RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 4. oktoober 2019

Orjameelsus on Eestis tõeliselt lõkkele löönud – soovitatakse vabandamist baltisakslaste ees

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna soovitab uut lömitamist sakste ees.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna pakub välja, et eestlased peaks baltisakslaste käest vabandust paluma, kuna neile olevat maade ja mõisate äravõtmisega ülekohut tehtud.

Baltisakslased olevat siiani solvunud ja ei tulevat isegi siia investeerima. Et siis alandame ennast uuesti sakste ees raha pärast?

Aga alustaks ehk sellest, et Saksamaa ja Taani paluks meilt vabandust 800 aastat tagasi korraldatud ristisõdade ning ühe rahva sundimise eest pärisorjusesse – nemad võtsid meilt vabaduse ja tegid meist 700 aastaks endale omandi. Me ju ostsime XIX sajandil isegi põlistalude jaoks maad vallutajate ehk mõisnike käest tagasi.
Pärna väidab, et maareformi ajal elasime me juba lääne-euroopalikes väärtustes ja arusaamades omandist. Paraku saime me esimest korda luua oma rahvusriigi ja rajada see võõrvõimu üleolekule maaomandis polnud põlisrahva suhtes õiglane. Seda enam, et Landeswehr tuli jõuga seda maad tagasi võtma – juba see peaks vabanduse välistama!

Eestlastel hakkab orjameelsus jõuliselt naasma ja üheks aluseks on üha suurem allumine (ja allutamine) Brüsselile – me hakkame loobuma peremeheks olemisest ja laskuma kui mitte pärisorja, siis vähemalt sulase rolli. Ikka peab kusagil suur ja kõrge isand olema!
Sel suvel tähistati Eestis Dannebrogi ehk Taani lipu sündi. Vale polnud seejuures mitte ühe riigi lipu tekke tähistamine, vaid see, kuidas Eestis seda kajastati – jäi mulje, nagu olnuks eestlaste alistamine ja nende vabadusvõitluse mahasurumine edumeelne sündmus, mille puhul me avaldame taanlastele tänu. See tundus eheda orjameelsusena.
Maailmas vabandatakse viimasel ajal üliagaralt. Näiteks kirjutab BNS: “Briti diplomaat Uus-Meremaal avaldas kolmapäeval põlisrahva maooride ees kahetsust ohvreid nõudnud kokkupõrgete pärast, mis leidsid aset pärast briti meresõitja James Cooki saabumist Uus-Meremaale 250 aastat tagasi.”

Muidugi tuleks brittidel vabandada selle eest, et nad maooridelt kodumaa ära võtsid, aga veidi kummaline on paluda vabandust lihtsa sõjalise kokkupõrke pärast. Hullem asi on põlisrahvalt kodumaa võtmine ja tema vähemusse sundimine – Uus-Meremaa võiks brittideta olla polüneeslaste riik, sest nende arvukus oli enne inglise-maoori sõdu piisavalt suur.
On asju, mille pärast peaks keegi vabandama – näiteks Venemaa Eesti okupeerimise eest 1940. aastal ja kahe küüditamise eest. Või Türgi armeenlaste genotsiidi eest. Igal juhul mitte eestlased selle eest, et nad oma maa tagasi võtsid.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/orjameelsus-on-eestis-toeliselt-lokkele-loonud-soovitatakse-vabandamist-baltisakslaste-ees/

Read more...

neljapäev, 3. oktoober 2019

Nädal Euroopa Parlamendis




Jaak Madison

Read more...

Kliimapoliitika uus ohver: Ahtme plokitehas suleb uksed, 60 inimest jääb tööta

Vaade Ahtmele.

Narva elektrijaamade tootmismahtude kokkutõmbamine Euroopa Liidu kvoodipoliitika tagajärjel tähendab ka seda, et energeetikutelt ei saa enam sobivat põlevkivituhka Kohtla-Järvel Ahtmes asuv Bauroci ehitusplokkide tehas, mis paneb uuest aastast seetõttu uksed kinni ning jätab tööta ligi 60 inimest, kirjutab ajaleht Põhjarannik.

“Jah, esimene teade tuli meile sel esmaspäeval ning selle kohaselt mõne erandiga kõik inimesed koondatakse,” kinnitas Ida-Virumaa ajalehele töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, lisades, et alles jäävad vaid ettevõtte juhataja ja tõstukijuht.

Koondamised on ettevõtte teate kohaselt tulemas detsembris-jaanuaris. “Võtame järgmisena ettevõttega ühendust ning lepime kokku koondamisega seotud ürituste toimumise, et töötajaid nende õigustest ja võimalustest teavitada,” sõnas Teelahk.

 UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kliimapoliitika-uus-ohver-ahtme-plokitehas-suleb-uksed-60-inimest-jaab-toota/
UU

Read more...

