Euroopa Komisjon: massiline sisseränne on “otseselt seotud Euroopa väärtustega“

Pagulased palvetamas Ateena lähistel laagris 2016. aasta 26. aprillil. Foto: Scanpix

Brüsseli pagulaskvootidest keeldumine on “vastuvõetamatu” ning sisseränne Aafrikast ja Lähis-Idast “otseselt seotud” väärtustega, millele Euroopa on ehitatud,” ütles enne eilset Euroopa Liidu siseministrite kohtumist Sofias migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.

Volinik kinnitas, et Euroopasse saabuvad varjupaigataotlejad tuleb üleliiduliselt laiali jaotada ning välistas võimaluse, et kohustuslike kvootide vastased võiksid näidata üles “solidaarsust” panustades hoopis rahaliselt või muudel viisidel.

“See on jagatud vastutus,” ütles Avramopoulos. “Kõik riigid peaksid osalema meie poliitikas jagada selle raske surve koormat (ingl. k. the burden of this heavy pressure).”
Lisaks on oluline teada, et “Euroopa projekti ei ole ohtu seadnud mitte majanduslikud probleemid, vaid migratsiooni- ja pagulaskriis.”

Eestilt Euroopa Liidu eesistujana teatepulga üle võtnud Bulgaaria ametnikud on väitnud, et antud valdkonnas kokkuleppele jõudmine juuniks läheb raskeks.
Juuni on Euroopa Liidu ladviku poolt paika pandud tähtaeg ja ühtlasi Bulgaaria eesistumise lõpp (pärast mida haarab rooli “Visegrádi viirusest“ nakatunud Austria – toim).
Avramopoulos ei taha mingisugustest raskustest kuuldagi ja kinnitab, et “kõik on saavutatav” ning tarvis on ainult “tugevat poliitilist tahet, mida jagavad kõik liikmesriigid.”

Allikas: http://objektiiv.ee/euroopa-komisjon-massiline-sisseranne-otseselt-seotud-euroopa-vaartustega/

Read more...

Räägime asjast” 28.01.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-28012018/

 

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” jaanuarinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:


Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Tartus: Meelis Kaldalu: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON SALAJANE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS

„Rahvusliku Teataja“ jaanuarinumbrist:

Arvustus Jüri Lina raamatule „Skorpioni märgi all”
NÕUKOGUDE LIIT JÄTKUB


Avaldame Pavel Bondarovski sulest valminud arvustuse Jüri Lina raamatule „Skorpioni märgi all”. Väga hea raamat – lugege kindlasti!  Millegipärast ükski Eesti väljaanne polevat soovinud kirjutist avaldada. Arvustuse on vene keelest tõlkinud  Tõnu Kalvet.
                              

            Toimetus

9. detsembril 1991 kella kahe paiku öösel helises nüüdseks endise NSVL-i endise välisministri, Eduard Ševarnadze kabinetis telefon. Suurbritannia välisminister Douglas Hurd tahtis rääkida oma Venemaa kolleegi Andrei Kozõreviga. Too oli Belovežje ürgmetsas, sestap võttis telefoni ta asetäitja Georgi Kunadze. Hurd palus Kunadzet Kozõrevile öelda, et Venemaa peab kohe kuulutama end  NSVL-i jätkajaks. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks on kõik endised liiduvabariigid, ent ainult üks neist võib olla ta jätkaja ja pärida Nõukogude riigi rahvusvahelised õigused ja kohustused, saatkonnad, koha ÜRO julgeolekunõukogus jne. Kunadze edastas kuuldu Kozõrevile, Kozõrev Jeltsinile ja samal päeval kuulutas Venemaa end „NSVL-i jätkajaks” (Galina Sidorova, „Välisministeeriumi katuse all”, „Radio Svoboda”, 15. 05. 2016).
 

