RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 29. mai 2019

Kas Ilves, Tsahkna ja Taro on valmis Eesti hävitama, kui neile miski ei meeldi?

Eesti esimest presidenti Konstantsin Pätsi ühelt poolt austatakse, et ta oli Eesti riigi looja, teiselt poolt aga kirutakse, kuna ta selle riigi ka hävitas.

Pätsiga seoses levib lausa legend, et ta olevat võimust ilmajäämise hirmus öelnud, et ta on valmis võimu nimel Eesti riigi hävitama, kui vaja. Et see on tema riik: tema selle lõi ja tema selle vajadusel hävitab, või midagi seesugust. Pisike riik, võimas mees, kõik on võimalik.

Seda ei tea, kas Pätsiga seotud legend tõele vastab, aga kui vaadata, mismoodi praegu ekspresident Toomas Hendrik Ilves, endine minister ja erakonna esimees Margus Tsahkna ning endine maavanem ja Põlva vallavolikogu esimees Igor Taro praegu Eestit materdavad, siis tuleb küll hirm peale. Kas nad tahavad tõesti Eesti hävitada?

Toomas Hendrik Ilves on ise öelnud, varem, presidendina, et iseseisvus on habras ning seda tuleb kaitsta ja hoida, iga päev. Ilmselt mõtles ta sellega, et väikse Eesti kohta ei tohiks päris kõike öelda, mida sülg suhu toob. Eriti veel siis, kui oled tähtsal positsioonil ja sinu sõnadest oleneb väga palju. Aga see viha ja raev, millega Ilves viimastel nädalatel on Eestit materdanud, läheb vastuollu kõigega, mida ta on varem öelnud. Kas ta ei mõelnud siis seda tõsiselt? Või on inimene aru kaotanud? Eesti riik, kõik need valijad, keda ta „ahvlaks” nimetab, maksavad talle veel hüvitisi ja pensioni. Peavad üleval tema abikaasat, kes kandideerib praegu Lätis Europarlamenti. Eesti maksumaksja raha eest makstakse kinni Läti kampaaniaid. Tõsi, selles pole midagi uut.
Olgu, Ilves Ilveseks, ta on olnud kogu aeg Eesti suhtes üleolev ja temast tehti president põhjusel, et mitte anda Arnold Rüütlile võimalust teiseks ametiajaks ametisse jääda. Toodi kena kikilipsuga välismaa mees, Ivo Linna laulis Estonia teatrimaja ees isamaalisi laule ja valijameestel läks süda härdaks.

Nüüd on ajad muutunud. Ivo Linna enam isamaalisi laule ei laula, Arnold Rüütel on isamaalise EKRE auesimees ja Toomas Hendrik Ilves sõimab eestlasi natsistideks ja fašistideks. Uskumatu, eksole. Kuhu me oleme jõudnud. Veel kümmekond aastat tagasi, kui „Kõigi Eestit” karjunud ning eestlasi natsistideks ja fašistideks sõimanud noored Tallinna kesklinna puruks peksid, poleks seda keegi uskunud. Seesama president, kes toona kutsus välismaad Eestile appi, õhutab nüüd ise internetiavarustes Eesti vastu mässama.

Sama lugu on Margus Tsahkna ja Igor Taroga. Mõlemad olid veel mõned aastad tagasi isamaalised, Eesti mehed, aga nüüd on asunud väikest Eestikest igast asendist materdama ja maha tegema. Ausalt, isegi Yana Toom kahvatub nende meeste kõrval. Ja mis on selle materdamise põhjus? See, et igati demokraatlikult valitud riigikogu seaduslikult valitud esindajad otsustasid moodustada valitsuse, mis on samuti igapidi seaduslik. Pealegi veel eestimeelne, mis tahab keskenduda peredele, maaelule ja riigikaitsele ning kaitsta väikest ja habrast Eestit massilise migratsiooni eest. Kõige selle nimel ju Eesti end kunagi vabaks laulis, või kuidas?!

