VABAMÕTLEJA: Albert Camuse hiilgavaid mõtteid

MÕTLEMINE
Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata. (Camus 1972: 14)
See haletsusväärne mõistus, see ongi, mis mind kõigele loodule vastandab. (1972: 48)
Tagasipöördumine teadvuse juurde, põgenemine argipäeva unest on tõepoolest absurdi-vabaduse esimesi samme. (1972: 53)
Mõtlemine on eelkõige tahtmine luua üht maailma (või piiritled enda oma, mis teeb sama välja). (1972: 89)
Luua, see tähendab kaks korda elada. (1972: 85)
Lõpuks me omandame kõik oma tõdede näo. (1972: 86)
ABSURD
Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. (1972: 31)
Kui absurd on olemas, siis ainult inimlikus universumis.  (1972: 36)
Talle vastatakse, et miski pole kindel. Aga vähemalt see on kindel. (1972: 49)
Enne kui tavaline inimene kohtab absurdi, elab ta oma eesmärkidele, tulevikumuredele ja eneseõigustusele (pole oluline, kelle või mille ees). (1972: 52)
See, et kõik on lubatud, ei tähenda veel, et miski pole keelatud. (1972: 62)
Kui maailm oleks selge, poleks kunsti olemas. (1972: 88)
Täita korraga kahte ülesannet: ühest küljest eitada ja teisest küljest ülistada – see on tee, mis avaneb absurdi-loojale. Ta peab tühjusele värvid andma. (1972: 99)
ENESETAPP
Nad loovutasid seal kõige kallima, mis neil oli: oma elu. Teised, vaimuvürstid, loovutasid ka midagi, kuid see oli mõtte enesetapp puhta mõttemässu läbi. (1972: 17)
Enesetapp on tõe salgamine. Absurdi-inimene ei saa muud kui ammendada kõik ja ammenduda ise. (1972: 51)
ELU
Niisamuti (ja see on mu teine võrdlus) ei kuulunud antiikajastu orjad iseendale. Aga neile oli tuntud vabadus, mille sisuks on tunnetatud vastutamatus. (1972: 53-54)
Surmamõistetu jumalik olemasolutunne, kelle ees hallil aotunnil avaneb vanglavärav, tema võrratu huvipuudus kõige vastu, peale elu puhta tule, surma ja absurdi, - need on, nagu selgesti tunda võib, ainsa mõistusepärase vabaduse printsiibid, mida inimsüda suudab kogeda ja läbi elada. (1972: 54)
Jah, inimene on iseenda eesmärk. Ja ta on oma ainus eesmärk. Kui ta tahab midagi olla, siis on see võimalik ainult selles elus. (1972: 78)
Itaalia muuseumides võib leida väikesi maalitud sirme, mida preester hoidis surmamõistetu silme ees, et see tapalava ei näeks. Hüpped mis tahes kujul, sööstmine jumalikku või igavesse, andumine igapäevastele illusioonidele või ideele – kõik need sirmid peidavad meie pilgu eest absurdi. (1972: 81)
Kirik poleks ketserite vastu nii julm olnud, kui ta poleks olnud veendunud, et ei ole kurjemaid vaenlasi kui eksinud lambad. (1972: 99)
Sisyphose müüt. Albert Camus. Loomingu raamatukogu. 1972.

Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/inimene/124-albert-camuse-hiilgavaid-motteid

Read more...

MARTIN HELME: Jäämine kahe leeri vahele

Saada sõbrale

Konservatiivne Rahvaerakond

Õhtulehe kolumn

Kohalike valimiste järel ei tunne Konservatiivne Rahvaerakond sugugi lööduna. Tegemist oli siiski esimese tõsise jõukatsumisega uue nime ja juhtkonnaga parteile, kes sai vaevalt pool aastat tüüri sättida. Meie peamine eesmärk ei olnud võtta täna Tallinn ja Türi vaid tuua Konservatiivne Rahvaerakond pildile ning see osa ülesandest on täidetud. Täna oleme me eesti inimestel teadvuses, nüüd on vaja jõuda ka talle südamesse!

