MATTI ILVES: MEIE RAHVA SAATUSEST

Meie rahva saatus on siiani olnud lausa imeline, sest peale pea 20 aastat kestnud muistset vavadusvõitlust on olnud palju olukordi, kus rahvuse kestmine on lausa katkemise lähedal ja on ka arvatud, et see ongi omamoodi ime, et oleme rahvana säilinud. Toon ühe näite Andres Adamson´i raamatust "Liivimaa kuningriik":

"Rootsi ja Venemaa lähenemine oli viinud 1567. aastal nende lühiajalise liidulepinguni. Liidulepingu eest oli kuningas Erik XIV valmis Ivan Julmale loovutama Tallinna ja muud rootsi Liivimaa valdused ning üle andma oma vennanaise, Poola-Leedu printsessi Katarina Jagellonica, keda Jvan Julm oli kunagi kosinud ja solvava äraütlemise osaks saanud. ... Enne, kui lepingut täitma jõuti asuda, toimus Rootsis aga riigipööre. Üldisel heakskiidul kukutasid kuninga poolvennad hetsogid Johan, Magnus ja Karl täiesti ilmselt peast segi läinud Eriku, vangistasid ta 29. septembril 1568 ning troonile tõusis Katarina abikaasa Johan III. Kuningas Erik elas vangistuses kuni aastani 1577, mil ta lõpuks hernesuppi pandud arseenikuga teise ilma saadeti."
Mis oleks saanud eestlastest, kui me oleksime juba Ivan Julma ajal Venemaa koosseisus?

Eestlaste olukord enne muistset vabadusvõitlust oli täiesti naabermaadega võrreldav ja meie tänapäevane rahva arv võinuks olla soodsate olude puhul täiesti samasugune näiteks Rootsiga. Eesti aladel elas muistse vabadusvõitluse alguseks ligikaudu 150 000...200 000 inimest. Mart Helme kirjutab raamatus "Lembitu": "Hinnanguliselt elas nii Rootsis kui Taanis kummaski 13. sajandi algul vaid 200 000 inimest, mis mõnevõrra kõrgemale arengutasemele vaatamata polnud kaugeltki küllaldane, et täiest võrreldava rahvaarvuga meretagust Eestit kogu jõudu mängu panemata vallutada. Saksamaa rahvaarvuks oli samal ajal aga juba vähemalt 7,3 miljonit."  Sakslaste sekkumine viis meie rahva hävingu äärele. Venemaa suhteliselt väikesed vürstiriigid ei kujutanud meile aga mingit ohtu. Peale vabadusvõitlust oli meid järgi jäänud veidi alla 100 000. ja nii on olnud veel kaks korda edaspidises ajaloos.

Toon nüüd pikema katkendi Heiki Kortspärn´i raamatust - "Eestlaste saatus. Teine raamat", kus on toodud mitmeid näiteid, kus meie rahva saatus sõltus õigetest ja ka valedest otsustest:

