Hiina valmistumas sõjaks Jaapaniga?

postitas mauri nagu-ta-veel-piisavalt-ei-käriseks osak. 6:01 25. jaanuar, 2013

tropall kirjutab: "14. jaanuaril avaldatud Hiina Rahvavabastusarmee aastajuhistes on uue ülemjuhataja poolt antud relvajõududele otsene käsk 'valmistuda sõjaks'. Varasematel aastatel sellist fraasi nagu 'sõjaks ettevalmistumine' pole kasutatud.
See, et Hiina-Jaapani suhted on teravaks läinud nn asustamata kaljusaarte territoriaalvaidluste tõttu, on jõudnud ka meie meediasse.
Artikli kohaselt valmistab Hiina ametlik meedia avalikkust ette konfliktiks, armee ringkondades käivat arutelu juba selle üle, kas kokkupõrge tuleb piiratud ulatuses või täiemahulise sõjana.
Lisaks veepiiri rikkumistele ja laevamõlkimistele, on ka viimaste kuude hiinapoolsed õhupiiri rikkumised olnud ajaloo suurimad. Venemaa juhib Hiina ees siiski veel selles vallas.
Tülikitkumise taustaks peavad jaapani kommentaatorid Hiina sisepoliitilisi probleeme nagu rannikualade tööstusarengust tingitud rannakalavarude kadumine (rannakalurite töötus), kinnisvaramull, ebaühtlasest arengust tingitud siseriiklikud pinged, vähemusrahvused, korruptsioon jne.
Samuti on küsitav kuivõrd Hiina poliitikud suudavad ja tahavad üldse kontrollida Rahvavabastusarmee tegevust."
Allikas: http://minut.ee/ 
___________________
Hiina sõjaline võimsus:

M.I.

Read more...

Ligi pool palka makstakse riigile maksudeks

Harry Tuul

Graafika: Maret Müür

Neljaliikmeline pere, kus vanemad teenivad keskmist palka, maksab poole palgarahast riigile.

Laias laastus jaotuvad maksud kolme suurde gruppi. Esiteks need, mis tasub tööandja ja millest põhiline on sotsiaalmaks. Teiseks see, mis makstakse otse brutopalgalt – tulumaks. Kolmandaks kaudsed maksud, millest osakaalult tuumakamad on käibemaks ja aktsiisid. Seejuures on sotsiaalmaksu osakaal jämedalt võttes sama suur kui tulumaks ja kaudsed maksud kokku. Nimelt makstakse netopalgalt ligi viiendik kaudseid makse.
Arvutuse tegemiseks võtsime aluseks Eesti keskmise palga, mis oli statistikaameti viimastel andmetel eelmise aasta III kvartalis 855 eurot. Kulutuste aluseks võtsime andmed keskmise leibkonnaliikme kohta, need on viimastel andmetel 284,56 eurot kuus. Sinna sisse ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvaraostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringutena käsitatavaid kulutusi.
Riigieelarve mänguruum
Suur osa makse on sihtotstarbelised. Kogutud sotsiaalmaksust makstakse pensione ja tervishoiukulusid. Kütuseaktsiis läheb lõviosas teedeehituseks ja -paranduseks. Üldse on poliitikutel riigieelarvega vähe mänguruumi, sest 75% riigieelarve kulusid on seadusega paika pandud. Näiteks on kivisse raiutud kaitsekulud, mis moodustavad 2% sisemajanduse kogutoodangust ehk ligi 5% riigieelarvest. Ilmekas näide on ka vanemahüvitis.
Kokku kogus maksu- ja tolliamet eelmisel aastal 4,7 miljardit eurot makse. Seda on 10% rohkem kui 2011. aastal. Aastaga kasvas kõigi maksude laekumine ja riigieelarves planeeritust kogunes 107 miljonit eurot rohkem. Kõige rohkem üle eelarves prognoositud taseme laekus käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu – vastavalt 58 miljonit ja 30 miljonit eurot. Riigieelarves planeeritule jäid alla ainult tubakaaktsiis ja elektriaktsiis, vastavalt 10,7 ja 0,7 miljonit eurot.