Kui me ei taha siiski jääda tulevikus praegu fikseeritud toetuse tasemele peame tegema tööd ja küsima endalt, mida õnnestub edaspidi paremini teha. Kuna me oleme Eestis ainus maailmavaateline erakond, siis me ei soovi muuta oma peamisi seisukohti, küll aga peame muutma nende seisukohtade tutvustamise viise. Tagantjärgi peab meie kampaaniat kõige rohkem kahjustanud asjaoluks arvama seda, et meist õnnestus jätta mulje kui Keskerakonna käsilastest. Me ei saanud kuni lõpuni aru, kui tõsist kahju tegi erakonnale süüdistus, justkui oleks me Keskerakonnaga salasobingu teinud. Taoline väide oli meie enda arvates nii sisutühi ja absurdne, et me ei pidanud vajalikuks sellele väga raevukalt vastu vaielda. Leidsime, et kui hakkame lakkamatult selgitama, et me pole kaamelid, astume konkurentide poolt osavalt sätitud lõksu, mille eesmärk on panna meid oma poliitiliste sõnumite välja saatmise asemel tegelema eneseõigustusega. Veelgi enam, me võtsime juba kevadel seisukoha, et Eesti poliitilise kultuuri seisukohalt on positiivne, kui koostöö kriteeriumiks on teod ja programm, mitte isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad. Meile endale oli kogu aeg ilmne, et maailmavaateliselt on meil kõige raskem ette kujutada koostööd Keskerakonna ja sotsidega ning nii me ka korduvalt ütlesime. Arutasime veel kampaania käigus, kas peaks jõulisemalt välja ütlema, et me ei näe Tallinnas mingit võimalust toetada Savisaare jätkamist linnapeana, kuid lõpuks võtsime siiski vastu otsuse, et see tähendaks üleüldise hüsteeriaga kaasa minemist ning jätkasime teadlikult joont, et me ei välista kedagi, vaid paneme rõhu võimaliku koostöökokkuleppe sisule, mida ei saa enne valimisi paika panna. Kahjuks tegid nii konkurendid kui ajakirjandus sellest meelevaldse järelduse, et küllap nad ikkagi on mingi kokkuleppe tegelikult sõlminud.

Ilmselt oleks süüdistusi Keskerakonnaga kokkumängus vähem uskumist leidnud, kui meil oleks olnud tugevamalt paika loksunud ja kinnistunud maine. Paraku olime me paljude silmis tabula rasa, kuhu sai kanda nii oma unistusi kui õudusi. Erinevalt Reformierakonnast või Keskerakonnast ei ole inimestel Konservatiivse Rahvaerakonna suhtes varasemalt välja kujunenud vihkamise või imetluse suhtumist. Taolises olukorras on konkurentidel kergem õhutada kahtlustusi ja umbusku. Küllap andsime neile selleks omalt poolt ka liiga kergelt võimalusi.

Konservatiivne Rahvaerakond oli ainus partei, kes Eesti pealinnas ei teinud massilist ja meeleheitlikku venekeelset kampaaniat vaid rõhutas vajadust seista selle eest, et Tallinn ja kogu Eesti oleks eesti keelne ja meelne. Me ei andnud venekeelses meedias estofoobseid lubadusi ega murdnud pead, kuidas võtta kasvõi väike osa vene hääli. Meile oli algusest peale selge, et vene hääl on võetud kuni selle päevani, mil juhtub üks kahest: kas müüt nimega Savisaar lõpetab poliitikas osalemise või kui Eesti parlament lõpetab ükskord ometi ära ebaeuroopaliku olukorra, kus mittekodanikud saavad valida. Iroonia seisneb selles, et neidsamu vene hääli ei saanud kogu oma pugejalikkuse peale vaatamata ka kolmikliidu erakonnad.