"Mõned ajaloolised võrdlused
Nagu üks ähvardava punavõimu tõttu Eestist lahkunud tubli eestlane enne mind, olen minagi jõudnud järeldusele, et ajaloo kohtu vaekausil tuleks president Konstatin Päts asetada ühele pulgale omaaegse Liivimaa "kuninga" Kaupoga. Aastal 1200 laskis Kaupo end pidusöögil lõksu meelitada, oli sunnitud andma pantvange, uskus vaenlasi, liitus ristisõdijatega, ründas koos nendaga omaenda linnust ning lõpptulemusena kaotas oma elu ning määras oma rahva hukule.
Vene usku, vene emast sündinud, vene haridusega Konstatin Päts lähtus väärtushinnangust, kui Nõukogude Vene pidas 18 aastat Tartu rahulepingut, miks nad ei peaks pidama siis baasidelepingut (A.Otsa mälestused)!? Ja nähtavasti ka verahäälest tingituna, sest Päts kandis viha germaanide vastu ja omas alateadlikku (kaasasündinud?) usaldust venelaste suhtes.
Umbes samas analoogilises saatuslikus olukorras seisis 1220. aastal Virumaa "kuningas", Tarvanpää (Rakvare) linnuse isand (Didericus de) Kivele. Tema valik seisnes selles, kas lasta oma rahvas ristiusustada teutooni rüütlitel või Lindanises (Tallinnas) maabunud Taani kuningal. Kivele valis taanlased, kindlustades sellega Põhja-Eestile 115 aastat omavalitsust ja veel hiljem ordu all kergama põlve, kui see oli Liivimaal! Ütleme igaks juhuks kohe ära, et see oli tagatjärele targutates õige otsus ning põlisrahva (maarahva, eestlaste) kergem saatus polnud valitsejate eesmärk, vaid õige otsuse lisaboonus maarahvale.
Aastal 1561., kui tatari orjusest vabanenud tsaar Ivan Julm asus vallutama Eestimaad, oli Läänemaa (Loodna) eestlasest "kuningas" Reinhold Lohde üks väheseid, kes koos Tallinna raega ei uskunud Ivani ja tema käsilase Ketleri mesimagusaid lubadusi ja omas küllalt tarkust, et Eesti ja hiljem kogu Baltikumi viia kuningas Erik XVI abiga Rootsi krooni alla. Eesti rahva eluiga oli seega pikendatud 150 aasta võrra. Vaevalt siingi keegi valitsejatest just eesti rahva (õigemini öldes maarahva) elueast või saatusest hoolis,- jälle oli see õige otsusega kaasaskäinud lisaboonus!
Aastal 1710, kui Vene keiser Peertr I lõi Rootsit ja kusagilt polnud abi loota, siis Eestimaa rüütelkonna peamees, põlisest Eesti soost Haljala "kuningate" järeltulija B.J.Wrangell (Vrangle) nägi ainsat pääsu eri-kapitulatsioonis, mis kindlustas vähemusele säilimise ja omas piisavalt tarkust, et koostada Eestimaa hertsogiriigi kapitulatsiooni akt Peeter I nõnda, et see tegelikult sulges vanelaste sissevoolu Balti mere rannaaladele. Koos valitsejatega säilitati Eesti rahva eluiga 1710. aasta lepinguga veel 210 aaasta võrra. Jälle õige otsusega kaasas käinud lisaboonus.
Aastal 1710-1917 võrsus Eestimaalt nii palju Eesti (maarahva!) päritolu "isandaid", et nad peaaegu kontrollisid Vene riiki! Dr.Bertrami andmetel näiteks aastal 1845 Vene tsaaririigi 600-st kindralist oli 160 pärit Põhja-Eestist ning 80 Liivi ja Kuramaalt!
Tartu rahulepingu sõlminisel 1920. aastal näitasid Jaan Poska ja Jaan Tõnisson vaieldamatult kõrget diplomaatilist taset nii ajamonendi valikus, taktika, kui ka Eestile soodsate klauslite läbiviimisel.
1940.a. tragöödia, mis juba teglikult algas 1934, polnud meie rahval kahjuks oma soost "kuningat", kes oleks mõõtmeilt ulatunud Kivele, Lhode, Wrangelli või Poska tasemele. Lisaboonuse asemel tuli hävingu algus.
Ja praegune olukord meie maailmastumise teel? On möödapääsmatu, et just eesti rahva seast peab tõusma riigitüüri juurde mehi, kes peavad suutma saavutada tagajärgi eestluse püsimise ränkraskel teel. Täna, aastal 2008, seda meest või mehehakatist (ehk ka naist?) ei paista veel kusagilt...ning eestluse häving kogub tuure."

Tõesti, eestlaste häving kogub jälle tuure. Eriti kurba olukorda on meid pandud moraaltitusse korrumpeerunud Euroopa Liitu astumisega. Eesti rahvas oli küllaltki terve mõistusega ja enne ELi rahadega läbi viidud tohutut ajupesu reeturpoliitikute osavõtul ei pooldanud eestlased liitu astumist. Propaganda tagajärjed olid aga kurvad. Euroreferendum - kokku: hääletajaid 866 536, hääletanuid 554 751, kehtetuid 2329. Jah-hääli 369 704, “jah” 66,92 %, ei-hääli 182 718, “ei” 33,08 %.

Niisiis, 2004. aastast alates on Eesti rahvaarv allakäigu teel. Tartu Ülikooli Eetikakeskus prof. Margit Sutropi juhtimisel on välja andnud raamatust “Eesti ustest – sisse, välja” selgub, et siit on väljarännanud ligi 200 000 inimest.
Tühjaks jäävad väikelinnad-alevikud, eriti suured kaotused on koolisüsteemis sest lapsi lihtsalt ei ole. Päevaleht: "Praxise prognoosi järgi peaks algama massiline koolide sulgemine kõigis Eesti maakondades.
Eesti koolivõrgu tulevik on tutvustatud uuringu järgi tume ning suuremal osal omavalitsustest seisab ees karm otsus: kas sulgeda kool ise või oodata selle vaikset hääbumist, kuni õpilasi on liiga vähe ja omavalitsuse kulud kooli ülalpidamiseks ebamõistlikult suured. Nimelt seisab Praxise prognoosis, et koole tuleb kinni panna sadade kaupa. „See on rehkendus, kui palju koole on Eestil vaja 2020. aastal. Ehk arvuliselt näitame, mitu kooli on vaja, et õpilased sinna ära mahuks,” selgitas TTÜ majandusteaduskonna vanemteadur Kaire Põder. Andmed, mis uuringust selguvad, põhinevad peamiselt sellel, kui palju on 2020. aastal kooliminejaid. Tühjaks jääks 132 praegu põhiharidust pakkuvat kooli ja 150 gümnaasiumi. Praegu on Eestis gümnaasiume 194."
Siia tuleb lisada veel rahva iibe, mis on olnud negatiivne vist isegi 1992. aastast ja seda valitsuste tegematajätmiste tulemusel. Kui nüüd kavatsetakse tõsta tublisti lastetoetusi alates kolmandast lapsest, siis pistsid kohe kisama eestlaste väljasuretajad, et naine tahetakse teha sünnitusmasinaks! See lastetotuse tõus meid väljasuremisest ei päästa, sest siin on vaja rakendada kompleksseid vahendeid (tuleb liseda veel moraalsed komponendid jne.), sest rahaga ainult lapsi ei osta, seda näitavad hästi Lääne-Euroopa kogemused.

