Markus Järvi: uus aasta esitab väljakutse Maarjamaa patriootidele

Markus Järvi vaatab aastalõpu kommentaaris tagasi möödunud aastale ja kaardistab põgusalt aasta jooksul aset leidnud arenguid.

On selge, et aastat 2015 jääb ilmestama nii Euroopa kui ka Eesti ühiskonnas konservatiivse tervemõistuslikkuse esilekerkimine ühelt poolt vastumõjuna ja teisalt elujõulise alternatiivina reaalsustaju kaotanud euroideoloogiale. Esitlegem siinkohal ka põgus määratlus konservatiivsusele.

Olen seda sõna kasutanud pea igas oma kommentaaris, ent nüüd oleks viimane aeg vaadelda seda mõistet mitte ainult laiuvuslikul vaid ka kõrgneval ja süveneval tasandil. Konservativismi eesmärgiks on kanda ja elada tsivilisatsiooni kesksed tuumiktõed looval viisil olevikku nii, et neist võiks moodustuda tuleviku toitaine.

Konservatiivse maailmavaate keskmes paiknevad inimolemuse ja sellest tulenevalt ka ühiskondliku olemise kesksed ja muutumatud tõed, mis moodustavad elu sündimise, säilimise ja edasikandmise tugitalastiku kultuurilisel tasandil. Säilumusliku maailmatunnetuse südames tuksub elu nii kehalises kui ka vaimses mõttes.

Tasub meeles pidada, et põhimõtted moodustavad vaid tugistruktuuri, mis peab looval viisil muganduma elu säilimise ja arenemise nõuetega. Elu ja elukultuuri orgaaniline puhkemine ongi tõelise konservatiivi ehk säilumuslase eesmärgiks. Olgu öeldud, et säilumuslane võib olla usklik või ka uskmatu. Kui ta on uskmatu, siis piisab talle säilumusliku ilmavaate kehalistest ja ühiskondlikest tahkudest. Kui ta aga on usklik, siis teab ta, et nähtav ja tajutav tasand tugineb alati kõrgematel põhimõtetel ja pürgib nende poole. Sellisena aitab see ette valmistada sisenemist ajaliku elu kaudu igavesse ellu.

Ent selge on see, et nähtava ja nähtamatu vahel pole mingit vastuolu, vaid nad moodustavad teineteist embava terviku. Seega peaksid usklik ja uskmatu teineteisega säilumusliku maailmavaate raames kenasti ja sõbralikult hakkama saama. Seetõttu soovingi, et algaval aastal leiaksid võimalikult paljud, sõltumata oma usulistest veendumustest ja rahvusest, jõudu elada tõeks igipõlise hüve ja inimliku olemuse tuumikus paiknevat tegelikkust. See on peamine väljakutse kõigile, kes ennast Maarjamaa patriootideks peavad. Alles seejärel tuleb ühiskondlik tegevus, mis peab rajanema tugeval kaemuslikul ja käitumuslikul põhjarajatisel. Head kaasamõtlemist!

Allikas: http://objektiiv.ee/jarvi-uus-aasta-esitab-valjakutse-maarjamaa-patriootidele/

Read more...

Nõmme TV: Relv on vaba mehe tunnus.

Brüsseli plaan ütleb kõik - rohkem orje, rohkem orjust!!

Artikli link: http://www.postimees.ee/3452261/euroliit-tahab-keelata-kuni-pooled-eesti-elanike-relvadest
______________
Kuhu jääb müüd relvastatud vaba rahvas, mida meile suure suuga lubati? Pruugib Brüsselil vaid veidi piiksatada ja kõik endised lubadused on unustatud!
M.I.

Read more...

Toredat aastavahetust ja ...

Read more...

Jaak Madisoni aastalõpupöördumine

Read more...

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme aastalõpukõne

Read more...

2015.12.22 - Vaba Mõtte Klubi

Link: http://tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/vaba-motte-klubi/6810-2015-12-22-vaba-motte-klubi

Read more...

Süüria sündmused uue maailmakorra valguses, video

Allikas: http://vanglaplaneet.ee/suuria-sundmused-uue-maailmakorra-valguses/

Read more...

Martin Helme: 2015. aasta peasündmus poliitikas oli võimukartelli lagunemine

2015 jääb ajalukku aastana, mil rahvuskonservatiivid jõudsid suurde poliitikasse ning lagunema hakkas seniste võimuerakondade kartell, ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Helme sõnul sai Konservatiivse Rahvaerakonna hääl lõppeval aastal selgelt kuuldavaks nii parlamendis kui ka laiemas avalikkuses.