Nii tegigi meile lõppkokkuvõttes kahju see, et olles teadlikult jäänud ilma venelaste häältest jäime me ilma ka eestlaste häältest, kellele tehti selgeks, et me oleme mingi kavala skeemi abil ikkagi Savisaare ja venelaste käsilased. Erakond, millesse suhtutakse mitte armastuse või vihkamisega vaid peamiselt leigusega, et toonud seekord piisavalt rahvast meie poolt valima. Nii muutuski meie põhimõte mitte siduda end ei ühe ega teise omavahel heitleva kartellierakondade leeriga meie suurimaks nõrkuseks, sest jäime lihtsalt kahe leeri vahele. Poliitilist eelistust mitte omav valija lihtsalt ei asunud seekord Toompea erakondadele alternatiivi pakkuvaid jõude Tallinnas toetama ja kogu lugu. Teeme omad järeldused ja lihvime oma sõnumeid aga jääme kindlaks oma põhilisele seisukohale: Eesti poliitikas on vaja uut, Keskerakonna ja reformi-irli-sotside leeri vahele kolmandat jõudu, kes pakuks tasakaalu ja eesti rahvuslike huvide kaitset.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=5306&lang=est

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Martin Helme Facebook´is

Allikas: http://whiteresister.com/index.php/stories/117-horrific-gang-rape-of-29-year-old-white-mother-of-two-by-muslim-asylum-seekers-in-swedish-refugee-camp-video

Tõlge: 12 afgaani moslemit vägistasid seitse tundi järjest rootslannat oraalselt, anaalselt ja vaginaalselt korraga. Seda vaatasid pealt kümned moslemid, kes sõimasid vägistamisohvrit samal ajal hooraks ja litsiks, kuna ta polnud moslemi kombe kohaselt üleni kaetud riietega. 12 vägistajast seitse mõisteti süüdi, viis õigeks. Rootsi meedia vaikis loo täiesti maha, kuna prokuratuuri poolt „Rootsi ajaloo kõige võikamaks vägistamiseks“ kuulutatud asjaosaliste usulise ja etnilise tausta mainimine kahjustaks multikulturalismi mainet. Rootsi valitsuses olevad sotsialistid peavad rassistlikuks ettepanekuid vägistajaid riigist välja saata.

Meil Eestis on omakorda rassistlik öelda, et ärme endale taha moslemiimmigrante.
_____________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Read more...

Anti Poolamets Facebookis

Allikas: http://www.dailymail.co.uk/news/article-2480829/Bog-standard-Brussels-demands-toilet-flush-Continent-discovering-Brits-use-water.html

Euroopa Komisjon pole rahul kemmergutes vee laskmisega. Uuringutele järgeb tõenoliselt peldikudirektiiv, mis peab normeerima kasutatava vee koguse. Britid on eriti pahade harjumustega rahvas. Uus latriinietikett tulgu!
_______________
See on ainult üks veidrusi, mille E Komisjon on käsile võtnud. Vanasti naersime Nõukogude Liidu üle, et isegi tordi retseptid tuleb kinnitada Moskvas. Uusmarksistide valitsuse all läheb aga Euroopa Liidus elu märksa hullemaks. Nad proovivad reguleerida direktiividega iga nüanssi inineste elus ja võtta kodanikud kindla kontrolli alla isegi pisiasjades.
M.I.

Read more...

MATTI ILVES: KUIDAS LÄHEB UUEL PARTEIL SAKSAMAA ALTERNATIIV?

Partei Saksamaa Alternatiiv (AfD) tuli poliitikasse ametlikult alles 14. aprillil 2013, kui peeti 1500 osavõtjaga asutamiskongress, liikmeid oli neil siis 7000.
Erakonna eesmärgiks Bundestagi 22. septembril toimunud valimistel oli neil eurost loobumise ja saksa marga taastamise. Samuti riigile suveräänsuse tagasivõtmise Euroopa Liidult ja Šveitsi stiilis referendumite korraldamise föderaalsel tasandil.