Fookuses: EKRE ja Isamaa nõustumine homoühingute riikliku rahastamise jätkamisega oleks mõeldamatu




Olukorras, kus kolmest valitsuserakonnast kaks nimetavad end konservatiivseks, oleks täiesti mõeldamatu, et valitsus jätkaks võltskodanikuühendustena tegutsevate ja homoideoloogiat juurutavate ühingute riiklikku rahastamist. Konservatiivide seisukohast on tegemist vägagi põhimõttelise küsimusega, toonitavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates “Fookuses”.

Read more...

kolmapäev, 2. oktoober 2019

Jaak Valge: Tiit Madissoni viimane raamat

 Ajaloolane ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jaak Valge arvustab Tiit Madisson raamatut “Miks Eesti ühiskond p….s on?”, mis kujutab endast valimikku Objektiivis aastatel 2016-2019 ilmunud kirjutistest. 

Muidugi ei ole ma Tiit Madissoni ja tema viimase raamatu hindamisel neutraalne. Aga leian, et alati ei peagi olema. Mulle on alati meeldinud vastassuunas esimestena liikujad ning Madisson on üks niisuguste eredam näide. Aga lisaks meeldib mulle ka tema suund või vastassuund ise – vähemalt põhimõtteliselt -, ehkki ma seda kaugeltki kõiges ei jaga. 
Aga kui tuua paralleel viimase suure sõja ajast, siis on Madisson justkui vana idavõitleja, kes juba 1941. aastal ühena vabatahtlikest sini-must-valge märgi all Punaarmee vastu rindele läks ja metsavennana oma võitlust jätkanud on. Madisson on meie 1970. aastate vabadusvõitlejate generatsioonist siiani kõige nähtavam. Ehk siis erinevalt metsavendadest ei varja ta end, võitleb mitte laske-, vaid sõnarelvaga, ning vaenlaseks pole Nõukogude režiim, vaid rahvuslusevastasus. Tegelikult on vastane suuresti sama, sest küllap ka Nõukogude režiim mahub viimase mõiste alla. Ehkki nüüd nimetab Madisson rahvuslusevastaseid jõududeks neid, “kes ehitavad Lääne ühiskondades üles Maailma Uut Korda.”

Madissoni viimane raamat tõestab, et padruneid on jätkunud ja raud on tulistamisest punane. Ajaline vaatepiir on neis Madissoni lugudes avaralt tagasiulatuv. Madisson huvitub ajaloost muidugi keskmisest kodanikust märksa sügavamalt, mida tõendab muuhulgas ka tema raamat “Vapsid”. Ma ei teagi, miks pöörduvad ajaloo poole just rahvuslased, ning vasakliberaalid pigem distantseerivad end sellest. Kui vasakpoolselt Toomas Hendrik Ilveselt pärineb mõttekäik – mis tõi meid siia, ei vii meid edasi -, siis rahvuskonservatiiv Henn Põlluaas esitas sellele elegantse, kultuurikatkestust kõrvalelükkava kontraväite – mis tõi meid siia, see viib meid ka edasi. 
Madisson just nii oma lugudes ajaloo poole pöördubki. Ta ei tarvita ajalugu mitte kontekstist väljarebituna värvikateks näideteks, vaid käsitleb protsessina, mis ongi meid tänapäeva toonud. Ta kirjutab vabadussõjalastest ajaloolises perspektiivis, 1934. aasta riigipöördest ja selle hukkamõistmise tänapäevasest tähendusest, ning vasakintellektuaalidest, kes sarnaselt 1940. aastaga on põlglikud nii oma rahva kui rahvusluse vastu. “Kahjuks tänapäeval puudub eesti rahval oma vaimne eliit, sest end Eesti Kirjanike Liiduks nimetavat seltskonda ei saa kuidagi selleks pidada.”
Tunnistagem, et kirjanikke on igasuguseid, oli toona, 1940. aastal, kui ka tänapäeval. Aga julgus siinkohal minevikule toetuda on igatahes muljetavaldav. Madisson on küll kõike muud kui poliitkorrektne.

Poliitkorrektsuse enda vastu võitlebki Madisson läbivalt, kas kaudselt või otse. “Mis tegelikult on poliitilise ajupesu erivorm ja annab kartellimeedia poolt ajupestutele vildaka pildi ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Poliitkorrektsuses avaldub ka orjameelsete, üksnes oma heaolust juhinduvate, poliitikute hirm hoiduda igast avaldusest, mis võiks kuidagi pahandada Brüsseli või Washingtoni peremehi.” 
Poliitkorrektsuse ja rahavõimu vastu võitlemise võtmes käsitleb Madisson ka holokausti, mille põhipostulaatide kahtluse alla seadmine on muidugi hoopis tõsisem, kui Eesti kirjanike või eliidi kritiseerimine. Madisson loeb üles ka terve rea juutidest uurijaid, kes pole samuti holokausti käsitlusega nõus. “Sellele vaatamata on Lääne ühiskondades kohapealse poliitilise establishment’i heakskiitmisel peaaegu kinnistunud kõiki füüsika- ja loodusseadusi ning ajaloolisi fakte eitav jultunud holokaustivale, kuna eriti visade tõe eest seisjate vastu on Saksamaal, Austrias ja isegi Šveitsis rakendatud vanglakaristusi ning holokaustis kahtlemine on kriminaliseeritud ka mitmes Ida-Euroopa riigis”.

