Tartu Hoiu-laenuühistu võtab maksevahendina kasutusele „Eesti veksli“

Ühistulehe eelmises numbris avaldasime eestiaegse professori ja toonase Tallinna linnavoliniku professor Aleksander Kaera juunis 1934 esitatud vabaraha ringlusse laskmise kava ning sellele kohe sama aasta juulikuu alguses järgnenud Rahvasteliidu finantskomitee ametliku hoiatuse mitte mingil juhul vabaraha tarvitusele võtta. Samuti tutvustas Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, teadusmagister Andro Roos Dr. Hjalmar Schachti rahanduslikke meetodeid tööpuuduse kaotamiseks ning kiire majanduskasvu saavutamiseks. Tänases numbris toome lugejateni Tallinna Posti lugejate toonased arvamused vabarahast. Mulle isiklikult meeldis ühe vabariigiaegse lugeja kokkuvõte: „Tulevad ilma erakonnata – palja kavaga. Seda peab pooldama!“ Samuti jäi südamesse ühe tollase ettevõtja lause: „Seni on kõik „tervendanud“ meid püksirihma pingutamise meetodiga. Mina ärimehena olen ligi pool endisest läbikäigust kaotanud. Nüüd kuulen esmakordselt, et elustamine sünnib mitte kokkutõmbamise, vaid raha kiire liikumise abil. Teostage, aga enne kui hinge heidame!“

On hea meel teavitada Ühistulehe lugejaid, et Tartu Hoiu-laenuühistu on ühistusüsteemi-sisese maksevahendina asunud ringlusse andma „Eesti veksleid“, mida liikmed, lisaks eurodele, saavad omavahelistes arveldustes maksevahendina kasutada. Vekslite kasutamine võimaldab liikmetele kaasliikmete ärides kõrge püsisoodustuse ning tagab tiheda ja vastastikku tulusa liikmetevahelise kaubanduse.

“Eesti veksleid” saavad ühistu liikmed soetada Tartu ja Tallinna kontoritest 10% soodustusega (1 veksel = 0,90 EUR). Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluvate ettevõtete või eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse ostmisel on üks euro võrdne ühe veksliga (1 veksel = 1 EUR). Täpne ja pidevalt uuenev nimekiri Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetest ettevõtjatest, kes veksleid aktsepteerivad, on leitav ühistu koduleheküljelt.

Võttes aluseks teadur Andro Roosi sellesisulised kirjatööd „Lüganuse uudiste“ 2010. aasta mitmetes numbrites, kirjeldan vekslite kasutamise protsessi järgneva lihtsa, kuid elulise näite abil.

Oletame, et Tartu linnas asub kaks poodi: Aadu pood ja Peedu pood. Aadu on vanameelne ja arveldab vaid eurodes. Oma kaubavarude soetamist finantseerib Aadu pood kommertspangast võetava laenuga. Arvestades panga nõutavat suurt lepingutasu, tuleb reaalseks pangaintressiks 15%. Kuna intressimakse pangale on suur, ei ole Aadu poel võimalik oma klientidele soodustusi teha. Peedu pood on paindlik ning uuenduslik, tema võtab maksevahendina vastu nii eurosid kui ka Tartu Hoiu-laenuühistu emiteeritavaid „Eesti veksleid“ (edaspidi veksel), kusjuures kaupade hinnad Peedu poes on eurodest vekslitesse ja vastupidi arvutatavad kursiga 1:1. Peedu pood soovib võluda oma kliente pakutavate soodustusega, kuna ei rahasta kaubavarude soetamist pangalaenuga.

Peedu on Tartu Hoiu-laenuühistu liige ning soovib, et tema kaasliikmed ostaksid mett just tema juurest. Selle teostumiseks on Tartu Hoiu-laenuühistu Peedu pakutava tagatise vastu väljastanud Peedule 1000 "Eesti vekslit“, mida Peedu müüb Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetele hinnaga 1 veksel = 90 senti. Sisuliselt on veksli ostja jaoks tegemist hoiusega, mille intressimäär on 10%, kuid mille põhiosa ja intresse ei maksta välja rahas, vaid hoiustajale sobivates kaupades.

Aadu poes ja Peedu poes maksab sama purk mett täpselt ühepalju – 10 eurot. Mõlemad poed on varunud lattu 100 purki mett sisseostuhinnaga 8 eurot purk ehk kokku on kummaski poes mett 800 euro eest. Aadu pood rahastas meevarude ostmist 15% intressiga pangalaenuga, mistõttu intressina peab Aadu pangale maksma 120 eurot. Kui Aadu pood kõik meepurgid maha müüb, saab ta tulu 100 korda 10 eurot ehk 1000 eurot. Kuna pangale tuleb maksta intressi 120 eurot ja meetarnijatele (kohalikud mesinikud) 800 eurot, siis jääb poe kasumiks 80 eurot.

Aga Peedu pood kasutab kaubavarude soetamiseks veksleid. 1000 veksli müümisega Tartu Hoiu-laenuühistu poolt Peedu poe klientidele kogutakse kokku 0.90 x 1000 eurot ehk 900 eurot, millest 800 makstakse mesinikele ning poe kasumiks jääb järgi 100 eurot. Kuidas nii?! Lihtsalt: Peedu poel pole pangale intressi maksmise kohustust! Seega on saavutatud kaks eesmärki: Peedu pood teenis 20 eurot rohkem kasumit ning võimaldas oma klientidele meepurgi 1 eurot odavamalt kui Aadu pood, kuigi hinnasildi järgi maksab meepurk mõlemas poes eurodes väljendatuna sama palju.

Vaatame edasi. Pärast seda kui Peedu pood on maha müünud kogu mee, on tal kassas kasumina üle jäänud 100 eurot ning lisaks veel 1000 vekslit, Aadu poel aga kõigest 80 eurot. Kuna uue 100 purgi mee ostmiseks tuleb taas kulutada 800 eurot peab Aadu pood uuesti võtma laenu 800 – 80 eurot = 720 eurot, mille eest tuleb intressi maksta 108 eurot – see on Aadu kahe perioodi kasum.

Peedu pood aga laenu võtma ei pea, vaid võib oma kundedele kassast vekslid eurode vastu maha müüa (või tasuda mesinikele mee eest vekslites). 1000 veksli müümisega eurode vastu saab Peedu 900 eurot. Sellest 800 eurot kulutab ta mesinikelt mee ostmiseks ning 100 jääb kassasse teise perioodi kasumiks juba enne mee mahamüümist kundedele. Kui liidame sellele esimese perioodi kasumi, on Peedu kogukasumiks 200 eurot ehk peaaegu kaks korda rohkem kui Aadul. Kas peab mainima, et selle ja eelmise perioodi kasumit saab Peedu kohe kasutada investeerimisel oma äri arendamisse ja laiendamisse?

Küll Aadu on tige, aga mis see enam aitab! Võitjaks jäävad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetest Peedu ja tema nutikad kliendid.

John Õun

Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu juhatuse liige

13.juuli  1934. Tallinna Post nr 28, lhk. 5.

Kas pooldate töötähti?

Vabarahal on palju sõpru

Rahvusvaheline kapital püüab takistada Tallinna linnavalitsuse kavatsust. – Huvitavad vastused „Tallinna Posti“ ringküsitlusele: lugejad loodavad vabarahast hüvesid.

Üks prohvetlik vastus

Vabaraha ehk n.n. töötähtede väljalaskmise kava Tallinnas, millest meie lehe varasemais numbrites on olnud mõnda korda juttu ja mille kohta 22. juuni „Tallinna Postis“ avaldati ringküsitlus lugejaile, on vahepeal arenenud juba rahvusvahelise ulatusega probleemiks. Nagu teatas „Kaja“ 6.juulil s. a., on  Rahvasteliidu ringkondadest saadetud hoiatus Eesti võimudele, et need ei lubaks ette võtta katsetusi vabarahaga. Sellele lisaks kuuleme omalt poolt, et ka  Inglise Pank  on hakanud tundma huvi asja vastu ja on saatnud järelpärimise Eesti Pangale, kui kaugel on lood vabarahaga Tallinnas.

Kõik see näitab, et välismaal tuntakse elavat huvi Tallinna linnavalitsuse kavade kohta. Ka mitmed välismaa lehed on selle küsimuse kohta avaldanud kirjutisi. Muuhulgas on huvitav märkida Saksa lehe „Kölnische Zeitung“ kirjutist, kus on jõutud isegi sündmustele ette ning teatatakse, et Tallinnas on vabaraha juba käiku lastud  ja uute töötähtede kindlustuseks olevat deponeeritud 200.000 krooni Eesti Panka!

„Tallinna Posti“ toimetusel on tulnud järelpärimisi paarilt Läti ja Ameerika Ühendriikide ajakirja toimetustelt, kes nõuavad täpseid teateid Tallinna kavade arenemisest.

Meie lugeja omakorda ei ole jäänud huvi ülesnäitamises välismaalastest taha. Ligi sada kirja on saabunud vastuseks vabaraha ankeedile. Kirju on tulnud Tallinnast ja õige palju ka maalt ning maakonnalinnadest.

Nagu näitab enamus vastustest, pooldatakse Tallinna töötähtede kava ja soovitakse näha selle teostamist. On esitatud vaid üksikuid kahtlusi, korrektiive ja eriarvamusi.

Õige prohvetlikuks  on kujunenud ühe vanema majandusteadlase vastus, kes on näinud ette rahvusvahelise kapitali vahelesegamise võimalust juba enne, kui Rahvasteliidu tegelaste kiri Eestis sai teatavaks. See asiolu näitab, et vabaraha idee tundjatele on loogiline asjade käik tuttav ja neile ei tulnud Rahvasteliidu vahelesegamine ootamata. Tähelepandav on ainult see, et vahelesegamine tuli varemast kui suudeti üldse Tallinnas asuda tegelikkude sammudeni.

Kas Tallinna linnavalitsus ja Eesti võimud end lasevad kohutada välismaa vahelesegajatest, seda jääme huviga ootama.

Allpool avaldame lugejate tüübilisemad vastused „Tallinna Posti“ ringküsimusele.

PROHVETLIKUD SÕNAD.

Majandusteadlane,  kes vabaraha teooriat ütleb tundvat juba palju aastaid, kirjutas meie ankeedile vastuseks juuni lõpul: On tõeliselt kahju, et meil Eestis nii hilja hakatakse huvi tundma vabaraha vastu, mille idee juba 40 aastat vana. Oleks meie majandusjuhtidel  vabaraha teooria varemalt olnud tuttav, oleks palju seniseid suuri vigu jäetud tegemata rahanduse alal.

Vabaraha idee teostamise juures tuleb arvestada kahe vägeva vastasega. Üks vastane on marksistlik liikumine  (sotsialism ja kommunism), kuna teine vastane on rahvusvaheline finantskapital ja sellega ligidalt seotud vabamüürlus. Kõlab küll imelikuna, et sotsialistid ja kapitalistid on ühe ree peal, kuid see on siiski tõsi. Vabaraha on neile mõlemale vastuvõtmatu, kuna see rikub nende mõlemate edu. Kui vabaraha lastakse käiku riiklikus mastaabis, siis paraneb kodanikkude elujärg ning ühtlasi kaob selles riigis teenimata tulu. (Vabaraha ei kanna intresse, järelikult ei saa siis püsida ainuüksi intressidest elatuvate kodanikkude seisus.) Sellega oleks võetud ka marksismi olemasolu alus, sest marksismil ei jääks enam kellegi vastu ega kellegi poolt võidelda. Kapitalistid samuti kardavad teenimata tulu kaotamist. Vabarahast on eriti häiritud  kullakapital, kes nüüd lõikab head äri sellega, et keskpangad püüavad üksteise võidu hankida kulda oma paberraha „katteks“. Vabaraha ei tunnista mingit katet, mida tegelikult ka polegi vaja (Saksamaa näide). Vabaraha puhul kaotavad kullakuningad oma mõjuvõimu riikide üle.

Ühtlasi tuleb võtta arvesse, et vabaraha on stabiilne raha, mille juures ei tule ette üldist hindade langust ja üldist sügavat depressiooni. Selle vastu on jällegi kapitalistid, sest just kriisi ajal on neil kõige parem lõikus.

Neid kahte vaenlast – marksiste ja eriti suurkapitaliste – tuleb tõsiselt arvestada, kui Eestis tahetakse teha katseid vabarahaga. Eriti on minul hirm, et rahvusvaheline kullakapital siin sirutab end vahele. Rahvusvaheline maksuõienduste pank (B.I.S) Baaselis ja samuti ka rahvasteliidu finantskomitee on tugevasti kullakuningate teenistuses. Kas need jätavad Eesti rahule, kui me julgeme nende „trooni“ vastu astuda välja?

Mis puutub Tallinnas esitatud töötähtede kavasse, siis peab juba ette teadma, et see on ainult katse ega anna neid suuri tulemusi, mis vabaraha annaks üleriikliku rahana. Kuivõrd Tallinna majandus elustub töötähtede käikulaskmisega, on raske arvata, sest Tallinnas ei ole kriis nii sügav kui see oli Wörglis (Austrias) ja Alt-Schwaueburgis (Baieris), kus tehti kaks esimest katset vabarahaga. Neis paikades oli majanduselu sattunud õige sügavasse kuristikku ja seal oli ka vabaraha mõju ääretult reljeefne. Tallinnas võib aga mõju jääda kahvatuks.

Siis oleks hea idee asjata rikutud. See äratab minus kui vabaraha tõsises pooldajas kahtlust.

Kuid ma ei taha ütelda Tallinna linnaisadele – ärge tehke midagi. Teie ülesanne on hoolitseda linna heakäigu eest. Kui teil on usku oma katsesse – proovige. Sest kindel on see, et töötähtede kava teostamine ei too mingit kahju kellelegi. Linna majandust ta kindlasti mingil määral elustab. Kui kava elluviimise eel tehakse asjalikku selgitustööd rahva hulgas ja lepitakse asutustega ja ettevõtetega kokku, et need töötähti vastu võtavad, siis võivad töötähed minna küllalt laialt liikvele. Siis oleks vast ka tagajärjed küllalt tunduvad.

Ühte asja usun aga kindlasti – Tallinn saab üle maailma kuulsaks, kui ta teostab vabaraha katse. Vabaraha teooriat uuritakse praegu kõigis maailmajagudes. Igalpool ollakse huvitatud, millist efekti saavutatakse vabarahaga. Tallinnast hakkaksid kirjutama mitte üksi Euroopa ja Ameerika lehed, vaid isegi Jaapani ja India ajakirjad, kes levitavad samu ideid.

R.

„TEOSTAGE ENNE KUI HEIDAME HINGE!“

Elavalt kirjutatakse: Seni on kõik „tervendanud“ meid püksirihma pingutamise meetodiga. Mina ärimehena olen ligi poole oma endisest läbikäigust kaotanud. Nüüd kuulen esmakordselt, et elustamine sünnib mitte kokkutõmbamise, vaid raha kiire liikumise abil.

Olen muidugi poolt, kuna see on ju vastupidine, mis meile seni tuubitud. Ja kui tagajärjed ka vastupidised, siis saan ju oma endise läbikäigu kätte!

Teostage, aga enne kui hinge heidame!

S.

„ANDKU JUMAL LINNAISADELE JÕUDU.“

Käekirja järgi otsustades peab ta olema üks vanem inimene, kes Tallinnast kirjutab ankeedile vastuseks: Andku taevas Tallinna linnavalitsusele jõudu ja tervist, et nad julgeksid teostada ja näidata, kuidas õigel viisil majanduselu raskusi lahendada võib ja tööpuudust vähendada saab. Soovin edu.

A.T.

PEALINNA POOLT OODATAKSE UUENDUST.

V õ r u s t   vastatakse vabaraha kohta: Teatame, et Võrus oma tuttavatega ja sõpradega seda asja igatpidi läbi arutades ja kaaludes oleme tulnud veendele, et ainuke tee tööpuuduse lahendamiseks  ja kaubanduse ning tööstuse elustamiseks on see, kui meie linnavalitsustel või isegi riigivalitsusel oleks julgust ja tahet vabarahaga katset teostada. Sest see kava ei tee oma katse juures kellelegi, ei riigile, ei linnale ega ka ostjale ja müüjale kahju, vaid kasu. Seepärast ootame pealinna poolt selles asjas uudist.

H.S.

KADUPROTSENT LIIGA VÄIKE.

Süvenedes vabaraha ideesse leian selle olevat õigema uutest kriisi lahenduse teedest. Eks ole ju raha see, mis loob ühele poole määratud kaupade virnad, ent teisele poole miljonid töötud.

Tallinnas esitatud töötähtede kava leian täiesti vastuvõetava. On õige ja mõistlik olla ettevaatlik, võttes katsesse esialgu väikese summa, et mitte mõne väikese eksituse korral lasta kokku variseda suurt ettevõtet. Ainult vähe väiksena tundub kaduprotsent, ning aeg on lühike, kuna suuremate ostude puhul vähe aega jääb kauba valikuks.

Lugeja Riidajast.

KAUBAD PÄÄSEVAD LIIKUMA.

Tallinnast lugeja kirjutab: Rahamärkide kiireks ringkäiku viimiseks on tõesti vaja teid leida, et kauba ringkäiku suurendada. On ju selge, et kiire kauba läbikäik elustab tööstust ja kaubandust.

Teiselt poolt vähendab raha kiire ringvool tööpuudust ja suurendab kahtlemata laos seisvate kaupade rutulist läbimüümist.

Praegu suure hulga rahva ostujõudu väljendavad vaid vähesed rahamärgid – ühe- , kahe- ja kümnekroonised rahad, kuna 20- ja 50-kr. rahamärke väga väheliikvel näete. Tähendab – neile vastav osa kaupa seisab kusagil kinnikülmanult.

Pooldan vabaraha ideed ja leian, et iga majanduslikult kogenud rahva juures on see kava praktiliselt läbiviidav. Senini ilmunud kirjelduste järele, mida huviga olen jälginud, on töötähtede kava otstarbekohaselt kokku seatud. Tema vead paranevad praktiliste tehingute juures, kuid esialgseid vigu, mis parandada ehk muuta tuleks, kavas ettenäha ei ole.

A.R., õpetaja ja seltskonnategelane.

„MINÄ KÜLL TUUD EI TAHA“

Võrumaalt Peri vallast kirjutab noormees E.P., et tema pooldab vabaraha kava, kuid lisab juurde: Mul oli muuseas selle üle jutuajamine ka vanaldase talunikuga, kes tähendas: „No miä küll tuud ei taha ja tuud ei ole vaja kah. Sõs kui tuud rahha viinäpuut vai monopul vastu ei võta, sõs ei saa miä viinä osta, vaid piä inne raha ümber vahetama.“

TULEVAD ILMA ERAKONNATA – PALJA KAVAGA. SEDA PEAB POOLDAMA.

Lugeja J.M. Tallinnast kirjutab: Kui meil seni uusi erakondi ja rahvaliikumisi on soetatud, pole meil kunagi selge olnud, kus lõppeb „rahva kasu“ ja kus algab uute meeste „saamahimu“.

Nüüd tulevad aga mehed, üks Tallinnast ja teine Tartust, ainult palja ettepanekuga, ilma mingi erakonnata, ilma trummipõrinata ja paraadita, vaid puhtpalja proosalise ettepanekuga, mis ei sisalda liiategi ühegi tegelase ega isiku mahategemist ega ka mingit „platvormi“, vaid külma ja kainet loogikat rahanduse tehnilise küsimuse kohta. See on meie oludes ennekuulmatu julgus, ja seepärast pooldan nii ideed kui ka kava. Pooldan ka sellepärast, et täielikult olen nõus kavaga ja kava esitajate poolt näidatud kriisi põhjustega.

J.M.

HÄÄL VASTU.

Tartu lugeja K.O. asub vabaraha suhtes eitaval seisukohal: Aga miks ei peaks ma „pooldama“ kaduraha ideed, kuna selle pooldajaiks ja „teoreetiliselt“ põhjendajaiks on sellised üle maailma tuntud rahandusteadlased, nagu proviisorid (mitte professorid!), arstid, pastorid, advokaadid jne. Väga hea, et sellised soperdajad rahandusküsimustes, nagu K.Tassel, Fisher, Rehnes, Hesserich, Knapp, Spiethoft, Mises, Liesmann ja paljud teised ei kuulu kaduraha pooldajate  hulka. Milline plamaash see küll oleks kadurahale.

Tallinna „töötäht“ alistub Greshami seadusele: Tõrjub tõelise raha endisest palju suuremal määral sukasäärde. Mõjub tegelikult kui kahekordne maks: maksustab tootjat ja suurendab selle kulusid; maksustab tarvitajat ja vähendab selle tulusid – mõjub ühesõnaga raha ostujõudu vähendavalt  ja seega ei rahulda hindade stabiliseerimise eesmärki, mis peaks võimaldama vajaduse korral ka raha ostujõu suurendamist. Suurendab investeerimisi harukordse kiirusega – selle tagajärjeks on kindlate kulude ebanormaalne tõus, mis muudab tootmise ebatasuvaks ja ei luba seda reguleerida vastavalt nõudmisele – üks praeguse majanduskriisi peapõhjusi.

Kaduraha ideoloogid saavad raha ringimise kiirenduse ilma surveabinõudeta kätte, kui muudavad kaduraha kasvurahaks, mis iga kaubaostu akti korral annaks ostjale tulusid 1 protsent  või vähem üleantavast rahasummast, mis aga ei langeks ka müüja kanda. See soodustaks nii tootjat kui ka tarvitajat, suurendaks tootmist, kaotaks tööpuuduse, nälja jne. Ühesõnaga tooks paradiisi maakera peale.

K.O.