 Nüüd on küsimus, kas Ilvesel, Tsahknal ja Tarol on tõesti plaanis see Eesti hävitada?

Allikas: https://lounaeestlane.ee/kas-ilves-tsahkna-ja-taro-on-valmis-eesti-havitama-kui-neile-miski-ei-meeldi/

Read more...

teisipäev, 28. mai 2019

MATTI ILVES: UUS UKRAINA PRESIDENT

Uueks Ukraina pesidendiks valiti siis 2. voorus päris suure ülekaaluga näitleja ja produtsent Volodimir Zelenski, kes on andnud ka juba ametinande, pildil, ning saatnud laiali parlamendi, kuigi see otsus on vaidlustatud.
Rahvuselt on Zelenski juut, kes räägib perekonnas vene keelt. Üldse on Ukraina poliitikas valitsevatel kohtadel üllatavalt palju juute ja jääb tõesti selline mulje, et ukrainlased ei oska lihtsalt end valitseda.
Eriti naljakas on see, et Zelenski on võtnud majandusnõunikuks ühe teadlase, kes soovitab talle üle minna libertarianismile, kuna see süsteem toetab kõige tugevamalt vabadust.

Libertarianism (ladina k. : libertas, mis tähendab "vabadus") see on kogum poliitilisest filosoofiast ja liikumistest, et toetada vabaduse aluspõhimõtteid. Libertarianism püüab maksimeerida poliitilist vabadust ja sõltumatust, rõhutades valikuvabadust ja isiklikku arvamust.

Libertarianistid ei ole üheski riigis tulnud võimule ja kentsakas on, et sellist poliitilist süsteemi, minu arust utoopiat, talle soovitati rakendada. Üldiselt arvan, et libertarianism sarnaneb veidi anarhismiga.

Read more...

Jüri Toomepuu · Lootusetu loidus eurovalimistel

Lootusetu loidus eurovalimistel
Loiduse põhjused.
Inimesed ei osale valimistel peamiselt seetõttu, sest nad arvavad, et nende hääl niikuinii midagi ei muuda millest nad hoolivad. Riigikogu ja kohalikel valimistel on erinevate parteide ja kandidaatide pooldajaid, aga ka siis hääletavad paljud partei või kandidaadi poolt keda and peavad kõige vähem halvaks paljudest halbadest.
Eurovalimistel osalemise eriline loidus tuleneb sellest, et rahvas ei saa eriti aru mis toimub Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu parlamendis, ega sellest kuidas see nende elu mõjutab – kui mõjutab.

Eesti valijate rõhuval enamusel polnud unist aimu, kes oli või mida tegi euroametnik Kersti Kaljulaid Maksimovskaja Brüsselis. Nad teavad, kes on Lihula lihunikuna tuntud Juhan Parts, aga nad pole midagi kuulnud sellest mida ta on teinud pärast seda, kui ta läks Kaljulaidi asemel Brüsselisse.
Eesti esindajatest Euroopa Liidu parlamendis ja uutest kandidaatidest on kuulda peamiselt ainult enne valimisi, kui nad hakkavad enda tagasivalimiseks või valimiseks reklaami tegema ja kui meedia alustab ühe või teise promomist. Üks, kellest Eestis kuulsime, oli Yana Toom Tšernogorova, sest ta esindas Brüsselis pigem Putini kui Eesti huve. Venelased, kes üdiselt Euroopa Liidust ei hooli kuid toetavad Putinit, olid seetõttu nõus vähemalt temale hääle andma.
Need kes vaevuvad valimistel osalema annavad oma hääle tihti kandidaadile, kelle nimi on neile tuttav – sestap suured ja kallid reklaamiplakatid. Marina Rajevskaja Kaljurandist ja Andres Ansipist on ilmselt rahva enamus kuulnud – Kaljurand sai 7,4 protsenti hääleõiguslike häältest ja 19,7 protsenti nende 37,6 protsendi häältest kes vaevusid hääletama. Valimistulemused päris kindlasti ei tõesta, et ta on rahva poolt armastatud populaarne poliitik, nagu võis järelda Eesti peavoolumeedias avaldatud artiklitest.

