Aldo Roomere: Kui üks tillukeseks hääbunud rahvas on nii haigelt lõhki, kas meil on üldse mingit tulevikku?

Kui üks tillukeseks hääbunud rahvas on nii haigelt lõhki, meeletult õiglust vaenavat ja tõde tappa tahtvat kõntsa täis, siis kas meil on üldse mingit tulevikku? Peletislik bürokraatia, lõputult laristav võimumaffia ja teda ülistav libameedia, nutiseadmetesse uppunud noorus, kes ei oma enam vähimatki sidet reaalsusega, nagu meie president ja valitsuski.

Lauluväljakut mõnitav kiunujate kamp, kes väidavad end võitlevat vabaduse eest? Kelle vabaduse? Soovahetuse ja sooneutraalsusvabaduse? Idiootsuse, roppuse, kõigilekõigelubatavuse ja normaalsuse hävitamise ülimaks väärtuseks kuulutamise vabaduse eest? Rögisev reklaam, mis pressib peale mitte millekski sobilikku prahti, arvamusliidrid, kelle arvamus on kusagilt globaalkontorist puldiga juhitav ja kõrvulukustuseni võimendatav, kohalik, mannetult määgiv meedia, mis serveerib uudistena lausvalet ja meelelahutusena meelt muserdavat kõntsa. Ja kogu selle kaugelt ja kõrgelt suunatud müra taustal askeldavad usinalt siledaajulised seltsimehed meie endi hulgast - kuulekad, surveajupestud kitsed, kes on valmis üheainsa mittepoliitkorrektseks sildistatud sõna alusel sind vaikimisse küüditama.

Esialgu vaikimisse, aga varsti ilmselt ka uus-Siberisse, või kurat teab, kuidas neid eurogulaage nimetama hakatakse. Ma ei näe enam mingit tulevikku, sest kui nõnda jätkub, siis põleme kõik väga varsti nagu Notre Dame, ja vaevalt, et sealt niigi palju päästetakse, kui tollest ajaloolisest katedraalist.

Allikas: Facebook

Read more...

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Fookuses eri: kõigi Eesti pole mitte kellegi Eesti

Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Jüri Toomepuu: Uus valitsus – samm paremuse poole

Lootusrikas tulevik?
„Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade–“ need on kõige tähtsusrikkamad ja lootustandvamad sõnad kehtivas, muidu viletsas ja vigases Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Kahjuks muutis esimene okupatsioonijärgne valitsus need lootustandvad sõnad tühipaljaks sõnakõlksuks, kui ta eiras Genfi konventsiooni nõuet, et okupandid lahkuks kui lõpeb okupatsioon. „Isamaa“ ei täitnud ühtegi oma suurepärastest valimislubadustest. Eesti rahvusele ja kultuurile veelgi hukatuslikumaks osutus see, et ta põlistas kõik pool miljonit okupanti koos nende järglastega alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks. Sellega alustas rahvusluse sildi all pettusega võimule tõusnud valitsus eesti rahvuse ja kultuuri hävingut tagava riigi kindlustamist ja arendamist.
Järgnevad valitsused täitsid või üritasid täita vähemalt mõned oma valimislubadustest, aga põhiseaduse lootustandva nõude asemel on jätkunud eestlaste põlise kodumaa venestamine –järjest kiirenevas tempos.

Sõõm värsket õhku.
Uus, võimule tõusev valitsus on nagu suur sõõm värsket õhku eelkõige seetõttu, et nende koalitsioonilepe algab sõnadega: „Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine,“ ja esimene lõik lõpeb sõnadega: „Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatust tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.“

Võib arvata, et need EKRE poolt nõutud sõnad Keskerakonna rõhuvale enamusele rõõmu ei valmista. Aga minu ja ma usun kõigi eestlaste rinnas, kes arvavad, et eestlastel on õigus jääda peremeesteks oma põlisel kodumaal, panevad need jälle hõõguma lootuse tule. Lootust annab ka fakt, et praegune Keskerakonna esimees Jüri Ratas on erinevalt eelmisest eestlane. Kuigi jäme ots Keskerakonnas püsib venelaste käes, on ta suutnud enamasti ignoreerida Savisaare poolt sõlmitud koostöö lepet Putini Eesti-vaenuliku Ühtse Venemaaga. Lootust annab ka see, et „Isamaa“ ministrikandidaatide hulgas on vähemalt üks tubli rahvuslane, Urmas Reinsalu, kes propageeris ja aitas realiseerida meie NATO liitlaste üksuste paigutamist Eestisse, kuigi ta pidi selle eest kannatama räiget Putini käsilaste kriitikat. Liitlaste kohalolek muutis NATO viienda „üks kõigi, kõik ühe eest“ lõigu vaevaltusutava bluffi asemel enam-vähem tõsiselt võetavaks riigikaitseks,