Holokausti “eitamise” kriminaliseerimise vastu on sõna võtnud väga paljud ajaloolased ja teadlased, ehkki ükski terve mõistusega ja vähegi ajalugu tundev inimene ei kahtle II maailmasõja ajal juutide kallal toime pandud inimsusevastastes kuritegudes. Ei kahtle ka Madisson, küll aga väidab ta julgelt, et inimeste hävitamiseks mõeldud gaasikambrid on väljamõeldis ning kuus miljonit ohvrite arvuna suurendatud. Mina oleksin jätnud tema asemel need teemad siiski käsitlemata, sest esiteks ei ole Madisson ajaloolane ja tal pole kasutada mingeid uusi uurimisandmeid, ning teisalt on juutide teise ilmasõja-aegne tragöödia ilma kahtluseta sedavõrd suur, et selle jämedakoeline riivamine ei anna tunnistust inimlikust empaatiast. Olgu öeldud, et viimase olemasolus ma Madissoni puhul igatahes ei kahtle. 
Edasi polemiseerib Madisson mitmesuguste vasakliberaalsete peavooluväidetega, leides näiteks, et Venemaad nurka ajada on vastutustundetu ja rumal ning eestlastest kollaborante on rohkem, kui tahaksime teada. “Mind hirmsasti häirib, et sovettide okupatsioonirežiimi on meil üldlevinult komme nimetada „vene võimuks”, kui samas teame, kes selle „vene võimu” kehtestajaiks Venemaal olid, kus Eestigi kommunistid-kollaborandid võimutsesid.” Tõsi, ka täna on Venemaa suurimad kritiseerijad needsamad Eesti poliitikud, kes veel mõni aasta tagasi Madissoni-taolisi, kes Venemaa suhtes põhimõttelisemat hoiakut ilmutasid, russofoobideks sildistasid.

Läbivalt oluline teema on aga Eesti ühiskonna kriitika, mis ka kogumikule pealkirja andnud. Mina oleksin küll eelistanud esialgset pealkirja “Rumaluse vastu on ka jumalad võimetud”, aga mina olen mina ja Madisson on Madisson. Ning Madissoni otsekohese tekstiga läheb valitud pealkiri ehk pareminigi kokku. “Sest olen pikki aastaid oodanud mingit lootusekiirt selles „eduka Eesti” pasameres, kus on unustatud ausus ja moraal, eetika ja ideaalid. Kus jumalaks on saanud Suur Raha, kirikuteks aga ostukeskused.” Madisson leiab, et ta võib mittepoliitikuna asju oma nimega nimetada: “Enamus eestlastest on (poliitiliselt) rumalad. Miks siis muidu valitakse end valitsema rumalad ja vastutustundetud poliitikud.” 
Tunnistan, et olgu poliitikute rumalusega kuidas on, aga kui ükspuha kes teine nimetaks enamust eestlasi rumalateks, läheksin üsna vihaseks. Madisson, tulenevalt oma taustast võib seda endale lubada, ent tuletaksin temalegi siinkohal meelde, et Eesti olukord ei ole erandlik. Eestlasi koos teiste Euroopa rahvastega on aastakümneid uhutud poliitkorrektsusega relvastatud globalistliku ideoloogia laines, aga kas täna saaks keegi vaidlustada, et Eesti on osa tervet läänemaailma haaranud rahvuslikust liikumisest? Mille on globalismile vastu seistes käivitanud just sellised passionaarsed rahvuslased nagu Madisson. 

Kas Madisson on kibestunud? “Minusugust peetakse juba aastaid selles orjaühiskonnas mässajaks, kes väärib vaid rahva, võimutsejate ja meediapoolset põlgust, sest haugimälulise, isegi oma lähiajaloo unustanud „uhkete ja hääde” eestlaste hulgas vaid vähesed mäletavad Hirvepargi meeleavaldust ja Balti Ketti. Needki on vaid kohalviibinud rallikashvuslased, minu eakaaslased, kes pikkamööda manala teile suunduvad.” 
Tõsi, rahvuslust hakkavad kunagi kandma järgmised generatsioonid, kelle DNA sisaldab kahtlemata ka Madissoni hoiakut, kuid kibestumise kohta on vastus kahtlemata “ei”. Kibestunu on apaatne. Madissoni kohta pole võimalik seda kindlasti öelda. Valimik internetiportaalis Objektiiv aastatel 2016-2019 ilmunud kirjutistest sisaldab aga kokku 29 lugu, koos eessõnaga 30. Keskeltläbi on Madisson kirjutanud ühe teksti igas kuus ainuüksi Objektiivile.
Seega Madissoni viimane raamat on hetkel tema kõige värskem raamat. Uskuge, see ei tähenda, et see alatiseks kõige värskemaks jääks, st et pärast seda raamatut ta enam tekste ei kirjuta. 