See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://www.epl.ee/archive/article.php?id=65573156 
_______________
Müüt eesti madalatest maksudest on murtud. Lugege ka SIIT. 
M.I. 

Read more...

MATTI ILVES: HEA UUDIS SOOMEST

Vikerraadio teatas täna suure ärevusega, et erakond Põlissoomlased kasvatab endiselt populaarsust ja seda viimastel ajal kuni 1,6% kuus. Nüüdseks on nad tõusnud riigi 2...3 erakonnaks arvestadas populaarsust elanike hulgas ja möödunud isegi sotsialistidest!

See on tõesti suurepärane tulemus ja annab lootust ka meile, et rahvas ükskord mõistab kuhu see E Liit on suundumas. Põlissoomlasi nimetab meie ja ka rahvusvaheline meedia üksmeelselt populistideks (lugege populismist SIIT), mõnikord isegi äärmuslasteks.
Milles siis nende populism seisneb? Ainult selles, et nad arvestavad rahva huvidega ja püüavad säilitada Soome riiki riigina ja mitte lasta sisse eriti palju immigrante-pagulasi. Euroopa Liidus on pagulastele antud väga laialdased õigused ja praktiliselt igaüks võib taotleda liidu osariikides varjupaigaõigust, elamisluba ja hiljem ka perekonna ühinemist. Piisab kui väita, et nad on näljas või pagevad looduskatastroofide eest ja ei ole sugugi vajalik, et neid kodumaal taga kiusatakse või on põgenemisega sõja eest.
Eestit on immigrantide tulva eest siiani päästnud vaid madal elatustase ja väikesed toetused töötutele, kuid selline olukord ei saa igavesti kesta.
Põlissoomlased on asunud nõudma ka referendumi korraldamist E Liidust väljaastumiseks, nii kui britid.

Suurendamiseks kliki pildil

Read more...

Euroföderalistid trambivad jalgu

Briti kuninglikud konservatiivid on abituse sotsialismi ehitavad euroföderalistid leili ajanud. Nende jaoks on ennekuulmatu lollus ning äraarvamatu ülbus peaminister Cameroni sõnades, millega too ähvardab kuningriigi euroliidust välja viia või vähemalt sellel teemal rahvaga rääkida. Suurbritannia Euroopa partnerite arvates näitab peaminister David Cameroni tänane kõne, milles ta nõudis ELi radikaalset reformimist ja lubas korraldada referendumi ühendusse jäämise üle, isekat ja teadmatut suhtumist. Sotsialistliku valitsuse all ägava Prantsusmaa esindaja teatas, et Suurbritannial on vaba voli EList välja astuda, vahendas Reuters. Välisminister Laurent Fabius ütles enda sõnul hiljuti Briti ärimeestele: «Kui Suurbritannia tahab Euroopast lahkuda, rullime punase vaiba teile lahti.» Fabius viitas Cameroni eelmise aasta avaldusele, milles ta kasutas sama fraasi Prantsuse «maksupagulaste» kutsumiseks Suurbritanniasse. Kaks Prantsuse ministrit süüdistasid Cameroni selles, et ta peab Euroopat à la carte menüüks, kust Suurbritannia peaks saama ise valida, mida võtta või jätta. Kuid Euroliidus ju valikute õigust ei ole. Endine eurovolinik, Briti leiborist Peter Mandelson nimetas Cameroni kõnet skisofreeniliseks. Tema sõnul ei meeldi Euroopa Liidule, kui seda peetakse «sööklaks, kus sa võtad oma kandiku ja lahkud sellega, millega sa tahad».
Muud huvitavat europartnerite avaldustest võib leida nii Reuters vahendusel kui ka Postimehe  tsiteeringut

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Eesti Kirikute Nõukogu: ühtki last ei tohiks karistada surmaga!

