ALAR EHALA: Konservatism ja rahvuslus on lahutamatud

Saada sõbrale


Alar Ehala on Eesti Rahvusliku Liikumise asutajaliige
Selleks, et mõista Rahvaliidu ja Eesti Rahvusliku Liikumise poolt loodava Konservatiivse Rahvaerakonna programmiga seatud eesmärke ja tahet võtta poliitilist ning reaalset vastutust ühiskonnas on vaja teha enesele selgeks mida meile tähendavad need märksõnad, mis iseloomustavad konservativismi.
Konservatism ehk alalhoidlikkus või siis rahvakeelselt selgroogsus on üldjuhul demokraatlik parempoolne ideoloogia ja mõtteviis, mis toetub eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisis välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Konservatismi ei tohi ajada segamini liberalismiga, sest lähtealused on erinevad. Kui tahetakse leida erinevusi traditsioonilise ja tänapäevase koservatismi vahel, siis on need ehk ainult taktikalises lähenemises mitte aga põhiolemuses. Meie püüame vältida seda moraalsest allakäigust tulenevat eristamise viisi ja lähtume oma poliitilistes teesides märksõnadest, mis on olnud ja jäävad iseloomustama konservatismi ajatult.
Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järk-järguliste vajalike ja tarvidusel kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. Kindlasti tuleb vältida kiireid reforme, mis ühiskonda lagundavad ja tekitavad indiviidides ebakindlust ja ebakindluse olukorra kogukonna nende liikmete hulgas, kes ei suuda kohaneda kiirelt muutuvate oludega. Iga edasiviiv idee saab olla reformi aluseks aga ei pea seda sugugi olema, kui ideed ei aktsepteeri kogukond ja ühiskond tervikuna.
Orgaaniline ühiskond peab looma kodanikes ennekõike turvatunnet, tagama eelkõige isiklikku julgeolekut ja ressursse äraelamiseks, mida suudab neile pakkuda vaid kodanikest koosnev riik, mis on tänaseks ühiskonnaelus tõestunud parim vorm . Konservatiivse maailmavaate seisukohalt jaguneb ühiskond ja riik loomupäraselt hierarhiliseks , kus juhivad protsesse need, kes on selleks võimelised . Hierarhia tipus on need, kes on oma võimeid rakendanud kogukonna ja ühiskonna teenimisel ja juhtimisel ja näidanud, et on võimelised kandma sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust. Ühiskonna eliidiks saab lugeda neid, kes on teeninud selle ära ja olnud oma tegevusega eeskujuks ning autoriteediks ühiskonnale. Eristumine indiviidide osas on sallitav ja see võib ja peab lähtuma indiviidi positsioonist ühiskonnas ja tema vastutusest teiste ees.
Eliitsus kogukonnas ja ühiskonnas ei ole ainult loomulik, vaid ka vajalik, kuna keerukas orgaaniline ühiskond koosneb piiratud inimvõimetega indiviididest ning valib juhtima ainult parimaid. Sotsiaalne võrdsus ei ole tarvilik ega saavutatav . Stabiilne ja toimiv ühiskond eeldab, et igaühel on hierarhias oma koht ja kõrgemad tasandid on madalamatele autoriteediks. Konservatiivne mõttelaad tähendab, et riik ja ühiskond saavad oma liikmeid edumeelse loomusega isiksusteks kasvatada. Traditsiooniliselt näevad konservatiivid ühiskonda orgaanilise sidusa tervikuna, mitte üksikindiviidide summana.
Perekond ja abielu on kogukonna ja ühiskonna vundament, üks vanimaid institutsioone kogukonna ja ühiskonna arengus. Perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale ning tagab ühiskonna moraalse, tasakaaluka ning traditsionaalse arengu.
Kogukond põhineb eelkõige kultuurilisel, keelelisel ja regionaalsel printsiibil. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. „väikekogukondlike väärtustena“, mida võib pidada konservatismi pärisosaks.
Sellised väärtused peaks olema:
Naturaalsus ja kohaliku ressursi säästlik ärakasutamine tööstuses ja tootmises.
Sotsiaalne mõõde, mis päädib heategevuses, tagasihoidlikuses, mõõdukuses ja tasakaalukuses, mis tagab kokkuhoidlikuse eelkõige inimsuhetes ja majanduses. Elustiil, mille tagapõhjaks on õiglus, iseseisvus, energilisus tagab kogukonna elujõulisuse.
Moraal on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond. Moraali aluseks saavad olla kodanike ühiskonna kujundanud traditsioonid ja õpetused, olgu selleks religioon või siis ajalooliselt kujunenud ja ennast tõestanud ühiskonda ühendav reeglistik, mis rajaneb indiviidis ja toob kodanikes esile positiivsust ja austust üksteise suhtes. Kindlasti ei ole see tõde lõplik ja kindlasti leidub neid, kes suudavad kas heast tahtest või pahatahtlikkusest lähtuvalt anda neile märksõnadele oma värvingut, aga see oleneb ära nende tahtest edendada või siis pidurdada Eesti riiklust, mõista või mittemõista konservatiivsuse olemust ja sellest, kas siduda sellega ennast või mitte.
Allikas:  http://www.syndikaat.ee/index.php