„Tänu Konservatiivse Erakonna fraktsioonile Riigikogus on võimalik valitsust ja ministreid kogu aeg surve all hoida, teha arupärimisi, pinnida infot, tõstatada teemasid,“ ütles Helme.

„Võimuerakonnad kardavad meid, sest uue tulijana oleme kehtestamas uusi ja läbipaistvaid mängureegleid. Võimuerakondadel pole enam võimalik teha kartellihuvidest lähtuvaid ning riigi ja rahva huve eiravaid otsuseid.“

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 2015. aastal riigikogu täiskogul 65 infotunni küsimust ning fraktsiooni liikmed tegid kokku üle 700 sõnavõtu. Ministritele ja teistele institutsioonidele esitati 8 kirjalikku küsimust ja 22 arupärimist. Fraktsioon esitas kokku 9 seaduseelnõud ja 8 otsuseeelnõud ning ligi 400 muudatusettepanekut olemasolevatesse või uutesse seadustesse.

Konservatiivide suurimaks töövõiduks peab Martin Helme kooseluseaduse rakendusaktide blokeerimist sel aastal. Selleks esitati eelnõule 260 parandusettepanekut. Lisaks on fraktsioon esitanud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, et lõpetada seadusega tekitatud segadus, mis võib tekitada hulgaliselt kohtulahendeid ning kulusid maksumaksjale. “Kooseluseadus on õiguslik praak, mis tuleks esimesel võimalusel prügikasti saata,“ ütleb Helme.

Konservatiivid võitlesid lõppeval aastal ka Eesti-Vene piirileppe vastu. Fraktsioon esitas ettepaneku lisada lepingu ratifitseerimise seadusele preambul, et võimaliku ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine.

Rahvaerakond esitas tänavu seaduseelnõu, et teha lõpp kuluhüvitistele. Helme sõnul riivavad riigikogu liikmete suured kuluhüvitised rahva õiglustunnet, sest ei täida oma eesmärki ning on pigem käsitletavad lisatasuna põhipalgale, mida kasutatakse autode ostmiseks või kaheldava kasuteguriga kuludeks valijatega suhtlemise nimetuse all. Samuti esitas fraktsioon eelnõu, et vähendada riigieelarvest erakondade rahastamist.

Kevadel võitles konservatiivide fraktsioon valitsuse maksutõusu kobareelnõu vastu, esitades sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 91 parandusettepanekut. Martin Helme sõnul oli eesmärk, et rahva elujärge halvendavad seaduseelnõud, iseäranis kütuseaktsiisi tõus, läbi ei läheks. „Paraku kiitis Riigikogu kobareelnõu heaks, ning nagu me toona ennustasime, hakkas maksutõus tegema kahju meie majanduskasvule. Eesti on kukkunud kõige aeglasema majanduskasvuga riikide hulka,“ ütles Helme.

Ühtlasi esitas fraktsioon lõppeval aastal elatisabi seaduse muutmise seaduse, et eestkoste all olevad lapsed saaksid võimaluse saada elatisabi.

Fraktsiooni esitatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eesmärk oli vähendada ebavõrdsust politseinike ja kaitseväelaste vahel väljateenitud aastate pensioni saamiseks.

Aasta lõpul esitas fraktsioon parandusettepanekud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Paranduste eesmärk on mitte lammutada praegust toimivat eraharidussüsteemi enne haldusreformi läbiviimist ning vältida islamistlike erakoolide tekkimist Eestis. „Ettepanek on esitatud julgeolekuriskide maandamiseks, arvestades võimalikku immigrantide tulekut Eestisse,“ selgitas Helme.

19. novembril korraldas fraktsioon Riigikogu saalis riiklikult olulise tähtsusega teematõstatuse “Eesti Vabariigi suveräänsusest” arutelu, mis juhtis tähelepanu riikliku iseseisvuse ja meie otsustusõigustega seotud probleemidele.

Helme sõnul on Konservatiivne Rahvaerakond ennast kindlustanud Eesti poliitika tipus.

„Ees seisavad uued väljakutsed: eesti inimeste elujärje parandamine, sündivuse tõstmine, presidendivalimistel tagatubade sobingu ära hoidmine, et vältida Ilvese-taolise häbipleki kordumist Kadriorus ning võimaluste loomine, et praegune valitsus juba enne järgmisi Riigikogu valimisi välja vahetada.“

Allikas: http://ekre.ee/martin-helme-2015-aasta-on-rahvusliku-poliitika-labimurdeaasta/

Read more...