Alljärgnev on Eesti Kirikute Nõukogu avaldus seoses plaaniga keelustada laste ebaõiglane füüsiline karistamine.
ÜHTKI LAST EI TOHIKS KARISTADA SURMAGA!

EKN väljendab heameelt juba kehtivas seadusandluses sätestatud lastevastase vägivalla keelu üle. Toetame jätkuvalt taoliste hoiakute süvendamist Eesti ühiskonnas, kaasa arvatud olemasolevate seaduste parendamist ebaõiglase füüsilise karistamise ennetamiseks, keelamiseks ja taunimiseks kasvavate laste elus.

Teatud perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis rakendatud ning samas õiglasena tunduv karistusviis võib teises perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis osutuda sootuks ebaõiglaseks ja vägivaldseks. Nii võivad lubamatu kehalise karistamise sarnaselt põhjustada lastele korvamatut valu ka sügavalt hingelised haavad, mis löödud inimlikult kaitsetu pisipere ellu mitte niivõrd füüsilise, kuivõrd vaimse vägivallaga, olgu verbaalselt või mitteverbaalselt.

Sellest lähtuvalt taunib EKN lastevastase vägivallana mis tahes karistusviisi, mis riivab neile Kõigekõrgema poolt garanteeritud inimväärikust ning seda konkreetsetes perekondlikes ja/või sotsiaalkultuurilistes suhetes puhtsüdamlikult kaitsvat lapselikku õiglustunnet. Poliitiliselt või juriidiliselt korrektse loogikaga karistus ei pruugi olla moraalselt ainuvõimalik. Nagu kohtusüsteemis, nii tuleb ka lastekasvatuses distsiplinaarotsuste langetamisel lähtuda õiglusest ja selle paiguti paindlikkusest, mitte pelgalt formaaljuriidilisest õigusest ja selle jäigast paindumatusest.

Laste kehalise väärkohtlemise küsimuse käsitlemisel tuleb samas tunnistada, et Eesti Vabariigis pole tänaseks veel selgeks räägitud, millal algab ja lõpeb lapseks olemine inimelus. EKN avaldusele kontrollida raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse vastavust Põhiseadusega (§ 16), mis kaitseb igaühe õigust elule, vastas õiguskantsler Allar Jõks, kiri 04.04.2002.a, nr 1-14/32, muu seas:

„Elu tekkimise näol on tegemist protsessiga ning ei saa öelda, et inimelu algab sünniga. Nidatsioonist alates omandab loode isikuspetsiifilise arengujärgu ning areneb juba konkreetse inimesena. Loote üksikud arenguetapid ei mõjuta enam inimeseks olemist, kuna ei ole võimalik olla rohkem või vähem inimene. Seega ei saa õigus elu kaitsele olla seotud loote eluvõimelisusega, sünnihetke või muude loote arenguga seotud asjaoludega. Loote arenguetapid ei mõjuta seega mingil määral loote inimeseks olemist ning tema inimväärikuse olemasolu, mis jääva suurusena saadab inimelu algusest lõpuni. Inimelu tähendab seega ka veel sündimata elu ning seega kaitseb PS § 16 ka loodet.”

Samas tunnistas õiguskantsler vanemate suvast lähtuva abordi 12. rasedusnädalani lubamise suhtelist kokkuleppelisust. EKN hinnangul muutub aga küsimus sünnieelsel eluperioodil jäägitult kaitsetus olukorras laste füüsilisest tapmisest eksistentsiaalselt aktuaalsemakski kui juba sündinud laste vanemate poolse kehalise karistamise ühel või teisel moel ärakeelamine.