Valitsus ja Riigikogu aga jätkab rahulikult mõrvarlikku tegevust, nüüd on võetud ette veel perekonna lõplik lagundamine, õigemini selle mõiste ümberdefineerimine ja homopropaganda juurutamine isegi juba lasteaedades.

Eestlased hääletavad aga edasi kartellierakondade poolt, kes on võtnud kasutusele Eestis neokolonialistliku rahvahävitusliku süsteemi. Mis siis ikka, eks iga rahvas on oma saatuse sepp.

Read more...

Nigel Farage´i sõnavõtt Euroopa Parlamendis

Read more...

Eesti meditsiini hiilgus ja viletsus - I osa

Täna öösel kui torm mühisab ja puud kaarduvad, otsustasin  alustada ammu mõttes olnud artiklite seeriaga Eesti meditsiinist- tema hiilgusest ja viletsusest. Loodan, et nii mõnedki inimesed leiavad  mõtisklustes vastuseid neid piinavale küsimusele- miks?
Meditsiini tase on ülikõrge..
Pea 20 aastat iseseisvat Eestit.  Milline siis on see meie meditsiini tegelik seis? Teatavas mõttes on tulemused hiilgavad. Aparatuuri tase on märkimiväärne, operatsioonijärgse suremuse näitaja väga väike- võrdne Põhjamaa riikidega, jahmatav hulk pakutavaid kõrgtehnoloogilisi tervishoiuteenuseid. Ülimalt kõrgele kruvitud efektiivsus võimaldab pakkuda pea kõiki uusi ravitehnoloogiaid vaatamata sellele, et SKT-st meditsiinile ( just meditsiinile ja mitte sotsiaalhooldusele)  eraldatud raha on EL madalaim. Jah, meist vähem kulutab meditsiinile EL-s vaid Rumeenia. E-tervis, e-kiirabi, e- retsept jne … kestvad aplodismendid :).  Tegelikult ka, Eesti meditsiini tase on statistikas ülikõrge, aga….
aga…..
2/3 meedikutest töötab rohkem kui 40 tundi nädalas ja asjaosalised ise teavad üsnagi täpselt, et enamus õdedest, parameedikutest ning arstidest töötavad enam kui 80 tundi nädalas.
Keskmine arsti vanus Eesti Vabariigis on üle 50 aasta (TAI).
Praegu on meditsiinis puudu tuhatkond õde ja sadu arste.
Pea korra nädala avaldavad erinevad meediaväljaanded meditsiiniteenustega rahulolematute inimeste kirjutisi.
Meedikute rahulolu oma töötingimustega on madalseisus. Taas ja taas  saadavad Arstide Liidu eeskõnelejad tervishoiujuhtidele ja ajalehtedele hoiatusi, et meditsiinisüsteem on kokkukukkumas.
Ühtlase joana nirisevad meedikud tööle piiri taha ja nüüd mitte enam vaid noored vaid ka pensionieelikud ning .. üllatus, isegi meedikutest pensionärid.
Ajakirjandusest loetud artiklite põhjal tundub, et meditsiini hädades  on süüdi vaid rahaahned arstid, hoolimatud õed, ülbikutest harimatud hooldajad ja nahaalsed kiirabitöötajad. Viimasel ajal on meedikute sõimamisest saanud trendikaup, millega ajaleht tagab endale nii vajalikud klikid kui kommentaariumis saavad inimesed  valada välja oma hingesoppi kogunenud pettumuste taaga.  Tegelikult, kaval manööver, nõukogude süsteemi armastatuim propagandatrikk- kõik on üldiselt hästi, aga,seltsimehed, eksisteerib ükikuid puuduseid isikute tasemel. Katsumegi siis järgnevate kirjutistega analüüsida, kuivõrd on meditsiini probleemid genereeritud ultraliberaalset tervishoiupoliitikast ja rahva enda valikutest. Ei mingit irisemist ainult, plaanis on pakkuda ka mõtlemisainet, kuidas olukorda muuta.
Eesti meditsiinikorralduse poliitilised alused.
Eeldatavasti ei ole keegi meist niivõrd naiivne ja arvab, et  Eesti areng on mitme erakonna koostöö tulemus. Ei, nii meditsiin kui ka paljud teised valdkonnad on vaid ühe erakonna kujundatud- ultraliberaalselt. Milline on siis alusdokument?
RE erakonna sotsiaalpoliitika; 1995. ja 1999. aasta valimisprogrammis on sotsiaal- ja tervishoiupoliitikale pööratud vähe tähelepanu. Eeldus on, et heaolu ja sotsiaalse turvalisuse eest vastutab ennekõike üksikisik ja heaoluteenused on pigem turu, kui riigi kanda. 1995. aasta «Kodanike riigi» manifest, kus leitakse, et tervishoid pole riigi vastutusala, vaid ennekõike turupõhine kaup: «Kui tervishoiuteenuste eest maksmine on ebahumaanne, miks siis toidu eest maksmine on humaanne? Arstiabi ei vaja iga inimene iga päev, söömata ta aga olla ei saa. Selle loogika järgi peaks ka toit ühiskonnas «tasuta» olema.».
Ja nii see saigi olema.
Järgnevatel aastatel erastati kogu meditsiin- SA-d, AS-is, OÜ-d, FIE-d. Mitte midagi ei jäänud riigi hallata. Tõsi küll, jäid mõnusad niidid, mis sidusid suurhaiglaid partei tagatubadega. Noh, need kõrgepalgalised nõukogud, kus tublid sportlased, näitlejad ja muud vahvad parteisõdurid istusid ja istuvad siiani kalli raha eest ja annavad nõu ( irw). Millist, see kujutlus jääb igaühe fantaasia hooleks.  Mida suurem haigla, seda enam otsesidemeid ja rahakraane. Nii avati Pandora laegas, riik kaotas kontrolli tervishoiu üle- turg otsustab.
Praegu on reaalsuseks olukord, kus kaks suurhaiglat otsustavad sisuliselt kogu tervishoiu üle. Määravad, millised maahaiglad kuuluvad kiirsuretamisele, millist taastusravi inimestel on lootust saada.  Verised mõjuvõimu ümberjagamissõjad, millest viimane kandis nime kiirabireform, aga sõjategevus jätkub ning ministeeriumil ei ole just palju sõnaõigust, kui siis valida pool ja kiita võitjaid. Kas polnud kõnekas kiirabireform, kus üks suurhaigla otsustas arstid kiirabisse jätta ning teine haigla mitte ja ministeeriumil jäi võimalus vaid kõrvalt kaagutada. Tõeline turumehhanism.

