnistada tõtt 50 miljoni inimese hukkumisest sovetlikes repressioonides.

••• ~~KÜLM SÕDA POLE PÄRIS~~… Esiteks kujundlikult — st KS-is ei saa surma? Saab ikka, juba seepärast, et seni on KS-iga kaasnenud nii vandenõud, salamõrvad kui ka puhversõjad…

Soome sõjaaja lendleht

Teiseks sisuliselt — st “külma” ja “kuuma” sõda ei saavat absoluutselt ühitada?

Soome on siiski pakkunud totaalselt vastupidiseid näiteid, tutvustades venelastele Talve- ja Jätkusõjas peale soome pussi ka ägedat ja ajaloolise järelmi poolest uskumatult edukat psühholoogilist sõda. Sestap on soomlased võitnud venelaste austuse. Järgneva rahu ajal on Soome valitsejad teinud kõik aga hoidumaks KS-ist, nn soometumiseni välja…

Kolmandaks, KS-i peetakse moodsa tavasõja täiendavaks mõõtmeks ehk hubriidsõja üheks hüpostaasiks.

••• ~~SEISAME UUE KÜLMA SÕJA LÄVEL~~… Kui seejuures Barack Obama kombel silmas pidada ainult bipolaarset konflikti Vladimir Putini režiimiga, siis… See lihtviisiliselt pole võimalik, sest Moskva puna-imperialistlik/gebistlik peastaap pole oma külma sõda veel kaugeltki lõpetanud. Meil tuleb siin endiselt valvel olla. Alati.

Allikas: http://isekiri.blogspot.com/2014/09/cold-war-legend.html

reede, 26. detsember 2014

Rootsi kool keelas riigilipu lehvitamise, sest see olevat rassistlik

Rootsi väljaanne http://nyheteridag.se/ kirjutab, et Rootsi kool keelas lastel riigilipu kasutamise, sest see olevat rassistlik ja võivat solvata sisserännanute lapsi, kes lahja kodakondsus- ja sisserändepoliitika tõttu massiliselt riiki imbuvad. Halmstad-i linna Söndrum-i nimeline kool saatis keelu kirjeldava instruktaaži lapsevanematele, vahetult enne jõule.
Seni pole veel midagi nii haiget poliitvõimu poolt peale surutud multikulti usku Rootsis veel keegi teinud.
Keelu põhjuseks toob kool välja, et hiljutisel maskeraadil otsustas üks õpilane värvida oma näo siniseks ja kollaseks ning mängis mängupüstoliga, mis olevat olnud immigrantidest lastele solvav.
Rootsi on vaatamata põlisrahva vastaseisule läbi aastate pidevalt karmistanud immigratsiooni kritiseerimist ja avanud üha enam oma piire võõramaalastele.
Riiki on aastaid juhtinud sotsiaaldemokraadid, vasakäärmuslased ja liberaalid.

Allikas: http://koobas.net/2014/12/24/rootsi-kool-keelas-riigilipu-lehvitamise-sest-see-olevat-rassistlik/

MEIE KIRIK: Peapiiskop electus Urmas Viilma: "Üksikisiku vabadusjumal hakkab valitsema."