Teaduslikud uurimised.
Paljud teaduslikud uurimised USAs, Inglismaal ja teistes riikides on tuvastanud põhjuseid miks paljud nendes riikides ei vaevu hääletama. Osa nendest kattuvad põhjustega Eestis.
Üks põhjus, mis on tähtis Ameerikas aga vähem tähtis Eestis, on vajadus valimisteks registreerida. Pew Research Center uuring leidis, et aastal 2012 polnud veerand USA kodanikest ennast valimisteks registreerinud.
American Journal of Political Science uuring, avaldatud aastal 2013, leidis, et eelvalimised, mis on paljudes riikides kehtestatud selleks, et tõsta valimiste osalejate protsenti, hoopis vähendavad osalemist.
Wisconsini Ülikooli poliitiliste teaduste professor Barry C. Burden oma aastal 2007 avaldatud raamatus Personal Roots of Representation (Esindatuse isiklikud juured) leidis, et haridustase on hea ennustaja valimistes osalemisest. Ta leidis, et kõige parem on ülikooli diplom.
Kõrgharidusega inimesed on tavaliselt jõukamad ja paremini informeeritud poliitikast, kandidaatidest ja parteide seisukohtadest. Üldiselt madal haridustase on tõenäoliselt põhjus miks osalemine Ida-Virumaal oli eriti loid.

Järeldused Eestile ja eestlastele.
Viimastest riigikogu valimistest võib ka järeldada, et Eesti hääleõiguslike hulgas on levimas euroskeptikute osakaal. Need, kes arvavad, et Euroopa Liit pärsib Eesti iseseisvust ilmselt ei pea vajalikuks Euroopa parlamendi valimistel osaleda.
Vähesevõitu huvi tõttu Euroopa Liidu parlamendi valimiste vastu Eesti valimisõiguslike seas oleme jõudnud olukorda, kus Eestit esindab Euroopa Parlamendis üks Putini toetaja, kaks sotsialisti, kaks Euroopa Liidu toetajat ja üks euroskeptik.
Sellest, et kandidaatide avaldatud põhjused Brüsselisse naasmiseks on olnud udusevõitu, võib järeldada, et kõige tähtsam põhjus kandideerimiseks on endiselt nende isiklik majanduslik kasu ja heaolu. Brüsselis aja viitmine on stressivaba võrreldes Eesti poliitika olelusvõitlusele.
Euroametniku või europarlamendi liikme koht on tuntud poliitikute seas kui kullaauk, mis tagab nende heaolu ja jõukuse.

Allikas: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-lootusetu-loidus-eurovalimistel/article53730

Read more...

Varro Vooglaid: Mõista-mõista, kes ei kuulu hulka.

Lihtne näide partokraatliku süsteemi produtseeritavast ebaõiglusest. Riho Terras jääb 21 747 häälega tahapoole kui 2886 häält kogunud Sven Mikser.

Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 27. mai 2019

“Räägime asjast” 26.05.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26052019/
 

Read more...

Ajaleht "Võitleja": Kuus müüti mis varjutavad eestlaste ajalugu

Viies müüt klassivõitlusest ja Mahtra sõjast:


1966, USA
M.I.

Read more...

Ootamatu avastus: kõige õnnelikumad on usklikud naised

Kuigi viimased aastakümned on viljeldud liberaalseid poliitikaid ja väidetud, et see teeb inimesed õnnelikumaks, siis selgub USA-s ja veel 11 arenenud riigis läbi viidud uuringust, et kõige õnnelikumad on usklikud naised.