Sel staatusevahel on Venemaale rohkem kui vaid õiguslik tähendus. Venemaa on Nõukogude Liidu jätk otseses mõttes – ainult ilma liiduvabariikideta. See selgitab väga palju nii Venemaa poliitika osas kui ka seda, miks Venemaa juhtkonnal, sõjaväel ja eriteenistustel on nii palju ühist Lenini, Trotski, Stalini, tšekaa, GPU, NKVD, KGB strateegia ja taktikaga… Olemuselt on see riik, mis tekkis 1917. aasta oktoobris ega ole kuhugi kadunud, vaid on vahetanud üksnes värvi ja vormi. Saja aasta eest loodud süsteem on nii vastupidav, et pärast mõneaastast palavikku paranes see isegi nii rängast vapustusest nagu NSVL-i lagunemine. Kirjanik Aleksandr Zinovjev ütles 1984. aastal ajakirjanik George Urbanile: „Nõukogude režiim on igavene, nõukogude ühiskonda pole võimalik lõhkuda isegi tuhande aastaga… Nõukogude süsteem jääb alles kuni inimkonna ajaloo lõpuni.” Zinovjev teadis, mida rääkis.
 

Jüri Lina, omaaegne nõukogude dissident ja praegune rootsi kirjanik ja dokumentalist kirjutas „Skorpioni märgi all” ajalooteosena. Esmatrükk ilmus Rootsis 1994. On tulnud kolm rootsi- ja kolm ingliskeelset trükki, avaldatud ka prantsuse, hispaania ja nüüd ka vene keeles. Autor kavandas teose lääne lugejale. 1990-ndatel ja pärast 2000-ndat ilmus Venemaal hulk endisi NLKP ja KGB arhiivide saladokumente ja nende põhjal kirjutatud raamatuid. Külluslikust, aga hajutatud teabest on kasu vähe, kui puudub üldpilt, kus info oleks reastatud kronoloogiliselt, ajalooliselt ning – parema arusaadavuse huvides – esitatud ka konkreetsete elulugude kaudu. Kõik see on olemas raamatus „Skorpioni märgi all”, mille nimeregister sisaldab 1700  nime.
 

Teose venekeelne väljaanne sai päevakajaliseks pärast Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, mil FSB ja GRU kasutasid hübriidsõja-taktikat, kus polnud raske ära tunda Lenini ja Trotski  meetodeid.
Vene Föderatsioon pürgib Nõukogude Liidu jätkajana Lenini eesmärgi poole – vallutada maailm „kommunistliku maailmarevolutsiooni” ekspordi abil. Et Vene propaganda väldib sõna „kommunism“, ei muuda asja olemust, nagu ei muutnud midagi ka tšekaa ümbernimetamine GPU-ks, GPU sai OGPU-ks, OGPU sai NKVD-ks, NKVD sai KGB-ks ja viimaks sai KGB-st FSB.
Veel kevadel 1917 ei uskunud Lenin revolutsiooni edusse Venemaal, leides, et maailmarevolutsiooni võiks alustada Šveitsist. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine Venemaal ei olnud eesmärk omaette. Eesmärk oli maailmarevolutsioon, mille vältel Venemaast sai vaid platsdarm. Seepärast asusidki bolševikud pärast Oktoobripööret looma lääneriikides agendivõrku, seejärel ka idamaadel (Süürias juhtis seda tööd 1928 Jakob Blumkin, Trotski usaldusisik ja Sergei Jessenini mõrvar).
Lenin kirjutas 1915 „Maailma Ühendriikidest” (Ülemaailmsest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust). See idee väljendus ka NSVL-i riigivapil – sirp ja vasar maakera kohal. Mõte jäi keskseks kogu Nõukogude Liidu olemasolu vältel, tänapäeval on aga täheldatav Vene Föderatsiooni agressiivses poliitikas. Vahetult enne ja pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mil Venemaal valitses ränk majanduskriis, kulutas riik sõjamasinale rohkem kui kunagi varem. Vaatamata riigieelarve kriitilisele seisule ja elanikkonna vaesumisele tänapäeval, kulutab Venemaa üha rohkem raha relvatootmisele. Müüt NATO ohust Venemaale ei ole küünemustagi väärt, sest kui see oht oleks tõeline, toodaks Venemaa kaitserelvastust, tema aga toodab eranditult ründerelvi, mis rünnaku korral kasutuks osutuvad. 
 