Autor: uudistetoimetus

EELK peapiiskop electus Urmas Viilma tõdeb, et Eestis kui liberaalses riigis on moraaliküsimused jäetud üksikinimese otsustada ning vabadus on peaaegu jumalikustatud: igaühel lastakse Jumala asemel troonil istuda. „Umbes 20 aastat tagasi arvasin, et kristlus ja humanism on midagi väga sarnast: mõlemad austavad ligimest,“ rääkis Urmas Viilma intervjuus Postimehe Arterile (küsitles Priit Pullerits). „Aga nüüd tundub, et humanismist on saamas uus ideoloogia, mis tõstab inimese jumala kohale. Ja mitte ühe konkreetse inimese, vaid meil kõigil lastakse troonil istuda – mina olengi kuningas. Me oleme endavälised, kõrgemad autoriteedid kõrvaldanud ja pannud autoriteediks inimese tahte.“ Viilma sõnul tähendab olukord, kus igaüks on kuningas, üksteisele kõri kallale minekut. „Me näeme, et esindusdemokraatia võib jõuda otsusteni, mis lõhuvad ühiskonda,“ märgib Viilma, tuues näiteks kooseluseaduse, mille poliitikud ilma valijate toetuseta vastu võtsid, „sest neil on võim ja õigus.“ „Kui aga elu on hea, hakatakse tegema otsuseid, mis toetavad meie mugavust, mandumist ja hedonistlikku elustiili,“ leiab Viilma, lisades, et Pandora laegas on juba avatud ning „üksikisiku vabadusjumal hakkab valitsema.“ „Üksikisiku vabaduse jumalikustamine toob ohu, et ühel hetkel tulevad asjad, mida seni oleme nimetanud ebanormaalsuseks, kõne alla kui normaalsus,“ hoiatab Viilma. Viimaks arutleb Urmas Viilma selle üle, kuidas eurooplaseks saamine aitab kaasa eestlaste püsimisele riigi ja rahvana. „Ma ei ole Euroopa Liidu demoniseerija, aga meid neelatakse lõpuks alla. Näen, kuidas mingeid otsuseid hakatakse meie eest ära tegema sellega, et võetakse vastu õigusaktid, millega meie peame oma õigusaktid kohandama. [---] Kas nüüd ongi käes aeg, et enam pole tähtis, mida rahvas arvab?“ mõtiskleb peapiiskop electus. „Meid okupeeritakse mingi uue ideoloogiaga,“ selgitab ta oma mõtet surveühiskonnast. „See on täiesti uut liiki okupatsioon, sest seda on raske määratleda: me ei näe, kes on vaenlane, kes meid okupeerib, ta ei ole rünnatav. See on nagu keskajal Euroopasse jõudnud katk, mille vastu ei osatud toimida…“ Loe lähemalt siit (Postimehe tasuline versioon). Allikas:http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4397&Itemid=1

Lugeja: Eestit vallutavad umbkeelsed slaavlased: tahaksin kuulda ilusat emakeelt nii poes, pargis ja ka igal pool mujal

Aastavahetus-8

Foto: Ilmar Saabas

Võimalus kohata täiesti umbkeelset slaavlast meie kalli isamaa pinnal, mille emakeel on omati nii ilus, on vägagi suur ning ma ei pea silmas seda, et Eestis turismindus on suure arenguhüppe teinud. Need slaavi keelte valdajad on Eesti riigi kodanikud. Mõned ei ole jõudnud ja teisi ei huvita eesti keele õppimine. Vabandusi leidub alati, kuid õnneks on ka väike protsent sisserännanuid, kes tõesti näevad vaeva ja õpivad selgeks meie emakeele. Au neile!

On inimesi, kes ootavad, et neile õpetataks. Ei nad raatsi krossigi oma uuele kodumaale loovutada pakutavate keelekursuste eest. Sellistele inimestele soovitaksin, et minge õige kaitseväkke! Seal saate korraliku distsipliini ja sõjaväelise väljaõppe kõrval ka nii teoreetilisi kui ka praktilisi eesti keele tunde.
Veel vastumeelsemad on minule isiklikult inimesed, kes ei tahagi oma põhimõtete pärast keelt õppida. Nad aina protesteerivad ning üritavad eesti keele levikut pidurdada, väites, et neid ja nende rahvust ei austata nende uuel kodumaal. Nad nimetavad küll Eestit oma koduks, kuid keele õppimisest ei taha nad kuuldagi. Keelebarjäärist tingituna saavad nad ka kehvemapoolse töökoha ning see annab ju veelgi omakorda põhjuse Eestit ja selle majandussüsteemi kiruda.
Kõige tublimad on need, kes on otsustanud veidi enda kallal tööd teha ning eesti keel endale selgeks saada. Neid saadab edu ja nad on ka seda väärt. Kui mõni inimene, kellele eesti keel on teiseks keeleks, seda praegu loeb, siis au ja kiitus sulle. Oled tegija!
Minule meeldiks ikka Eesti riik eesti keelsena. Tahaksin kuulda ilusat emakeelt nii poes, pargis ja ka igal pool mujal. Niisiis loodan väga, et umbkeelsed slaavlased peale sõnade "tere" ja "aitäh" ka teised ilusad eesti keelsed sõnad endale selgeks teevad. Kui meie juba koolis õppime vene keelt, siis oleks minu silmis vägagi normaalne, et meie kodumaa pinnal elavad slaavi juurtega vennad ja õed õpiksid ära oma kodumaa emakeele.