Ühtki last ei tohiks karistada surmaga! Keelustades füüsilise karistuse tuleks samas igal juhul keelustada laste tahtlik tapmine. Kui lasteombudsman on otsustanud kaitsta kõiki Eestimaa lapsi neid ohustava füüsilise vägivalla eest, ja seda mitte ainuüksi vastavalt reguleeritud lastekaitseseaduse jõustamise nimel, vaid nimelt põhimõttelise suhtumise ümberkujundamise pärast ühiskonnas tervikuna, siis ei tohi seda mingil juhul teha poolikult, jättes seadusesse alles võimaluse tunnistada õigeks vanemate arusaamise järgi soovimatult elunema ja kasvama hakanud laste surmasaatmise. Ühegi inimese ega inimgrupi õigused elule ja isikupuutumatusele ei saa muutuda ülimuslikuks ega välistavaks teiste õiguste suhtes, olgu juba sündinud või veel sündimata inimelude suhtes.

EKN on valmis toetama tingimusteta lastevastast füüsilist väärkohtlemist, sh kehalist karistamist keelava seadusandliku algatuse elluviimist, kui sellesama algatusega taotletakse samas laste füüsilise tapmise, sh vanemate suvast lähtuva abordi keelamist enne 12. rasedusnädalat. Vastasel juhul hakkab teatud inimestele, sh juba sündinud lastele omistatud autonoomsete õiguste kogum tahes-tahtmatult kõrguma üle teiste inimeste, sh alles oma ema ja isa ning perekonna ellu sündimist ootavate laste eluõiguse ja isikupuutumatuse üle.

Eesti Kirikute Nõukogu
19.11.2012 Tallinnas

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1487

Read more...

Kultuuri rahastamise pidev vähenemine

Suurendamiseks kliki tabelil

Milleks meile rahvuslik kultuur? Me peame omaks võtma liberaaldemokraatliku Euroopa Liidu ühtse kultuuri, nii arvavad ilmselt meie suured ja vägevad juhid.
M.I.

Read more...

Euroliidu eksperimendid Egiptuses - kui relvade abil ei saa, siis äkki õnnestub rahaga "demokraatiat" osta

Euroopa Komisjoni presidendi Herman Van Rompuy kinnitusel pakkus Euroliit Egiptusele üle viie miljardi euro laenu. Väidete kohaselt antakse see laen seal valitsevale usurpaatorkonnale selleks, Egiptuse riik demokraatlikuks muutmise toetamiseks, vahendas Reuters.
"Euroopa Liit ja teised finantsinstitutsioonid pakkusid üle viie miljardi euro toetuste ja laenude näol perioodiks 2012 ja 2013, et toetada Egiptuse demokraatiale üleminekut," märkis Rompuy visiidil Kairosse.
Tõenäoliselt tähendab Egiptuse demokraatlikuks (pakkujast lähtuvalt ilmselt siiski sotsiaaldemokraatlikuks) muutmise mõte pelgalt vaid seda, et hunnik Euroopa föderatsiooni maksumaksjate raha saab edukalt ära põletatud ja nii mõnigi varjatud eelarveauk kinni lapitud.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

MATTI ILVES: MEILT VÕETAKSE ÄRA RAHVUSLIK AJALUGU

Iga enesest lugupidavas riigis tuleb kirjutada ajalugu, kus ajaloolisi fakte arvestades tõlgendatakse neid riigi ja rahva seisukohtadast lähtudes. Siiani meie ajaloolased üldiselt nii ka käitusid. Mul oli neile vaid mõned etteheited, sest ajaloofakte ei ole alati arvestatud ja need on lükatud kergekäeliselt tagasi kui mitteudusväärsed. Toon näite meie sõdalaste relvastusest, "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab eestlaste relvastust muistse vabadusvõitluse ühes esimeses lahingus: "Eestlased ohtrasti kuulsust jahtima tulid omalt maalt siia. Nad kandsid kilpe ja odasid, palju rõngassärke ja mõnd kiivrit oli näha helkimas läbi tolmu."
Olen lugenud ajalooõpikut (ilmunud taasiseseivuse ajal), kus väideti, et eestlased ei kandnud lahingus rõngassärke kuna need olevat rasked ja sama raamat väidab - kiivreid eestlased ei kasutanud. Üldse tundub, et ajaloolased arvavad, et me oleme praegu vähearvuksas rahvas, siis peab meie ajalugu olema ka "väike ja vilets".

