Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kutsub eestlasi üles Tartu
rahu päeval, 2. veebruaril heisakama sinimustvalged leinalippudena, et
mälestada Vabadussõjas langenuid ja protesteerida kavandatava
piirilepingu sõlmimise vastu Moskvas.
Lisaks sellele toimub järjekordne meeleavaldus 3. veebruaril kell 16:00 Tallinnas Vabaduse väljakul: http://www.facebook.com/events/1461296560765019/
Korraldajaks on taas kord noorteliikumine Sinine Äratus. Vägagi
oodatud on kõik EKRE liikmed, et näidata oma vastumeelsust ja
mittenõustumist meie maa-ala kinkimisega, ise mitte midagi peale
alanduse ja häbi vastu saades.
Ühtlasi paluvad noored kõigil patriootidel enda vaim varakult valmis
seada 24. veebruaril toimuvaks võimsaks tõrvikurongkäiguks Tallinnas,
kus nõutakse tagasi eestlaste Eestit.
Küllap on kõik vähegi poliitika vastu huvi tundvad inimesed kuulnud
nii parlamendi kui kohalike volikogude liikmete väidet, et tõsine ja
tegelik töö ei käi mitte istungisaalis, vaid komisjonides. Ent kui see
nii on, miks siis on vaja oma tööandjate ehk valijate ja maksumaksjate
eest varjata seal toimuva töö sisu?
Riigikogus kaalutakse eelnõu, mis kuulutaks komisjonide istungite
helisalvestised ja üleskirjutused 30 aastaks juurdepääsupiiranguga
infoks. Tegelikult ei tasu riigikogu komisjonide protokollidest
sisulist arutelu ja otsuste kujunemiskäiku otsida ka praegu. Tänavu
kevadel möödub kümme aastat päevast, mil tollal võimul olnud
Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit muutsid riigikogu kodu- ja
töökorraseadust nõnda, et kadus kohustus komisjoni istungil kõlanud
seisukohti kirja panna.
Olgu näiteks juhuvalikuna riigikogu kodulehelt võetud
majanduskomisjoni istungi viimane protokoll eelmise aasta 17.
detsembrist. Mida sealt teada saab? Et istung kestis 32 minutit,
osalejate nimed, muu hulgas isegi selle, kes mitu minutit hilines.
Kinnitati nädala töökava, otsustati saata üks liiklusseaduse
muudatusettepanek teisele lugemisele, võeti teadmiseks majanduskomisjoni
töö aasta kokkuvõte. Lisaks toetas komisjon Urve Palo soovi osaleda
Šotimaal toimuval sotsiaalsete ettevõtete teemalisel õppevisiidil
ja sellega seotud kulude katmist.
Sellele aga, millised olid komisjoni liikmete seisukohad, kas ja
milliseid küsimusi esitati, see kidura sisuga rahvateenrite tööd
kajastav ja talletav dokument vastuseid ei anna. Põhimõtteliselt sama
infovaene pilt avaneb ka kõigi teiste komisjonide protokollidest. Ka
siis, kui näiteks päevakorras on olnud veelgi olulisemad küsimused, nagu
näiteks riigieelarve.
Omal ajal võisid kompartei keelekasutuse nüansse hästi tundvad
sovetoloogid keskkomitee pleenumi aruandest ridade vahelt rohkem infot
välja peilida kui seda riigikogu komisjoni praegusest protokollist oleks
võimalik teha.
Samasugust joont oma tegevuse protokollimisel hoiavad ka paljud
omavalitsused, ometigi seal ei arutata ei riigisaladuse ega
välispoliitikaga seotud tundlikke teemasid, mis on
riigikogus komisjonide töö salastamise peamisi argumente.
Tõsi, on ka omavalitsusi, kus protokollid on sisutihedad ja
detailirohked ning sellest pole midagi juhtunud. Oleneb, millise hoiaku
konkreetse valla või linna võimud oma tegevuse avalikustamisel on
võtnud.
Kohalike volikogude puhul on see tähtis küsimus ka seetõttu, et kui
riigikogus on olemas professionaalne opositsioon, kes komisjonides
tekkinud vastuolud või mängud ühte väravasse avalikuks teeb, siis
omavalitsustes on saadikud ametis põhitöö kõrvalt. Süvenemisaega on neil
oluliselt vähem.
