reede, 26. jaanuar 2018
MATTI ILVES: LGBT PROPAGANDA KÄIB MEIL TÄIE HOOGA
Inimeseõpetus 8.klassile!
Link: http://www.lgbt.ee/sinu-lugu/
Aga normaalne perekond on täielikult alla surutud. Varro Vooglaid kirjutas, et "Tervise Arengu Instituut ei ole ei ole viinud läbi ega toetanud ühtegi perekonnakeskset eluviisi propageerivat kampaaniat."
Huvitav, kas koolides üldse veel õpetatakse, milline on üks terve ja normaalne perekond? Arvata võib, et mitte, see normaalne teema on pealetaugiva perverssuse poolt nüüd täielikult kõrvale tõrjutud.
Read more...
Suuremad vead Rail Baltica tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega
Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo
Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus on mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel RB kogutulud 16 miljardit eurot vähenevad 4,1 miljardi euro võrra.
- RB sotsiaalmajanduslikku kasu on kunstlikult suurendatud, manipuleerides heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega.
- EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid, nagu on nõutud tasuvusuuringu juhendis.
- Suurem osa maanteetranspordist toimub otse kliendilt kliendile. RB Raili ja EY vastustest ilmneb, et sellise maanteetranspordi asendamine RB-ga ei oleks kulutõhus, kuna kaupade kättetoimetamine (nn viimane miil) on niivõrd kulukas.
- Ülejäänud maanteetransporti, mis hõlmab kaupade vedu terminalide kaudu, võrreldakse raudteetranspordiga raudteeterminalist teise raudteeterminalini, võtmata arvesse lisakulusid kaupade toimetamiseks raudteeterminalist kesksesse maanteeterminali.
- Tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb „kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks”, kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi uuringus kasutatud arvutuskäiku ja hulk viidatud allikaid ei ole avalikud.
Terve dokument on kättesaadav siit.
Allikas: http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879 Read more...
neljapäev, 25. jaanuar 2018
Juudi „revolutsionäärid“ maailma ümber kujundamas, 4. osa
2. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/01/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber.html
3. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/01/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber_5.html
______________
Detsembrilehes jätkub Tiit Madissoni pikema kirjutise avaldamine. Jutuks tuleb peale Teist maailmasõda alanud „juudi ajastu” kirjeldamine. Kuidas Nürnbergi protsessiga algas vale ja vägivallaga, holokaustivale abil, juutide kui ohvrirahva staatuse paikapanek.
Toimetus
NÜRNBERGI PROTSESS – SIONISTLIK KÄTTEMAKS SAKSA KOLMANDALE RIIGILE
Juutidega Teise maailmasõja ajal ümberkäimise teema sai 1946. aastal alanud Nürnbergi protsessi peateemaks. Kohtualuseid süüdistades rõhutasid liitlasriikide kohtunikud ja prokurörid eriti kuue miljoni Euroopa juudi väidetavat hävitamist. Võitjariigid ei teinud nägugi, et tegu oleks mingi õiglase kohtupidamisega. Inglise kohtunik Nürnbergi protsessil sir Norman Birkett selgitas erakirjas 1946. aastal, et „kohus on ainult vormilt kohtuprotsess, protsessi peamine tähtsus on hoopis poliitiline,” nagu seisab Werner Maseri 1979. aastal New Yorgis ilmunud raamatus „Nurenburg: A Nation on Trial”. USA-poolne peasüüdistaja ja endine justiitsminister Robert Jackson teatas ilma valehäbita: „Nürnbergi protsess on liitlasriikide sõja jätk Saksamaa vastu, tribunal ei ole seotud protseduuriliste või muude meie kohtusüsteemile või põhiseaduslikule süsteemile omaste sätetega.” Ameerika liberaalne nädalakiri „Nation“ kirjutas 27. oktoobril 1945 juhtkirjas: „Nürnbergi kohus on poliitiline protsess, mille eesmärgid on poliitilised.”
Nürnbergi protsessi poliitilise olemuse iseloomulikuks tunnistuseks oli juutide tähtis roll selle kättemaksuprotsessi organiseerimisel. Maailma Juudi Kongressi (World Jewish Congress – WJC) president Nahum Goldmann kirjutas oma 1969. aastal avaldatud autobiograafias „The Autobiography of Nahum Goldmann”, et Nürnbergi tribunal oli WJC sünnitis ja lisas, et „neil õnnestus liitlaste liidreid veenda ideest kinni haarama”. Viimatinimetatud organisatsiooni ametlik esindaja Nürnbergi tribunalil rabi Maurice Perlzweig väitis 1949. aastal, et „just Maailma Juudi Kongress korraldas kohtupidamise läbiviimise”, nagu kirjutatakse Londoni juudilehes „Jewis Chronicle” 16. detsembril 1949.
