PAUL TAMMERT: Liberalism – mis elukas see on?

Pole vist ühtegi teist poliitilist ideoloogiat, mis tekitaks inimestes nii teravaid emotsioone ja lahkarvamusi – s.h ka Eestis – kui liberalism. Ühtede arvates liberalism kõige kurja juur ja teiste arvates heaolu allikas.
Veelgi hullem on aga see, et liberaalideks nimetavad ennast tänases Eestis need, kelle poliitikas pole selle aatega midagi ühist! Kuna ka mina pean ennast liberaalse maailmavaate esindajaks, siis püüaksin siinkohal selgitada oma arusaama, mis aga ei pea kokku langema hea lugeja arvamusega.
Ükskõik millist allikat vaadates ilmneb, et: liberalism tähendab vabadust!
Seega kui keegi materdab või halvustab liberalismi, siis: eitab ta inimese õigust ise otsustada oma asju ning teostada ennast temale sobival viisil!
Järgnevalt lühiülevaade liberalismi vooludest (põhjalikuma käsitluse leiate Wikipediast – kasuta linke ja vaata ka selgitusi teistes keeltes):
Klassikaline liberalism tunnustab iga inimese sünnipärast õigust (loomuõigus) ennast teostada ja nautida oma töö vilju (John Locke); teha „tööd“ õnne (Thomas Jefferson) ja rahulduse (James Mill, Jeremy Bentham) saavutamiseks. Praktikas tähendas see igaühe vabadust spetsialiseeruda ning müüa vabalt oma töö vilju turul (Adam Smith, David Richardo). Kellelgi ei ole õigust piirata inimese eneseteostamise vabadust, kuni see ei kahjusta teisi.
Sotsiaalne liberalism teeb panuse elukeskkonnale, mis aitab inimesel ennast arendada ja realiseerida oma võimeid. Kui klassikalises liberalismis rõhutatakse negatiivset vabadust – s.t riik ei tohi piirata minu eneseteostuse vabadust, siis sotsiaalne liberalism teeb panuse positiivsele vabadusele – s.t inimesed peaksid aitama teisi inimesi (haridus, tervishoid, tööhõive, toimetulek jms) enese teostamisel, sest see on lõppkokkuvõttes kasulik ka nendele enestele (T.H.Green, Isiah Berlin). Loomulikult oleks parem, kui seda kõike tehtaks vabatahtlike ühenduste vormis, vältides riiklikku bürokraatiat.
Neoliberalismis on kesksel kohal inimese suhe majandusega. Rõhutatakse iga inimese vabadust võtta midagi ette enda toimetuleku parandamiseks, avatud turu tähtsust ning riigi sekkumise vähendamist. Praktikas tähendab see riigi omanduses olevate ettevõtete erastamist (Margaret Thatcher, Ronald Reagan) ning seadusloome piiramist (oluline on tekitatud kahju tuvastamine ja kahju kompenseerimine, mitte bürokraatliku korra kehtestamine lõputu seadusloome ja karistuspoliitika edendamise vormis).
Libertarism väidab, et isik on täiesti vaba ise otsustama, mida ta teeb ja kuidas ta kasutab oma omandit, kuni ta ei riku teiste inimeste samasuguseid õigusi. Otsused, mis mõjutavad erinevate või paljude inimeste toimetulekut või vara, tuleb langetada otsides kompromisse kuni leitakse konsensus. Vägivallale võib vastata vägivallaga.
Kõige teravam küsimus liberalismi puhul on küsimus, kui kaugele peab ulatuma inimese vabadus?
Eestis on tunnustatud ja soodustatud inimeste õigust õppida ja vabadust spetsialiseeruda ja/või hakata ettevõtjaks, kuid väga selgelt piiratakse väikeettevõtjate võimalusi pääseda turule. Äärmiselt efektiivselt – kasutades kaudseid meetodeid – piiratakse töötajate organiseerumist ametiühinguteks või tarbijate koondumist ühistuteks, kuid samal ajal soodustatakse kapitali organiseerumist ja koondumist nendesamade töötajate ja tarbijate ekspluateerimiseks. Täielikult on aga meilt võetud õigus kaitsta ennast kuritegeliku rünnaku korral!
Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata, aga siinkohal annan selle võimaluse heale lugejale.
Lõpetuseks tahaksin aga lugejatelt küsida: KAS EESTI ON LIBERAALNE RIIK?

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/08/06/liberalism-mis-loom-see-on/
________________
 Siin on käsitletud akadeemilist või klassikalist liberalismi ja sellel ei ole midagi ühist praegu Euroopa Liidus valitseva liberalistliku hullusega. Sõna "liberalism" on poogitud külge isegi demokraatiale (liberaaldemokraatia) ja selle varjus kehtestatakse tegelikult totalitarismile sarnanevat  moraalitut valitsemissüsteemi.
M.I.