Nüüd on aga jõutud täiesti uuele tasemele ja on hüljatud rahvusliku ajaloo kontseptsioon. Esimesed ohumärgid ilmusid siis, kui hakati rääkima algatusest kirjutada Euroopa Liidule ühisajalugu ja rahvusriikide ajalugu ei tuleks üldse enam uurida. Seega kujuneksid meie ajalooõpikud üsna sarnaseks nõukogude aegsetega, kus liiduvabariikidele (nüüd osariikidele) ei pühendatud peaaegu üldse tähelepanu.

Äsja ilmus "Eesti ajaloo" sarja teine köide, mille on kirjutanud 11 ajaloolast ja koostanud Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart. Koguteos on kõige tähtsam kokkuvõte aastatel 1200–1550 Eestis toimunust.
Toon vaid paar näidet reeturajaloolaste E Liidule meelepärasest raamatust:

1.Loobutud on terminist "Muistne vabadusvõitlus" mis on siiani olnud eestlaste identiteedi nurgakivi  ja seda vaadeldakse nüüd hoopiski Kirde-Euroopa ristisõjana.
2.Huvitav on ka see, kuidas "Eesti ajalugu II" kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Eestlaste ajaloo ja rahvustunde jaoks nii tähtsast sündmusest on kiiresti üle libisetud, 450-leheküljelises teoses on Jüriöö ülestõusu kohta napilt üle ühe lehekülje.

Autorid kaalusid isegi pealkirjast "Eesti ajalugu" loobumist ja  selle asendamist "Liivimaa ajalooga" ja parem oleks kui nad seda teinuksid, sest siis oleks kõigile selge millise raamatuga tegemist on.
Samuti on selles vähem rahvuslikku vahetegemist, vähem räägitakse eri rahvustest, vaid pigem erinevatest õiguskordadest. On üldiselt teada, et meilt rahvusliku ajaloo äravõtmine tähendab ka rahvalt tuleviku ära võtmist.

Lõpuks toon selle üllitise autorid, et eestlased need ilmselt juudaseekleid saanud ja tellimustööd täitnud reeturid hästi meeles peaksid: Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Autorid Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm ja Heiki Valk.
__________________

Ilus on ikkagi isamaa pale,
kui sellelt pühkida kõik, mis on vale.
Valet me tunneme, tõesti kõik teame...

Hando Runnel

Fotol eurokoššerharidusega Marek Tamm

Read more...

Eesti NSV (restitutio) ad integrum?!

Keskerakondlikud võimustruktuurid, kus iganes nad ka võimupiruka juures ei asuks, täidavad püüdlikult oma partei poliitilist suunda ENSV pärandi jäädvustamisel positiivses võtmes. Värsked sahinad Kirde-Eestist teavitavad, et Narva võimud soovivad omistada aukodaniku nimetuse Narva Täitevkomitee viimasele juhile, tänasele "piirikuningale", Vladimir Mižuile!. Tuleb taas tunnistada, et EKP nomenklatuuritegelased tunnevad end seetõttu Eesti Idapiiril üsna koduselt.
* Kodaniku märgukiri - Eesti riik, kus on su silmad? - Kas teadsite, et Narva Linnavalitsuses teenistub ametniku ametikohal Vene Föderatsiooni kodanik, KGB ohvitser Petr Nyakk? Rahva Hääl kirjutas 1992. aastal, et õigusnõunikul (endisel KGB operatiivvolinikul ...
* Lühidalt - 15.01.13 - Maailm pole must-valge ning Savisaar on euroskeptik. Tuntud ja tunnustatud ENSV poliitilise järjepidevuse eest võitleja ja Eesti suurima vasak-partei juht ning karismaatiline liider Edgar Savisaar on oma ...