Erilist rõõmu teeb see, et tubli, andekas ja arukas rahvuslane Henn Põlluaas on valitud Riigikogu esimeheks. Põlluaas juhtis ühendust Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda, oli Eesti Rahvusliku Liikumise asutajaliige liige ja esimees, on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liige, Kaitseliidu Keila Malevkonna pealiku abi, endine edukas Saue linnapea, EKRE aseesimees ja selle aasta valimistel isiku mandaadiga (7392 häält) valitud Riigikogu liige. Ta on lahanud Eesti lähiajaloo probleeme lisaks arvukate ajakirjanduse avaldatud artiklitega ka hästi dokumenteeritud raamatutega "Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?" "Lennart Meri, vabaduse valus valgus" ja käesoleval aastal avaldatud "Sotsid, interrinde teine tulemine".

Oht Eestile ja eestlusele.
Eestlaste põlise kodumaa püsimist riigina mida valitsevad eestlased ohustab järjest kasvav mitte-eestlaste osa „eestimaalastest“, kui kasutada okupantide lemmikterminit millega üritati lisada legitiimsuse maik Eesti ümberrahvustamisele.
Esimene okupatsioonijärgne, rahvusluse sildi all võimule tõusnud valitsus sooritades Eesti ajaloo kõigi aegade kõige suurema vea jätkas Eesti ümberrahvustamist. Mart Helme, EKRE esimees ja uue valitsuse siseministri kandidaat saab sellest probleemist õnneks hästi aru. Oma hiljutises intervjuus selgitas ta olukorda: "Räägitakse, et meil pole ju pagulasi. On küll! Probleem ennekõike, et tullakse siia illegaalselt tööd tegema. Hinnanguliselt 22 000 inimest aastas idast, küll renditööjõuna, küll sisserände eranditega." Ta arvab, et „tuleval aastal võib see number olla juba 33 000.“ Seesugune immigratsioon on tema sõnul „hävituslik, kuna lööb paigast ära demograafilise tasakaalu eesti- ja venekeelse rahvastiku osa kallal.“

Ametlikult asus Eestisse eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest. Saabujad tulevad peamiselt üle idapiiri ja lahkujad on kahjuks enamasti eestlased. Rahvastikuregistri ametlikku statistikat ei tasu eriti tõsiselt võtta – iga elanik võib seal endale määratleda mistahes rahvuse ja keegi ei tea täpselt kui palju oli neid saabujaid ja lahkujaid, kes endid kuskil ei registreeri.
On rõõm teada, et siseministrina saab Mart Helme leida lahendusi probleemile, mis ohustab kõige enam eestlaste põlise kodumaa püsimist riigina mida valitsevad eestlased.
Koalitsioonilepe näeb ette ka iseseisva piirivalve taastamise. Helme saab aru, et piirivalve „peaks olema võimeline olema esimene kaitsevall sõjalise konflikti puhul. Selleks tuleb tema sõnul ka viia piirivalve relvastus ja väljaõpe oluliselt kõrgemale tasemele.“ Kindlasti vajab Eesti idapiiri mis poleks enam füüsiliselt, riigikaitseliselt ja juriidiliselt auklik.

Tõrv uue valitsuse meepotis.
Uue valitsuse meepotis on kahjuks ka paar supilusikatäit tõrva. Teiseks Riigikogu aseesimeheks sai Siim Kallas kelle kapp on tulvil luukeredest. Ta kogus kurikuulsust juba okupatsioonivõimu nomenklatuuri liikmena ja hoiukassade juhina kui selle kontodest kadus suur hulk töörahva raske vaevaga kogutud säästudest.