Kaks USA armee ohvitseri, sionistlikud juudid kolonelleitnant Murray Berneys ja kolonel David „Mickey” Markus mängisid Nürnbergi üritusel võtmerolli. Ajaloolane Robert E. Conet väidab oma 1983. aastal New Yorgis ilmunud teoses „Justice at Nuremberg”, et „kolonelleitnant Bernays oli juhtiv jõud, kes rajas tee Nürnbergi”. Nimelt veenis Bernays sõjaminister Henry Stimsoni ja teisi mõjukaid tegelasi andma võidetud Reichi juhid kohtu alla. Tulihingeline sionist kolonel David Marcus sai tähtsuselt kolmandaks meheks, kes määrasid kindlaks Ameerika poliitika okupeeritud Saksamaal. Aastatel 1946–1947 juhtis ta Ühendriikide valitsuse Sõjakuritegude Komisjoni (U.S. War Crimes Comission), kus tal oli võimalus välja valida peaaegu kõik Nürnbergi protsessi USA-poolsed kohtunikud, prokurörid ja advokaadid. Seega suutsid Ameerikas mõjukal positsioonil olevad sionistid luua olukorra, et vähemalt USA poolel osalenud olid nende jaoks „õiged mehed”, kellelt loomulikult oodati ka „õigeid otsuseid”.
Kuigi kohtupidamist pidid läbi viima „õiged mehed”, pettus nii mõnigi aus jurist selles protsessis. Iowa osariigi ülemkohtu juudist kohtunik Charles F. Wennerstrum, kes oli Saksa kindraleid süüdi mõistnud protsessil eesistujaks, tunnistas, et „kui ma seitsme kuu eest oleksin teadnud seda, mida tean täna, siis ei oleks ma kunagi siia sõitnud,” teatas ta kohe peale kohtuotsuse väljakuulutamist. „The Chicago Tribune” tsiteeris 23. veebruari 1948. aasta numbris Wennerstrumi väljaütlemisi: „Ma ei märganud siin kõrgete ideaalide järgimist, mis väidetavalt olid selle tribunali moodustamise põhjuseks.” Aus jurist julges ka viidata oma rahvuskaaslaste osale Nürnbergi protsessi mõjutamisel: „Siinne atmosfäär on ebaterve. Kasutati advokaate, ametnikke, tõlke ja uurijaid, kes alles viimastel aastatel olid saanud Ameerika kodanikeks, kelle eelnev elu oli neis juurutanud vihkamist ja eelarvamusi Euroopa vastu.” Lõpuks tuli aususe säilitanud kohtunik järeldusele, et „kohtuprotsess pidi sakslasi veenma oma juhtide süüs. Nad veensid sakslasi üksnes selles, et nende juhid kaotasid sõja palju tugevamale vallutajale.”
Kuna USA ja Ühendkuningriik olid pärastsõjajärgsel ajal demokraatlikud riigid, kus kehtis sõna- ja trükivabadus (mida tänapäeval väita ei saa), siis avaldati sealses ajakirjanduses paljude Nürnbergi kättemaksuprotsessis pettunud mõjukate juristide ja ka poliitikute hukkamõistvaid arvamusi. Mida aga selle artikli piiratud mahu tõttu pole võimalik siinkohal avaldada. Protsessist huvitatuile soovitan lugeda siinkirjutaja 2006. aastal ilmunud raamatut „Holokaust: XX sajandi masendavaim sionistlik vale”, kus Nürnbergi kohtule ja järgnenud jätkuprotsessidele pühendatud peatükid hõlmavad 30 lehekülge raamatu mahust. Igal juhul andis Nürnbergi protsess tunnistuse sionistide ülimõjukusest Ühendriikide poliitikas juba sel ajal, kuid tänapäeval võib USA-d õigustatult sionistide hiigelsuure mõjukuse tõttu nimetada „suurimaks juudiriigiks”.
KUI PALJU HUKKUS TEGELIKULT JUUTE?
Liitlasriigid pidid Teise maailmasõja lõpu propagandarindel tublisti pingutama, sest vaatamata katastrofaalsele olukorrale rindel, suutis dr Joseph Goebbelsi juhitud propagandateenistus – eriti rohkete võõrkeelsete raadiojaamade kaudu –, olla tasemel ja levitada brittide-ameeriklaste tsiviilelanikkonda hävitavate õhurünnakute kohta paljastavat informatsiooni. Saksamaa 65 suuremat linna varemeteks muutnud rünnakuis hukkus ligi 600 000 tsiviilelanikku. Mis kahtlemata on sõja võitjate sõjakuritegu. Kuid kuna ajalugusid kirjutavad võitjad, siis ei saa sellest „ametlikest” ajalooraamatuist lugeda. Selle asemel peab üldsus leppima jultunud holokaustivalega.
Et Goebbelsile mitte alla jääda, nimetati kõik Saksa koonduslaagreis hukkunud vangid massigaasitamise ohvreiks. Samas ei olnud „vabastajad” lasknud pärast laagrite hõivamist teha ainsatki lahangut, mis oleks suutnud dokumentaalselt tõestada seda natside kuritegu. On teada, et holokausti „lipulaeva” Auschwitzi laagri vabastamisel sovettide poolt 27. jaanuaril 1945 ei leidnud need vastavat seadet gaasiahju, kus vange olevat ühtlasi gaasitatud ja seejärel kremeeritud. Esimene nn gaasiahi Auschwitsis valmis poola kommunistide kätetööna alles 1946. aastal. Nagu on revisionistlikud teadlased kinnitanud, oleks samas ehitises ohvrite gaasitamine ja seejärgne kremeerimine olnud tehniline nonsenss. Samas ei ole ükski „holokaustieitaja” varjanudki, et vangide surnukehad põletati krematooriumites tuhaks, seda ka nakkuseohu tõttu.