Päisefotol 1987. aasta Hirvepargi miitingust osavõtjad, esiplaanil Tiit Madisson. Foto: Wikimedia commons

Allikas: https://objektiiv.ee/jaak-valge-tiit-madissoni-viimane-raamat/

Read more...

Üks vana postkaart


Read more...

Rahva tervise tähtsaimast näitajast – selleks on vaieldamatult sündimus, kuigi seda tunnistada ei taheta

Eesti lapsed on Eesti tulevik. Pilt on illustratiivne.

Rahvastikuteadlane  Jaak Uibu, D.Sc, tuletab meelde, et rahva tervise tähtsaim näitaja on sündimus, mida aga tänasel päeval tunnistada ei taheta.
„Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades  artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas.

Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a.) , siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik ühte objekti. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk  rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks.
Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva  puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.

Olen aastakümnete vältel kokku puutunud vastupidise seisukohaga – sündimus kuulub demograafia valdkonda ja sellega tegelevad poliitikud ja demograafid. Loomulikult on see nendegi ala, kuid lapsed sünnivad ikka tervishoiutöötaja käte vahele, tervishoiu töötajad jälgivad ja nõustavad /aitavad tervise valdkonnas ja tervishoiutöötajad saadavad inimest kogu elu vältel. Et see eluniit ei katkeks põlvkondade vahel, selleks ongi vaja kavandada teavet ja tegevust tervise valdkonnas ikka koos sündimusega, mitte jättes seda mõne muu kava kanda.
Viis aastat tagasi pöördusin meilitsi tervishoiutöötajatest kolleegide poole nende kaasamiseks rahvastikukriisi vastu. Paarikümne tervishoiuasutuse poole pöördumine tulemusi ei andnud ja kaasamõtlejaid peaaegu ei leidunud. Niivõrd olid kolleegid kas üle koormatud või alaharitud rahvastikukriisis.
See meenus mulle, kui sirvisin suvel Riigikantselei avalikku dokumendiregistrit ja leidsin sealt lõpusirgel  „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.“ Et kunagi oli  rahva tervis minu vastutusala, siis tutvusin sellega. Panin kirja, mida see 50 lk arengukava ei sisalda ja saatsin sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Kogemuse põhjal häiris see, et arengukava ei sisalda varasemate arengukavade analüüsi – mis läks paremini ja mispärast. Kuigi kirjutatakse rahvastikust ja meil on tunnistatud rahvastikukriisi olemasolu,  ei leia sealt ei rahvastikukriisi, ei sündimust, ei aborte jne. Kuskil kaaskirjas on küll öeldud, et kava realiseerimisel paraneb demograafiline olukord ja see on kõik. Ei ole öeldud, mispärast see nii peaks juhtuma. Küll on lubatud integreerida teiste arengukavadega, aga see on vaid deklaratiivne. Oli veel paar märkust, aga ka olemasolevaist jätkus, et soovitada sotsiaalministeeriumile arengukava täiendada.

Ministeeriumi rahvatervise osakonnast sain vastuse,  et arengukava koostamisel on  lähtutud arengukavade koostamise nõuetest ja arengukava vahehindamine teostati põhjalikult  2017. aastal  mõttekojas Praxis – http://www.praxis.ee/tood/rta/. Võib uskuda küll, et hindamine toimus põhjalikult, sest valminud dokumendis on üle 120 lk, graafikuid ja tabeleid kui palju.
Analüüsi fookuses olid 10 valdkonda – vaimne tervis, vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt. Projektijuhiks oli Laura Aaben, osales kokku  kuus inimest, neist kolmel on publikatsioonid ETIS`es, kolmel mitte. Ekspertidena kasutati üle saja inimese. Uuringu tellis Praxiselt  Riigikantselei koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Selle teostamine  rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 “Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Veel kirjutati sotsiaalministeeriumi vastuskirjas: „Rahvastiku tervise arengukava on tervise valdkonna arengukava, mille fookuses on Eesti elanike tervis. Tervise valdkonna eesmärgiks ei ole iibe tõstmine või sisse- ja väljarände küsimustega tegelemine. Seetõttu ei ole ka sündimust ja aborte, sisse-ja väljarännet jms statistikat dokumenti lisatud“. Otse lapseliku otsekohesusega on öeldud, et tervise valdkonna eesmärgiks ei ole iibe tõstmine.

O sancta simplicitas! Eesti on rahvastikukriisis ja aset leiab depopulatsioon, Riigikogus töötab mitmendat aastat rahvastikukriisi probleemkomisjon, sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakond jagab Toompea Haridusseminari hiljutisi seisukohti rahvastikutaastes, aga rahvatervise osakond keeldub oma vastutusel olevas Rahvastiku tervise arengukavas  seda kõike tunnistamast ja tahab edasi lasta vanade mugavuskaanonite järgi.
Loomulikult langeb vastutus logiseva arengukava eest veel Praxise vahehindajatele, rakendatud ekspertidele ja Riigikantseleile kui vahehindajate rahastajatele EL fondidest. Kas tõesti nende paarisaja inimese puhul ei tekkinud kellelgi kahtlust, et vaja on ka sündimust käsitleda! Iseasi on, kui palju ja mis osas.