Kuidas siis läks? Nad said valimistel 4,7% häältest ja jäid Bundestagist napilt välja, valimiskünnis on ka Saksamaal 5%. Kuigi enamus arvamusuuringuid näitas, et AfD ületab kindlalt valimiskünnise. Mulle isiklikult oli see tõsine pettumus. Enamus Saksamaa väikekodanlikust elanikkonnast, keda seal on enamus, lõi lihtsalt araks muutuste ees. Saksamaale pole veel ka jõudnud eurode trükkimisele paratamatult kaasnev suur inflatsion ja kõik näib minevat majanduses esialgu hästi.
Suhteliselt hea valimistulemusega kaasneb nüüd aga ka riiklik rahastamine 1,7 miljonit eurot aastas! Valimiiskampaania korraldamisel oli AfD käsutuses vaid vahendid liikmemaksudest ja parteiliikmete annetustest, ühtegi suurrahastajat neil polnud, seega oli pilt suht sarnane kui Eestis, kus riigikogu erakondadega konkureerimise on praktiliselt võimatu.

Kuidas siis AfD-l nüüd läheb? Erakonna liikmete arv on tõusnud juba erakonna juhi Bernd Lucke sõnul 17. tuhandeni. Partei töötab ka nüüd toetudes palju vabatahlike tööle ja nad on saanud peale valimisi juurde väga palju tuntud ja huvitavaid isikuid. Erakonna järgmiseks eesmärgiks on europarlamendi valimised, milleks käib juba ka seisukohtade väljatöötamine. Lucke sõnul "tahavad nad võidelda demokraatia defitsiidiga ja hiiliva kompetentsi kadumisega Brüsselis, samuti bürokraatiaga ning ülereguleerimisega". Partei on ka võitlusvalmis 2014. aastal toimuvatel kohalikel valimistel.

Erakonda pahandab väga ka see, et liidupresident Gauck ütles, et tal on hea meel, et AfD ei pääsenud Bundestagi. Sest see on kirjutamata seadus, et president käitub poliitiliselt neutraalsena. Gauck´i sõnul AfD on "populistlik", siin on sama sõnavalik kui kogu E Liidus, peajoonest erinevate parteide puhul.
Bernd Lucke ütles veel, et "teiseks on liidupresident nüüd häbistanud ja alandanud parteid, kelle poolt hääletasid rohkem kui 2 miljonit valijat. Aga ta peab esindama kõiki inimesi".

Nii, et Saksamaa Alternatiiv on ka peale valimisi "elus" ja jätkab lootusrikkalt tegevust!

Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2013/10/25/lucke-ergebnis-der-bundestagswahl-bringt-afd-17-millionen-euro/

Read more...

Me oleme valmis võitluseks

Olge tervitatud, Eesti leegionärid! Olge tervitatud, sõbrad! Prantsuse kindral de Gaulle on öelnud: „Rahvas näitab oma suurust sellega, kuidas ta suhtub oma sõja kaotanud sõjameestesse.” Meie - Eesti ja Läti leegionärid - kaotasid Teise maailmasõja ainult juriidiliselt, emotsionaalselt me võitsime selle sõja. Vene okupantide ja nende kohalike käsilaste väljaajamine Isamaalt, kuni Saksa armee rinne tugevnes, sangarlikud võitlused idarindel ja meeleheitlik võitlus iga jalatäie maa eest - see on vaid väike tunnustus.