Turumehhanism tegelikkusesse.

Ehk suurhaiglad seisavadki inimeste tervise eest?
Jama, suurhaiglad nagu kõik äriettevõtted tahavad teenida kasumit! Paraku, kõik tervishoiuteenused ei ole kaugeltki kasumlikud. Mõlema suurhaigla finantsjuhtide märjaks unistuseks on päev kui EMO uksest kärutatakse sisse kümneid 30 aastaseid mehi suurte südameinfarktidega, raskeid traumaohvreid, kalleid operatsioone vajavaid ägedas seisundis inimesi. Mida rohkem kalleid uuringuid,  keerulisemaid operatsioone ja protseduure, seda suurem on kasum. Ka eriarstide vastuvõtud kujutavad endast kuldmune munevaid kanakesi, kallid uuringud, plaanilined töö ja raha tuleb. Mõnusad sidemed partei tagatubadega loovad võimalusi omandada üha kallimaid diagnostikaseadmeid ning võidurelvastumine jätkub isegi kahe suurhaigla vahel, rääkimata siis konkurentsis kindlalt alla jäävad Tallinna haiglad.

Kanad, mis munevad kuldmune.

Paraku, reaalsus on teine. Ühe ägedas seisundis ja haigla jaoks kasumliku haige kohta vajub EMO uksest sisse haigete vool, kes on rahalises mõttes rohkem kui ebasoovitavad- kroonilisi tõbesid põdevad ja pikka ravi vajavad haiged, kellele ei ole põhjust teha ühtegi kallihinnalist uuringut. Hullem veel, kui neid kohe EMO-st koju ei saa saata ja tulebki haiglasse panna, siis kümne päeva pärast saab selline humaansus karistada, sest  haigekassa rahastab ravijuhtu juba olulselt vähem ning mida kauem haige voodikohta ” kinni hoiab”, seda karmim on haiglale rahaline karistus.
Teine nn prügikala, mis EMO osakondi ummistab, on erinevad tegelikult esmatasandi meditsiinile kuuluvad ravijuhud- haigestumised, pisitraumad ehk perearsti klientuur. Miks see kontingent EMO-sse pöördub, vaatleme järgmisel korral.
Seega, suurhaiglate ärihuvid sunnivad neid võitlema iga kasumliku haige pärast ning seega jõuga väikehaiglaid hääbumisele sundima.  Liitumissoovi taga ei ole muud kui vaid majanduslikud kaalutlused -just business! Kas see on rahva huvides? Kui tekib ootamatu kriitiliselt äge terviseprobleem, olete “sobivas eas”, piisavalt lähedal suurhaiglale, siis kahtlemata on see teie huvides.  Jah, aga kui olete eakas, krooniliste valude, haavanditega kimpus, siis avaldub teile turumehhanismidele rajatud meditsiini pale kogu tema “ilus”. Paraku, need õnnetud, keda taas ja taas haiglate ustest välja juhatatakse, kiruvad oma õnnetut saatust mõnele osavõtlikule ajakirjanikule, kes produtseerib loo teemal kuidas õnnetu abivajaja hoolimatute meedikute poolt välja visati.