Sündimust tuleb vaadelda rahvastiku tervise arengukavas kui riiklikus dokumendis lootusega, et kunagi jõuab kontseptuaalne käsitlus ka ametnikuni ja rahvani. Meenub, et üheksakümnendatel sobis sündimus isegi Eesti Panga aastaaruannetesse, aga täna mitte rahvaterviseametnike laualegi. Ometi loodan, et  kui jälle pöördun oma kolleegide poole ettepanekuga kaasa mõelda rahvastikukriisist ülesaamiseks, siis  keeldumisi ma enam ei kuule.
Kui Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei  leidsid, et kõnesolnud arengukavas ei pea sündimust käsitlema, siis pöördusin märgukirjaga Riigikogu Rahvastikukriisi probleemkomisjoni poole olla arbiitriks eksistentsiaalse tähtsusega küsimuse lahendamisel.“ Minu kiri oli kahe tunni pärast korrektselt kantud Riigikogu dokumendiregistrisse. Nüüd on minu lootus komisjoni esimehel  Jaak Valgel ja tema komisjoni liikmetel.“
(Jaak Uibu oli Eesti peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991.)

 Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/rahva-tervise-tahtsaimast-naitajast-selleks-on-vaieldamatult-sundimus-kuigi-seda-tunnistada-ei-taheta/

Read more...

teisipäev, 1. oktoober 2019

MATTI ILVES: TIIT MADISSON`I JÄRJEKORDNE RAAMAT

See on juba Tiidu vist 11. raamat. Kuuldavasti võib see jääda ka kahjuks viimaseks. Tiidul on vanust juba omajagu ja ka tervis pole kõige parem.
Mina olen Tiidust veel natukene vanem ja lähen selle kuu keskel operatsioonile, teine pea järjestikune lõikus.

Tiit Madisson: "Miks Eesti ühiskond on p....s?"

Saateks autorilt:
Nende kaante vahele on mahtunud valik Sihtasutuse Perakonna ja Tradisiooni Kaitseks (SAPTK) internetiportaalis Objektiiv aastatel 2016-2019 avaldatud sise- ja globaalpoliiikat puudutavatest kirjutistest.
Põhimõttekindla antikommunisti ja rahvuslasena olen püüdnud paljastada ekskommunistliku Reformierakonna tegavust, nende poolt 17 võimutsemise aasta jooksul ülesehitatud korruptiivse, tihtipeale JOKK-skeemkdega varjatud Süsteemi olemust.
2004. aastal ilmunud raamatu Maailma Uus Kord" autorina olen kolm aastat kestnud põhjaliku uurimistegevuse tulemusel endale selgeks teinud miks ja mis eesmärgil liberaaldemokraatlikku Läänt tabanud hullus kõigi oma "läänelike euroopalike väärtastega" on suunatud ühiskondade perverteeimise, ning rahvusriikluse, perekonna ja kristliku kiriku iga hinna eest kahjustamisele. ...

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” septembrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                         
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                  
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artiklinäide septembrikuu "Rahvuslikust Teatajast"
 E-valimiste varjatud taust tekitab õudu


Avaldame  Meelis Kaldalu jahmatava paljastuse e-valimiste tagamaadest.
„Rumalale rahvale” on jälle valetatud. E-valimised ei ole mingi eesti saavutus. Arvuti põhiprogrammi on teinud rahvusvaheline suurfirma, mille ees- otsas on tippüleilmastja George Sorose parem käsi ja „parim sõber“ – à la Sutherland – Lord Mark Malloch-Brown. Eestlastele on jäänud nende ajalooliselt  tuntud kompradoorne roll – omadele valetada ja neid petta, kui võõrad juhivad. E-valimistest ka juhtkirjas.
                                           Toimetus