Nõukogude Liit pole ammu üksikasjalikult väljatöötatud plaani viimane etapp. Kust ilmus kommunismi kontseptsioon ja ideoloogia? On küllalt tõendeid, et Marxile õpetas „marksismi” hoopis Moses Hess. Pankur Nathaniel Rotschild kirjutas Marxi nimele välja vähemalt kaks tšekki. Too pankur telliski „marksismi”. Müüdist, mis kujutab marksismi töölisklassi vabastamiseõpetusena, ei  jää kivi kivi peale.
Ainuüksi allikaviiteid leidub raamatus üle kuuesaja. Autor ei piirdunud viidetega teiste autorite kirjatöödele, vaid käis ise Ingolstadti arhiivis Baieris, USAs ja mujal, kus nägi dokumente oma silmaga.
Lenin ja tema bolševikud jätsid oma kuritegudest maha palju tõendeid. Nad olid kindlad oma karistamatuses ja et osava propagandaga õnnestub inimesi lollitada.
Lenini elulugu anti muudetult välja korduvalt, eelmised trükid hävitati, viimaks jäädi pidama 1970. aasta variandi juurde. Lenini teoseid ka tsenseeriti: seal puudub varasemate trükkide kirju ja muid dokumente, mahtu aga suurendati Kremli õukonnaajaloolaste kommentaaridega. 
 

Jüri Lina näitab veenvalt, et USA abita poleks bolševikud Venemaal võitnud ega suutnuks võimul püsida. Kaug-Ida ja suurt osa Siberist vallutasid neile ameeriklased. Ameerika pankurid  maksid kinni nõukogude võimu kulutused ka pärast, kui kõik bolševike riisutud (tsaari)riigi ja kiriku väärisesemed müüdi maha Berliini ja Londoni oksjonitel. Saksamaa, kellega Venemaa justkui sõdis, andis Lenini käsutusse tuhandeid sõdureid, kes läksid nõukogude ajalukku „läti küttidena”, kuigi lätlasi oli nende hulgas vaid mõni üksik. Prantsusmaa ja Inglismaa ainult teesklesid valgekaartlaste toetamist, tegelikult aga petsid neid ja aitasid bolševikke. See näitab, et Vene „revolutsioon” polnud venelik, nagu arvatakse, vaid rahvusvaheline. Mis jõud seda mahitasid, millised olid eesmärgid ja kuidas neid aeglaselt, ent kindlalt tänapäevalgi ellu viiakse – sellest raamat „Skorpioni märgi all” üksikasjalikult räägibki.

              PAVEL BONDAROVSKI
 Autor (sünd. 1953 Moskva oblastis) on vene kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Tõlkinud inglise, prantsuse ja ungari keelest. Elab aastast 1991 Prantsusmaal.

Read more...

Euroliit on välja arvutanud, et iga eestlase kohta võib juurde tuua 45 immigranti

Euroopa Liidu ametnikud on oma “suures tarkuses” välja arvutanud, kui palju immigrante mahuks ära Eestisse. Kuigi oleme neid jahmatavaid arve ka varem jaganud, on kordamine teema aktuaalsuse tõttu õpetlik.

Nimelt on Euroopa Liidu Komisjon koostanud raporti “Study on the feasibility of establishing a mechanism for the relocation of beneficiaries of international protection” (2010), milles on välja toodud immigratsiooni võimalikud ülempiirid. Raporti otstarve on anda Euroopa Liidu juhtidele algandmed, mille varal langetada immigrantide ümberjaotamiskavadega seonduvaid otsuseid.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72% ehk 934 383 inimest, kogu riigi rahvaarv aga 1 340 194 inimest. Võrreldes neid arve Euroopa Liidu raportiga, milles on välja arvutatud, kui palju võiks igasse Euroopa Liidu liikmesriiki üldse inimesi ära mahutada, siis pakub raport välja kaks arvu, millest tagasihoidlikum on 7,7 ja progressiivsem 43,6 miljonit inimest. (Table 9: Density distribution at threshold of 200, Table 12: Density distribution at threshold of 1000). Nende arvude varal on meil võimalik näha, mitu immigranti ühe eestlase kohta näeb Euroopa Liit erinevate stsenaariumite korral ette.