2005. aasta holokaustipäeva eel, kui „holokausti lipulaevaks” nimetatud muuseum-laagris viibis poliitilisel palverännakul koos teiste Euroopa riigipeadega ka Eesti president Arnold Rüütel, levitas uudisteagentuur BNS teadet, et „Auschwitzis hukkus umbes neli miljonit juuti”. Pärast minu e-kirja, kus tegin ettepaneku külastada laager-muuseumi ametlikku kodulehekülge, teatati kordusuudiste saates, et laagris gaasitati aastatel 1940-1945 1-1,5 miljonit vangi, neist 1,1 miljonit juuti, nagu seisis ka nimetatud kodulehel.
Sakslased on teadupoolest väga ratsionaalne rahvas. Seega pidasid ka natsid täpset statistikat koonduslaagreis surnud vangide, kui kaotsiläinud tööjõu kohta. Need dokumendid sattusid sõja lõpus liitlasvägede kätte. Kuna ükski dokument ei sobinud sionistide „juutide kui ohvrirahva” teooriaga, mida lääneriikide ühiskondadele peale suruti, siis neid loomulikult ei ole üheski holokausti puudutavas kirjutises, rääkimata Nürnbergi „õigusemõistmisest”.
Kõik arvud põhinevad vaid „Encyclopaedia of the Holocaust”, mõne holokausti-ajaloolase teosel ja „pealtnägijate” meenutusel, mis tihti sisaldavad fantastika piirimail olevaid „fakte”. Holokausti, kui „vääramatu tõe” kindlustamisele on pühendanud oma karjääri paljud holokausti-ajaloolased. 1964. aastal ilmunud raamatus „Juutide tagakiusamine Kolmandas Riigis” (saksa k. „Judenverfolung im Dritten Reich”) toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffer Poola aladel asuvates „surmalaagrites” hukkunute kohta ära järgmise „statistika”: Auschwitz – „tunduvalt enam kui 1 miljon”, Treblinka – 750 000, Belzek – 600 000, Shelmo – 300 000, Sobibor – 250 000, Majdanek – 250 000. Skeptilise mõttelaadiga lugeja võis küsida: millele ikkagi tuginevad need arvud? Võtame äratoodud Poola „surmalaagrite” hulgast ühe keskmise, Belzeki laagri. Millistele tõenditele siis taoline arv – 600 tuhat hukatut – põhineb? Hukatute kohta puuduvad igasugused dokumendid, kuna „natslikud timukad” andsid tapmiskäske suuliselt, mida alluvad kätt kõrva juurde tõstes täitsid, nagu väidavad holokausti „ajaloolased”. Ei ole leitud ühtegi ohvrite massihauda, sest natsid põletasid surnukehad ju ära. 600 tuhande surnukehast järelejäänud tuhk on kadunud – sest natslikud mõrvarid puistasid tuha mööda Poolamaad laiali. Gaasikambritest pole säilinud ühtegi jälge, sest timukad lasksid need õhku ja kõrvaldasid kõik jäljed. Tagatipuks selgub ka, et järgi ei jäänud ühtegi tunnistajat, kes taolise tapalaagris asetleidnud mõrvaorgijast midagi teaks. Kuna kuni 1991. aastani püsis üsna kindlalt raudne eesriie, ei pääsenud kommunistlikku Poolasse sõltumatud uurijad Läänest, oli sionistlikel võltsijatel roheline tee oma väljamõeldiste levitamiseks. Taoliste „teaduslike töödega” kasvatati Lääne-Saksamaal üles terved põlvkonnad sakslasi, kes pidid tundma piiritut häbi, et sakslased demokraatlikult valisid võimule Adolf Hitleri taolise maniaki.
Kasutatud kirjandus:
Madisson, Tiit. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Lihula, 2006.
Graf, Jürgen. Velikaja lož XX veka. Sankt-Peterburg, 1997.
Graf, Jürgen. Holokaust luubi all. Pärnu, 2001.
TIIT MADISSON
parteitu vaatleja
JÄRGNEB
Ilmunud „Rahvusliku Teataja“ detsembrinumbris (nr . 65). Vt. rahvuslikteataja.ee.
Read more...
Tosin Mart Helme selgitust tugevate närvidega lugejale intervjuust Toomas Sildamiga
Eesti Rahvusringhääling avaldas ajakirjanik Toomas Sildami pika intervjuu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helmega. Uued Uudised vahendavad EKRE liidri mõningaid tsitaate erakonna võimalikust osalemisest valitsuses, presidendist, Euroopa Liidust, erakonna suhtes käivast hirmutamistaktikast ja paljustki muust.