Seepärast ongi kohalike võimude tegevuse läbipaistvuse huvides, et
ametnike selgitused, arutelude käik ja tekkinud küsimused oleksid
protokollidesse põhjalikult kirja pandud. See on informatsioon, mille
põhjal on võimalik mõista, miks eelistatakse näiteks ühe tänavalõigu
parandamist või spordiklubi toetamist teisele. Millise allika põhjal
veel saaks tutvuda nende põhjendatud argumentidega, mille alusel
kujuneb avaliku raha kulutamisega seotud paljusid inimesi puudutav
otsus? Mille põhjal saaks hinnata, kas nii-öelda lauas olnud
variantidest valiti välja see, mis teenib kõige paremini avalikke huve,
või eelistati hoopis mõnda kitsamat huvigruppi, kellel on tugev mõju
volikogu liikmete üle?
Neis omavalitsustes, kus ka opositsioon on nõrk, kipub võimulolijatel
kaduma aga vähimgi soov küsimusi avalikult arutada. Olgu näiteks
ligemale 40 000 elanikuga üks Eesti suuremaid linnu Kohtla-Järve. Sealne
volikogu pidas eelmisel aastal kuni oktoobris toimunud valimisteni
kaheksa istungit, mis kõik kokku kestsid 8 tundi ja 35 minutit.
Linna dokumendiregistri põhjal ei pidanud volikogu majanduskomisjon
selle aja jooksul ühtegi istungit, sotsiaalkomisjon käis koos kahel,
eelarvekomisjon kolmel korral. Needki istungid üle tunni aja ei kestnud.
Toimunud arutelu protokollidest välja ei loe. Kui lüüa kokku
saadikutele sellise töö eest makstav hüvitis, siis tunnitasud tulevad
nii suured, et isegi tippadvokaadid oleksid kadedad. Kes tahab, võib
muidugi uskuda, et dokumentidega töötati ka muul ajal, aga seda tehti
nii, et mingit jälge maha ei jäänud.
Kohtla-Järve näide viitab sellele, et volikogu liikmete roll piirdub
vaid juba varem kitsas ringis tehtud otsustele seadusliku rüü
selgatõmbamisega. Lühikest aega kestvad volikogu istungid on kui näilise
demokraatia lavastused. Täpsemalt on need pantomiimietendused, kus
sõnumit väljendatakse minimalistlikus stiilis ühe käe korduva tõstmise
ja langetamisega. Sõnaline osa selles rituaalis on viidud hädavajaliku
miinimumini. Nagunii on kõik kõigega nõus.
On mõistetav, miks komisjonide protokollidesse midagi sisulist kirja
pole pandud. See on konspiratsioon, et vältida saladuse
paljastamist. Ei tohi ju lasta välja paista tõel, et paljude
komisjonide istungitel tegelikult midagi sisulist ei arutatagi.
Mõned nädalad tagasi uuris uudisteagentuur BNS Narva linnavolikogu
esimehelt Tarmo Tammistelt, miks on Narvas linnavalitsuse moodustamine
nii pikale veninud. Vastuseks kõlas kontraküsimus: “Kas see segab
kuidagi teie elu?”
Tammistet parafraseerides võiks küsida, kas meie elu segab kuidagi
see, kui meil polegi võimalik teada saada, kuidas inimesed, kelle kätte
on usaldatud võim, kujundavad seisukohti ja otsuseid. Või piisabki meile
üldsõnalistest infokildudest, nagu ”kuulati ära”, “toetati”, “kiideti
heaks”, ”saadeti kolmandale lugemisele”, ”koosolek lõppes kell…”?
Vajadusel saate eestikeelse tõlke YouTube´st, klõpsake CC-l ja siis venekeelne tekst, ning edasi saate valida ka eesti teksti.
Eesti näib siin Euroopa Liidu "kõrge liberaalse kultuuri ja sallivuse" taustal tõelise ääremaana, kui võtta arvesse veel meie poliitikute õhkamist Skandinaaviamaade järele. Seepärast tuleks asuda rahvast kiirelt kasvatama ja seda võiksid eelkõige teha valitsus-, parlemendiliikmete ning parteiliste arvamusliidrite perekonnad isiklikku eeskuju näidates. Muidu võib arusaamatu rahva ümberkasvatamine võtta liiga kaua aega ja E Liidult saame jällegi halva hinde. Intsest (verepilastus) ka Eestis elunormiks!
