(:)kivisildnik | Alaealiste õigusest teha vanainimeste asja

(:)kivisildnik, 11. august 2014

Kellele on kasulik anda valimisõigus hämarate kõrvatagustega alaealistele? See on lihtne küsimus, meil pole vaja lugeda Edgar Savisaare monograafiat „Võitlus noorsoo pärast" (Eesti Raamat, Tallinn 1987).

Piisab, kui meenutame ajaloos noorsoo pärast peetud sõja kuulsusrikkamaid võite. Alustame lähiminevikust: tahmanäolised lapssõdurid endast suuremat Kalašnikovidega, punakhmeeri lapsvasakpoolsed surmaväljadelt, ilusad kollased kultuurirevolutsiooni löömalapsed oma õpetajale raamatut rinnale naelutamas.

Väga edukas oli janitšaride periood Euroopa ajaloos, kus kristlaste lapsed pandi koraanipõhistesse õppeasutustesse ning neist vormiti islamistlikud tapamasinad, veel lähemalt leiame Suvorovi sõjakoolid, kus võideti mitu tähtsat lahingut lastekodulaste hingede pärast jne. Teemaga haakub Pavel Trofimovitš Morozovi juhtum, kes reetis oma dissidendist isa Trofimi, kes hukati standardmenetluse käigus ja Pavlikule omakorda lõi pussi ribide vahele peretribunali määratud timukas.

Lapssõdurid tulekul?

Pavlik Morozovi lugu on küll suuresti propagandavale, aga sellele vaatamata võtab ta ilusasti kokku inimvaenuliku režiimi eesmärgid – hävitada perekond seestpoolt ja kehtestada laste väikeste veriste kätega järjekordne jälkrõvedus. Alaealistele valimisõiguse andmisega läheb täpselt samuti, kõigepealt annad tatikale valimisõiguse ja siis lööd ta aiateibaga maha. Lapssõdurid on alati kasulikud valitsevale režiimile, eriti kui idiootlik võim on majanduslikus ja intellektuaalses plindris, ning ei suuda ära rääkida ega ära osta täiskasvanud rusikakangelasi.

Lapsi on lihtsam lollitada, lapsed on seda tüüpi biorobotid, kes on programmeeritud endast suuremate ja tugevamate liigikaaslaste käske pimesi täitma, karjajuhile tingimusteta alluma, samuti on nad vähese elukogemuse, madala haridustaseme, olemusliku kultuurikauguse ja kange kiimaluse tõttu lihtsalt manipuleeritavad nagu muruniitja detailid. Siililegi on selge, et okupatsioonivõimul on vesi ahjus ning ellujäämiseks tuleb kasutada radikaalseid lahendusi: lapsvalijad on inimsuse vaenlaste kindel abinõu kriiside ületamiseks. Eks me kõik näe, milliseid raskusi on okupatsioonivõimul euroseksuaalse kooseluseaduse pealesurumisel, no ei meeldi valijatele seksuaalprogressi dogma.

Ja mis sa minusugustega teed, mida vanemad valijad, seda rohkem neile globaalne homotrall närvidele käib. Arvamusküsitlused näitavad, et valitsuse anaalpoliitikat toetavad ainult noored, seega on vaja võimul püsimiseks ja globaalpervertidele haldusteenuse osutamiseks saada noor kiimaline põlvkond ahvikiirusel valimiskastide juurde. Noortega on lihtne, värvi kas või autopesula harjad vikerkaarekarvaliseks ja juba on lapsvalijatel tilk püksis, agaramad aga ronivad hetkegi mõtlemata harja selga.

Lapssõdurite kasutuselevõtt ei ole aga ainult seksuaalprogressi müüdi kohustuslikus korras kehtestamise teema. Väärastunud võim näitab aina enam oma perversset ja ebademokraatlikku olemust ning lõhe mõtlevate inimeste ja valitsevate klasside vahel käriseb iga päevaga. Okupatsioonivõim vajab inimkilpi oma positsioonide põlistamiseks. Eks vaadake etniliselt puhastatud Virumaad, eelmise okupatsiooni inimkilp katab seda jumalast mahajäetud piirkonda ikka veel laastava kihina.