“Pakkumise tulla läbirääkimistele võtame me kindlasti vastu. Aga loomulikult on meil terve rida punkte, milles loodaksime koalitsioonilepingut sõlmides kokkuleppele saada. Kindlasti tahame piirivalve taastamist ja piirikontrolli kehtestamist – täiesti kooskõlas Schengeni reeglitega – pooleks aastaks sadamates, sest ärgem unustagem, et terrorism on meist kõigest 80 km kaugusel Helsingis…”
“Oleme mõelnud, milline on meie inimressurss ja tahaksime vähemalt ühte nn kõva ministeeriumi (kas kaitse-, sise- või rahandusministeerium) ja vähemalt ühte nn pehmet ministeeriumi (haridus-, kultuuri- või ka riigihalduse minister).”
“Miks inimesed arvavad, et me oleme kultuurivaenulikud tegelased? Ei ole. See, et võtaksime NO teatrilt ära riikliku rahastuse, ei tähenda, et kavatseme selle teatri kinni panna. Ei kavatse. Suur osa Eesti teatreid töötab kommertsalustel ja meile on arusaamatu, miks ühte teatrit eelistatakse.”
“See on vasakpoolsete liberaalide ülesköetud hüsteeria: EKRE tuleb, EKRE paneb kinni, EKRE võtab pead maha, EKRE hakkab kuklalaskudega hukkama. Ei midagi taolist. Me hakkame ajama teistsugust poliitikat, aga me ei hakka midagi kinni panema, likvideerima ega kedagi seina äärde saatma.”
“Öeldakse ka, et EKRE hirmutab, sest kus on need pagulaste hordid? Tallinnas on selgelt mitte-kohalikku päritolu nägusid ikka väga palju liikumas. Me ei räägi ju sellest, et nad on juba kohal, vaid sellest, et peame astuma preventiivselt samme, et nad ei tulekski siia. Meie ei hirmuta, aga meiega hirmutatakse.”
“Kohtunike kandidaadid käivad ka riigikogust läbi ja me näeme ju – nad on laitmatud euromeelsed liberaalid, kes meie testküsimustele „Kas Tartu rahu kehtib?“, ei ole võimelised andma must-valget vastust „Jah, kehtib.“ Nad hakkavad ajama abrakadabrat, et kõik sõltub kontekstist, olud on muutunud, meil on kontrolljoon, allakirjutatud uus piirileping, mis küll ei ole ratifitseeritud. Kui me küsime, kas kooseluseadus kehtib, siis hakatakse rääkima, et ühelt poolt jah ja teiselt poolt ei. Millest see kõneleb? Sellest, et riigikohtunike kandidaadid püüavad olla poliitiliselt korrektsed, mitte õiguslikult korrektsed ja me ei ole sellega rahul.”
“Mul ei ole mingit kahtlust, et presidendi valimistel oli süvariigi käsi mängus ja, et pooled kandidaadid olid need, kellele süvariik oli andnud oma heakskiidu. Ja et lõppkokkuvõttes oli süvariik see, kes otsustas ummikusse jooksnud presidendi valimiste lahenduse praeguse presidendi näol.”
“Eesti-välistest jõududest sõltuvad kõik need, kes ei sea esiplaanile Eesti rahva püsimist, Eesti rahva heaolu, vaid seavad esiplaanile selle, mida ütles president Kaljulaid: meie front on liberaalseid väärtused. Ei ole! Meie front on eesti rahva peremeheõigused Eestis. Meie front on rahva tervis, eesti rahva võime koloniseerida kogu oma ajalooline asuala, saada inimväärselt elada igas Eesti nurgas ilma, et langeda alkoholismi, nööriga leiba lõigata… Meie front ei ole homoabielud, eutanaasia ja muu seesugune pläma, mida kuuleme nö. euroopalike väärtuste nime all.”
“Meil tahavad kõik teha internatsionaalset kultuuri. See on popslik, kadakasakslik lähenemine, et meie peame tegema samasugust asja nagu tehakse New Yorgis või Pariisis. Ei pea. Kas Pärt teeb midagi sellist nagu kusagil mujal? Ei tee. Pärt teeb seda, mida teeb Pärt. Ja tema juured on sügavalt siin, ka religioonis, sellepärast ta ongi Pärt. Ka tema teenistus tuleb rahvusvahelistelt turgudelt, mitte Eesti riigieelarvest.”
“Küsimus on, missugune on Euroopa Liit. Kui organisatsioon, mis liigub üha selgema tsentraliseerituse, föderaliseerimise ja liikmesriikidelt suveräänsuse äravõtmise poole, siis sellisesse Euroopa Liitu me ei taha kuuluda. Kui Euroopa Liit on suveräänsete riikide ühendus, nagu algselt oli Maastrichti lepingu järgi, siis sellise Euroopa Liidu poolt olen ma kahe käega. Euroopa Liit, mis püüab meile pagulaste sundkvoote pähe määrida, mis tahab kaaperdada lõplikult meie rahanduslikke otsuseid, seades sisse Euroopa või vähemalt eurotsooni rahandusministri ametikohta – see ei ole meile vastuvõetav.”