M.I.
Read more...
Pildikesi "lähivälismaalt". "Kultuuririkastajad" nõuavad, et Norras ei määritaks neile kaela roojast sealiha. Kui sealiha on moslemite jaoks roojane (ka juutide jaoks), siis peaks olema järeldus number 2, et need, kes sealihal hea maitsta lasevad on ka ise roojased. Kas Teie tahaksite tuhandetele tulnukatele kinni maksta "tasuta" korteri, toidumoona, meelelahutuse ja leidma talle töökoha mõne kohaliku arvelt? Ja tänutäheks peavad need toitvat kätt roojaseks ja nõuavad Arktikaga piirnevates maades kõrberahvaste elulaadi rakendamist? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/norra-pollumajandusminister-me-ei-saa-lopetada-sealiha-soomist-sest-moslemid-on-norrasse-kolinud.d?id=67720395
30. jaanuari õhtul avasid Punaarmee soomusrongid ägeda tule
partisanide positsioonide ja Paju mõisa pihta ning Valga suunalt
tulistasid punaste suurtükipatareid. Paju mõisat rünnati korraga kolmest
küljest ning leitnant J. Soodla 3. rood oli sunnitud rohkete kaotuste
tõttu taanduma ja mõisahooned maha jätma. Südaööl järgnes vaenlase
üldrünnak, millele pandi vastu kuni lõppes laskemoon ning öösel
vallutasid punased alakaitstud mõisa uuesti tagasi. Paju mõis,
mis väiksel kõrgustikul seisab, pakkus neile oma vanaaegsete paksude
müüridega head kaitset. Ka 1,5 kilomeetri kaugusel asetsev raudtee
võimaldas enamlaste soomusrongidel vabalt opereerida. Paju mõis oli
Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 Läti nõukogude kütidiviisi7. Läti Bauska kütipolgu III pataljoniläti punast küttiEmīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong.
Eesti poolel oli 693 meest (partisanidepataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud - Põhja Pojad). Neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki.
31. jaanuaril keskpäeval saadi operatsiooni juhilt Hans Kalmilt luba rünnakuks, mis aga tähendas rünnakuks parima hommikuse hämara aja möödalaskmist. Julius Kuperjanov pataljoniülemana võttis pooleteise roodu juhtimise isiklikult enese peale, kuna II rood viibis kolmveerand versta
kaugusel raudtee ääres punarongi tule all ning polnud Kuperjanovi poolt
otseselt juhitav. Mõisa suunas liikusid 3. roodu ja 1. roodu võitlejad
leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõeorgu liikus mõisa suunas 2. rood leitnant Eduard Saare juhtimisel, kuid sattus siis vaenlase risttule alla. Rood alustas tormijooksu,
kaotas aga langenute ja haavatutena enamuse meestest ja kõik ohvitserid
ning juhtideta jäänud sõdurid taandusid tagasi metsa poole. Kõik surnud
ja haavatud jäid aga vasturünnakule asunud punaste kätte, kes haavatud
leitnant Saare ja ka kõik teised haavatud surmasid.
2. roodu taandumisega jäi kaiseliin lahtiseks ja tekkinud tühikusse
tungisid läti kütid, ähvardades vallutada partisanide suurtükipatareid.
J. Kuperjanov innustas 3. roodu vasturünnakule ning sai püsti aheliku
taga seistes surmavalt haavata.
Mööda Tartu-Valga maanteed lähenesid väikeste osade kaupa soomlaste
üksused, kes tormasid otse lahingusse, kaotades nõnda suure osa oma
meestest, kuid suurte ühispingutustega hämariku ajal tungisid Eesti
väeosad mõisa ning vabastasid Paju mõis teist korda kell 16.30. Osa
Põhja Poegade rügemendist (üle 700 mehe koos suurtükipatareiga) saatis oberst Kalm idakaarde Paju mõisast, Valga–Petseri raudtee Valga-Võru raudteesilda õhkima, et haarata vastase Lõuna-Eesti tähtsamast transportsõlmest taganevad ešelone.
Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156[viide?] (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300[viide?] sõdurit.