Pöörata sugusid

Lootusetu olukord, küüditada ei ole kilpi ilus, ise kilp ka kaugemale ei põgene kui Tallinna, keeli ei oska, kuskile mujale pole minna. Saada aga emamaalt instruktoreid, palgamõrtsukaid ja laskemoona ning ikka ajavad paar lolli separatistliku välipeldiku püsti. Slaavi messianistide inimkilp on loonud sellise elukeskkonna, kus nad ise elada ei taha ja teised seal ka elada ei saa. Olukord on masendav ja ettearvamatu, Donetskis toimuva valguses lausa plahvatusohtlik.

Pikemas perspektiivis ootab etniliselt puhastatud Virumaa saatus kogu Eestit. Pole vahet, kas inimkilbi ajud on pestud suurvene messianismi saviga või euroseksualismi verise spermaga. Väärastunud maailmapildiga isikud laastavad elukeskkonna nii ehk teisiti. Vanemad ja heteroseksuaalsemad kodanikud mäletavad, kuidas eelmine okupatsioonivõim pööras jõgesid – ohohohooo, milline katastroof oli tagajärjeks. Praegune okupatsioonivõim pöörab sugusid ja tulemusi ei ole vaja kaua oodata.

Lugege uue lillaroosa põlvkonna kirjutatud eesti ajaloo teist köidet, okupatsioonigrantidel on hind – pole eestlasi olnudki, pole olnud vabadusvõitlust ega ka vabadust. Mingi ordurüütel vist ikka oli. Lugege, kuidas lääne ülikoolis ajupestud isik kritiseerib viikingiajaloo raamatut – liiga hetero, liiga perekeskne, liiga traditsiooniline. Esimesed lillekesed meie vainunurmedel. Võõrvõim on oma ajuloputusprogrammis püsiv ja metoodiline. Vaim pole kuigi kaalukas, aga tegeldakse ka sellega, põhiline on muidugi meelelahutus ja haridus.
Me näeme, kuidas meie meedia on ühemõtteliselt ja kahtlusteta kallutatud võõrvõimu poole, nii meelelahutusliku pretensiooniga kommertslik savi kui avalik-õiguslik jaur, üks jälkus puha. Pole minu isiklik vandenõuteooria, vaid meediaeetiliste instantside mitme otsusega kinnitatud fakt. Meie meedia on perversne. Euroseksuaalne vandenõu kodanikele vastuvõetamatu poliitika propageerimiseks on tõsiasi – see on vandenõu, see on konspiratsioon võimukandja vastu, minu ja sinu rahva vastu.

Lapsed on lurjustele kerge saak

Euroseksualistide vandenõu on seda markantsem, et selle peaosaline on avalik-õiguslik värdmeedia, mis valimiskampaania ajal kõigi teisitimõtlejate kaela üritas alandavat vandenõuteoreetiku silti riputada. Vandenõupraktikud vandenõuteoreetikuid miskipärast üldse ei salli. Vandenõu poliitiliste vastaste hävitamiseks on veel kuidagi mõistetav, aga laste seksuaalse korrumpeerimine oma ebaseadusliku võimu säilitamiseks on liiga julm.
Koolireform vandenõupraktika valguses on alatuse tipp, sulgeda kohalikud koolid, et koguda lapsed tõmbekeskustesse, oma perest ja vanemate kahjulikust heteroseksuaalset mõjust kaugemale. Meenuvad tšuktši- ja aborigeenilapsed, kes kinni püüti, linnakooli viidi ja seal oma kultuurist ja elulaadist võõrutati ning mustatöölisteks koolitati. Kool koos meelelahutuse ja meediaga on uue lillaroosa põlvkonna valmistamiseks piisav, muidugi juhul, kui perekond ja kultuur ei sekku.

Kultuuri osa ühiskonnas on viidud miinimumini, lolli ja räpast meelelahutust tuleb igast august ning haridus reformitakse peagi anaalnõuetele vastavaks. Lapsed on lurjustele kerge saak ja ma ei saa lõpetada positiivse tooniga, samas ausaks jäädes. Võõrvõim teeb meeletuid pingutusi laste ajude pesemiseks ning suure tõenäosusega ta võidab lapse enda poole. Mis teha, me oleme liiga lollid, et kapitalismi üle elada.

Siin on koht, kus me igaüks peaksime endalt küsima: mida on minu lastel minult õppida?

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/590897/-kivisildnik-alaealiste-oigusest-teha-vanainimeste-asja