Mis Sinuga juhtus Risto...?

Eestist 18.detsembril 2015 väljasaadetud Risto Teinoneni vastus „Rahvusliku Teataja" toimetusele:

Kirjeldan siis veidi, mis juhtus. Reedel 18. detsembril saatsin tavapäraselt oma elukaaslase tööle. Tagasi tulles seisis trepikoja uksel kahtlane tegelane. Sisenesin ja tõmbasin ukse hoolega kinni. Kodus tegelesin meilidega ja pakkisin tööriided kaasa, sest olin teel maale puid langetama. Kavas oli sel päeval Toompeale Riigikokku minna, et (septembris Himmleri homo-teemalise raamatu jagamisele sarnaselt) saadikutele raamatud "Kuriteo värv" viia. Sellest plaanist olin eelmise päeva hommikul loobunud, sest sain teada, et saadikud olid juba jõulupuhkusele läinud.
No, toimetasin siis kodus, kui uksekell helises. Ma ei teinud ust lahti. Naabreid ma ei tunne ja kord, kui ukse olin lahti teinud, olid seal Jehoova tunnistajad. Aimasin, et seal võivad olla seekord hoopis NEMAD. Mõne aja pärast olin oma toimetused valmis saanud ja siis võtsin tööriietega koti ja autovõtmed ja läksin välja. Trepikojas seisis juba mainitud kahtlane tegelane ning (piirivalve)politsei rõivais naisterahvas. Too küsis, kuidas teie nimi on? Vastasin. Siis küsis, kuhu ma olen teel? Ütlesin, et maale puid langetama. Tegelane ütles, et oodake, kutsume patrulli kohale. Patrull tuli ja nii pakiti mind politseikaubiku tagaruumi ja viidi jaoskonda. Seal küsiti isikuandmeid, teatati väljasaatmisest, pildistati, võeti sõrmejäljed, võeti mobiiltelefonid ära, teatati viieaastasest sissesõidukeelust. Mainiti, et võin ühele lähedasele teatada. Kui minu transpordist juba räägiti, tuli tuppa uus tegelane, Talimaa-nimeline, ja hakkas rääkima väärteomenetlusest. Selle menetluse huvides jäid siis mu telefonid jätkuvalt nende kätte, teatati läbiotsimisest. Küsisin kuidas kavatsete mind üle kuulata, kui saadate koheselt riigist välja. Hr.Talimaal vastust polnud. Kuna mul oli taskus kõigest 40 eurot ja ees teekond välismaale, nõudsin kodust läbi astumist, et saaksin kaasa võtmed ja pangakaardid. Seda ei tahetud lubada. Pidin kahel-kolmel korras seletama, et seaduses on toodud, et menetlust tuleb läbi viia menetlusalust isikut võimalikult vähe kahjustades, ja kui te mind välismaale saadate ilma võtmeteta ja pangakaartideta, taskus 40 eurot, on see küll tahtlik kahjustamine, sest need asjad asuvad siit paari kilomeetri kaugusel ja on kiiresti kättesaadavad. Lõpuks see käik õnnestus, loomulikult saatjate hoolsa valve all. Siis pandi mind politseiautosse, saatjaks kolm politseinikku. Läks sõiduks Tallinna suunas, alguses tulede vilkudes ja suure kiirusega, hiljem tavalise kiirusega, ilmselt oli välja tulnud, et oleme graafikus. Piletid olid juba olemas. Tallinnas saadeti otse laeva uksele. Proua juures oli põhjalik läbiotsimine ja ära viidi mu kaks arvutit, ühingule kuuluvat raha suurem summa ning suurel määral raamatuid. Igaüks võib ettekujutada, mida võis tunda naisterahvas, kellele tuleb politsei tööle järele ja kelle kodu nad siis läbituhnima hakkavad. Üldised läbiotsijad olevat olnud viisakad, ilmselt suuresti tänu sellele, et ta kutsus kohale tunnistaja. Minu suhtes oldi samuti asjalikud, ainult imestasin seda, et naisterahvas, kes isikuandmeid küsitles ja sissesõidukeelust teada andis, vastas mu lahkudes öeldud soovile "rahulikke pühi" lühidalt sõnaga "ahh...". Eks see oli ka mitteteadlik ebaviisakus, pigem tema lastetoaga seotud.
　
Risto Teinoneni väljasaatmisotsus on seda murettekitavam, sest selles seisab muuhulgas:
Olukord, kus Eestisse asub lähiaastail elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on ühtlasi äärmiselt soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks. Euroopat tabanud pagulaskriisi valguses on tuntavalt kasvanud äärmuslikult meelestatud isikute huvi MTÜ La Colonia tegevuses osalemise vastu. Risto Mikael Teinoneni ja MTÜ La Colonia suhtumine pagulastesse ning teise nahavärvi ja kuluuritaustaga inimestesse on aga rassistlik ning vägivalda õhutav. Risto Mikael Teinoneni tegevuse eesmärk on tekitada pingeid eri ühiskonnagruppide vahel, mistõttu tuleb selles näha ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeolekule, avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele. Samuti tuleb arvestada, et äärmuslikult meelestatud isikute koondumine ühte kooslusesse võib süvendada nende radikaliseerumist ning tuua kaasa vägivallateod.
Edasi jätkub:
Risto Mikael Teinonen sai 2002 aastal Eesti Vabariigi kodakondsuse eriliste teenete eest. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.12.2011 käskkirjaga loeti Risto Mikael Teinoneni Eesti Vabariigi kodakondsuse kaotanuks.
　
Kui Risto Teinoneni tagakiusamist juhtis Kaitsepolitsei kõrgelt ametipostilt Aleksei Dressen, kes hiljem osutus „riigireeturiks" ja „vene agendiks", siis Kaitsepolitsei ei leia põhjust peeglisse vaadata ja oma tegevust lähemalt uurida ning tagakiusatud ohvrite ees vabandada ega kahju hüvitada. Nagu lugeja ilmselt taipab, ei olnud Risto Teinoneni tegevuses midagi, mis oleks osutanud väljasaatmisotsuses mainitud vägivallategudele. Vaid hoopis selgub, et meie kuritegelikud valitsejad ei ole loobunud üldsegi plaanidest asustada Eestisse piiramata hulgal muhamediusulisi mitte- eurooplasi, kelle seas on ära-arvamata hulk terroriste, kellel on nähtavasti ülesanne, mida me veel ei tea, kuid ilmselt see on suure või väiksema hulga (võimalik, et kõigi) Eesti elanike füüsiline hävitamine. Selle eesmärgi nimel on lollametnikud pandud juba tegutsema. Risto Teinoneni väljasaatmisotsuse on allkirjastanud sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.
Suusõnaliste andmete järgi olevat 1940 kaitsepolitseinikud püüdnud koos NKVD-meestega Eesti patrioote, kes siis NKVD-le üle anti. 1941 sidusid „kolleegid" NKVD-st nende käed okastraadiga kinni (kui neist enam kasu ei olnud) ja matsid nad elusalt. Ajalugu pidi korduma.
　
Matti Ilvese blogile Jaan Hatto
________________ 
Risto Teinoneni "Menetlusblogi": Kuidas kõik jälle algas...
Link: http://menetlusblogi.blogspot.fi/
Eestist on alustatud teisitimõtlejate väljasaatmist, täpselt nii nagu see toimus NSV Liidu ajal, nüüd aga on meie riik okupeeritud sisuliselt Euroopa Liidu poolt.
M.I.

Read more...

Pagulased Rakvere ühes kirikus

Täna 28.12.2015.a. kell 15.00 kogunesid pagulased moslemi usku Rakveres otse minu kodu lähedal meie eesti kirikusse. Ja veel ma näen kirikul tulesid akendes.
Mul on küsimus, mis on asja moslemiusku pagulastel meie kirikutesse. Mis asju nad sinna ajama lähevad? Need usud ei sobi kuidagi kokku.
Ja juba ju ongi kirikust meie inimesi minema peletatud seoses tänasega. See pole normaalne, mis toimub.
Käisin ka seda asja vaatamas ja täitsa tõeks osutus minule tulnud info.
Just käis ka Ak uudistest natuke aega tagasi läbi teade, et Venemaa vaatab murelikult, milliseid pagulasi eestisse sisse tuleb. Ja Iisrael on ainus riik, keda üldse kardetakse.

Allikas: Innele Aljaste-Õispuu, Facebook

____________
Huvitav, meile veel ametlikult nn. pagulasi osariigi juhtide teatel sisse ei tooda, kuidas saavad nad siis Eestisse? Paistavad ikka olema õiged kuuldused, et pagulasi veetakse salaja juba ammu Eestisse!
M.I.

Read more...