Kas sobib või ei?

Tuld meedikute pihta, aga tegelikult see süsteem on komponeeritud 1995 aastal. ” Tervishoid pole riigi vastutusala, vaid ennekõike turupõhine kaup.”. Eelkõige aga meenutame, et selle sotsiaalpoliitika rakendamiseks oli tarvis rahva mandaati ja 20 aastat on seda valimiskastide juures  taas ja taas kinnitatud.
Seega, eile ja täna määrab meditsiinipoliitika kaks suurhaiglat,kelle vahel toimub pidev konkurents ning ärapanemine.  See olukord on kaks aastakümmet leidnud heakskiitu ja tunnustust valijate poolt.
Järgmisel korral vaatame, mis peaks olema tervishoiu prioriteet.

2. osa: SIIN.

Allikas: https://okkalisedarutlused.wordpress.com/2014/12/17/eesti-meditsiini-hiilgus-ja-viletsus-ii-osa-meditsiini-suda/

Read more...

Miks meil on vaja rohkem CO2, mitte aga vähem!

Read more...

VARRO VOOGLAID: Psühholoogiline kaitse ja riiklik propaganda

Valitsus hakkab panema rohkem rõhku ühiskonna “psühholoogililisele kaitsele”. Kõlab hästi, aga mis asi see “psühholoogiline kaitse” õieti on? Kes seda määratleb ja piiritleb? Milliseid meetodeid selleks kasutatakse ja missugused on selle teostamise kanalid? Rahvusringhääling? Meedia laiemalt võetuna? Lasteaiad, koolid ja ülikoolid? Milline on “psühholoogilise kaitse” teostamise suhe tõega?
Artiklis selgitatakse:

“Eesti õigusaktides käsitletakse psühholoogilist kaitset julgeolekuvaldkonnana, mille eesmärk on tagada usaldus riigi ja riigikaitselise tegevuse vastu hoides ära väärkuulduste levikut ja tõkestades vaenuliku mõjutustegevuse mõju.”

Ent mille poolest erineb valitsuse poolt rahvale “psühholoogilise kaitse” teostamine lihtsalt propaganda tegemisest selleks, et riigivõimu kuvand rahva silmis oleks võimalikult positiivne? Kas rahva usaldus riigivõimu vastu ei peaks mitte olema välja teenitud võimu juures olevate isikute väärika ja teenimisvalmi käitumisega, mitte riikliku propaganda abil?
Millised täpsemalt on need väärkuuldused, mille levikut plaanib valitsus “psühholoogilise kaitse” abil ära hoida? Mulle tundub, et meedia ja valitsus on koostöös püüdnud teha rahvale “psühholoogilist kaitset” ka nt meie sihtasutuse eest, et me perekonna institutsiooni olemusliku ümbermääratlemise püüdlustele vastu seistes “väärkuulduseid” ei levitaks ja kooseluseaduse läbisurumisel ilmnenud piinlikke manipulatsioone paljastades riigivõimu usaldust ei kahjustaks.

Kas ka see on rahvale “psühholoogilise kaitse” teostamine, et

ajakirjanikele ei anta võimalust küsida peaministrilt ette kokkuleppimata või lihtsalt ebamugavaid küsimusi?

Kas nt väide, et meie riigi poliitiline juhtkond ei teeni ühist hüve, vaid pigem lähtub väljastpoolt Eestit saadud ideoloogilistest ja poliitilistest suunistest, on väärkuuldus, mille levitamist peaks valitsus “psühholoogilise kaitse” korras ära hoidma? Kuidas oleks näiteks väitega, et peaministri partei on korrumpeerunud ja teenib mitte rahva heaolu, vaid ärieliidi huve? Kas meedial on üldse õigust levitada valitsuse suhtes kriitilisi hoiakuid ja seisukohti, mis kahjustavad viimase mainet? Või mil määral on selleks õigus ilma, et valitsus “rahva psühholoogilise kaitse” masinavärgi käima tõmbaks ja käiku laseks?
Paraku jääb nii ähmase kategooria puhul tahes-tahtmata mulje, et see, mida nimetatakse “psühholoogiliseks kaitseks”, hakkab paratamatult (vähemalt osaliselt) kujutama rahva veendumuste suunamist ja nö “õige arvamuse” kujundamist valitsuse ja kõrgemate võimutasandite juhtimisel. See aga ei ole demokraatlikule riigile kohane, sest võimuolijad peaks lähtuma rahva vaadetest, mitte vastupidi.
Päris tumedaks muutub pilt meenutades teatud tipp-poliitikute arvamust, et psühholoogilise kaitse eesmärgil on valitsusel õigus rahvale ka valetada.