Samas peab tunnistama, et Kallas on üliosav igasugustest afääridest väljapugeja. Isegi Moskvast võltsimisi ja raha kadumist uurima saadetud revidendid ei suutnud Kallast trellide taha panna, sest talle pakkus katust tolleaegne kommunistliku partei ministrite nõukogu esimees Bruno Saul isiklikult.
Kui Kallase allkirjaga läks Eesti Pangast kaduma10 miljonit dollarit maksumaksjate raha, mõistis ta koalitsioonikaaslase Juhan Partsi tolleaegne abikaasa, linnakohtu kohtunik Merle Parts ta õigeks. Kuigi Ringkonnakohus leidis, et see otsus oli väär ja tühistas selle, otsustas sõbralik Linnakohus Kallase uuesti õigeks mõista. Tolleaegsele riigi peaprokurörile suutis keegi selgeks teha, et juba varem kõrgema kohtu poolt vääraks tunnistatud otsust pole vaja edasi kaevata. Oleks huvitav teada kas seoses sellega kasvas ka peaprokuröri jõukus. Sama osavalt suutis Kallas karistusest hoiduda kui ta Brüsseli kolleegid väitsid, et ajal kui ta oli Euroopa Kontrollkoja liige oli too asutus “lükanud kalevi alla” Euroopa Liidu rahade väärtarvitamise juhtumeid ja harrastanud "kriitika leevendamise aga ka täieliku kõrvaldamise praktikat” kahtlaste finantstehingute kohta.

Kallas oli seotud ka nn VEB fondi afääriga, mida uuriv ajakirjanik Toomas Kümmel nimetas oma aastal 2004 avaldatud raamatus „Isamaa rüüstajad“ suurimaks pangarööviks tänapäeva Eestis. Raha, 32,3 miljonit dollarit, maksti välja Eesti Panga tegelaste poolt valmistatud võltsdokumentide alusel vene viinavabrikandile Aleksander Matile, kes oli ilmselt nende tankist. Sellest kuhu kadus võltsdokumentidega välja võetud VEB fondi raha Riigikogu uurimiskomisjon selgust ei saanud, aga ega see vist pelgalt kokkusattumus polnud, et pärast seda kui raha tankistile maksti, loodi hästi finantseeritud Reformi partei ja kasvas ka Kallase jõukus.

Kui Kallas kandideeris presidendiks ja kinnitas, et ta on sünnilt Eesti kodanik, oli põhjust selles kahelda. Ajakirjanduses on avaldatud andmeid, et ta sündis juudi soost Läti kodakondsusega Goldbergide perekonda. Lapsendamine Kallase perekonda võis küll muuta Simeon Goldbergi Siim Kallaseks, aga uuesti ta ei sündinud. Kahjuks keeldusid kõik tolleaegse valitsuse ametkonnad sellekohastele arupärimistele vastamast.
Oma esimeses kõnes uues Riigikogus 15 aprillil väitis Kallas, et tulevane valitsus on oma koalitsioonileppese näpanud kõik Reformikate head mõtted. Varem ta kinnitas, et uue koalitsiooni kavades midagi head ei olegi! Jääb ainult loota, et Kallas maksumaksjate rahale liiga lähedale ei pääse ja et tal olulisi otsuseid ei lasta teha.

On ainult õiglane möönda, et isa patud ta tütre Kaja kaela ei lange. Kaja väites, et ta pole sündinud hõbe lusikas suus, pole samuti põhjust kahelda. Lusikas oli pigem kullast.
Kahjuks on ka kaks „Isamaa“ ministri kandidaati kahtlase minevikuga. Kaitseministri kandidaat Jüri Luik, sünninimega Gavrilov, aitas Lennart „Nikolajev“ Merel Moskvas juulileppeid sõlmida. Need põlistasid Eestisse umbes 20 000 Punaarmeelast ja 2000 julgeoleku agenti, koos perekondadega umbes 100 000 eriti Eesti-vaenulikku venelast ja kohustasid Eesti maksumaksjaid oma endiste rõhujate, kes kasseerivad ka oma Punaarmee pensioni, sotsiaalkindlustuse eest maksma. Ministrina tõmbas Luik Keri saare läheduses merepiiri 12 miili pealt 4 miili peale. Teatavasti asusid seal paesel merepõhjal tollal Vene allveelaevade sidevahendid. Mu sellekohasele arupärimisele Riigikogus vastas ta, et riiki olevat kergem kaitsta kui vaenlane lähedale lasta! See on päris kindlasti kõige totram vastus mida ükski kaitseminister on kunagi andnud.

Saame vaid loota, et Luige kunagise USA presidendikandidaadi, praegust presidendi, rumalaks, sõgedaks ja harimatuks sõimamine ei kahjusta meie suhteid Eesti kõige tähtsama liitlasega. Kui Luik süüdistas Trumpi ka Kremli huvide kaitsmises võib arvata, et ta tegi seda eesmärgil hajutada kahtlusi ta enda suhtes.