Immigratsiooni planeerimisel ei ole seega aluseks mitte praegune põlisrahva arv, vaid hoopis maksimaalne mahutavus, mille euroametnikud on ise kunagi, kes teab mille alusel, välja arvestanud.

Mitu immigranti ühe eestlase kohta siis tagasihoidliku arvestuse puhul juurde võiks tuua?

Euroametnike arvestuste kohaselt on see 7,2 immigranti eestlase kohta. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli muulasi kogurahvastikus 30,28%, kelledest venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%; kokku teeb see 405 000 muulast. Arvestades, et selline arv muulasi on juba kohal, siis ka kõige tagasihoidlikuma versiooni järgi ruumi veel 6 317 397 immigrandile, mis teeb täiendavalt 6,8 immigranti iga eestlase kohta!

Meie jaoks on kõige mustem stsenaarium euroametnike immigrandiiha, mille järgi saaks Eestisse tuua veel 42 317 397 inimest ehk siis 45 immigranti iga eestlase kohta!

Paraku on rahvastiku juurdetoomise ja taolisel moel kõikide rahvastiku ning majandusprobleemide lahendamise ideoloogia pooldajaid Eestis üsna palju. Sellise tegevuse heakskiitjad ei anna endale aru, et nii vahetatakse meie rahvastik üsna kiiresti välja ja eestlased muutuvad juba 50 lähima aasta jookusul vähemuseks omal maal. Nii võib jääda ka praegune juubel, Eesti 100, meie jaoks viimaseks ümmarguseks aastapäevaks!

Allikas: http://uueduudised.ee/varia/el-valja-arvutanud-et-iga-eestlase-kohta-voib-veel-juurde-tuua-45-immigranti/

Read more...

MATTI ILVES: TÄNA ON SOOMES PRESIDENDI VALIMISED

Edu Laura Huhtasaari´le!

Vennasrahva juures toimuvad ikka tõelised valimised, sest presidenti valib rahvas. Mitte nii, nagu oli meil, kus Euroopa Liidust saadetud globalist Kaljulaidi otsustas soovitada valida Riigikogus vaid väike kildkond - parlamendi vanematekogu. Sellega ei olnud nõus vaid EKRE ja ei andnud Kersti Kaljulaidi poolt ütegi häält.

Valimiste tulemused:Soome presidendiks valiti ülekaalukalt juba 1. voorus  istuv president Sauli Niinistö. Põlissoomlaste Laura Huhtasaari sai 8 kandidaadi hulgas 3. koha.
Nii, Soome rahvas on siis rääkinud ja nad paistavad rahul olema ELi muutumisega liitriigiks, ning lisaks veel enda neegrite ja araablastega. Jääb vaid kaastunnet avaldada Soome patriootidele ja erakonnale Põlissoomlased.

Read more...

22.01.2018 - LÕUNATUND - Esmaspäev

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2018-01-22.mp3

Tiit Madisson ja Vihkamiseminutid.
Kuulake alates 49:36

Read more...

Rahvusliku taassünni nimel: See on tüüpiline, mis toimub meil Eestis.

Inimesed on niivõrd ajupestud, et ei suuda eristada lihtlabast sildistamist tõendatud faktidest. Me oleme oma lehel ka mitu tüüpi ära bänninud, kes meid on tulnud siin kremliga siduma. Me tõepoolest pole ühegi kremliga seotud. Me pooldame siin lehel rahvuslikku mõtteviisi (ja pole juhuslik, et rahvuslasi kõige enam kremlimeelsuses süüdistatakse). Täielikku iseseisvust. Eesti kõige suurem oht on globalism. Globalism on see impeerium, mis ohustab meid kõige enam. Esmalt tuleb meil vabaneda globalistidest riigitüüri juures, alles seejärel on rahvuslik taassünd võimalik. Ainult eesti rahvas ise saab garanteerida oma iseseisvuse, mitte ükski suurriik meie eest!
Internetist leitud pilt.