Interneti aadressil
http://ivotingcentre.ee
peidab ennast „Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting“.
Füüsiline asukoht: Ülikooli 2, Tartu.
Kuigi nad nimetavad oma veebis ennast läbivalt „Centre of Excellence“, siis registripäring näitab, et tegu on eelkõige siiski lihtsalt OÜ-ga.
https://www.e-krediidiinfo.ee/12679959-SMARTMATIC-CYBERNETICA%20CENTRE%20OF%20EXCELLENCE%20FOR%20INTERNET%20VOTING%20O%C3%9C?lang=en
Just see OÜ oli märgitud viimase Eesti e-hääletuse (Europarlamendi 2019) valijarakenduse autoriks, millele reageeris ka Postimehe ajakirjanik Aivar Pau
https://tehnika.postimees.ee/6533204/uks-kusimus-miks-on-eesti-valimisapi-autoriks-valismaise-enamusosalusega-ettevote
Nagu artiklist selgub, omab Smartmaticut Hollandi alamfirma keskuses 60% osalust, AS Cyberneticale kuulub 40%. Seejuures on huvitav, et Smartmaticul on firmasid mitmel pool maailmas, kuid Eestit nende hulgas mainitud pole (vt https://www.smartmatic.com/contact/) See pole aga takistanud Smartmaticul oma uudiste rubriigis välja tuua, et „Eesti on jätkuvalt turvalise ilmavõrgus hääletamise liider kasutades arvutiprogrammi, mille on välja töötanud internetihääletamiseks Smartmatic-Cybernetica Centre. Ilmavõrgus hääletanute arv kasvas 2014 aasta Euroopa Parlamendi valimistel 51%. Ilmavõrgus hääletamise süsteem võimaldab Eesti valijatel osaleda igal ajal ja igas kohas seitsme päeva jooksul kasutades ükskõik millist ilmavõrku ühendatud arvutit. Alates 2005. a, kui Eestis internetihääletamisega alustati on hääletamiseosalus pidevalt kasvanud, sest valijad on harjunud mugavusega, usaldusväärsuse ja turvalisusega, mida pakub kõrgelt arenenud tehnika. Internetihääletamine Eestis on tõeline läbimurre ja pakub valijatele turvalisust ja mugavust. See on põhjuseks, miks internetis hääletajate arv kasvab jätkuvalt kõigis vanusegruppides, ütles Mugica. Eesti internetis hääletamise arvuti programmi peetakse tänapäeval enimarenenud digitaalkeskkonnaks kogu maailmas. Me oleme uhked, et saame selles eduloos osaleda1.“
 1. „Estonia continued its leadership in secure online voting, using a platform developed by the Smartmatic-Cybernetica Centre for Excellence Internet Voting. Online participation increased 51% over the 2014 European Parliament elections. The online voting system allowed Estonian voters to participate anytime and from anywhere during a seven-day window using any internet-connected computer. Since it was first introduced in Estonia in 2005, online voting participation has continuously grown as voters have become accustomed to the convenience, reliability, and security offered by this advanced technology. Online voting in Estonia is truly groundbreaking in providing voters with security and convenience which is why online participation continues to grow across all age groups,” said Mugica. „Estonia’s online voting platform is a crucial element of what is considered today, the most advanced digital society in the world. We are proud to be part of this success story.”
Allikas:
 https://www.smartmatic.com/news/article/smartmatic-continues-voting-technology-innovation/

Niisiis väidab Smartmaticu koduleht, et nende allasutus (nagu see tegelikult ongi) arendas välja Eesti e-valimiste kasutusel oleva platvormi. Seda ei kinnita aga otseselt Vabariigi Valimiskomisjon, kelle esindaja Pau artiklis rõhutab, et nemad ajavad asju rangelt ainult hanke võitnud AS Cyberneticaga. Muuseas, ka nende hangete kohta on mulle jagatud pehmelt öeldes korruptsiooni järele lõhnavat infot.


Pilt läheb hoopis huvitavaks
 Hoopis huvitavaks läheb pilt aga siis, kui Smartmaticu kodulehel veel natuke ringi vaadata. Nimelt selgub nende veebi alamsektsioonis „Facts about Smartmatic“, et  „George Soros does not have and has never had any ownership stake in Smartmatic”  (eesti k „George Sorosel ei ole ega pole kunagi olnud vähimatki osa-lust Smartmaticus“ – toim). Tõsi, sellele järgnevas punktis öeldakse et „see pole saladus, et meie juhatuse esimees Isand (inglise k Lord) Mark Malloch-Brown on terve rea heategevuslike organisatsioonide juhatuste liige, vaesuse vähendamisest kuni konfliktide lahendamiseni, sealhulgas Avatud Ühiskondade Fondide Ülemaailmse juhatuse liige. See on selgelt kirjas tema ametlikus eluloos. Lord Malloch-Brown on hästi tuntud rahvusvaheline isik, endine ÜRO asepeasekretär ja Maailma Majandusfoorumi asepresident. Ta on olnud samuti Suurbritannia välisminister2.“
2. „It is no secret that our Chairman Lord Mark Malloch-Brown is a member of a number of non-profit boards addressing global issues from poverty reduction to conflict resolution, including the Global Board of the Open Society Foundation. This is stated clearly in his official biography. Lord Malloch-Brown is a highly respected global figure whose credentials include former Deputy Secretary-General of the United Nations and former Vice-Chairman of the World Economic Forum.  He also served as Minister of the Foreign Office.“
 