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

VABAMÕTLEJA: Konverentsi "Ühistegevus Eesti maaühiskonnas" deklaratsioon

Kirjutas Toomas Kask

Konverentsi „Ühistegevus Eesti maaühiskonnas“ deklaratsioon

Eesti rahvas on oma ühises kestvuses viimasel iseseisvusajal kokku puutunud tõsiste poliitiliste, ühiskondlike ja majanduslike raskustega, mis on tingitud seniste poliitiliste juhtjõudude valedest otsustest riiklikult tähtsates eluvaldkondades. Täna seab poliitiline, ühiskondlik ning majanduslik surutis otseselt ohtu eestlaste kestma jäämise oma riigis. Eesti rahvas mõistab ja usaldab järjest vähem oma riigiaparaati, selle võimet tagada riigis ühiskondlik edu ning üldine kasu, ja lahkub oma kodumaalt. Selle tõttu jääb Eesti Vabariigis järjest rohkem töid tegemata, sihte seadmata ning lapsi sündimata. Täna me peame ühte hoidma nagu ei kunagi varem. Rahvuse püsimise eeldus on rahvaliikmete materiaalseid ja hingelisi vajadusi eeskujulikult rahuldav ühiskonnakord, mis põhineb rahva enamiku tahtel. Me peame hoidma ühte, neelates alla oma isekuse. Eestimaise ühistegevuse eesmärk on selge sõnaga öeldud meie põhiseaduse preambulas. Tehkem siis ühiselt kõik, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Olgem kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, rajagem, kindlustagem ja arendagem riiki, taastades tema aluse vabadusel, õiglusel ja õigusel. Selleks levitagem ühiskonnas ühistegevuse põhimõtteid ja võimalusi.

Konverents deklareerib:

1. Ühistegevusele toetuva majanduse kavandamisel ja arendamisel lähtume põhimõttest, et riik peab suutma ilma välisabita rahuldada kodanike elulisi põhivajadusi ning jääda kestma ja areneda ka väljast peale surutud majanduslikus ja poliitilises eraldatuses. Meie esmane ülesanne on omariiklike eluliselt tähtsate tootmisharude, eelkõige põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, maailmas arvestatav tase ning toimiva riigireservi loomine.

2. Eesti ühistegevuses arvestame Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu heaks kiidetud rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtteid XXI sajandiks.

3. Eestimaine ühistegelik rahandus peab tagama tugeva ja tegusa eestimaise tootmise, mis suudab rahuldada siseriiklikke vajadusi ning tagada eduka eksporttegevuse.

4. Me taotleme, et Eesti pangandus ja kindlustus oleksid jälle Eesti rahva kontrolli all, et riiklike ja kohalike eelarvete vahendid ning rahva pensioni- ja ravikindlustuse ning teised fondid asuksid eranditult rahvale kuuluvates ühistegevuse põhimõtteid järgivates ühistulistes rahaasutustes. Selleks tuleb kõigil eestimaalastel toetada üldrahvalikku liikumist ühistupanganduse ja ühistukindlustuse laiaulatuslikuks väljaarendamiseks Eesti Vabariigis.

Konverents otsustab:

1. Peame vajalikuks, et Eesti rahvas looks tegusad ja tugevad Eesti kapitalil baseeruvad tootjate ühistud ja keskühistud.

2. Eesti ühistud ja keskühistud järgivad ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid tegemaks omavahel tihedat koostööd Eesti riigi ja rahva ühiskondlikuks eduks ja üldiseks kasuks.

3. Eesti ühistud taastavad Eesti Ühistegelise Liidu tegevuse. Protsessi eestvedajaks soovitab konverents Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi. Konverents „Ühistegevus Eesti maaühiskonnas“ on veendunud, et meie riik oli ja on meie nägu ja et see nägu võiks olla palju ilusam. Me saame seda muuta!

