Soome kodanik saatis peaministrile avaliku kirja, kritiseerib valitsuse aeglast reageerimist koroonaviirusele
Pensionil olev vabakutseline kirjanik Maijaliisa Hiekkanen on avaldanud blogis avaliku kirja peaminister Sanna Marinile. Kirjas kritiseerib autor Soome valitsuse aeglast reageerimist koroonaviirusele.
Hiekkanen toob kirjas välja, et nii sotsiaal- ja
terviseministeerium kui peaminister on tunnistanud vigu seoses
koroonaviirusele reageerimisel. Samas on aeglane reageerimine olnud
Soome valitsuse teadlik tegevus. „Kuigi koroonaviiruse kohta oli teada
juba alates 2020. aasta jaanuarist ning haigus oli tulnud Euroopasse,
siis ennetavate meetmete ja valmisoleku puudumine oli suur poliitiline
ja võimukasutuse viga. Veel 8. märtsil 2020 näitasite üleolevat
suhtumist, kuigi selleks ajaks oli Itaalias juba ligi 1000 surnut ja
ligi 10 000 haigestunut. Te halvustasite Itaalia karme meetmeid
selliselt: „Jätame tsirkuse teistele, Soome ametivõimud tegutsevad
asjalikult.” Sellise suhtumisega sööstis Soome otse surma suhu.
Lennukitäite kaupa tuli reisijaid nii Itaaliast kui mujalt. Ilma
karantiini nõuete, ilma mingi kontrollita! Kõik teavad, et viiruse
allika tuvastamine viis lõpuks Itaaliasse välja.”
Hinnanguliselt naasis Soome suusapuhkuse 10. ja 11. nädalal kokku 200
000 soomlast. Lennujaamade haldamisega tegelev Finavia teatas, et ei
saanud terviseametnikelt mingeid juhiseid.
Hiekkanen märgib kirjas, et nii sotsiaal- ja
terviseministeerium kui Sanna Marin on ise tunnistanud, et viirus pääses
maale, kuna juhtkond polnud „piisavalt ärkvel”. Hiekkanen lisab, et ehk
tasuks olla ärkvel nüüd edaspidi. Ta toob välja, et Soomes õnnestus nö
rajale saada alles pärast seda, kui asjasse sekkus president Sauli
Niinistö, kel on suurem kogumuste pagas.
Kirja autor toob välja, et Soome aeglase
reageerimise ja terve soome rahva ohtu seadmise põhjus on valitsuse
liikmete noorus ja kogenematus. Ta juhib tähelepanu peaministri
üleolevale suhtumisele koroonaviirusse, samuti presidendi ettepanekusse
luua koroonaviirusega võitlemiseks eraldi riiklik löögirusikas. Soome
ajakirjanik Sanna Ukkola kirjutas eraldi arvamuse pealkirjaga: „Sanna
Marin näitas presidendile keskmist sõrme – miks?” Ukkola analüüs on
asjalik, ta kirjutab: Marin lükkas tagasi presidendi asjalikku
ettepaneku. Rahva silmis on selline (noore kogenematu) poliitiku
käitumine halvakspanu vääriv.
Paljud soomlased on varsti valitsuse armul, kuna
piirangud toovad kaasa pankrotilaine, sajad tuhanded on saadetud
sundpuhkusele, paljusid ootab ees koondamine. Töötushüvitiste maksmise
algus aga võib venida mitu kuud, kuni aastavahetuseni välja. Mis on
väljapääs? Toimetulekutoetus? Kela (sotsiaalkindlustusamet) ei jõua neid
menetleda. Kelasse on juba laekumas 90 000 töötutaotlust. Kela on umbe
jooksnud. Ettevõtjad on rahata, kuna asutused on kinni. Pered on
stressis. Hirm ja stress on väga suured.
Valitsus määras õpilased koduõppele, aga on kümneid
tuhandeid õpilasi, kel pole kodus arvutit. Laste ja noorte vaimsed
probleemid pole otsustajaid huvitanud. Ligi 100 000 last ja noort
vajasid juba varem psühhoteraapiat. Mis neist on saanud nüüd karantiini
tingimustes, küsib Hiekkanen.
Kirja autor märgib, et eriolukorras peavad ka
kodanikud olema eriliselt tähelepanelikud. See käib eelkõige peaminister
Sanna Marini kohta, kes lükkas tagasi presidendi ettepaneku kriisigrupi
loomise kohta. Selle asemel teatas Marin omaenda kriisigrupi, nö rusika
loomisest. Rahvas saab aru, et peaminister on noor ja kogenematu ning
eriolukord käib talle üle jõu. Aga miks sellisel juhul mässata? Nagu
ajakirjanik Ukkola küsis: Miks näitas Sanna Marin presidendile keskmist
sõrme?
Hiekkanen toob välja peaminister Marini varasema
tausta. Marin on tunnistanud ajakirjale Vogue, et tema vanemad läksid
lahku, kui ta oli väike. Pärast seda on ta näinud oma isa vaid ühe
korra. Marin ise leiab, et tal ei ole isa. Marini ema uus elukaaslane
oli naine. Marinil võisid tekkida lapsepõlves kompleksid, mis löövad
välja hiljem. Varasema elu puudusi võidakse kompenseerida eri viisil.
Üks neist võib olla võimuiha. See võib lõpuks pöörata selle isiku ja
terve rahva vastu.
Lõpetuseks märgib Hiekkanen avalikus kirjas peaministrile, et
kriisiolukord on kriisijuhtimise proovikivi. Autor toob välja vastuolu:
ühelt poolt eriolukord ja sügav kriis, teiselt poolt kogenematud juhid
kriisi juhtimas. Autor rõhutab, et kaalul terve rahva saatus. Autor on
ise vanaema ja ei lubaks enda suhtes sellist suhtumist nagu peaminister
käitus presidendiga. Ta häbeneks emana kasvatuse puudumise pärast. „Kui
elate (Looja abil) veel 35 aastat, olete teine inimene ja suudate
arvestada ka teistega enda kõrval,” märgib Hiekkanen, „seda, mida elu on
õpetanud. Elu on kasvamine. Kriisid on uue kasvu algus. Koostöö
õppimine – ja vanemate austamine!”
0 kommentaari:
Postita kommentaar