Paar tundi pärast Paju mõisa vallutamist sai valmis raudteesild ja
soomusrongid hakkasid liikuma Valga suunas ning Eesti väed jõudsid
vaenlase poolt maha jäetud Valka 1. veebruaril 1919. aastal. Paju
lahingu tulemusel taganesid Punaarmee väeosad Valgast, mis võimaldas
Valga vabastada ning takistada seal bolševike poolt läbiviidavat punast terrorit ning katkestada side Lätimaal asuva Punaarmeega ja selle stabiilne varustamine.
Rahvuslaste Tallinna Klubi Viis: rahvalik laul „Ämmamoori maja“ Sõnad: Tõnu Kalvet
URMASE AARIA: :,: Kremlil´ poe, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega on häbi teeselda! :,;
REFRÄÄN: :,: Milleks meile vaja seda Tartu rahu raja?! Selle sahkerdame maha Venemaale täiega. :,: Aga Luigekene laulis Moskvas lit-lit-lit. Laulis lit-lit-lit, laulis lit-lit-lit. See Tartu rahu raja on üks igavene sitt, lähme Brüsselisse elama! Müüme maha selle Tartu rahu raja, müüme maha, müüme maha! Seda risu ega rämpsu pole vaja, lähme Brüsselisse elama! Me käske saame nii idalt kui EU-lt kui taltsas kaamel, kes kõiki teenib truult. Me poeme siin ja poeme seal, mis sest, et rahvas pilab, neab, me tengelpung teeb kill ja kõll! Tralallallaa! Ilma raha, ilma välismaise kaitseta oleks riigireetja elu lausa võimata. Me käske saame nii idalt kui EU-lt kui taltsas kaamel, kes kõiki teenib truult. Me poeme siin ja poeme seal, mis sest, et rahvas pilab, neab, me tengelpung teeb kill ja kõll! Tralallallaa!
MARKO AARIA: :,; Moskval´ poen, tal ustav olen ma, Margeloviga riidu ei julge kiskuda. :,:
REFRÄÄN + 2 lõpurida: Nii jah, nii jah, ilma reetmata nii jah, nii jah kurb on elada.
ANDRESE AARIA (LAULDA KÄRISEVAL HÄÄLEL): :,: Röövel meilt kord piirialad viis. Ei teda hurjuta, vaid ütlen: „Jäägu nii!“ :,:
REFRÄÄN
SIIMU AARIA: :,: Petroskois, kus nüüdki Vene võim, ma meeltesegaduses me piiri maha jõin. :,:
REFRÄÄN
ANDRUSE AARIA: :,; Seemneid söön kui õige tulnukas, ei setu rahva piin mind üldse huvita. :,:
REFRÄÄN
ENE AARIA: :,: Laterdan kui ehtne turumoor, et piiritagi Tartu rahu iginoor. :,:
REFRÄÄN
TOOMASE AARIA (LAULDA KERGE INGLISE AKTSENDIGA): :,: Gruusiat ei tükeldada või! Ta hulga kallim mul kui oma eesti hõim. :,:
REFRÄÄN
KÕIK KOOS: :,; Reetmisel meid toetab Euroliit, tal huvi hoopis muu kui Eesti õige piir. :,:
REFRÄÄN
"Ämmamoori maja" viisi koos algsete sõnadega leiab "YouTube"-ist. Nt. siit: http://www.youtube.com/watch?v=PVRqZD_j0-k
Pangad soovivad ühiskonnas haarata üha suuremat võimu. Näiteks USA suurim, mitme rahandusliku skandaaliga seotud Bank of America (BofA) on taas näidanud enda täielikku põlgust Ameerika rahva vastu ja asunud nüüd ründama põhiseaduslikku sõnavabadust ja seaduslikkust.
Mikael Thalen uudiste veebilehel "Storyleak" on kinnitanud, et BofA on loonud üksuse mille ülesandeks on jälitada mitmesuguseid poliitilisi gruppe. Jälgitakse ka sotsiaalmeedia veebilehti, nagu Facebook ja Twitter, mitmete web rühmade poliitilisi ja anti-pangandusalaseid arutelusid.
Pankade luure teeb tihedat koostööd Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja teiste luureasutustega, seega föderaalsed asutused toimivad de facto täpselt nii, kui oleksid vaid Wall Street´i omanduses.
Enamik tegevusi, mida uurivad ajakirjanikud välja selgitanud on ebaseaduslikud ja mõningad vähemalt ebaeetilised.