eTegelikult on see lord, endine ÜRO arenguprogrammi administraator ja Maailmapanga asepre- sident, Vikipeedia andmetel on ta aga hoopis tihedamini Sorosega seotud, kui Smartmatic seda paista laseb: „Malloch Brown on olnud tihedalt seotud miljardäri ja spekulandi George Sorosega.  Töötades Põgenike Internatsionaalis  (inglise k Refugees International – ühendus toimetamaks Aafrika asukaid Euroopasse ja mujale, juba ammu enne „põgenike kriisi“ – toim) kuuludes ta aastatel 1993–1994 Sorose poolt loodud Bosnia Nõuandjate Komiteesse. Sellest ajast alates on tal lähedased suhted Sorosega. Töötades ÜRO-le New Yorgis, üüris ta Sorosele kuulunud korterit. 2002. aastal Malloch Brown esitas koos George Sorosega nõudmise, et ÜRO ja Sorose Avatud Ühiskondade Instituut, niisamuti teised organisatsioonid, teeksid koostööd, et rahastada humanitaarset tegevust. 2007. aasta mais nimetas Sorose Quantum Fond Malloch Browni oma asepresidendiks. 2007. a septembris väljaanne The Observer teatas, et ta lahkus sellelt ametikohalt saades Suurbritannia ministriks. Niisiis aasta 2007 mais Malloch Brown nimetati kahe Sorosega seotud tähtsa organisatsiooni  Sorose Fondi ja Avatud Ühiskondade Instituudi aseesimeheks3.“
 3. Malloch Brown has been closely associated with billionaire speculator George Soros. Working for Refugees International, he was part of the Soros Advisory Committee on Bosnia in 1993–94, formed by George Soros. He has since kept cordial relations with Soros, and rented an apartmen owned by Soros while working in New York on UN assignments. While serving as United Nations Development Fund Administrator, Malloch Brown spoke beside Soros in 2002 suggesting that United Nations and Soros’ Open Society Institute, as well as other organizations, work together to fund humanitarian functions. In May 2007, Soros’ Quantum Fund announced the appointment of Malloch Brown as vice-president. In September 2007, The Observer reported that he had resigned this position on becoming a government minister in the UK. Also in May 2007, Malloch Brown was named vice-chairman of Soros Fund Management and the Open Society Institute, two other  important Soros organisations.”
 Allikas: Vikipeedia (inglise k)
 https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Malloch_Brown,_Baron_Malloch-Brown

Niisiis on Smartmaticu esimees Sorose „best friend“ – lord. Aga Smartmatic pole mitte sugugi tavaline e-tehnoloogia startup. Vähe on neid inimesi Eestis, kes teavad, et meie e-valimisi programmeerib mitte sugugi Euroopast ega Ameerikast vaid VENETSUEELAST pärinev ettevõte, kust on pärit ka ettevõtte asutaja ja CEO Antonio Mugica (CEO – Chief Executive Officer – eesti mõistes tegevjuht – toim).
Tuleb minna ajaloos tagasi aastasse 2004, kui Venetsueela opositsioon tahtis avaldada umbusaldust toonasele presidendile Hugo Chavezele. Kusjuures seesama lord Brown, toona ÜRO arenguprogrammi (UNDP) juht, pakkus välja opositsiooni ja Chaveze läbirääkimiste vahendamise ning umbusaldusreferendumi vaatlemise UNDP vaatlejate poolt. Just siis ilmuski radarile nagu seen peale vihma tehnoloogia startup Smartmatic, kes kohe võitis ka 130 miljoni USD suuruse riigihanke valimiste läbi viimiseks. Smartmaticu idee seisnes selles, et valimisbülletäänid on ajast ja arust ning mõistlikum on valimised läbi viia turvaliste hääletusautomaatidega.
Nagu võite isegi arvata kukkus Chavezi umbusaldamine läbi. Kuigi opositsioon tulemusi ei usaldanud, siis lord Browni vaatlejad rikkumisi ei tuvastanud. Sellest ajast on Smartmaticu areng olnud võimas edulugu. Nad on korraldanud valimisi USA-s, Filipiinidel, Aafrikas, Armeenias, Brasiilias, Eestis (Vikipeedia andmetel) ja mujal, kontorid asuvad üle maailma s.h Pakistanis ja Afghanistanis. Tõsi, väga tihti on Smartmaticu automaatide paigaldamist ja rakendamist
saatnud ka skandaalid ja võltsimiskahtlused. Seejuures on Smartmaticu tegevuse hämara alguse ning Chaveze umbusaldamise läbikukkumise vastu huvi tundnud ka USA saatkond Caracases. Nende raporti on avalikuks teinud Wikileaks ja sellega saab vabalt tutvuda:
https://wikileaks.org/plusd/cables/06CARACAS2063_a.html
„Smartmaticu korporatsiooni, mida omab venetsueelalane, nii tegevus kui omanike ring on mõistatus, mida teeb mõistatuslikumaks asjaolu, et nende masinad on näha saanud mitmeid vapustusi ja  president Hugo Chavezi ja tema toetajate palju vaidlusi tekitanud valimisvõidu“4
4. „The Venezuelan-owned Smartmatic Corporation is a riddle both in ownership and operation, complicated by the fact that its machines have overseen several landslide (and contested) victories by President Hugo Chavez and his supporters.“
Loomulikult tekib küsimus, miks on vaja Eestil taolise kahtlase ettevõttega tegemist teha. Ausat selgitust, miks see nn „Centre of Excellence” 2014. aastal asutati, leida pole.
Toonane ametlik pressiteade on väga üldsõnaline: „Välisinvesteeringuga Eesti kõrgtehnoloogiasektorisse aitab maailma suurim valimissüsteeme ja -teenuseid pakkuv ettevõte eestlaste kodumaist internetihääletamise süsteemi veelgi edasi arendada ning neid lahendusi globaalselt eksportida.”