„Isamaa“ justiitsministri kandidaat Raivo Aeg, endine kapo ülem, oli „endine“ ka okupatsiooni päevist, mil ta oli kommunistliku partei Kingissepa rajooni siseasjade osakonna ülema asetäitja poliitilise kasvatuse alal. Selle Eesti julgeolekule tähtsa fakti on ta kiivalt oma ametlikust elulookirjeldusest välja jätnud. Ta kaasaegsed väidavad ka, et ta oli eriti agar KGB informeerija, nagu tublile kommunismi poliitilisele kasvatajale kohane.

Peavoolumeedia vihapurse.
Kui Reformierakondlastele selgus, et nad uuesti võimule ei pääse, vallandus ennekuulmatu uue valitsuse koalitsiooni ja selle üksikliikmete materdamine. Näib, et 17 aastat võimul olnud Reformierakond on suutnud lülitada oma toiduahelasse enamiku Eesti peavoolumeediast. Eesti valimiste suur võitja saab tavaliselt võimule vähem kui viiendiku valijate häältega. Võib arvata, et umbes sama palju on neid kes on kas otseselt või kaudselt sõltuvad võimuparteist. Lisaks sellele, et EKRE liikmeid natsideks sõimatakse avaldavad “ajakirjanikud” pahameelt isegi nende suhtes kellele meeldib talvel kaabuga pead katta. Mõni, nagu Putini sõiduvees hulpija, vasem-äärmuslasest Raadio 2 saatejuht Ahto Lobjakas sõimab EKRE-t saastaks.

Eesti ajakirjanduses levinud vihapurse on väga sarnane USA peavoolumeedia räigelt Trumpi vastu kallutatud reportaažile ja arvamusartiklitele. Harvardi ülikooli, Media Research Center ja Media Tenor uurimused näitavad, et peavoolu meedia hinnangulised väited Trumpi kohta on olnud rohkem kui 90 protsenti negatiivsed. Trump on õigustatult ja edukalt kritiseerinud oma kriitikuid – eelmise aasta Knight Foundation ja Gallup küsitlused leidsid, et rahva enamik on kaotanud viimaste aastate jooksul usalduse ajakirjanduse suhtes.

Eestis pole kahjuks valimiste-järgset küsitlust rahva arvamuse kohta peavoolumeediast tehtud, aga kuna uus koalitsioon sai valimistel enamuse rahva häältest, võib arvata, et rahva enamik kaotab või on juba kaotanud usu peavoolumeedia erapooletusse. Delfi kommentaariumist võib lugeda hulgaliselt kommentaare mis seda kinnitavad, nagu näiteks: “Lihtsalt hämmastav, kui kauaks jätkub Päevaprahil viha ja jonni. Ikka täielik laste liivakast, mitte ajakirjandus.“ „Kui sarnased juhtkirjad veel paar kuud sama sagedusega ilmuvad, siis kaotab meedia igasuguse usutavuse.“
Selline uue koalitsiooni materdamine võib hakata pikapeale materdama ka ajakirjandust – mõjutama tellijate ja vaatajate arvu ning ajakirjanduse majanduslikku olukorda.

Võib ka karta, et Eesti tohutu suur ametnike parmas, mis on per kapita kordades suurem kui ametnikkonnad näiteks Soomes või teistes rohkem arenenud riikides, uue valitsuse poliitikat ega programmi innustusega ei toeta. Mõned ehk üritavad seda isegi saboteerida. See oleks jälle sarnane USA riigi kõrgetele ametnikele, kes seadust rikkudes töötasid aktiivselt Trumpi valimiste vastu ja hiljem üritasid välja mõelda ja tekitada põhjuseid Trumpi võimult eemaldamiseks.

Parim antud olukorras.
Tänapäeva Eestis ilma Keskerakonnata valitsust luua ei saa – ilma Reformierakonnata ilmselt saab. Uus valitsus pole kaugeltki ideaalne. Kahjuks pole see ka üksmeelne koalitsioonileppe kõige tähendusrikkamates sõnade suhtes: „Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine“ ja „Tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu nõuab Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul.“

Hüved kaaluvad aga kindlasti üles puudujäägid. Uuel valitsusel on võimalik oma kõige olulisemat ülesannet täita ja lõpetada senini järjest kiirenev eestlaste põlise kodumaa ümberrahvustamine.
Uus valitsus on kõige parem mis on antud olukorras võimalik. Võrreldes eelnevate valitsustega on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon suur samm paremuse poole. Uus valitsus pälvib poolehoidu kõigilt kelle südames põleb eestluse tuli.