Hiljuti USA-s aset leidnud Phil
Robertsoni juhtum näitas, et homo-lobby ei ole tegelikult kaugeltki nii
võimas kui see end esitleda püüab – kui sellele julgelt vastu astuda,
avaldub kiiresti selle hädisus.
Sellal kui Euroopas töötab nn "Barilla meetod" suurepäraselt, nagu näitab ka Prantsuse panga Sociéte générale'i juhtum (vt uudist Homo-ümberkasvatamine: Pank vabandab "homofoobse" perekonnapildi pärast), näitab USA-s toimuv, et sündmused võivad vabalt ka täiesti vastupidises suunas areneda. Allaheitlik Itaalia pastatööstur
Kes
gender-ideoloogiale ja "homo-abieludele" vastu seisab, seda mitte
ainult ei trahvita, vaid ta suunatakse nii nagu Hiina
kultuurirevolutsiooni ja Punaste Khmeeride ajal otsekohe
"ümberkasvatamisele". Ta peab kahetsema ning konkreetsed tõendid oma
kahetsuse kohta avalikkuse ette tooma. "Nii pidi seda tegema itaalia
tööstur ja makaronitoodete valmistaja Guido Barilla,
kes eksleva pilguga ning Punaste Khmeeride ohvritele tüüpilise
kahvatunud näoga You Tube'is, selles uues ilmalik-demokraatlikus ja
avalikus pihitoolis oma vabanduste litaaniaga esines (vt lähemalt siit ja siit). Ning tõendina oma siirast kahetsusest võttis ta oma firmasse tööle LGBT-asjade nõuniku", kirjeldas religioonisotsioloog Massimo Introvigne.
Hiljuti
kirjutas Introvigne Barilla patukahetsusliku põlvitamise kohta
homo-lobby ees: "Kujutagem endale ette hoopis teistsugust stsenaariumi:
väljavalitud ohver avaldab otsustavalt vastupanu, perekonnad
mobiliseeruvad tema kaitseks ja lõpuks on need homoseksuaalid, kes
Barilla ees vabandama peavad. On see puhas fantaasia?" Euroopas küll,
kuid mitte USA-s, ütleb Introvigne.
Phil
Robertson (paremal) on juhtfiguuriks USA ülipopulaarses tõsielusarjas
The Duck Dynasty, mis räägib perekondliku jahitarvete äriga rikkaks
saanud Robertsonide perekonnast. Mitte mingit happy end'i homodele nagu Barilla puhul
Homo-aktivistid hõõrusid juba rahulolevalt käsi ja ootasid endale sarnast happy end'i
nagu Barilla juhtumi puhul: Robertson YouTube'is eksleva poliitiliselt
korrektse süüdlase pilguga, vabandamas ning oma siira kahetsuse tõendiks
kuulutamas, et ta on valmis homoseksuaale oma saatesse võtma.
Kuid
sündmused ei arenenud vähimalgi määral selles suunas. Robertson keeldus
kahetsemast ja saatis selle asemel oma värvikas väljendusviisis
homoseksuaalid kohta, kus pipar kasvab.
Vabandama pidi hoopis suhtlusvõrgud Facebook ja Twitter
Kas see jäi poliitkorrektsusele allumatuse üksikjuhtumiks? Sugugi mitte.
Televõrk
A&E vaadatavus hakkas peale Phil Robertsoni saatest väljalülitamist
katastroofiliselt langema. Paari päevaga kaotas telekanal viiendiku oma
tavapärasest täiskasvanud vaatajaskonnast.
Facebookis tekkisid
rühmad Phil Robertsoni toetuseks, mis paari päeva jooksul kogusid rohkem
kui viis miljonit osalejat. Facebook, mis reageerib eriti tundlikult
homo-lobby survele (vt ülevaadet Facebooki moraali-indeksi kohta:
Kristlus diskrimineeritud – homoseksuaalid priviligeeritud), püüdis
esialgu solidaarsusrühmi kustutada, õigustades seda põhjendusega, et
need tekitavad "ülekoormust". Suhtlusvõrk siiski taganes oma sammust,
kui teda massiliste protestidega rünnati.
Sarnane oli lugu
Twitteriga. Peale seda, kui võrk esialgu Robertsoni toetavad Tweetid
sulgeda tahtis, sai ta nii palju proteste, et suhtlusvõrgu
administratsioon oli hoopis sunnitud vabandama.