 https://www.ituudised.ee/uudised/2014/06/19/smartmatic-ja-cybernetica-loovad-eestisse-netihaaletuse-kompetentsikeskuse

Smartmaticu tegelik huvi võib minna ajas tagasi 2000. aastate algusesse kui rajati E-valitsuse Akadeemia ning isegi veel varasemasse, kui sai alguse Avatud Eesti Fond.
On vähe teada, et E-valitsuse Akadeemia rajamisel olid partneriteks ÜRO arenguprogramm (lord Brown) ja Avatud Eesti Fond (Soros). Võib oletada, et Smartmatic kasutab Eesti e-valimisi oma rahvusvahelise tooteportfelli laiendamiseks ning e-valimiste õigustamiseks, kuid on keeruline mõista, mida võidab sellest koostööst Eesti riik ja rahvas. E-valimiste järelvalve on niigi segane ja keeruline ning Smartmaticu kaasamine muudab selle veel keerulisemaks ja segasemaks. Seda eriti (teadaoleva) info taustal, et tegelikult istuvad seal Ülikooli tänava „Centre of Excellence’is“ sisuliselt ikkagi Cybernetica programmeerijad ning Smartmaticu bosside roll piirdub järelvalvega.


Veel üks ülestunnistus


Smartmaticu blogis ilmunud artiklis kirjutab Sven Heiberg 2015. aastal: „Me oleme 10 inimest Eestis Tartus koos oma ärijuhi Mike Summersiga, kes töötab meiega Londonist. Paljud meie seast olid selles meeskonnas, kes pani kokku Eesti internetivalimiste süsteemi, mida kasutatakse alates 2005. a“5
5 . „We are ten people based in Tartu, Estonia, with our commercial
director, Mike Summers, working from London. Many of us were part of the team that built the Estonian internet voting system that has been in use since 2005.”

Panen kaasa ka rühmapildi nn. „tippkeskuse“ töötajatest, kus Smartmaticu esindaja Mike Summers on vasakult neljas, vasakult viies on Sven Heiberg, kes on Cybernetica töötaja ning tippkeskuse „nägu“.

https://smartmatic.blogspot.com/2015/08/achieving-excellence-for-internet-voting.html?fbclid=IwAR0EGUy5ki9esEGucPnPAFjCBK0mOMdkqEN1sukFpRpKfwQ4BxAOxS9dHtk

Samuti avaldab tippkeskuse nime all teadusartikleid Cybernetica töötaja Jan Willemson, e-valimiste „aju“, e-valimiste auditite autor, kes on varasemalt süüdi mõistetud pedofiilias.

 (http://www.pealinn.ee/koik-uudised/e-valimiste-auditi-viis-labi-vangis-istunud-mees-n140085).

On kahetsusväärne, et meie ametnikkond eesotsas valimiskomisjoniga on taaskord valinud vassimise ja tegelikkuse eitamise tee. Ma olen veendunud et suurem osa Eesti elanikkonnast, samuti valdav osa e-valijaist isegi ei tea Smartmaticu olemasolust, rääkimata seostest Sorosega, Venetsueelaga jne.
Meile räägitakse muinasjuttu, et e-valimiste eest vastutab VVK poolt ametlikult nimetatud hankija AS Cybernetica.
Juhul kui osutub tõeks, et see nn „tippkeskus“ maksab palka Eesti e-valimiste programmeerijatele, siis oleme silmitsi järjekordse skandaaliga, kus oleme Rehepappi tehes eetika ja ökonoomia lootusetult sassi ajanud, paralleelid Ragnar Nurkse instituudi afääriga on ilmsed. Veelgi enam, e-valimised on juba niivõrd massilised, et nende läbipaistvus, ausus ja kontrollitavus on riikliku suveräänsust määravad küsimused.
Kas peaksime selle info põhjal kokku panema manifesti Eestimaa rahvale?
    MEELIS KALDALU

Read more...

Kõne Euroopa Parlamendis Brexiti debatis, 18.09.2019




Siin on see kõne Euroopa Parlamendis, mis sai peetud seoses Brexiti debatiga möödunud kolmapäeval. See kõne ilmus sama päeva õhtupoolikul The Telegraph'is, kust ta aga ka kadus järgmise päeva lõunaks, kuna Briti juudilehele ei meeldinud minu persoon ning sestap andsid nad korralduse "iseseisvale" väljaandele see lugu maha võtta. Sõna on vaba liberaalses demokraatias, eks.
Jaak Madison

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP