Valitsusparteid tahavad anda alaealistele abordi tegemiseks vabad käed
Eelmise nädala lõpus ilmunud intervjuus ütles hiljuti EELK peapiiskopiks valitud Urmas Viilma tabavalt, et meie aja ideoloogiliseks suundumuseks on panna valitsema üksikisiku vabadusejumal ning allutada sellele kõik muud väärtused ja ühiskondlikud huvid.
Justkui selle väga sügavamõttelise hoiatuse kinnituseks plaanivad valitsusparteid ehk Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid järjekordset sammu, millega õõnestada tõsiselt perekonna vastutust oma laste kasvatamisel. Nimelt menetletakse riigikogus seaduseelnõud , millega kaotataks ära seni kehtiv nõue, et alaealised peavad saama abordi tegemiseks oma vanema nõusoleku.
Meie Sihtasutuses Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks oleme sügavalt veendunud, et kõnealuse seadusemuudatuse tegemine annaks meie niigi lagunenud perekonnakultuurile järjekordse valusa hoobi ning viiks meie ühiskonda täiesti vales suunas – mitte suurema vastutustundlikkuse ja hoolivuse, vaid üksikisiku meelevalla absolutiseerimise ja enesekeskse ükskõiksuse poole.
Seepärast saatsime riigikogule antud eelnõu suhtes oma kriitilise seisukoha , milles selgitasime põhjalikult, miks seda seadusemuudatust ei tohiks teha. Seisukoha kokkuvõtteks kirjutasime järgmist:
“Praegu ettevalmistatud Eelnõu lähtub muu hulgas eesmärgist tühistada seni raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse §-i 5 lg 2 kohaselt kehtinud nõue, et alaealised tüdrukud peavad abordi tegemiseks saama oma vanemate (või muu eestkostja) nõusoleku. Nii plaanitakse radikaalselt piirata vanemate õigust oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda, jättes lapsevanemad ilma õigusest otsustada selle üle, kas nende alaealistele tütardele võib aborti teha või mitte, ning anda vastava otsuse langetamise õigus hoopis günekoloogide kätte. Meie hinnangul on selline plaan mitte üksi ebamõistlik, vaid ka vastuolus elementaarsete inimsuse kaalutluste ning Eesti Vabariigi põhiseadusega."Seda seisukohta põhjendamisema paljude argumentidega, tuues muu hulgas välja järgmise selgituse:
“Ei või olla kahtlust, et normaalsel juhul on kõige pädevamad isikud kõnealust otsust langetama mitte naistearstid, vaid hoopis konkreetse alaealise vanemad, kes ainsana armastavad oma tütart rohkem kui iseennast, on reeglina tema eest tema elupäevade algusest saati hoolitsenud ja südant valutanud ning tunnevad teda hingesoppideni. Naistearst, seevastu, ei tea konkreetsest tüdrukust — tema elukogemusest, hirmudest, võimalikest kompleksidest, unistustest, perekondlikest suhetest, vanemate lootustest ja ootustest jne — mitte midagi. Kuivõrd alaealise vastutusvõimele adekvaatse hinnangu andmine eeldab möödapääsmatult konkreetse inimese süvitsi tundmist, ei saa kuidagi nõustuda, et naistearstid, kes omavad konkreetse tüdrukuga vaid formaalset ja pealiskaudset kokkupuudet, on pädevad antud küsimuses otsuseid langetama. Kõigele lisaks ei ole naistearstidel psühholoogia-alaseid eriteadmisi, mis võimaldaks suure tõenäosusega elu kõige keerulisemas olukorras viibivate hirmunud tüdrukute vastutusvõimet adekvaatselt hinnata.”Meie arvamuse terviktekstiga saate tutvuda siin: Paraku on kõnealuse seadusemuudatuse näol tegu valitsusparteide järjekordse kahetsusväärse püüdlusega sekkuda vanemate õigusesse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid. Veelgi enam: perekonna õiguste piiramine ja seeläbi ka perekondliku kultuuri aluste õõnestamine näib olevat oluline osa Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ühistest püüdlustest, mille viljaks on ka kooseluseaduse ja uue lastekaitseseaduse läbisurumine hoolimata paljude kodanike protestidest ja põhjendatud kriitikast.
Mõelgem korraks selle peale: kui alaealisi ei peeta piisavalt küpseks ja vastutustundlikuks, et omada õigust osta pudel siidrit või pakk sigarette, kas siis pole mitte absurdne asuda seisukohale, et neil on küllalt elutarkust ja -kogemust langetada otsuseid oma lapse elu ja surma üle? Paraku näib, et meie valitsuse liikmetele käib nii lihtsatest asjadest arusaamine üle jõu või siis ei tahagi nad sellest aru saada, vaid püüavad lihtsalt joonduda vastavalt sellele, mida neile väljastpoolt Eestit nn progressiivsete võimuringkondade poolt dikteeritakse.
Olgu sellega, kuidas on – meie kodanikukohus on mitte vaadata tegevusetult pealt, kuidas valitsus õõnestab perekonna õigusi ja jätab täitmata oma kohustuse kaitsta sündimata laste õigust elule, mille olulisust rõhutas õiguskantsler Allar Jõks juba oma 2002. aasta ametilikus arvamuses , kirjutades nii:
“Riigi kaitsekohustus ei keela mitte ainult vahetut sekkumist loote eluõigusesse, vaid ka paneb riigile kohustuse loote eluõigust kaitsta.”Ent nagu me teame, meie valitsus mitte ainult ei täida oma põhiseaduslikku kohustust kaitsta sündimata laste õigust elule, vaid osaleb aktiivselt selle õiguse ulatuslikus ründamises, rahastades igal aastal tuhandete sündimata laste aborteerimist – meie kõigi kui maksumaksjate rahaga, hoolimata meie ühisest protestist ja tuhandetest allkirjadest, mida selle vastu kampaania "Üks meie seast" raames kogusime ja valitsusele esitasime.
Kokkuvõttes tahan rõhutada, et isegi, kui riigikogu meie selgitusi arvesse ei võta või isegi neisse ei süvene (nagu on paraku tavaks kujunenud), siis peame me järjekindlalt oma seisukoha teatavaks tegema.
Seepärast palun, et võtaksite praegusel puhkuse ajal hetke avaldamaks oma arvamust riigikogu sotsiaalkomisjonile, mis juhib eelnõu menetlust, ning paluksite kas või lakoonilises kirjas alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõuet mitte tühistada. Riigikogu sotsiaalkomisjonile saab kirjutada järgmisel aadressil:
sotsiaalkomisjon@riigikogu.ee
Samuti on väga oluline, et võimalikult paljud teised inimesed oleks valitsusparteide perekonnavaenulikest sammudest teadlikud, mistõttu palun, et levitaksite selle kohta oma tutvusringkonnas sõna.
Loodan väga, et Eesti ühiskonnas tärkab suurem teadlikkus sündimata laste masendavast olukorrast meie riigis ja et sellest teadlikkusest ühendatuna oma vastutuse tunnetamisega tärkab lõpuks ka kodanike püüdlus probleemi lahendamiseks või vähemasti selle leevendamiseks julgelt välja astuda.
Ühiskonnas, kus valitseb üksikisiku vabadusejumala türannia, ei ole kellelgi hea elada, kuid päris katastroofiliseks kujuneb sellises olukorras kõige nõrgemate – sh sündimata laste – olukord.
Teile ilusat vana aasta lõppu soovides,
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
0 kommentaari:
Postita kommentaar