  See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress  http://noortehaal.delfi.ee/archive/article.php?id=70435927 ________________

Asjatu lootus, lugege lisaks SIIT.
M.I.

neljapäev, 25. detsember 2014

MATTI ILVES: PRESIDENT ILVESE JÕULULÄKITUSEST

Jõululaupäeva teleülekandes jumalateenistuselt EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudusest loeti alguses ette president Ilvese jõululäkitus ja isegi seal ei saanud meie(?) president märkimata jätta "vihakõnesid", üteldes, et "meie ei pea vihakõnesid."

Kes on siis need "meie"? Jah, rahvas ja valitsejad on Eestis juba ammu sammumas eri teid ja siin sai Ilves pidada silmas ainult meid valitsevat eliiti. Eriti kujukalt selgus valitsejate ja rahva vastuolu nn. kooseluseaduse vastuvõtmisega Riigikogus, kusjuures "eliit " ja neile allutatud või kaasajooksev massimeedia rakendas selle läbisurumiseks vastikuid ebademokraatlikke vahendeid, otsest valet ja ka vihakõnesid.
Kusjuures kurbnaljakas on see, et vihakõnede pidamises süüdistati just äärmiselt korrektselt esinenud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eestvedajaid Varro Vooglaid´i ja Markus Järvit!

Kahjuks president Ilves ei seisa eestlaste huvide eest ja meil kõigil oleks sellest ammu juba aeg aru saada. Meie huvid on tegelikult talle võõrad. Ennast paljastas ta ühes intervjuus välisministrina "Wall Street Journal’ile", kus ütles: "Who the fuck are Balts to us" (Kes kurat on baltlased meie jaoks).
Pealegi kuulus ta kunagi globalistidele ja massoonidele allutatud organisatsiooni - Bildelbergide klubisse, tõnäoliselt on Ilves ka vabamüürlane. Tippglobalist Zbigniew Brzezinski on Ilvest kirjeldanud, kui kasulikku isikut meie organisatsioonile ja samuti käis president salaja George Sorose järjekordses pulmas, ka see näitab, kellega Ilves tegelikult seotud on.

Selline kurvavõitu lugu siis jõulu esimeseks pühaks.

Prantsuse Vabariik on ohus!

Valitsusparteid plaanivad kaotada alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) saatis eile, 18. detsembril riigikogu sotsiaalkomisjonile oma põhjalikud seisukohad raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 731) suhtes, millega plaanitakse kaotada ära seni kehtiv nõue, et alaealised peavad saama abordi tegemiseks oma vanema nõusoleku.

SAPTK seisukoht on kokkuvõetud järgmiselt:

"Praegu ettevalmistatud Eelnõu lähtub muu hulgas eesmärgist tühistada seni raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse §-i 5 lg 2 kohaselt kehtinud nõue, et alaealised tüdrukud peavad abordi tegemiseks saama oma vanemate (või muu eestkostja) nõusoleku. Nii plaanitakse radikaalselt piirata vanemate õigust oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda, jättes lapsevanemad ilma õigusest otsustada selle üle, kas nende alaealistele tütardele võib aborti teha või mitte, ning anda vastava otsuse langetamise õigus hoopis günekoloogide kätte. Meie hinnangul on selline plaan mitte üksi ebamõistlik, vaid ka vastuolus elementaarsete inimsuse kaalutluste ning Eesti Vabariigi põhiseadusega."