Allikas: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-uus-valitsus-samm-paremuse-poole/article53474A

Read more...

Taani pealinn Kopenhaagen muutus nädalavahetusel moslemirahutuste tõttu rindelinnaks

Kopenhaagen on siiani tules.

Multikultuurses Euroopas kasvab konfliktide oht, sest sisserändajad toovad kaasa oma kombed, üritades neid rände sihtriikidele peale suruda.

Pühapäeva õhtul puhkesid Taani pealinna Kopenhaageni Nørrebro linnaosas moslemite rahutused, milles põletati kümneid autosid ja tänavatele ehitati põlevaid barrikaade, samuti peksti puruks ärihoonete ja majade aknaid.

Õhtul pidi Kopenhaageni politsei kutsuma kõik vabad politseiametnikud tööle, et linnas kord taastada. Politsei on vahistanud vähemalt 23 inimest. Rahutused jätkusid ka nädala algul. Pealinna elanike sõnul meenutab Kopenhaagen rindelinna.

Väidetavalt hakkasid moslemid mässama väikese immigratsioonivastase erakonna Stram Kurs meeleavalduse järel, millel olevat erakonna liider Rasmus Paludan nende sõnul põletanud koraani.
Mässavate moslemite seas on nähtud Islamiriigi embleemidega isikuid.

 Allikad: PT-Media, Yle

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/taani-pealinn-kopenhaagen-muutus-nadalavahetusel-moslemirahutuste-tottu-rindelinnaks/ 

 ______________
Veel üks  Hans Kammler´ilt saadud pilt rõõmustvaest moslemitest Taanis, kes jälgivad neid rahutusi.

 https://mobile.twitter.com/liekev/status/1117467903220244480
M.I.

Read more...

Aastaga rünnatud ja kahjustatud Prantsusmaa kirikud

Allikas: Anti Poolamets, Facebook
______________
Jaa, pole mingi ime, et Pariisi Jumalaema kirik tõenäoliselt süüdati. Moslemid nüüd rõõmustvad!

M.I.

Read more...

Mart Helme: olen kriitiline meie eriteenistuste suhtes. Nad täidavad poliitilist tellimust

Foto: Rauno Volma. 

Mart Helme peab meile nii majanduslikuks kui ka demograafiliseks ohuks odavat tööjõudu, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

• Siseministri ametikohale astuv EKRE esimees Mart Helme loodab eriteenistused kontrolli alla võtta.
• Ta otsib võimalusi Venemaa propagandat tõkestada ja riigisaladust hoidvaid venelasi tugevamalt kontrollida.
• Idufirmadele lubab ta, et arenenud maailmast tööjõu toomisega probleeme ei teki.

* Olete juba üsna eakas. Kas peate vastu, kui ministrina on vaja teha nädalate kaupa 12-tunniseid tööpäevi?

Juba mitu kuud on läinud vähemalt kümnetunniste tööpäevadega nii valimiskampaania kui ka koalitsioonikonsultatsioonide ajal. Erakonna juhtimine, suhtlemine – ei saa kurta, et vastupidamisega oleks probleeme.

* Olete praeguseks aru saanud, kas kaitsepolitseiamet allub Eesti vabariigile või Euroopa Komisjonile?
Luureasjad on keerulised. Küsimus on esitatud irooniaga, aga tegelikkuses on siseministeeriumi valdkonnas mitte ainult kaitsepolitsei, vaid ka kriminaalpolitsei, politsei- ja piirivalveamet laiemas plaanis ikkagi osa suurest üleeuroopalisest ja rahvusvahelisest võrgustikust, kus käib väga tihe, kohati ka väga salastatud infovahetus, mis ei saagi jõuda laiema avalikkuseni.

Loomulikult on kõik need teenistused Eesti teenistused, aga loomulikult arvestavad kõik need teenistused laiema pildi, koostöövajaduse ja teinekord koostöö kaudu tulnud suunistega.

* Kuidas te selgitaksite oma varasemat väidet, et Eesti eriteenistused töötavad Euroopa Komisjoni heaks?