Allikas: http://vooglaid.wordpress.com/2014/12/30/psuhholoogiline-kaitse-ja-riiklik-propaganda/

Read more...

Valitsusparteid tahavad anda alaealistele abordi tegemiseks vabad käed

Eelmise nädala lõpus ilmunud intervjuus  ütles hiljuti EELK peapiiskopiks valitud Urmas Viilma tabavalt, et meie aja ideoloogiliseks suundumuseks on panna valitsema üksikisiku vabadusejumal ning allutada sellele kõik muud väärtused ja ühiskondlikud huvid.

Justkui selle väga sügavamõttelise hoiatuse kinnituseks plaanivad valitsusparteid ehk Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid järjekordset sammu, millega õõnestada tõsiselt perekonna vastutust oma laste kasvatamisel. Nimelt menetletakse riigikogus seaduseelnõud , millega kaotataks ära seni kehtiv nõue, et alaealised peavad saama abordi tegemiseks oma vanema nõusoleku.

Meie Sihtasutuses Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks oleme sügavalt veendunud, et kõnealuse seadusemuudatuse tegemine annaks meie niigi lagunenud perekonnakultuurile järjekordse valusa hoobi ning viiks meie ühiskonda täiesti vales suunas – mitte suurema vastutustundlikkuse ja hoolivuse, vaid üksikisiku meelevalla absolutiseerimise ja enesekeskse ükskõiksuse poole.

Seepärast saatsime riigikogule antud eelnõu suhtes oma kriitilise seisukoha , milles selgitasime põhjalikult, miks seda seadusemuudatust ei tohiks teha. Seisukoha kokkuvõtteks kirjutasime järgmist:

“Praegu ettevalmistatud Eelnõu lähtub muu hulgas eesmärgist tühistada seni raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse §-i 5 lg 2 kohaselt kehtinud nõue, et alaealised tüdrukud peavad abordi tegemiseks saama oma vanemate (või muu eestkostja) nõusoleku. Nii plaanitakse radikaalselt piirata vanemate õigust oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda, jättes lapsevanemad ilma õigusest otsustada selle üle, kas nende alaealistele tütardele võib aborti teha või mitte, ning anda vastava otsuse langetamise õigus hoopis günekoloogide kätte. Meie hinnangul on selline plaan mitte üksi ebamõistlik, vaid ka vastuolus elementaarsete inimsuse kaalutluste ning Eesti Vabariigi põhiseadusega."

Seda seisukohta põhjendamisema paljude argumentidega, tuues muu hulgas välja järgmise selgituse:

“Ei või olla kahtlust, et normaalsel juhul on kõige pädevamad isikud kõnealust otsust langetama mitte naistearstid, vaid hoopis konkreetse alaealise vanemad, kes ainsana armastavad oma tütart rohkem kui iseennast, on reeglina tema eest tema elupäevade algusest saati hoolitsenud ja südant valutanud ning tunnevad teda hingesoppideni. Naistearst, seevastu, ei tea konkreetsest tüdrukust — tema elukogemusest, hirmudest, võimalikest kompleksidest, unistustest, perekondlikest suhetest, vanemate lootustest ja ootustest jne — mitte midagi. Kuivõrd alaealise vastutusvõimele adekvaatse hinnangu andmine eeldab möödapääsmatult konkreetse inimese süvitsi tundmist, ei saa kuidagi nõustuda, et naistearstid, kes omavad konkreetse tüdrukuga vaid formaalset ja pealiskaudset kokkupuudet, on pädevad antud küsimuses otsuseid langetama. Kõigele lisaks ei ole naistearstidel psühholoogia-alaseid eriteadmisi, mis võimaldaks suure tõenäosusega elu kõige keerulisemas olukorras viibivate hirmunud tüdrukute vastutusvõimet adekvaatselt hinnata.”

Meie arvamuse terviktekstiga saate tutvuda siin:

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&page=pub_file&file_id=9fa1af44-ac37-4ebb-af49-b3f502128200&

Paraku on kõnealuse seadusemuudatuse näol tegu valitsusparteide järjekordse kahetsusväärse püüdlusega sekkuda vanemate õigusesse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid. Veelgi enam: perekonna õiguste piiramine ja seeläbi ka perekondliku kultuuri aluste õõnestamine näib olevat oluline osa Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ühistest püüdlustest, mille viljaks on ka kooseluseaduse ja uue lastekaitseseaduse läbisurumine hoolimata paljude kodanike protestidest ja põhjendatud kriitikast.