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaidi sõnul on kõnealuse seadusemuudatuse näol tegu valitsusparteid järjekordse kahetsusväärse püüdlusega sekkuda vanemate õigusesse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid. "Perekonna õiguste piiramine ja seeläbi ka perekondliku kultuuri aluste õõnestamine näib olevat oluline osa Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ühistest püüdlustest," kommenteeris olukorda Vooglaid ja lisas, et kui alaealisi ei peeta piisavalt küpseks ja vastutustundlikuks, et omada õigust osta pudel siidrit või pakk sigarette, siis on absurdne asuda seisukohale, et neil on küllalt elutarkust ja -kogemust langetada otsuseid oma lapse elu ja surma üle.

SAPTK seisukohtadega antud küsimuses saab tutvuda siin.

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2489

kolmapäev, 24. detsember 2014

RAHULIKKE JA RÕÕMSAID JÕULUPÜHI!

Rahvuslase blogi

Videokommentaar: tagasivaade aastale 2014

Aasta hakkab lõpule jõudma ja on aeg mõtiskleda selle üle, mida sai tehtud ja mis jäi tegemata.

Allviidatud videokommentaaris heidan tagasivaatava pilgu SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegemistele ja ettevõtmistele aastal 2014.

See oli enneolematute rünnakute, kuid ka ülevoolava toetuse aasta, mille käigus langesid paljud maskid. End demokraatideks nimetavad teerullipoliitikud tõestasid taaskord, et nad joonduvad pigem välismaise surve kui kodanike ootuste järele. "Vaba meedia" näitas end putinliku propagandamasinana, mis levitab meelsasti otsest valet.

Hoolivuse ja sallivuse sildi all on Swedbank väliskapitali esindajana saatnud Eesti Vabariigi kodanikele sõnumi, et nende traditsionaalseid pereväärtusi hindavad vaated pole meie enda ühiskonnas – siin Eestis – teretulnud! Ent, nagu mainitud, oli käesolev aasta ka suure edasimineku ja jõulise toetuse aasta – seda tänu Teile ja meie teistele kaasteelistele.

Teie toetusele lootes vaatame suurte ootustega algavale aastale!

Soovin Teile rahu südamesse ning kauneid perekondlikke jõulupühi!

Markus Järvi Juhatuse liige
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Swedbank püüab meid häbimärgistada

Ilmselt olete juba kuulnud uuest rünnakust, millega püütakse avalikkuses kujundada meie sihtasutuse ja kogu meie liikumise suhtes negatiivset kuvandit.

Nimelt otsustas Swedbank nõuda Aadu Luukase Sihtasutusele tehtud annetuse tagasi, kuna viimane andis missioonipreemia meie sihtasutusele (vt lähemalt siit ).

Tegu on pretsedenditu ja väga näotu juhtumiga, sest väärikad inimesed ei hakka juba tehtud annetusi tagasi manguma ja seeläbi heategevusfonde ideoloogiliselt survestama.

Swedbank nimetas preemia meile andmist “ebameeldivaks suunamuutuseks” ja vabandas oma klientide ees Aadu Luukase fondi toetamise pärast.

Veelgi enam: Swedbanki juhatus teatas, et katkestab koostöö Aadu Luukase Sihtasutusega.

Mis on selle otsuse tähendus ühiskonna jaoks laiemalt?
Ilmselgelt ei ole küsimus rahas, sest annetatud 5000 eurot on eelmisel aastal koguni 176 miljonit eurot puhaskasumit teeninud Swedbanki jaoks kaduvväike summa.

Pigem on küsimus selles, et Swedbank püüab kujundada meie sihtasutusest kuvandit, justkui me oleks pidalitõbised, kellest nn hea seltskond peaks eemale hoidma.

“Kes iganes toetab selliseid liikumisi nagu SAPTK, see jääb meie toetusest ilma,” võib Swedbanki sõnumi kokku võtta.
Sellised meetodid on paraku tuttavad nõukogude ajast, mil praktiseeriti sarnaseid ideoloogilise survestamise meetodeid, häbimärgistades ja tõrjudes ühiskonna perifeeriasse inimesi, kes ei kiitnud valitsevat ideoloogiat heaks ja püüdsid kaitsta rahvuskultuuri aluseks olevaid väärtusi ja traditsioone.