“Kui president teatab, et Eesti peab hakkama Euroopa Liidu eelarvesse maksma 20 protsenti rohkem, siis presidendil ei ole selleks volitusi. Tema ei otsusta riigieelarve üle, vastupidi, meie otsustame riigikogus, kas me üldse anname presidendi kantseleile raha. President ei saa võtta endale ka volitust kutsuda riigikogu komisjon enda juurde lõunale ja seal resoluutses toonis teatada, et peate nüüd seda-toda tegema, või muidu… Missuguse õigusega? Tal ei ole neid volitusi! See ongi hääletu riigipöörde katse – ületada oma volitusi ja panna riigikogu tantsima oma pilli järgi.”
“Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole meile õige valik. Euroopa Liit tervikuna on organisatsioon, kus peame tegutsema, kuid seal on enamalt jaolt riigid, kellele me ei saa loota. Saame loota Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale, Poolale. Aga mitte Saksamaale, kes on ajaloos meid alati alt vedanud ja reetnud, teeb seda kõhklematult ka seekord. Õiged liitlased on vaja valida ja seepärast ei tohi mõnitada Donald Trumpi, ei tohi hääletada ÜRO-s vastu tema otsusele viia saatkond Jeruusalemma.”
Allika: http://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/tosin-mart-helme-selgitust-tugevate-narvidega-lugejale-intervjuust-toomas-sildamiga/
________________
Terve pikk ja väga avameelne intrvjuu, mis lõi meedia kihama, on siin:
https://www.err.ee/676927/mart-helme-ekre-on-valmis-valitsusse-minema
M.I. Read more...
2018.01.23 - Otse kümnesse
kolmapäev, 24. jaanuar 2018
Varro Vooglaid: Küüditamine ja uuskolonialism
See, mis Balti riikides emigratsiooni osas toimub, paneb mõtlema, kas tegu ei ole teistkordse ja sedapuhku oluliselt peenekoelisemalt teostatud küüditamise ja uuskolonialismiga. Majanduspoliitilised jm otsused on viinud inimeste massilise lahkumiseni oma kodumaalt. Vaadates, kui ulatuslikult on Eesti toetanud teisi riike oma võimekamate inimeste kaotamisega ja sellest neile riikidele tõusva tuluga, siis ei ole sugugi kindel, et oleme ELiilt saanud rohkem kui sinna panustanud. Väidet, et seda kõike polnud võimalik ette näha, saab seletada vaid kas intellektuaalse peetuse, valelikkuse või nende kombinatsiooniga.
Allikas: Facebook Read more...
Euroopa Liidu direktiividest, määrustest ja seadustest
Nii on näiteks euroametnike meelest ülioluline anda lihtinimestele teada, mitu sibulat võib olla kimbus, kui suur peab olema kiivi ümbermõõt, kas suitsupekki tohib süüa või kuidas ronida redelil. Aegade vältel on osa tobedaid ja kasutuid seadusi küll tühistatud, kuid nende asemele on kohe tulnud uued. Seega, iga maharaiutud pea asemele kasvab kohe mitu uut.
Sageli kirjutab ajakirjandus Ameerika Ühendriikides ning sealsetes osariikides kehtivatest absurdsetest keeldudest ja reeglitest, kuid Euroopa Liit pole kehvem. Isegi paljud euroametnikudki pole rahul sellega, mida EL teeb ja mida otsustab, kuid vähesed julgevad seda avalikult välja öelda.
Selles osas kuulub eriline tunnustus Poola ajaloolasele ja Euroopa Parlamendi liikmele Mirosław Piotrowskile, kes on enam kui kümme aastat korraldanud konkurssi “Euroopa Liidu kõige suuremad absurdsused” (“Największy absurd w Unii Europejskiej“). Konkursi eesmärk on lasta poolakatel välja otsida ELi kõige tobedamad otsused või direktiivid, seejärel valib žürii nende hulgast kõige silmapaistvamad ja premeerib vastavate vihjete andjaid auhinnaga.
Näiteks 2008. aastal anti esikoht Ostrów Wielkopolski linna elanikule, kes saatis konkursile ELi instruktsiooni selle kohta, kuidas peavad Kõrg-Tatra mäestikus lambaid karjatavad karjused oma onne ehitama: iga selline ehitis peab olema seestpoolt kaetud kahhelkividega ning varustatud nii külma kui sooja veega. Auhinnaks sai Ostrów Wielkopolski elanik reisi Strasbourgi ja digifotoaparaadi.
Žürii esimees, professor Marek Żmigrodzki selgitas: “Alates sellest hetkest, kui Poolast sai Euroopa Liidu liige, peame oleme teadlikud mitte üksnes selle eelistest ja headest külgedest, vaid ka totrast bürokraatiast.”
Saksamaa poliitik Edmund Stoiber, kes töötas omal ajal nõunikuna Euroopa Komisjonis, võttis ette lausa ristikäigu euroidiootsuse vastu, kusjuures saavutaski mõningast edu. Tema ettepanekul tühistati 26 reeglit 36st, mis puudutasid kurke, meloneid, lillkapsast ja kaunvilju. Seejuures pidasid mõlemad pooled tuliseid lahinguid: ühtede meelest ei saa ega tohi eurooplased süüa kõveraid kurke, teiste arvates ei mõjuta nende kuju maitset.