Allikas: Facebook

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #804 - Martin Helme

Maksumängudest johtuva kahju varjamiseks plaanib valitsus maha äritseda Tallinna Sadamat ning priiskava bürokraatiaparaadi kokkutõmbamise asemel tegeleb hoopis kolimismängudega. Lisaks kõigele on eurokraadid andnud Brüsselile lubadusi, mis tähendavad Eestile märkimisväärseid maksutõuse ja uut majandusküüditamislainet.

Read more...

Pajula: läänemaailma ülikoolid ja riigiaparaat on juba uusmarksistide käes

Läänemaailma ülikoolid ja riigiaparaadid on juba uusmarksistide poolt üle võetud ja nüüd käib erasektori hõivamine, väidab Hardo Pajula Vikerraadio päevakommentaaris.

Meie seltsi esimese avaliku väitlusõhtu teema oli sotsiaalne õiglus. Nüüd, mil sellest üritusest hakkab mööduma juba poolteist aastat, on mul tollest õhtust tõesti meelde jäänud ainult üks asi: meie lugupeetud oponendi seljas olnud pentsik pusa.
Too džemper oli rohekat värvi ja sellele oli mõõdukalt suurte valgete tähtedega kirjutatud „The future is female!“ Seda sloganit võib tõlkida vähemalt kahel erineval moel: „tulevik kuulub naistele“ või „tulevik on feminiinne“.
Vaatamata oma sarnasusele on need kaks üsna erinevat väidet. Järgnevas arutluses juhindun ma esimesest versioonist.
Niisiis – tulevik kuulub naistele.

Ma olen sellest mälestusväärsest õhtust möödunud aja jooksul väga sageli mõelnud sellele, mis paneb üht meest endale sellist kentsakat kampsunit selga tõmbama. Vastus hakkas tõtt-öelda koitma alles pool aastat tagasi. Tänaseks olen jõudnud selle sõnastuseni.
Mind pani tegelikult sedasama esimest väitlusõhtutki korraldama painav tunne, et see, mida ma viimasel paaril aastal enda ümber tunnen, meenutab üha rohkem seda, mida ma kogesin umbes 30 aastat tagasi. Ühtäkki taipasingi, et ma olen seda loosungit – „Tulevik kuulub naistele!“ – juba kunagi varem lugenud. Ainult siis kirjutati see sõnadega „Tulevik kuulub proletariaadile!“
Teiste sõnadega – tänaseks päevaks ei ole erilist kahtlust, et see, mida me enda ümber näeme, kujutab endast marktsistliku doktriini jõulist taastulekut teises garneeringus.

Millised on marksistliku õpetuse peamised postulaadid? Paariminutiline vastus on paratamatult karikeeriv, aga ma vähemalt püüan olla õiglane. Need, kes asja vastu sügavamat huvi tunnevad, võivad lugeda kuulsa Poola filosoofi Leszek Kolakowski üht peateost „Marksismi põhivoolud“. Mulle kuuluvas väljaandes on näiteks 1283 lehekülge. Nii varuge aega. Aga teeme siis lühidalt.

Esiteks: olemasolev ühiskond on lootusetult rikutud ja seetõttu vajatakse uude millenniumi jõudmiseks lunastavat sündmust: proletaarset revolutsiooni. Millennium on omakorda religioosse taustaga mõiste, mis kristlikus teoloogias tähendab üleüldise õigluse ja võrdsuse ajastut.
Teiseks: proletariaat on ajaloo juhtiv jõud, kellele kuulub tulevik ja kes revolutsioonis hävitab kodanluse, st selle klassi, kelle tõttu olemasolev ühiskond on lootuselt rikutud. Tollal nimetati seda ravimatult korrumpeerunud ühiskonda kapitalismiks.