Sellest on vähe, et me oma leegionäre austame ainult sellisel üritusel nagu täna.
Teid tuleks austada iga päev. Ja seda saame teha meie, leegionäride lapsed ja lapselapsed. Meie vaenlane pole kusagile kadunud. Ta on, nagu Trooja hobune, sisse imbunud igasse linna ja külla. Ta tõstab aina häbematumalt oma sajapealist keret ja esitab oma nõudmisi. Kas me kuuletume venelastele? Ei! Me oleme valmis võitluseks. Seetõttu ma tänan eesti leegionäre, kes on alati olnud meile eeskujuks ja jäävad eeskujuks meie põlvkonnale.

Jõudu võiduks!

GUNDARS KALVE

Sinimägede lahingu 68. aastapäeva puhul Grenaderimäel korraldatud mälestusüritusel peetud kõne.

Läti keelest tõlkinud Jaanika Kressa.

Autor on Läti rahvuslaste organisatsiooni „Väinajõe kullid” (läti k. „Daugavas vanagi”) esindusisik.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 10. numbri (juuli-august 2012) majandusrubriigis ilmunud kirjutis.

_________________

"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564

Read more...

Monarhia kui päästerõngas

Kas Egiptuse päästmiseks peaks taastama monarhia, küsib FORTE ja jätkab meenutades, et oli kord ka teistsugune aeg. Kairo oli nagu Euroopa. [Linn] oli puhas ja arukas, inimeste jaoks oli oluline viisakus ja solidaarsus ning igaüks teadis täpselt oma kohta. Just nõnda kirjeldab kirjaniku Alaa Al Aswany bestselleris kunagist võimast kõrbelinna vananev aristokraat.

Al Jazeera kirjutab, et aina vähem inimesi mäletab Egitust sellisena, nagu see kunagi oli, sädeleva armastusest tulvil metropolina, piirkondliku kultuuri ja kunsti keskusena - taoline Egiptus elab nüüd ainult üksikute inimeste mälestustes, põhjuseks mitu nii vabariiklikku kui ka islamistlikku diktatuuri.

Kuningriigi prints Osman Rifaat Ibrahim oli kõigest 2-aastane, kui tema perekond oli pärast 1952. aasta sõjaväelist riigipööret sunnitud kodumaalt lahkuma. Muhammad Ali dünastia liikmetena sai neist persona non grata. Beebiohtu printsi isa Amr Ibrahim paigutati aga musta nimekirja märkmega: potentsiaalne oht uue riigikorra jaoks. Mohamed Ali pojapojana oli Amr troonijärjekorras võimule vägagi lähedal.

Üleöö aga arestis uus valitsus kõigi perekonnaliikmete vara, sealhulgas võeti ära ka mitu dünastia hindamatut antiik- ja kunstiteost ning kolm puhkehoonet Aleksandrias ja kolm eluhoonet Karios. Egiptuses polnud neil enam midagi järel - nad olid sunnitud minema eksiili, algul Itaaliasse ja hiljem Šveitsi, kus prints Osman kasvas üles koos egiptlastest aristokraatidega.

Täna jälgib 63-aastane prints sarnaselt ülejäänud maailmaga Egiptuses valitsevat kaost ja mõtiskleb, kas sel kõigel saab kunagi olla ka õnnelik lõpp.

"Kui viimane revolutsioon umbes kahe aasta eest algas, arvasin ma lootusrikkalt, et see lõpetab ligi 60 aastat kestnud sõjaväelise diktatuuri," ütles Osman. "Kahjuks nii ei juhtunud ja [Egiptuse] tulevik tundub tume."

Ei mõisteta, et sõjavägi kõrvaldab veel kellegi

Sõjaväelist riigipööret, millega 3. juulil kõrvaldati võimult president Mohamed Morsi, kommenteerib prints arusaamatusega. "Egiptus on õnnelik, aga mille üle, jääb mõistmatuks. Morsi ei ole võimul hoolimata sellest, et ta sai valimistel enamiku rahva häältest. Ja hetkel otsib sõjavägi, kes tegelikult aitas võimule ka Morsi enda, uut Torsit või Morsit. Keegi ei tundu mõistvat, et sõjavägi kõrvaldab kindlasti kunagi veel kellegi."

