Ajaloolane: Eesti võimupoliitikute reaktsioonid Brexitile peegeldavad hirmu oma rahva ees
Eesti meedias kõlanud kohalike poliitikute Brexiti-kriitilistest sõnavõttudest ja ka rahvahääletuse järjekindlast mahategemisest peegeldub hirm oma rahva ees, kirjutab Šveitsis elav ajaloolane Kaja Kumer-Haukanõmm.
“Nüüdseks oleme paljude Eesti tipp-poliitikute käest teada saanud, kuivõrd rumala otsuse on hääletanute napp enamus langetanud ning missugune läbikukkunud poliitik on Suurbritannia peaminister David Cameron,” kirjutab Kumer-Haukanõmm ning osutab, et Eesti valitsuspoliitikud on rahvahääletusele üldiselt ning konkreetselt brittide tulemusele hinnangute andmisel tundnud ennast vabalt ja piirideta.
Eestis on võim eemaldunud rahvast ehk poliitikud pole rahva teenrid, vaid Eestis on rahvas tehtud poliitikute teenriks.Ta osutab, et ilmavõrgu suhtluskeskkondades on jõutud koguni mõttele, et referendum tuleks demokraatia instrumentide hulgast lausa kõrvaldada ehk siis otse on öeldud seda, mida kaude annavad edasi koalitsiooniparteidesse kuuluvad poliitikud: “Tõenäoliselt on kirjutajatel läinud meelest, mis asi demokraatia üldse on ja millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku riigikorda. Igatahes on suur osa poliitikuid leidnud Brexiti näite varal hea võimaluse näidata Eesti rahvale, kui halb asi on rahvahääletus.”
“Miks aga Eestis kardetakse rahvast,” küsib Šveitsis elav ja sealsest otsedemokraatiakultuurist vaimustatud ajaloolane ja pakub sellele ka omapoolse vastuse: “Tõenäoliselt lihtsalt sellepärast, et Eestis on võim eemaldunud rahvast ehk poliitikud pole rahva teenrid, vaid Eestis on rahvas tehtud poliitikute teenriks. Eesti võimulolijad lähtuvad oma tegemistes vaid Brüsselist ja neid valdab hirm, mis saab siis, kui Euroopa Liit hakkab tõesti lagunema. Siis muutub ju nende võimulpüsimine küsitavaks.”
Kumer-Haukanõmm selgitab, et šveitslaste pikaajalisele kogemusele tuginedes on näha, et riik, mis tõesti tahab olla demokraatlik, ei karda rahvast ega rahvahääletuse tulemusi. “Šveitsis ollakse veendunud hoopis selles, et tänu otsedemokraatiale ei ole seal tekkinud äärmuslikke liikumisi – nagu näiteks Eestis Odini sõdalased, sest otsedemokraatia on ventiil, mis aitab õhu välja lasta teiste kanalite kaudu. Meil on ainulaadne võimalus šveitslastelt õppida ja juurutada Eestis seda, mis meile kohane või paslik.”
Autor lõpetab oma artikli varemgi väljendatud üleskutsega taastada Eestis 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseadustega rahvale tagatud, ent 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud rahvaalgatuse ja -hääletuse õigus.
Vt lähemalt Õhtulehest.
Allikas: http://objektiiv.ee/ajaloolane-eesti-voimupoliitikute-reaktsioonid-brexitile-peegeldavad-hirmu-oma-rahva-ees/
1 kommentaari:
Jälle see targutamine mingist "riigipöördest". Tegelikult on rahvaalgatus Eestis toiminud ainult ühel korral, 1923. aastal. Ajaloolane peaks seda teadma.
Postita kommentaar