BANAANIDE SUURUS ON KINDLAKS MÄÄRATUD
ELi jaburatest seadustest on kõige tuntum ja klassikalisem nn banaanidirektiiv, mis reguleerib banaanide suurust, paksust ja muid omadusi.
Nimetatud määruse järgi peab esimese klassi banaan olema vähemalt 14 sentimeetrit pikk ja vähemalt 27 millimeetrit paks. Direktiivis õpetatakse, et banaani pikkust mõõdetakse mööda kumerat serva õiepoolsest otsast õierao alumise otsani, paksus aga määratakse külgäärte (kumera ja nõgusa külje) ja keskkoha vahel pikiteljega risti.
Turustamisegi kohta on reegel: “Banaane tuleb müüa kämmalde või kämbla osadena, kus on vähemalt neli banaani.” Samuti peavad kõigi klasside banaanid olema müügiks ettevalmistamisel ja pakendamisel rohelised ja valmimata, terved, kõvad, kõverdumata, väärmoodustiste või ebatavaliste kõverusteta jne.
Omal ajal töötas isegi banaanide kõveruse erikomitee, mis selgitas näiteks välja, et Costa Rica banaanid ei vasta euronormidele, Prantsusmaa omad aga küll. Mõned banaaninormid tühistati 2009. aastal.
ÕNNETINA KAOB AJALUKKU
Alates tänavu märtsist on ELis keelatud aastavahetuse õnnevalamiseks mõeldud tina müük. Õnnerauad sisaldavad 95-96% inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikku pliid, mis põhjustab viljatust ja kahjustab loodet.
Samas valatakse tina väga harva, enamasti vaid kord aastas, mistõttu ei saa see tekitada mingeid erilisi ega püsivaid haigusi. Kuna õnnevalamiseks kasutatatakse õnnetina üsna väikses koguses, siis pole ka kuigi palju mürgiseid pliiaurusid, mida sisse hingata.
Riikides, kus on elujõuline tinavalamise traditsioon, soovitatakse asendada seatina suhkru või mesilasvahaga, aga samuti võib kasutada puhast tina, mida on võimalik saada näiteks vanadest tinanõudest.
PORGANDIST SAI PUUVILI
Kõigile on teada, et porgand on juurvili, kuid ELi ametnikud on veendunud, et see on hoopis puuvili. Kuidas jõuti nii kaugele, et viljast, mis ei kasva puu ega isegi põõsa küljes, sai äkitselt õunaga sarnane puuvili?
Põhjus on lihtne. Portugali üks rahvusroogasid on porgandimoos, kuid ELis subsideeritakse mooside tegemist üksnes puuviljadest. Seepärast esitasid Portugali esindajad palve nimetada porgand juurviljast ümber puuviljaks. Euroametnikud olid sellega nõus.
TEOD KUULUTATI KALADEKS
Teod kuuluvad teatavasti molluskite ehk limuste hulka, kuid prantslaste sekkumisel said neist hoopis kalad. Nimelt on Prantsusmaal peen roog escargot, mis on tehtud viinamäetigudest.
Nagu porgandi puhul, sai siingi oluliseks raha. EL toetab kalakasvatust rahaliselt, kuid tigude kasvatamist mitte. Nii tegid prantslased ELi koridorides senikaua mõjutustööd, kui saavutasid oma tahtmise ja tigudest said kalad.
PUUDEL TURNIMISEKS ON VAJA AMETITÕENDIT
Kui keegi soovib ronida puu otsa, siis peab tal olema ette näidata tõend, et tal on selline oskus olemas ja vastava kursusegi läbi teinud. Selle olukorraga puutus kokku Inglise ornitoloog, kes sättis puude otsa linnuvaatluskaameraid.
Politseinikud kutsusid ta puu otsast alla ja temalt küsiti, kas ta oskab üldse puudel turnida ja paluti esitada ametlik sertifikaat, mis kinnitaks tema ronimisoskusi.
ÕHUPALLID ON LASTELE KEELATUD
Euroopa Liidu ohutusreeglite järgi ei tohi lapsed puhuda täis õhupalle ega lahti rulluvaid peovilesid.
Õhupallid on keelatud alla kaheksa-aastastele ja viled alla 14aastastele lastele. Need mänguasjad sisaldavad väikseid osi ja kemikaale ning on seeõttu ohtlikud. Äärmisel juhul võivad lapsed õhupalle täis puhuda täiskasvanute juuresolekul.
Eesti oludes tähendab reegel seda, et 14aastaseks saanud lapsed tohivad oma sünnipäeval nii seksida kui ka vilet puhuda.
KALOSSE EI TOHI MÜÜA ILMA JUHENDITA
Kõik ELi kalossitootjad said korralduse lisada jalatsite juurde mitmeleheküljelise kasutusjuhendi: kuidas neid puhastada ja hoida ning mida silmas pidada, et osta õige suurusega kalosse. Vastav tekst peab olema esitatud 12 keeles.