Olen tegelikult öelnud, et nad töötavad lähtudes Euroopa Komisjoni ainuõigeks kuulutatud, poliitilise liinina järgitavast ideoloogiast. Selle järgi on igasugused rahvuslikud jõud ohumärgiga märgistatud. Sellega meie eriteenistused ei peaks tegelema. Nad ei peaks tegelema poliitikaga, aga me näeme, et kõiki liberaalse demokraatia dogmasid peab järgima ja kui neile oponeerida, oled kohe dissident. Niisugust nõiajahti, inimeste lahterdamist, ühiskonna lõhestamist, nagu näeme viimasel ajal, ei mäleta ma ka kaugest nõukogude ajast, mida ma kaugeltki ei idealiseeri. Vastupidi, vihkasin nõukogude korda kogu südamest. See, mis toimub Euroopas, vihakõne kriminaliseerimise katsed, inimeste jaotamine õigeteks ja valedeks poliitiliste eelistuste põhjal on hirmuäratav, õõvastav, sellega ei saa nõus olla. See on koht, kus suhtun meie eriteenistustesse kriitiliselt. Nad paraku täidavad poliitilist tellimust. See on teema, mis minu ministriks olemise ajal tuleb kindlasti lauale.

* Millised eriteenistused?

Mis me täpsustama hakkame.

* Kaitsepolitsei, välisluureamet?

Küll me töö käigus vaatame. Välisluure ei allu siseministeeriumile, vaid kaitseministeeriumile.

* Kuidas kapo poliitikasse sekkub?

See on provotseeriv küsimus. Lugege raamatutest, kuidas eriteenistused läbi aegade on töötanud. Kuidas ehitatakse üles ja kasutatakse agentuuri, kuidas kasutatakse agentuuri poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Lugege tarku raamatuid ja siis võite deduktiivset meetodit kasutades teha järeldusi selle kohta, kuidas meil ja Euroopas laiemalt eriteenistused töötavad, tuginedes vanadele, järeleproovitud stampidele. Tänapäeval on lisandunud elektroonilised võimalused, mis muudavad inimeste jälgimise palju kergemaks.

* Kritiseerite väga teravalt kapot, mis on teie haldusalas...

Olen kritiseerinud. Kui saan ministriks, kohtun inimestega, vestlen nendega, teen neile selgeks, mida arvan ühest, teisest või kolmandast asjast. Kuulan ära nende selgitused ja siis vaatame, kuidas meie koostöö edasi kulgema hakkab.

* Olete öelnud, et eriteenistustel on agente poliitikas, ajakirjanduses ja avalikus sektoris. Kes need agendid on?

Kui ma oleksin näinud töölepinguid või tasustamisdokumente, saaksin sajaprotsendilise kindlusega väita. Praegu saan tugineda vaid oma visuaalsele vaatlusele, mis ulatub päris pikkade aastate taha. See visuaalne vaatlus on mulle jätnud mulje nii mõnestki inimesest nii poliitikute kui ka ajakirjanike hulgas. Kui keegi arvab, et see on vandenõuteooria, siis lugege tarku raamatuid, kus kirjeldatakse, mismoodi värvatakse agente, mõjuagente, kuidas apelleeritakse inimeste edevusele, ahnusele ja naiivsusele, et kasutada neid ära mingite eesmärkide saavutamiseks. Eriteenistus, millel ei ole võrgustikke, ei ole eriteenistus. On arusaadav, et igal eriteenistusel peab olema informaatorite võrgustik, võimalikult ulatuslik informatsioon kõigest, mis ühiskonnas toimub ja mis võib ühiskonnale kujutada ohtu. Täiesti ilmselge, et need võrgustikud on olemas, aga need on salastatud.

* Kas arvate, et ministrina leiate kaitsepolitsei majast kaustad agentide toimikutega, kus on paberid kaastööga nõustumise kohta, agendinimed, rahastamisdokumendid?

Loomulikult on sellised asjad olemas. Mitte ainult kaustikud. Ma arvan, et elektroonilised andmebaasid on ka nende kohta, kes ei ole otsesed kaastöölised, vaid kahtlusalused, jälgitavad, võimalike ohuallikatena tuvastatud. See ongi nende töö. Kui nad seda ei tee, siis milleks me neile maksame? Kurja juur pole mitte selles, et neil on võrgustikud, et nad jälgivad inimesi ja on kursis sellega, mis toimub, tihti isegi inimeste peas, vaid selles, kui seda hakatakse kasutama mingite poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, riigi sise- ja välispoliitika mõjutamiseks. See ei ole ühelegi eriteenistusele lubatud. Nende volituste hulka ei kuulu poliitika kujundamine. Ma tahan selgusele jõuda, loodetavasti ka jõuan, et nad ei tee seda. Mul on ainult väga hea meel, kui ministrina saan sajaprotsendilise kindluse, et nad sellega ei tegele.