Mis on vahepeal muutunud? Alustame siiski sellest, mis ei ole vahepeal muutunud.
Reisisiht on endiselt millennium, ühiskond, kus valitseb täielik õiglus, kus pole rõhutuid ega rõhujaid, sõdu, vaesust ega nälga. Kus kõik on üldiselt hästi.
Seda asjakorraldust, kus kõik on üldiselt halvasti, ei nimetata täna aga enam kapitalismiks, vaid patriarhaadiks, st ühiskonnaks, kus kõik võimupositsioonid kuuluvad valgetele keskealistele meestele.
Muutunud on seega patujuurikad, lunastajad mingil määral ka reaalsusest utoopiasse jõudmise mehhanism.

Nagu ma eelpool juba vihjasin, on uusmarksistlikus narratiivis kodanluse rolli pandud valged keskealised mehed. Asjaolu, et kui tahes kentsakas kampsun ei tee valgenahalisest meesprofessorist mustanahalist töötut naist, on siinkohal tähtsusetu. Ka bolševike partei ladvikusse kuulusid pea eranditult intellektuaalidest kodanlased, kes asusid pärast lõplikku võimuhaaramist kohe töölisopositsiooni likvideerima.

Lunastavaks agendiks on meil seekord naised, aga mitte kõik naised, vaid ainult need, kelles on tekkinud klassiteadvus ja kes mõistavad nii oma juhtivat rolli kui ka eelseisva apokalüptilise heitluse ajaloolist paratamatust.
Viis, kuidas juhtiv klass meid reaalsusest utoopiasse kavatseb viia, on uusmarksistlikus õpetuses mõnevõrra erinev. Pärast seda, kui tõde stalinlikest surmalaagritest päevavalgele tuli, oli kommunismi kangemat kraami isegi padunaiivsetele haritlastele pisut raske müüa. Seetõttu vahetati kurssi ja peamiselt Itaalia marksistliku mõtleja Antonio Gramsci mõjul hakati rääkima kodanlike struktuuride vaiksest ülevõtmisest.

Kõigepealt tuli enda kontrolli alla saada ülikoolid, seejärel riiklik bürokraatiaaparaat ja siis juba majandussüsteemi strateegilised kõrgendikud. Kui me vaatame läänemaailma laiemalt, siis ülikoolidega on asi korras, riigiaparaadiga enam-vähem samuti ja nüüd käib vaikne erasektori kodustamine. Sinna levivad marksistlikud ideed peaasjalikult läbi suurkorporatsioonide personaliosakondade. Aga mitte ainult.
Nüüd, mil eesmärk tundub olevat käeulatuses ja ülikoolid lasevad välja järjest rohkem vasakradikaale, kasvab nende hulgas aga igatsus tõelise revolutsiooni järele, mis peab lõplikult lahendama kõik ühiskondlikud vastuolud.

Et see arutlus nüüd liiga teoreetiliseks ei läheks, tuleme lõpuks argitasandile tagasi. Vaatame ühte kööki, kus toimetab lootuselt rikutud ühiskonna algrakuke: mehest, naisest ja ütleme kahest murdeealisest lapsest koosnev rühmitus, mida tuntakse perekonna nime all.
Asjaolu, et neid on seal kokku neli, viitab sellele, et mis tahes raskusi nad poleks pidanud ka taluma, on neil mingi udune idee sellest, miks koos ollakse. Vastuolud ei kao aga kuhugi, peamiselt seepärast, et mehel ja naisel on erinevad unenäod – ja uskuge mind, need ei ole marksistlikud.
Koospüsimise probleem on niigi keeruline ja me tõesti ei vaja riiklikult rahastatud tülikiskumismeetmeid. Me saame sellega ise suurepäraselt hakkama.
Õnnelikumatel meist on selle väite tõestuseks juba täna hommikust mõni eluline näide võtta.

Allikas: https://www.err.ee/677496/pajula-laanemaailma-ulikoolid-ja-riigiaparaat-on-juba-uusmarksistide-kaes
_____________
Tõesti on imelik, et ERR.ee sellise avameelse artikli avaldas!
M.I. 

Read more...