Miks kalossid on võrreldes teiste jalanõudega saanud sellise erilise tähelepanu osaliseks, ei osata selgitada.
RADIAATORI JA SEINA VAHEL PEAB OLEMA 6 CM
ELi ametnikud on välja arvestanud, et keskkütteradiaator peab olema seinast kuue sentimeetri kaugusel – ei lähemal ega kaugemal. Üks direktiividest käsibki radiaatorid tõsta nelja sentimeetri kauguselt kuue sentimeetri kaugusele. Sellise korralduse eesmärk on hoida hoonete seinu heas seisukorras. Need kaks sentimeetrit pidavat euroametnike arvates olema seinte jaoks määrava tähtsusega.
SIGARETID PEAVAD ISE KUSTUMA
Kõik ELi sigaretid peavad olema isekustuvad. Kui te mõne sekundi jooksul suitsu ei tõmba, siis peab see ise ära kustuma. Reegel kehtestati selleks, et vähendada inimohvrite arvu võimalike tulekahjude puhul, mis saavad alguse kustutamata konidest.
Tundub, et see on hea seadus, kuid arstide hinnangul kahjustab see direktiiv suitsetajaid, kes peavad suitsu tõmbama senisest sagedamini ja kaks korda tugevamalt.
MARMELAADI EI TOHI NIMETADA MARMELAADIKS
ELis tehakse marmelaadi veest, suhkrust ja tsitruselistest. Muud varianti ei ole. Poolas ja veel mõnes riigis tehakse seda ka ploomidest, kuid need pole teadupärast tsitruselised.
Et ploomimarmelaadi ei keelataks ära, otsustati see nimetada konfitüüriks. Aga see, mida siiamaani teati konfitüürina, nimetati ümber ekstrakonfitüüriks.
REDELI KASUTAMINE POLE NALJAASI
Mis on redel? Kui keegi veel ei tea, siis Euroopa eksperdid on üksikasjalikult kirjeldanud, milline näeb välja redel, kuhu seda saab panna ja kuidas õigesti kasutada.
Nii on vastavas dokumendis kirjas, et redelist üles minnes või alla tulles peab olema näoga selle poole, kusjuures liikumisel tuleb kasutada mõlemat kätt. Redeliga peab olema püsivas kontaktis vähemalt kolm kohta: üks peopesa ja kaks talda või kaks peopesa ja üks tald. Samuti peaks redeli kalle olema 65 kuni 75 kraadi. Kõigele lisaks peab redelil olija korrapäraselt informeerima läheduses viibivaid, milline on tema enesetunne.
SUITSUSINK ON OHTLIK
ELi ametnikud on kindlaks teinud, et puusuitsuga liha suitsutamine on tervisele kahjulik ning seda ei aktsepteerita enam. Samuti on keelatud puusuitsuga töödelda pekki, vorsti, juustu ja kala.
Siiski on jäetud väike taganemistee: kui tootjad suudavad tõestada, et nende tooted ei sisalda tervisele ohtlikke kantserogeenseid aineid (polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, mis tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel), siis on kõik korras.
Eesti tootjad on väitnud, et meie masstoodanguna tehtud sinkides on neid alla kehtestatud normi, kuid probleem on sprottidega.
OLULINE ON FRIIKARTULITE VÄRV
EL on võtnud pingsa tähelepanu alla restoranides ja muudes toidukohtades pakutavad friikartulid, mille värvi suhtes on välja töötatud üksikasjalikud juhised.
Nimelt tohivad friikartulid olla üksnes heledamapoolsed kuldkollased, kõik muud toonid on keelatud. Eriti vastu ollakse tumedamatele toonidele, sest see pidavat näitama, et kartulid on tervisele kahjulikud, sest neis on tekkinud liigse kuumuse tõttu vähki tekitav akrüülamiid.
Välja on töötatud ka fotokataloog friikartulite õigetest värvidest. Direktiiv puudutab ka kartulilaaste, hommikusöögihelbeid, küpsiseid, saiakesi, müslit, kooke, aga ka näiteks kohvi. Selle määruse mõju ei ulatu esialgu veel inimeste kodudesse. Seega võib igaüks praadida toitu nii pruuniks või tumedaks, kui soovib.
MADAME JA MADEMOISELLE ON SOLVANG
Euroametnike fantaasial pole piire. Kui munade, porgandite ja banaanide seadused said kirja pandud, koostati 2009. aastal ainulaadne brošüür “Sooneutraalne keel Euroopa Parlamendis” (“Gender-neutral language in the European Parliament“). Selles soovitatakse parlamendiruumides vältida väljendeid, mis vihjavad vestluskaaslase soole või tema perekonnaseisule.
Nii ei soovitata kasutada tervitusi “Bonjour, madame!” või “Bonjour, mademoiselle!”. Ka ingliskeelseid sõnu: fireman, air hostess, headmaster, chairman, manageress tuleks vältida, sest sõnalõpud –ess ja –man ei pruugi naistele meeldida ja on diskrimineerivad. Nii soovitati sõna fireman asemel kasutada näiteks sõna firefighter. Õnneks leidus ka kainelt mõtlevaid inimesi ja absurdne publikatsioon tühistati.