"Egiptus on rikutud ja ükskõik milline režiim hakkab valitsema, nepotism ja korruptsioon jätkub. Inimesi on petetud ja nagu tavaliselt, tehakse seda jälle."

Alates 2001. aastast on prints Osmani püsivaks elukohaks Madrid, ta töötab seal Türgi, Venemaa ja Kesk-Aasiaga äri ajavate firmade nõustajana. Aastate jooksul on ta astunud juriidilisi samme, et nõuda tagasi vara, mis kunagi kuulus tema perekonnale, kuid talle loobitakse igal sammul kaikaid kodaratesse.

"Ükskõik, milline valitsus tuleb võimule, vargad varastatut tagasi ei anna," kurdab Osman.

Aastal 1985, mõni aeg pärast seda, kui president Anwar Sadat perekonnale passid tagastas, naasis prints Osman esimest korda pärast sundeksiili Egiptusesse.

"Atmosfäär, mida võin kirjeldada, tundus sellisena, nagu ma poleks kunagi lahkunud," rääkis ta. "Kuid kindlasti on Egiptus muutunud. Linn on lagunemas. Ja on hästi näha, milliseks enamik Lähis-Ida linnu on muutunud. Ebareeglipärane arhitektuur hävitab ilusa linna."

Egiptus peaks talitama Hispaania kombel

Lahendusena toob prints Osman Hispaania näite, kus pärast laastavat kodusõda ja fašistliku riigikorda taastati õnnestunult monarhia ning nauditakse demokraatliku süsteemi vilju.

"Hispaania diktaator Francisco Franco talitas õigesti, kui määras oma troonipärijaks prints Juan Carlos I, kes taastas demokraatia ja kehtestas konstitutsioonilise monarhia. Kui midagi sellist oleks tehtud Egiptuses - oleks see rahvast kindlasti rõõmustanud," ütles ta.

Osman küll nentis, et kuningas Farouki lahkumisaeg võis monarhia reputatsiooni küll kahjustada, kuid lisas, et enamik tollastest kuritegelikest sündmustest olid tegelikult Briti ja USA agentide välja mõeldud. "Neutraalne inimene, kes on üle kõigist parteidest, suudab hoida riiki stabiilsena. Monarhia taastamine teeb seda kindlasti - kuningas ühendab rahvast."

Osmani sõnul paneb ta lootused noorte peale, sest ainult nemad suudavad riigi tulevikku muuta.

Matti Aivar Lind
Forte.ee

 

ALLIKAS 

Read more...

EUGEN VEGES: IT sektorisse panustamisega saeme oksa, millel istume

IT sektorisse panustamisega saeme oksa, millel istume. Poliitilisel tasandil muud aga ei kuule, kui tuleb panustada kõrgema lisaväärtusega (termin vajab selgitust) töökohtadesse.

Madalapalgalised firmad annavad tööd paljudele ettevõtetele (transpordiettevõtetele, tarnijatele, reklaamifirmadele, müüjatele jne), kõrgepalgalised (IT firmad) nokitsevad omaette. Väide justkui see-eest makstakse kõrgemaid (tööjõu)makse ei vasta tõele, kuna madalapalgalised tasuvad partneritega (need, kellel tööd antakse) neid enam.

Palgad Eestis peavad tõusma, kuid IT valdkond pole abirõngas. Kui me valdkondi võrdselt ei kohtle, siis kasvab töötus, siseturule orienteeritud ettevõtted jäävad virelema.

Kõik on ühiskonnale vajalikud. Kuniks me sellega ei lepi jäämegi väikerahvaks, kes magustoiduks vaid teist eestlast eelistab.

 

Allikas: http://eveges.blogspot.com/2013/10/it-sektorisse-panustamisega-saeme-oksa.html

Read more...