PARALLEELRAHANA EI LAHENDA TÖÖPUUDUST.

Tallinna lugeja L. pooldab vabaraha ideed: Arvan, et sel kujul nagu töötähed kavatsusel, ei lahenda nad tööpuudust ega anna kuigi suuri tagajärgi. Väikese paranemise raha ringvoolu ta võib tuua, ja seegi oleneb sellest, kuidas see käima pannakse. Selle kava halvem külg on see, et on liikvel rahasid kahesuguse väärtusega: ühed kaduprotsendiga, teised täisväärtuslikud. Loomulikult põlatakse kaduprotsendiga rahasid ja eelistatakse täisväärtuslikke, sest esimestega on sekeldusi ja nendega ei saa tasuda igal pool, vaid ainult Tallinnas ja ainult kokkulepitud ärides. See ja ka psühholoogiline moment raskendab niisuguse raha kavatsetaval kujul liikumist ja loodetava tagajärje saavutamist.

Vabaraha mõte on iseenesest hea. Väärtuste loomise ja nende tarvitamise reguleerib praegu raha liikuvus. Ei ole rohkem tarvis, kui et iga isik hoiaks liikumatult mõnikümmend krooni ja meil sureks igasugune tegevus täielikult välja. Nälg ja häda tõuseks kirjeldamatuseni. Vastuoksa, kui tekiks moment, kus igaüks tahaks rahast lahti saada, kaoks kiirelt tööpuudus ja rahva majanduslik tase tõuseks kiirelt.

Minu arvates ei ole vabaraha või kriisiraha ka mitte küll ainukeseks arstimiks surutise vastu, kuid oleks kindlasti üheks mõjuvaks ja suuri tagajärgi andvaks abinõuks, kui seda maksma panna riiklikus ulatuses ja ainsa rahana.

L.

ÄRID ON NÕUS TÄHTI VASTU VÕTMA.

Muude vastuste hulgas on saabunud „Tallinna Posti“ toimetusele mitmetelt Tallinna soliidsetelt äridelt teateid, et need ärid on nõus töötähti vastu võtma hariliku raha asemel, kui töötähtedega tahab linnavalitsus katseid teha.

DR.AL.MASSAKAS

kes ringhäälingus mitmel korral kõnelenud rahandusküsimusist, kirjutab „Tallinna Postile“: Pean täiendama, et senine kullakatte süsteem omab terve rea puudusi. Kuld on alluv hinnakõikumistele samuti kui suur osa kaupugi. Sel põhjusel juba ei või kuld olla ainukeseks väärtuse mõõdupuuks. Rahandus, mis tugineb ainult kulla, kui ühe kõikuva väärtusega metalli (kauba)alusele, loob võimalusi konjuktuuri  võngeteks ja on seepärast objektiivse vääringu mõõdupuuna puudulik. Leian tungivalt vajaliku olevat rahandusreformi.

Kuna vabaraha põhiideeks on vabanemine statsionäärsest kullatasemest, siis pooldan vabaraha, kuid selle väljaandmisel peavad maksma veel kategoorilisemad emisioonitingimused. Vabaraha peab olema permanentne tuleviku vääring, mis suudab paremate tagajärgedega asendada senist raha, kuid ei ole mitte ainult kriisi- ega kadurahaks, millede nimetuste juures juba kaob rahva usaldus. Usaldus aga on kõige tähtsamaks toeks rahandusele. Vabaraha rakendamise  võimalusi näen praegu ainult riiklikes piirides, kuid sealjuures ei tohi alla hinnata raskusi, mis tekivad rahvusvahelistel transferreerimistel ja rahvusvaheliste tehingute sõlmimisel,  kui suurriigid jäävad „kullamaadeks“. Selle probleemi lahendust rahvusvahelises ulatuses näen ainult kollektiivkokkulepete sõlmimise teel.

Töötähtede kava tema senisel kujul ei pooda, sest a) meil tekivad markide kleepimisega ettenägematud raskused. b) kuna töötähed on mõeldud paralleelrahana, mille väärtus on lahkuminev riigirahast, siis loob see võimalusi hangeldamiseks. Halvema väärtusega raha tõrjub linnalaekast välja hea raha. Kui juba vabaraha – siis ainukese ja sundusliku maksu abinõuna.

(Mis alusel keelab rahvasteliidu rahanduskomitee meil tarvitamast vabaraha?)

Nr. 3 oktoober 2011

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/%C3%9Chistuleht_oktoober2011.pdf