Paraku näeme, kuidas sellised sügavalt ebaväärikad hoiakud on meie ühiskonnas jõupositsioonil olevates ringkondades uuesti maad võtmas. Paljudes hüper(homo)seksualiseeritud kultuuriruumiga lääneriikides ja eriti USA-s oleme seda näinud juba pikemat aega, kuidas üks firma teise järel alistub homoaktivistide jõhkrale survele.

See ongi relativismi diktatuur, kus arvamuste paljusust kiidetakse üksnes niivõrd kui jutt käib nö poliitiliselt korrektsetest arvamustest. “Valede” ja “tagurlike” seisukohtadega inimesed, kes ei nõustu oma tõekspidamisi maha vaikima, püütakse ühiskonnast välja tõrjuda.

Et see nii ei läheks, ongi üks peamistest põhjustest, miks oleme SAPTK tegevust alustanud.

Paljud inimesed on küsinud, kuidas kavatseme seoses Swedbanki ebaväärika käitumisega tegutseda.

Veidi tuleb veel olukorda analüüsida, et langetada läbimõeldud otsuseid, aga ilmselt katkestame Swedbankiga suhted ning loodame, et ka teised inimesed ja ettevõtted, kes ei pea võimalikuks sellisele ideoloogilisele terrorile alistuda ega seda omalt poolt toetada, talitavad samal kombel.
Igal juhul on väga oluline, et kui alatult meie suhtes ka ei käitutaks, säilitaksime me ise rahu ja väärikuse ning seisaksime jätkuvalt enesekindlalt meie ühiskonna alusväärtuste kaitsel. Juse see on asi, mis meie oponente kõige rohkem häirib!

Ärgem laskem Swedbanki alatul käitumisel oma jõurahu rikkuda!

Teid siiralt tervitades,

Varro Vooglaid

PS! Nagu Ringvaate eetris olnud intervjuust nähtub, ei osanud äsja Swedbanki juhatuse esimeheks valitud Robert Kitt vastata ei küsimusele sellest, mis õigusega teeb pank KLIENTIDE NIMEL annetusi, ega ka küsimusele sellest, kuidas on mõeldav juba tehtud annetusi, mille summa on panga sadadesse miljonitesse ulatuvaid kasumeid silmas pidades piinlikult väike, tagasi manguda.

Tähelepanuväärne on ka see, mida hr Kitt ütleb intervjuu lõpus, korrutades ühest intervjuust teise ilmselt pressiesindaja poolt etteantud loosunglikke kõnepunkte:

“Väärtustega me ei tahaks kaubelda. Swedbanki väärutsed on, kõikidel turgudel ja eriti Eestis, et meid on nii vähe – meid on vii nähe Eestis – ja me peame olema näoga kõikide inimeste poole.”
Ilmselt see näoga inimeste poole olemine ei ole Swedbanki jaoks väärtuseks, kui jutt käib neist kodanikest, kes ei ole nõus pimesi nn progressiga kaasa jooksma ning kes peavad oluliseks säilitada austus demokraatia aluspõhimõtete ning ühiskonna kõlbeliste alusväärtuste vastu. Samuti ei kuule me näoga inimeste poole olemisest kui väärtusest siis, kui pank inimestelt laenu katteks kodu ära võtab ja perekonnad tänavale tõstab.

Omamoodi huvitav on ka hr Kiti poolt TV3-le öeldu – nimelt see, et traditsioonilised tõekspidamised ja vastuseis kooseluseadusele ei ole panga jaoks probleemiks siis, kui jutt käib inimestele laenu andmisest. Ehk teisisõnu: kui jutt käib äri tegemisest ja kasumi teenimisest, siis need samad väärtused, millele viidates Aadu Luukase Sihtasutuselt annetus tagasi nõuti, asjasse ei puutu.