VABAMÕTLEJA: Paragrahv 151 ehk suukorv pähe

Kirjutas Toomas Kask

„Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust öelda seda, mida sa ütled.” - Voltaire

§ 151. Vaenu õhutamine

Tegevuse eest, sealhulgas kirjutise, pildi, sümboli või muu materjali kasutamise, levitamise või jagamise eest, millega avalikku rahu häirival viisil või süstemaatiliselt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isiku või isikute rühma vastu, keda määratletakse kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 151.1. Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine

Rahvusvahelise või Eesti kohtu lõpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo ähvardaval viisil avaliku õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise eest, kui sellega on põhjustatud kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel määratletud isikute rühma või rühma liikme vastase vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise oht, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 7

30. juulil saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt on võimalik karistada rahatrahviga või kuni kolme aastase vanglakaristusega inimest, kes tegeleb süstemaatiliselt või avalikku rahu häirival viisil „vihakuritegevusega“, s.o. nn vaenu õhutamine ka juhul, kui sellega ei põhjustata ohtu kellegi elule, tervisele või varale. Ei, see ei ole nali ja ei, ma ei parafraseeri George Orwelli raamatut „1984“. Just säärane seadusemuudatus kavatsetakse läbi viia, et olla „eesrindlik Euroopa riik“.

Kes või mis on siis selle seaduseelnõu taga? Tegelikult ei tohiks see meile tulla üllatusena. Washington Post kirjutas juba 20. aprillil 2007, et Euroopa Liidu ministrid on jõudnud kokkuleppele uue määruse osas, mis aitab võidelda vihakuritegude ja rassismiga ajal, mil Euroopa Liidus kasvab ksenofoobia ja mure immigratsiooni pärast. 2 Euroopa Liidu Infokeskus defineerib määruse järgmiselt: „Määrused on täies mahus siduvad ning kohustuslikud kõigis liikmesriikides.“ 3 Seega pole meil enam sõnaõigust. Märkimisväärne on veel fakt, et tagasi olevat lükatud Eesti, Läti ja Leedu palve lisada „vihakuritegude“ hulka Stalini juhtimisel läbiviidud sõjakuritegude eitamine või mittetähtsustamine endises Nõukogude Sotsialistlikes Vabariikide Liidus. 2 

Robert Dahl arutleb raamatus „Who Governs? Democracy and Power in an American City“ poliitika mõjutatavuse üle. Nimetab autor seda n.ö. potentsiaalseks mõjuks ja jõuab peatükis Overview: Actual and Potential Influence järelduseni, et kõik ei ole must ja valge nagu üldjuhul arvatakse. Kõik oleneb ressursside liikidest, nende mahust ja kasutamisest, ning ressursside haldajatest ja nende eesmärkidest. Kõlama jääb alatoon justkui eliidi võim poliitikas oleks pelgalt illusioon ja „lihtsal inimesel“ on tegelikkuses palju suurem mõjuvõim kui tunnetatakse. Dahl toob näiteks piltliku võrdluse: sada miljonäri, kes kasutavad poliitika mõjutamiseks kõik 10 000 dollarit, oleksid mõjuvõimult võrdelised saja tuhande inimesega, kes kõik kasutavad poliitika kallutamiseks kõigest kümmet dollarit. Siinkohal ei tahaks ma autoriga nõustuda.

Arutluses jõuab Robert Dahl tõdemuseni, et on ebatõenäoline, et kõik asjaosalised jõuavad ühtse kompromissini või strateegiani, kuna inimeste ambitsioonid, iseloomud, võimalused ja eesmärgid on erinevad. Olen väitega nõus, kuid lisaksin, et siin tulevad mängu eeldused või nn asjaolud. Kui võimueliidi arvukus on väike ja nende organiseeritus on muljetavaldavalt hea – näiteks iga-aastane võimueliidi mitteametlik kohtumine (tuntud bilderberg meetings nime all 4) – siis ülejäänud rahvamassi arvukus on suur ja organiseeritus halb või olematu. Seega on palju tõenäolisem, et miljardärid luksushotellis jõuavad ennem ühise strateegiani, kui iga eestlane (või eurooplane) hakkaks eraldama ühise eesmärgi nimel 10 eurot kuus. Ja kes hakkaks haldama kõike seda raha? Eks ikka need samad miljardärid luksushotellis...