Mõelgem korraks selle peale: kui alaealisi ei peeta piisavalt küpseks ja vastutustundlikuks, et omada õigust osta pudel siidrit või pakk sigarette, kas siis pole mitte absurdne asuda seisukohale, et neil on küllalt elutarkust ja -kogemust langetada otsuseid oma lapse elu ja surma üle? Paraku näib, et meie valitsuse liikmetele käib nii lihtsatest asjadest arusaamine üle jõu või siis ei tahagi nad sellest aru saada, vaid püüavad lihtsalt joonduda vastavalt sellele, mida neile väljastpoolt Eestit nn progressiivsete võimuringkondade poolt dikteeritakse.

Olgu sellega, kuidas on – meie kodanikukohus on mitte vaadata tegevusetult pealt, kuidas valitsus õõnestab perekonna õigusi ja jätab täitmata oma kohustuse kaitsta sündimata laste õigust elule, mille olulisust rõhutas õiguskantsler Allar Jõks juba oma 2002. aasta ametilikus arvamuses , kirjutades nii:

“Riigi kaitsekohustus ei keela mitte ainult vahetut sekkumist loote eluõigusesse, vaid ka paneb riigile kohustuse loote eluõigust kaitsta.”

Ent nagu me teame, meie valitsus mitte ainult ei täida oma põhiseaduslikku kohustust kaitsta sündimata laste õigust elule, vaid osaleb aktiivselt selle õiguse ulatuslikus ründamises, rahastades igal aastal tuhandete sündimata laste aborteerimist – meie kõigi kui maksumaksjate rahaga, hoolimata meie ühisest protestist ja tuhandetest allkirjadest, mida selle vastu kampaania "Üks meie seast" raames kogusime ja valitsusele esitasime.

Kokkuvõttes tahan rõhutada, et isegi, kui riigikogu meie selgitusi arvesse ei võta või isegi neisse ei süvene (nagu on paraku tavaks kujunenud), siis peame me järjekindlalt oma seisukoha teatavaks tegema.
Seepärast palun, et võtaksite praegusel puhkuse ajal hetke avaldamaks oma arvamust riigikogu sotsiaalkomisjonile, mis juhib eelnõu menetlust, ning paluksite kas või lakoonilises kirjas alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõuet mitte tühistada. Riigikogu sotsiaalkomisjonile saab kirjutada järgmisel aadressil:
sotsiaalkomisjon@riigikogu.ee

Samuti on väga oluline, et võimalikult paljud teised inimesed oleks valitsusparteide perekonnavaenulikest sammudest teadlikud, mistõttu palun, et levitaksite selle kohta oma tutvusringkonnas sõna.

Loodan väga, et Eesti ühiskonnas tärkab suurem teadlikkus sündimata laste masendavast olukorrast meie riigis ja et sellest teadlikkusest ühendatuna oma vastutuse tunnetamisega tärkab lõpuks ka kodanike püüdlus probleemi lahendamiseks või vähemasti selle leevendamiseks julgelt välja astuda.

Ühiskonnas, kus valitseb üksikisiku vabadusejumala türannia, ei ole kellelgi hea elada, kuid päris katastroofiliseks kujuneb sellises olukorras kõige nõrgemate – sh sündimata laste – olukord.

Teile ilusat vana aasta lõppu soovides,

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

SOOVID

TUJUKÜLLAST AASTAVAHETUST, HEAD UUT AASTAT JA JÕUDU MEIE ISESEISVUSVÕITLUSEKS!

Rahvuslase blogi
M.I.

Read more...

Selgeltnägija Nastja "Õhtulehes" aastast 2015 ja kaugemast tulevikust

"Poliitilises plaanis saab olema eriti keerukas aprill, mis on väga depressiivne. "Inimesed võivad siis tunda, et mitte miski ei tee neid õnnelikuks ega paku rõõmu – isegi siis, kui tööl ja peres on asjad justkui korras," vaatab Nastja tulevikku.

"Lähiaastatel muutub elu Eestis aina kehvemaks ja elamiskõlbmatumaks ning paljud inimesed lahkuvad riigist – eriti need, kes saavad endale seda majanduslikult lubada. Ülejäänutel tuleb uute oludega kohaneda. Olukord Eestis ei lähe nii kriitiliseks, nagu see on praegu Ukrainas, kuid pole välistatud ka sõjaline konflikt," hoiatab selgeltnägija.