* Kas arvate, et kapol võivad olla oma salajased kaastöötajad erakondades, sh EKRE-s?

Loomulikult. See on nende elementaarne tööülesanne.

* Kui EKRE-s võivad olla salajased kaastöötajad, siis kas olete EKRE-s tegelenud ka vastuluurega?

Meil ei ole luuret ega vastuluuret, pole oma relvaüksusi, pole oma löömameeste üksusi, pole midagi sellist, milles meedia on proovinud meid süüdistada. Erakond ei ole ju ka nii suur, et erakonnas aktiivselt tegutsevate inimeste puhul teinekord mingid asjaolud silma ei jääks.

* Mida peaks EPL-i peatoimetaja vaatama, kui ta kahtlustab, et mõni alluv on hoopis kapo kaastöötaja? Kas on mingi muster?

On jah. Üsna tüüpiline. Korduvate juhtumite puhul on väga selgelt näha, kuidas kõik algab ja milleni kõik viib. Jah, muster on olemas, olen seda elus mitu korda kogenud, ka erakonna töös korduvalt, aga ma ei hakka teile seda mustrit ütlema. Nuputage ise.

* Peate äkki ka mind kapo kaastöötajaks?

Äkki olete, kust mina tean.

* Kas teie poliitilised konkurendid saavad olla kindlad, et te ei kasuta kurjasti kogu seda eriteenistust, võimu ja infot?

Nad võivad olla selles kindlad. Ma ei kasuta seda kurjasti, nagu ei ole ma kurjasti kasutanud võimalust laimata oma poliitilisi oponente nii, nagu poliitilised oponendid laimavad mind ja meie erakonda. Me ei ole laimanud, me oleme süüdistanud neid konkreetsetes pahategudes, rumalustes ja selles, et nemad kuritarvitavad nende käes olevat infot.

* Teie veebiportaal Uued Uudised on üsna kurja sõnakasutusega. Olete kindel, et portaal pole kunagi läinud mõne teie poliitilise oponendi suhtes üle piiri?

Mida võtame üle piiri minekuna? Võib-olla mõne krõbedama sõna kasutuse mõttes jah, aga mitte sõnaväänamise ja laimamise asjus, mida teeb igapäevaselt ka teie meediagrupp.

* Koalitsioonileppes on kirjas, et majandusele kasulikku migratsiooni ei piirata. Kes on majandusele kasulik migrant?

Isegi mitte migrant, vaid spetsialist. Ma spetsialiste ei nimetaks migrantideks, sest inimesed, kes on valdkonna spetsialistid ja tulevad siia ametlikult seda rada pidi, mida seadusandlus ette näeb, on täiesti aktsepteeritavad. Nende inimeste arv ei ole Eestile ka demograafiliselt ohtlik.

Oleme kriitilised odavtööjõu massilise sisserände suhtes. Kõrgelt kvalifitseeritud inimesed on teretulnud, sest nad aitavad kaasa sellele majandusmudelile, mida tahame näha – kõrgtehnoloogiline, kõrgetasemelist lisandväärtust tootev majandus.

* Kas välisspetsialistidest sõltuvad idufirmad võivad olla kindlad, et nende ärimudel ei kannata, sest nad ei saa tuua vajalikke spetsialiste?

Nad saavad ju tuua. Palun väga, Euroopa Liidus on tööjõu vaba liikumine. Meil on tööjõu vaba liikumine ka Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Jaapani puhul. Sealt kõrgelt kvalifitseeritud inimesi leida peaks idufirmade jaoks olema täiesti võimalik. Oht meile nii majanduslikult kui ka demograafiliselt on odav tööjõud, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

* Koalitsioonilepingus on punkt vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamise kohta. Milline see mõjutustegevus on ja kuidas seda tõkestada?

Vaenulik mõjutustegevus on näiteks ühe naaberriigi telekanalid, kus päevast päeva räägitakse meie riigist ja eesti rahvast valet, ässitatakse siinseid venelasi. See teema oli arutlusel. Konkreetsed sammud mõjutustegevuse piiramiseks tulevad töö käigus.