TIRTSUD EUROOPLASTE TALDRIKUTELE?
Paar aastat tagasi tehti ettepanek, et Euroopa inimesed võiksid sarnaselt Aasia ja Aafrikaga hakata toituma putukatest, mis võimaldaks võidelda näljaga kogu maailmas. Jutt oli peamiselt rohu- ja rändtirtsudest. Putukate eurooplaste laualetoomise võimaluse uurimiseks eraldati vähemalt kolm miljonit eurot.
Teadlased pidid kontrollima, kas putukad võivad kuuluda meie toidulauale ja kas nad on tervisele ohutud. Ühe variandina arvati, et putukaid võiks süüa pulbristatud kujul. Samas on üsna võimatu ette kujutada, et Euroopa riikides saaksid putukad igapäevaseks toiduks. Seda tõestas ka Euroopa Komisjoni tollane president José Manuel Dur?o Barroso, kes keeldus kategooriliselt putukate suhupanemisest.
EUROAMETNIKUD ON OTSUSTANUD VEEL, ET
• kondoomide pikkus peab olema mitte vähem kui 160 mm
• pilavälgumihklid on lastele ohtlikud ja neid ei tohi toota ega müüa
• prantslaste mängufilm “Roheline Ilus” (La Belle Verte) pole ELis sobilik
• kosmeetikatooteid ei tohi katsetada loomade peal
• piparmünti ei tohi müüa rahustava ravimina
• oliiviõli ei tohi hoida korduvkasutatavates nõudes
• joogiveepudelile ei tohi märkida, et vesi aitab vältida dehüdratsiooni
• imikute piimasegudel ei tohi olla beebipilte
• sibulakimbus peab olema vähemalt 16 mugulat
• kobar viinamarju ei tohi kaaluda üle kilo
• subsideeritud piima ei tohi keeta
• hobuseliha söömine on aktsepteeritav, kuid lihaks ei tohi teha hobustest lemmikloomi
• kaneelis leiduva kumariini tõttu tohib ühes kilos küpsetises kasutada vaid 15 milligrammi kaneeli
• kui lumekihi paksus on alla 20 cm, siis ei tohi suusatada (see ettepanek ei läinud läbi)
• mune peaks müüma pigem kaalu järgi, mitte tükikaupa
Allikas: Aadu Birnbaum, Facebook
__________
Euroopa Liidus on umbes 60 000 direktiivi, mis kõik on meile rangeks täitmiseks! Selline on siis meie "iseseisvus".
M.I. Read more...
Uskumatu lugu – Soomes anti laulja laulutekstide pärast kohtu alla
Järvenpää on kirjutanud üle saja poliitilise sisuga ühiskonnakriitilise lööklaulu. Kutsel seisab süüdistus: VIHAPUHE – VIHAKÕNE. See paistab, on muutunud poliitiliseks paragrahviks, nagu nõukaajal Eestis oli NSVL-i või selle vägevuse SUULINE halvustamine (ENSV Kriminaalkoodeks § 194). Keegi ei oleks võinud uskuda, et Soome riigina Euroopa Liidus suudab niiviisi alla käia. Lõpetuseks "Jösse" Järvenpää lugu "Valede meedia" koos sõnadega.
Ref. Kun seuraa Yle-ä ja Hesarii niin huvittaa ja
hatuttaa, tekis mieli tarjoo pesarii, näille jotka meitä matuttaa.
Ei kummaltakaan enää tulee uutista ilman agitaatio, pelkkää
paskaa tulee kummastakin tuutista ei siteeksi totuutta oo.
ref.
Joka vaaleista nämä muka tietää, tuloksen jo
ennakkoon, kansalaiset väärin silti
äänestää ne eksityksen ansaitkoot.
ref.
Monikulttuuria kovasti ne tyrkyttää, kai ne siitä
rahan saa, aivopesulansa ilmapiirin myrkyttää, on outo sana isänmaa.
ref.
alkaa pikku hiljaa vituttaa,
kohta sehän jotain satuttaa.
Allikas: mvlehti.net
Matti Ilvese blogile koostas ja kirjutas sõnad üles Jaan Hatto
Read more...
teisipäev, 23. jaanuar 2018
MATTI ILVES: EUROOPA KODANIKUALGATUS
Allkirjasta siin: https://palgaliit.eu/
Jaa, tõesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide huvitav algatus, et osariigid inimestest täiesti tühjaks pikapele ei jookseks, ning võõraid asmestele ei veetaks. Kirjutage sellele nõudmisele alla, st. nõustuge ülekutsega! See petitsioon lööb veel ühe kiilu vanade ja uute liikesriikide vahele, sest vanad osariigid sellega juba ei nõustu. Kokku on vaja koguda 1 000 000 allkirja, eestlased, andke ka oma panus!
NB! Sünni päev/kuu/aasta eraldage kaldkriipsudega.
Palgaliit, ükski neist lootustest ei ole täitunud!
Wage Union (töötasu liit) - Võrdne palk võrdse töö eest!
Eestis toimub allkirjade kogumine EKRE eestvedamisel. Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