Nastja sõnul on juba praegu selge, et Euroopa Liit laguneb. "Üsna varsti ei suuda see enam eksisteerida sellisel kujul, nagu ta on. Aga ausalt üteldes ei karda mina isegi nii palju sõda, kui seda, et Eestist võib tulevikus saada teine Norra. See tähendab, et vaated muutuvad aina liberaalsemateks. Näiteks mina ei poolda seda, et lastel oleks juba 4. klassis seksuaalõpetus. Ma olen väga rahumeelne inimene, aga kui keegi annaks minu väikesele lapsele kätte kondoomi ja hakkaks sellises eas rääkima talle seksist, ma lööks selle inimese maha!"

Samal ajal käib Nastja arust ka liiga laialdane homopropaganda, vastu võetud kooseluseadus on tema arust selle hea näide. "Minu meelest on see väga halb ja viib ühiskonna moraali allamäge. See ongi Eestile ohtlik, minule on see lausa sisemine sõda!" põrutab Nastja."

Terve artikkel SIIN.
_________________
Nastja hirmu, et Eesti muutub tulevikus Norra sarnaseks, on võimalik tõrjuda vaid tugevate rahvuslike pateide tulekuga poliitikasse. Ma ei usu, et nende Riigikogu valimistega siin Eestis me midagi muuta võiksime, peame valmistuma tulevikuks, et Euroopa Liidu lagunemise (laguneb paratamatult, kui Britid ja Prantsusmaa Marine Le Pen´i jõupingutusel välja astuvad) järel võim üle võtta ja kiskuda see välja kartellierakondade käest; kes võivad viia meid näiteks uude Põhjamaade Liitu õitsva homo- ja multikultuuriga, eestlaste kiireneva väljasuremisega ning moraalitu ühiskonnaga.
Vaja on tunda ära võib-olla kiirelt värvi vahatanud, iseseisvust siis jälle pooldavad poliitikud-tuulelipud ja näidata ka neile koht kätte.
M.I.

Read more...

Tähetark IGOR MANG: Mida toob lamba-aasta 2015

Foto: Sven Arbet

... Maailm liigub kaose poole
Neptuun on jätkuvalt kõige tugevam planeet ka 2015. aastal. See näitab, et maailm liigub kaose poole, millest saab välja tulla ainult vaimse õpetuse kaudu. Neptuun kui Kalade valitseja esindab alati kahte äärmust: hullumaja või kirikut (kloostrit). Maailma lõpp on tulemas ainult valitsevale süsteemile - Lääne tehnokraatlikule tsivilisatsioonile, sest väärtussüsteem ei võimalda inimesel ja ühiskonnal terveks jääda vaimselt ega füüsiliselt.

Sellises olukorras on nüüd peaaegu kõik maailma riigid, kaasa arvatud Hiina ja Venemaa. Kannatab Tiibet, kellele surutakse peale kaasaja tsivilisatsiooni malli. Kannatavad ka kõik loodusrahvad. ...

Allikas: Kaspar Rammo, Facebook

Read more...

KOOBAS: Reformarid on taas hoos, tulekul uus hinnatõus

Valitsus võttis vastu määruse, millega kehtestati reoveepuhastist vette juhitavale heit- ja sademevee ainete osas senisest sadu kordi madalamad piirmäärad, ehk vesi peab uute nõuete kohaselt kordi ümbertöödeldud olema.
„Eesti veesektori ettevõtted olid 2013. aasta alguseks investeerinud asulate veevärkide parendamisse ligikaudu miljard eurot, suurel osal Eesti vee-ettevõtetest oli uue määruse jõustudes ostetud ning seadistatud kallid puhastusseadmed, mis vastasid täielikult sel hetkel kehtinud nõuetele,” nentis Vahur Tarkmees, Eesti Vee-ettevõtete Liidu direktor. „Samas, isegi kui uus miljard eurot oleks kusagilt tasuta saadaval, ei ole uute piirmäärade saavutamine võimalik, kuna täna puudub reaalselt kasutatav tehnoloogia, mis võimaldaks heitvee uutele piirmääradele vastavaks puhastada. Selliste piirmääradeni oleks võimalik puhastada reovett laboratoorsetes tingimustes, aga mitte reoveepuhastusjaamas, kus päevas puhastatakse tuhandeid kuupmeetreid reovett.”
Uute piirmäärade ületamine toob Vahur Tarkmehe sõnul endaga kaasa miljonite eurodeni küündivad saastetasud. „Heal juhul toovad uutest piirmääradest johtuvad investeeringuvajadused tarbijaile kaasa hüppelise hinnatõusu, halvemal juhul toovad aga suured saastetasud teenust pakkuva vee-ettevõtte pankroti,” lisas Tarkmees.
See on järjekordne kaigas Eesti majandusele ja raha välja pommimine niigi haprast ettevõtlusest, et katta oma vigasest poliitikast tulenevaid eelarveauke. Eelmine hoop tööstusele oli järsk kaevetasude tõus, mis juba jätnud seisma kaks VKG tehast ja töötuks sealsed inimesed.

Allikas: http://koobas.net/2014/12/29/reformarid-on-taas-hoos-tulekul-uus-hinnatous/

Read more...