Sponsor palus Robertsonilt ja klientidelt vabandust
Samamoodi
juhtus ketiga Cracker Barrel. Peale seda, kui ettevõte pidi kogema, et
tema turukonkurendi Walmarti puhul kujutasid Robertsoni pildiga tooted
jõuluajal kaubandushitte, võttis ka Cracker Barrel nad uuesti müügile.
Ka
Cracker Barrel vabandas juhtunu pärast kirjaga oma klientide ees: "Te
teatasite meile selgelt ja ühemõtteliselt, et me eksisime. Me võtsime
teid kuulda. Duck Dynasty logoga tooted tuuakse kõikides meie poodides
uuesti müügile. Me palume vabandust selle eest, et me teid solvanud
oleme."
Telejaam oli sunnitud religioonivabaduse rikkumise pärast vabandust paluma
Sellal,
kui A&E finantsolukord ähvardavalt kõikuma hakkas, kuulutas Phil
Robertson, et ta ei rahuldu ainult sellega, et ta lihtsalt uuesti
saatesse ennistatakse. Ta nõudis üle terve USA, Kanda ja Ladina-Ameerika
saateid emiteeriva televõrgu juhtkonna avalikku vabandust eetris ning
nõudis vabandust homo-lobbylt, kes oli rikkunud ja jalge alla tallanud
tema õigust religioonivabadusele. Tuntud homoseksuaalid avaldasid Robertsonile toetust
Võitlevad
homo-ühendused Robertsoni ees ei vabandanud. Seevastu esines terve hulk
avalikult tuntud homoseksuaale avalike vabandustega Robertsoni ees.
Esimene neist oli Ameerika lesbide ja feministide esindusisik Camille Paglia.
Ta nimetas raadios Robertsoni vastu kasutatud taktikat "stalinistlikuks
ja fašistlikuks" ning rääkis sellest, et "arvamustevabadus" on hädaohus
ning et "ühes demokraatlikus riigis peab inimestel olema õigus olla
homofoobne, niisamuti nagu on õigus toetada homoseksuaale, nagu mina
seda sajaprotsendiliselt teen. Ning kui inimesed toetuvad oma suhtumises
homoseksuaalsusesse Piiblile, siis on neil selleks siin maal täielik
religioonivabadusest tulenev õigus".
Ka tuntud CNN-i ajakirjanik, end avalikult homoseksuaaliks tunnistav Don Lemon
toetas Robertsoni: "Tal on õigus öelda täpselt seda, mida ta mõtleb.
See on Ameerika... Inimestel on õigus öelda seda, mida nad heaks
arvavad".
Tagasitulek rekordilise publikuarvuga
Niiviisi oli sel lool tõepoolest happy end,
kuid mitte selline, nagu seda endale lootsid homoradikaalide ühendused.
Paluti küll vabandust, kuid mitte Barilla moodi. Vabandasid televõrgu
A&E, suhtlusvõrk Twitter, poekett Cracker Barrel ja homoseksuaalse
liikumise juhtivaktivistid.
Möödunud nädalal pöördus Phil
Robertson triumfeerides, ühes käes Piibel ja teises käes püss, oma
telesaatesse tagasi. Duck Dynasty uues hooaeg algas rekordilise
11-miljonilise vaatajate arvuga!
Õppetund meile eurooplastele: vastupanu puhul avastatakse, et kuningas on alasti
"Ka
meile, eurooplastele, andis Phil Robertson suure õppetunni ja vahest
isegi Guido Barillale. Mõjuvõimsad jõud püüdsid meid veenda selles, et
poliitiliselt korrektne mõtteviis vastab suure enamuse ootustele, et
homo-lobby on kõikvõimas, et igasugune vastupanu on asjatu ja et me
oleme juba võitluse ette kaotanud. Kõik see aga ei vasta tõele.
Kui
otsustatakse vastupanu osutada, avastatakse äkki, et kuningas on
alasti, et toetus loomulikule perekonnamudelile on suur ja laiaulatuslik
ning et on võimalik isegi suuri ettevõtteid sundida mitte häälekate ja
nahaalsete vähemusgruppide, vaid enamuse häält kuulama. Tehkem ennast
töökohtadel, massiteabes ja institutsioonides kuuldavaks. Tõstkem oma
häält ka Euroopas", kutsub üles Massimo Introvigne.
