67 AASTAT TAGASI KORRALDATI TERRORIRÜNNAK DRESDENI LINNALE

Õhuterror linna vastu

Linn 14. veebruaril 1945.

13. veebruari ööl vastu 14. veebruarit 1945 korraldas briti ja USA lennuvägi kaks rünnakut Dresdeni vanalinnale. Esimeses laines oli 225 neljamootorilist Lancaster pommitajat ja teises laines 529 sama tüüpi lennukit. Kuna linn oli ülikooli-, raamatukogu- ja kunstilinn, mille puudus mainimisväärne töötus, ei omanud see õhutõrjet. Õhurünnaku ajal olid linna saabunud ka põgenikevood Sileesiast ja haavatud sõdurid. Sellepärast olid ka ajutistele öömajadele kinnitatud tuhanded punaste ristidega valged linad. Õhkimis- ja seejärel süütepommid tekitasid linnas seni tundmatu tuletormi. Ellujäänud üritasid põgeneda Elbe jõe aasadele. Linn põles pärast rünnakut veel seitse päeva ja seitse ööd.

Hukkunute laibad linnatänavatel.

Winston Churchill seoses Dresdeni ründamisega: „saksalasi tuleb praadida nende taganemisel Breslasut.“ Kuid taganemist Breslaust ei toimunud, asi oli hoopis miljonites tsivilistidest põgenikes, kes talvistel teedel liikvel olid. Tapetud saksa elanike arvuks hinnatakse alates poliitkorrektsest 35 000-st kuni 350 000-ni. Realistlikud kaasaegsed uurimused oletavad arvuks 250 000.^[1] Ajaleht Der Spiegel tõi 2003. aastal hukkunute arvuks 200 000.^[2]
Selle terrorirünnaku jaoks ei olnud mingit sõjalist vajadust. Sihiks oli saksa kultuurivara ja sellega saksa identiteedi hävitamine. Kui ettevõtmist juhtinud Arthur Harriselt küsiti, Dresdeni ründamise eesmärgi kohta, vastas ta, et ta ei saa aru, mida „Dresdeniga“ on mõeldud: „Ei eksisteeri enam Dresdeni nimelist linna.“^[3]

Inimeste jahtimine

Elbe jõe aasadel sai mitutuhat inimest surma läbi madalalt lennanud hävitajate sihiliku tule. Toimus nii-öelda inimjaht. Rudolf Mauerberger meenutab: „Ma jooksin tagasi Johann-Georgen alleele, kus hävitajad olid tulistanud maas kükitavat inimmassi. Kohutav vaatepilt. (...).Tiergartenstraßel tulistasid hävitajad niisamuti inimesi.“^[4]

Tsitaate

"Kas te olete näinud ülesvõtteid sellest, kui Dachaus traktor lükkab, ütleme, kümme tuhat korjust suurde hunnikusse kokku? Teate, see kõik filmiti Dresdenis. See oli täielik šokk. Ma ei suuda seda veel praegu mõista. See toimus täiesti metoodiliselt, täpselt. Nagu mingisugune masinavärk. Ja ka see viib meid tagasi teema juurde, mida tähendab noorte harimine. Sellepärast ongi haridus nii oluline, et säärased asjad ei korduks." - Lennart Meri^[5]

Välislingid

Videod

• Bilder aus Dresden 1939
• Dresden: Der Holokaust (Video 163MB)
• Der Feuersturm von Dresden auf DVD (Artikel-Nr.: 147)

Internet

• Einar Laigna Dresdeni holokaust. Eesti Ekspress, 8. veebruar 2005.
• August Kuklane Eesti patrioot, kes nägi oma silmaga Dresdeni tulepommitamist ja Nürnbergi protsessi Kultuur ja Elu
• Kas holokaust või terror?

Allikas: http://et.metapedia.org/wiki/Dresdeni_pommitamine