Juhtkiri: tõhus rahvastikupoliitika on võimalik, aga see eeldab ideoloogilistest krampidest vabanemist

Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga meie ühiskonnas juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid langetada, nendib Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.

Eelmise nädala kolmapäeval ETV eetris olnud saatest “Foorum” jäi kõlama õiguskantsleri juures töötava Külli Taro välja öeldud (alates 2:45) ja saate kokkuvõttes ka saatejuht Andres Kuuse poolt justkui ümberlükkamatu järeldusena ülekorratud väide (alates 57:19), et riikliku poliitika tasandil ei ole mõtet rääkida sündimuse tõstmise eesmärgist, kuna selle saavutamine olevat nii ehk naa võimatu.
Paraku on see sõnum mitte ainult vale, vaid ka äärmiselt kahjuliku mõjuga. Tuleb nõustuda Postimehe arvamustoimetaja Martti Aavikuga, kes kirjutas kõnealuseid väiteid kommenteerides, et “see on just täpselt see märkus, mida meie poliitikutele ja nende valijatele ütlema ei peaks.”
Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga meie ühiskonnas sihiteadlikult juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid isegi mitte sõnastada, rääkimata nende langetamisest ja elluviimisest.

Ent mida tuleks siis teha, et sündimus võiks Eestis kasvule pöörduda? Mingit imenippi selleks ei ole ja seda polegi tarvis. Vaja on lubada tervel mõistusel juhatada teed lihtsate ja selgete järeldusteni ning julgust seada need järeldused riikliku poliitika aluseks, neid nö poliitiliselt korrektseks kohitsemata.
Esmalt tuleks riikliku poliitika lähtekohaks võtta tõdemus (Indrek Neivelt, saates „Foorum“, alates 2:05), et Eestis on võtnud maad sügav ja tõsine rahvastikukriis, mis on meie rahva, keele, kultuuri ja omariikluse püsimajäämisele ühemõtteliselt kõige suuremaks ohuks. Kui see tõesti on nii, siis tuleks sellele lahendamiseks eraldada oluliselt rohkem kui 2,17 protsenti SKP-st ehk summa, mis paigutatakse igal aastal kaitsekulutustesse.

Meie ühiskonnas sihiteadlikult juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid isegi mitte sõnastada, rääkimata nende langetamisest ja elluviimisest.

Parteideülesest põhimõttelisest otsusest, et rahvastikukriisi leevendamine ja ületamise eesmärk on riiklik prioriteet number üks peaksid lähtuma kõik majandus-, kultuuri-, õigus-, haridus- kui ka regionaalpoliitilised otsused. Kuna Eesti riigi eesmärk ei ole rahvaarv, vaid kultuuri ja rahvuse säilimine, tuleb resoluutselt hukka mõista igasugused sõna otseses mõttes nõmedad jutud sellest, kuidas rahvastikukriisi tuleks asuda leevendama immigratsioonile väravate avamisega.
Majanduspoliitika peaks lähtuma mitte pseudoliberaalsest, individualistlikust, feministlikust ja egalitaristlikust ideoloogiast, vaid tõdemusest, et laste saamine ja kasvatamine on kõige olulisem asi, mida inimesed saavad Eesti rahva, kultuuri ja riigi püsimajäämiseks teha.
Laste saamist ja kasvatamist tuleb premeerida ulatuslike privileegidega alates suurtest maksuvabastustest, riigi poolt tagatud, intressita ja laste saamisel järk-järguliselt kustutavatest noore pere kodulaenudest ning lõpetades noorte perede maale kolimise toetamise ning mitmesuguste muude soodustustega.

Valitsus peab lõpetama mantra, et naised veaks end pärast laste sündi võimalikult kiiresti tööturule ega jääks lastega koju. Vastupidi, pühendumist kodule ja perekonnale tuleb kõigiti soosida ning majanduspoliitiliselt peab töötama selle nimel, et lasterikkad pered saaks vaesusesse langemata hakkama ka ühe tuluteenija sissetulekuga.
Loomulikult tuleb koheselt ja resoluutselt lõpetada kõik ideoloogilised rünnakud abielu ja perekonna ning nende aluseks olevate väärtuste, põhimõtete ja normide vastu. Lõpetada tuleb sellistest rünnakutest omale elatusallika teinud ametkondade ja ühingute riiklik rahastamine.
Abielu ideaal tuleb ka avaliku võimu tasandil au sisse tõsta. Ülistada tuleb selle keskmes olevat vastastikusele armastusele ja seda kinnitavale elukestvale avalikule abielutõotustele rajatud pühendumist luua perekond ning saada ja kasvatada üles lapsi. Nii perekondades kui ka lasteaedades ja koolides tuleb lastele õpetada, et abieluline ja perekondlik eluviis ning lasterikkus on ühiskonna seisukohast ülimalt oluline ja tänuväärne.

Lisaks eelnevale tuleb lõpetada sündimata laste massilise tapmise riiklik soosimine ja toetamine ning kuulutada jõuliselt, et iga laps on hindamatu kingitus, kelle elu tuleb hoida ja austada. Välja tuleb juurida kontratseptiivne ja abortiivne mentaliteet, milles seksuaalsuhted on lahutatud nende loomulikust ülevusest ja vastutusest ning taandatud meelelahutuseks.

Mõtlemis- ja teovõime kaotanud poliitikutel ja ametnikel tuleb leida endale mingi muu rakendus ning vabastada koht neile, kes usuvad võimalusse luua ühisel pingutusel eeldused Eesti rahva, keele, kultuuri ja riigi püsimajäämiseks.

Lastele tuleb juba maast madalast sisendada austust inimelu vastu ning pakkuda neile igas vanuseastmes moraalset ja vooruslikku kasvatust, mis selgitab tõelise armastuse, inimseksuaalsuse ülevuse ja kõlbelise puhtuse ideaale ning aitab kasvatada nende ideaalide teostamiseks vajalikke vooruseid. Samast eesmärgist peab lähtuma avalikult rahastatav meedia.
Lõpetada tuleb hooramist propageerivad riiklikud kampaaniad, nagu näiteks Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidud rõve kampaania “Kumm on seks”. Avaliku võimu juurest tuleb aga lahkuda sellistel inimestel, kes annavad oma moraalselt lodeva, truudusetu ja ebaväärika eluga kogu ühiskonnale halba eeskuju.

Need on vaid mõned näited sammudest, mis tuleks rahvastikukriisi leevendamise ja ületamise eesmärgi poole liikumiseks astuda. Kui need võimuerakondadele ei sobi, siis nii tulekski öelda, selle asemel et valetada, nagu poleks riikliku poliitika abil demograafilise kriisi lahendamisele kaasa aidata. Mõtlemis- ja teovõime kaotanud poliitikutel ja ametnikel tuleb leida endale mingi muu rakendus ning vabastada koht neile, kes usuvad võimalusse luua ühisel pingutusel eeldused Eesti rahva, keele, kultuuri ja riigi püsimajäämiseks.
Rahvastikukriisi leevendamine ja ületamine on võimalik, ent üksnes dominantsete ideoloogiliste ahelate purustamise ja kõrvaleheitmise hinnaga. Ümberpööratult tähendab see, et kuni meie ühiskonnas ja eriti just võimutasandil otsustavat ja radikaalset ideoloogilist pööret ei toimu, ei maksa loota ka rahvastikukriisi ületamisele.

Illustratsioon: Bigstockphoto.com

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-tohus-rahvastikupoliitika-voimalik-aga-see-eeldab-ideoloogilistest-krampidest-vabanemist/