* Kas nüüd, kui olete siseminister, tuleb venelastest riigisaladuse hoidjatele karmim turvakontroll, nagu te sügisel lubasite?

Siseminister päris üksi ei saa, me peame koalitsioonis sel teemal saavutama konsensuse. Nagu näitab ka viimane arreteerimine – endine kaitsepolitseinik, jällegi venekeelne inimene, kes lahkus teenistusest, sest ta ei olnud võimeline või tahteline eesti keelt ära õppima.

Järjekordne näide sellest, et üks vene keelt emakeelena kõnelev inimene on osutunud Eestile ebalojaalseks. Probleem kui niisugune on olemas. Kuidas me sellega tegeleme, kuidas selle lahendame – selles asjas tuleb koalitsioonis saavutada kokkulepe.

Allikas: https://epl.delfi.ee/news/eesti/mart-helme-olen-kriitiline-meie-eriteenistuste-suhtes-nad-taidavad-poliitilist-tellimust?id=85946319

Read more...

MATTI ILVES: EL VAJAB AVALIK-ÕIGUSLIKKU RINGHÄÄLINGUT?

Ungari sotsiaalteadlane Istvan Teplan (Sorose käsilane) kutsub Euroopa ajakirjandusfirmat asutama külaliste artiklis Austria päevalehele Die Presse.

Kesk-Euroopa ülikooli endise asepresidendi sõnul ründatakse ajakirjandusvabadust mitmes Euroopa riigis, näiteks Ungaris, kus „meedia pluralism on kadunud”. Teplan kirjutab, et ühe keskse meediagrupi loomisega, mis ei allu majandusliku konkurentsi reeglitele, on Ungaris vaba ajakirjandus täiesti kadunud.

Sotsiaalteadlane lisab, et Euroopa rahvusmeedia on täis ELi-vastast propagandat ja võltsitud uudiseid ning probleem on liiga suur, et seda riiklikul tasandil lahendada. Teplan rõhutas, et EL-il on suur vastutus ja see peaks looma Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu ja uue teenuse (EPBNS).

Ta ütles, et Euroopa võitleb identiteedikriisist ja Euroopa avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon pakuks suurt võimalust tugevdada Euroopa kultuuri ja identiteeti. Teplani sõnul on EPBNSi loomine ELi jaoks ülemaailmse tähtsuse tugevdamiseks hädavajalik.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Eesti EKRE juht õnnitles põlissoomlaste juhti valimisedu puhul, tihendatakse koostööd

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme õnnitles telefonitsi põlissoomlaste erakonna esimeest Jussi Halla-ahot tema erakonna võimsa valimistulemuse puhul.

Vestluses leppisid kahe rahvusliku erakonna juhid kokku, et kui EKRE ja põlissoomlased saavad eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel sinna oma esinduse, siis hakatakse tegema koostööd rahvusriikide fraktsioonis, vahendab Uued Uudised.

 Ühtlasi hakkavad põlissoomlaste ja EKRE liidrid kohtuma siis, kui Mart Helme satub Helsingisse või Jussi Halla-aho Tallinnasse.

Jussi Halla-aho sai Helsingis 30 527 häält, lüües sellega praeguse presidendi Sauli Niinistö 1999. aasta rekordit, mis oli 30 450 häält. 2014. aastal valiti Põlissoomlaste esimees europarlamenti.

Soome parlamendivalimistel sai kõige rohkem hääli Sotsiaaldemokraatlik Partei – 17,7 protsenti ja 40 saadikukohta. Teiseks jäid põlissoomlased 17,5 protsendi ja 39 saadikukohaga.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/04/eesti-ekre-juht-onnitles-polissoomlaste-juhti-valimisedu-puhul-tihendatakse-koostood/

Read more...

EKRE samahästi kui valitsuses!

Riigikogu hääletusel sai Ratase valitsuse moodustmine kinnituse häältega poolt 55 ja vastu 44 häält.

Kui mitte arvastada varasemsemat ülejooksikut Keskerakonnast Raimond Kaljulaidi, kes on isapoolne poolvend praegusele globalistist presidendile Kersti Kaljulaidile, siis läks kaduma vaid 1 hääl ja see oli Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.

Ladõnskaja tuli poliitikasse alles 2015. aastal, Riigikogu valimistel IRLi nimekirjas. Isamaa nüüd peaks Ladõnskaja-Kubitsa välja viskama erakonnast, sest ei saa kunagi kindel olla selles kuidas ta edaspidi hääletab.

M.I.

Read more...