Seadusemuudatuse läbiviimise eest tunneb muret ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. Väljaandes „Meie kirik“ hoiatab peapiiskop Põder:

 „Enamus Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest keelab tegusid, mis võivad olla isegi õiguslikult reguleeritud (abort, seksuaalvahekord väljaspool abielu või samasoolise inimesega). Taolist, ajaloolistel usulistel baastekstidel rajanevat veendumust kuulutades tekib usulistel ühendustel paratamatult konflikt taolisi tegusid toime panevate inimestega või nende ühendustega.“ 1 Kas võib meid ees oodata aeg, mil vaimulik pannakse kolmeks aastaks vangi süsteemse viha õhutamise eest jumalateenistustel? On ju piibel homoseksuaalide suhtes üsna sallimatu! „Ära maga meesterahva juures nagu magatakse naisterahva juures, sest see on jäledus!“ 5

Millised huvigrupid võivad olla antud seaduseelnõu poolt? Eelkõige koalitsiooniparteid. Reformierakonna policy oli ja on olla Euroopa Liidu eeskujulik paipoiss. Brüsselist on saadetud määrus ja meil ei ole enam sõnaõigust – selle oleme loovutanud Euroopa Parlamendile (jah, meil on selles oma „esindus“). Lisaks paistab fassaadi tagant veel teinegi huvigrupp, kellel on reaalselt vaheneid poliitika mõjutamiseks. Iisraeli väljaanne Haaretz kirjutab: „Raport väidab, et need kes Euroopas juute ründavad, kasutavad oma tegude õigustamiseks Iisraeli ja tema poliitika-vastast kriitikat.“ 6 Kas ei oleks mõeldav (loogiline), et Iisrael kasutab oma oponeerijate vaigistamiseks ja enese õigustamiseks „vihakuritegude“ siltide loopimist?

Muidugi mängivad rolli ka homoaktivistid ja feministid, aga nende osatähtsus Eesti poliitmaastikul on siiani veel liialt väike, et reaalselt poliitikakäiku mõjutada. Euroopa Liidu üks eesmärke peaks ideaalvormis olema hoida ära Teise maailmasõja koleduste kordumine. Kui aga midagi paaniliselt keelustada, siis kas mitte see keelatud õun ei olnud see kõige magusam... Kas ei peaks äkki otsima muid vahendeid või hoopis põhjuseid?

Kasutatud allikad:

1.uudistetoimetus, 28 august 2012, UUDIS: EELK peapiiskop hoiatab tõsise ohu eest sõnavabadusele Eestis, URL http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2791&Itemid=1

2.Molly Moore, 20 aprill 2007, Washington Post Foreign Service, URL http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/04/19/AR2007041902518.html

3.Euroopa Liidu infokeskus, URL http://elik.nlib.ee/?id=21

4.Bilderberg Meeings, URL http://www.bilderbergmeetings.org/index.php

5.3. Moosese 18:22

6.Amiram Barkat, 7 juuni 2007, Haaretz, URL http://www.haaretz.com/news/human-rights-first-hate-crimes-anti-semitism-on-rise-in-europe-1.222503

7.Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, 30 juuli 2012, Eelnõude Infosüsteem, URL http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80c748e0-9c4f-48d5-aea3-5f26da1de2c8#ZVPQy0rv

Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/poliitika/74-paragrahv-151-ehk-suukorv-paehe

Read more...