Ühistegelike põhimõtete ja väärtuste meelde tuletamine, tutvustamine ja levitamine Eesti ühiskonnas aitab meil üle saada piiritule ahnusele ja enesekesksusele omastest ilmingutest meie ümber ja meis endis ning kõikumatus usus ja vankumatus tahtes täie pühendumusega kindlustada ja arendada Eesti Vabariiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel meie ajaloolisel asualal. Selleks meile mõistust, teadmisi ja jõudu!

30. novembril 2012. aastal

ÜHISTEGEVUSE RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED

21. sajandiks

1.Vabatahtlik ja avatud liikmeskond

Ühistulised ühendused on vabatahtlikult ühinenud inimeste organisatsioonid, kuhu võivad kuuluda kõik isikud, kes soovivad kasutada ühistute teenuseid ning kes on valmis kandma liikmeks olekuga kaasnevat ning põhikirjas sätestatud vastutust, sõltumata nende sotsiaalsest seisundist, soost, rassist, poliitilistest ja usulistest veendumustest.

2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll 

Ühistulised ühendused on demokraatlikud organisatsioonid, mida juhivad ja mille tegevust kontrollivad liikmed, kes aktiivselt osalevad ühistu arengu- ja otsustusprotsessides. Mehed ja naised, kes on valitud ühistulise ühenduse esindajateks-juhtideks, on aruandekohustuslikud neid valinud liikmete ees. Kõigil liikmetel on valdavalt võrdne hääleõigus – üks liige, üks hääl. Kõik ühistulised ühendused on organiseeritud demokraatlikel alustel ning nad teevad koostööd teiste organisatsioonide ja ühingutega samuti demokraatlikel alustel.

3. Liikmete majanduslik osalus

Liikmed annavad oma õiglase panuse ühistulise ühenduse kapitali moodustamisse ning teostavad selle üle demokraatlikku kontrolli. Ühistulise ühenduse kapitalist on vähemalt mingi osa liikmete ühine omand. Dividendid, mida liikmed saavad liikmeks oleku tingimuseks olevalt osamaksult, on piiratud või neid ei makstagi. Liikmed võivad kasutada kasumit järgmiseks otstarbeks:

• ühistulise ühenduse arendamiseks, kui võimalik, siis jagamatu reservkapitali suurendamiseks;

• ühistulise ühenduse liikmete tulu suurendamiseks proportsioonis nende osalusega ühistus;

• muu liikmete heakskiidetud tegevuse toetamiseks.

4. Iseseisvus ja sõltumatus

Ühistulised ühendused on iseseisvad isemajandavad oma-abi organisatsioonid, mida juhivad ja kontrollivad nende liikmed. Kui nad astuvad lepingusuhetesse teiste organisatsioonidega, k.a. valitsusasutustega, või saavad oma tegevuse toetamiseks kapitali ühistuvälistest allikatest, toimub see tingimusel, et oleks tagatud demokraatlik liikmekontroll, säiliks ühistu iseseisvus ning sõltumatus.

5. Haridus, koolitus, teave

Ühistulised ühendused korraldavad koolitust oma liikmetele, valitud esindajatele, juhtivtöötajatele ning personalile, et need saaksid ühistuliste ühenduste arengule tõhusalt kaasa aidata. Nad teavitavad avalikkust (eriti noori ja ühiskondliku arvamuse kujundajaid) ühistegevuse olemusest, põhimõtetest ja eelistest.

6. Koostöö teiste ühistuliste ühendustega

Ühistulised ühendused teenindavad oma liikmeid kõige efektiivsemalt ja arendavad ühistegelikku liikumist, tehes omavahel koostööd kohalikul, rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.

7. Hoolitsus kodukoha arengu eest

Ühistulised ühendused töötavad oma kodukoha püsiva arengu nimel liikmete heaks kiidetud juhtnööride järgi. Moodustades kontserne, tegutsevad nad oma liikmeskonda teenindades ka ühiskonna heaks.

Allikas: SIIN

Read more...