Põhjus on väga lihtne: usklikes perekondades pühendab mees oma aega perele kõige rohkem: koos käiakse kirikus ja loetakse õhtupalvust. Lisaks sellele eelistab 2/3 lastega naistest olla kodune, kirjutavad USA ühiskonnateadlased väljaandes New York Times.

Õnnelikud on ka teine äärmus: padufeministid. Ka nende puhul on määravaks asjaolu, et mehed on palju kodus ja aitavad tegeleda lastega.

Selgub, et nii konservatiivne usk kui progressiivne feminism (mis on samuti usk) seavad kõrgemad ootused abikaasadele ja isadele, seda erinevatel põhjustel, aga tulemuseks on naiste suurem rahulolu ja kvaliteetsem abielu.

Samas need, kes on nö keskmikud, ehk mõõdukalt usklikud või mõõdukalt feministid, ei oma sellist rahulolu abieluga. USA-s on aga kõige õnnelikumad konservatiivsed usklikud naised.
 Keskmine aeg, mida mehed pühendavad lastele on tõusnud 2,5 tunnilt nädalas 1965. aastal kuni 8 tunnini nädalas 2016. aastal.

Read more...

pühapäev, 26. mai 2019

Huvitavat pühapäevaks: ORELIPOISS - Armastus

Read more...

Juncker valimiste eel: oma maad armastavad natsionalistid on lollid

Ametist lahkuva Euroopa Komisjoni presidendi arvates on oma maadesse armunud "natsionalistid" lihtsalt "lollid". Foto: Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tümitas CNNile antud intervjuus “lolle natsionaliste, kes on armunud oma maadesse”. 

Peagi ametist lahkuv Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistas CNNile antud intervjuus, et ta on teadlik, millist ohtu kujutavad “natsionalistlikud poliitikud” Euroopa solidaarsusele, mida Juncker nimetas ELi peamiseks eesmärgiks.
“Nendele ei meeldi need, kes kaugelt tulevad. Minule meeldivad need, kes kaugelt tulevad… me peame käituma solidaarselt nendega, kes viibivad meist halvemas olukorras,” tunnistas Juncker Euroopa Liidu immigratsioonipoliitikale viidates.

“Need populistid, natsionalistid, need lollid natsionalistid, nad on armunud oma maadesse,” kurtis lahkuv Euroopa Komisjoni esimees CNNile oma Brüsseli büroost.
Viimaste küsitluste tulemused näitavad, et rahvuslikku suveräänsust taotlevad patriootlikud jõud võivad peale valimisi tõusta Euroopa Parlamendi kõige arvukamaks fraktsiooniks.
Avaliku arvamuse uurimisinstituudi Ixe uurimuse kohaselt võidab Itaalia sise- ja asepeaminister 

Matteo Salvini poolt juhitud Põhjaliiga (Lega Nord – toim) Itaalia eurovalimised. Hiljuti ületas Põhjaliiga toetus kodumaal 30 protsendi künnise ning seega võib Põhjaliigast saada Euroopa Parlamendi suurim erakond.

Ka Ühendkuningriikide arvamusküsitlused tõotavad valimisvõitu Nigel Farage’i Brexiti parteile, mis mõnede küsitluste andmeil võib pälvida suisa 37 protsendi valijate toetuse.

Toimetas Markus Järvi

Allikas: https://objektiiv.ee/juncker-valimiste-eel-oma-maad-armastavad-natsionalistid-on-lollid/

Read more...

Varro Vooglaid: Sekkumine parteipoliitikasse ja konspiratsioon valitsuse vastu

Kui president Kaljulaid kuulutab, et praegune valitsus on ohuks Eesti välispoliitikale ja liitlassuhetele (ehk julgeolekule), ja mõned päevad hiljem tabatakse ta eraviisiliselt kusagil kohvikunurgas tasahilju kohtumas suurima opositsioonipartei liidritega, siis tekitab see loomulikult tõsiseid kahtlusi, mh seonduvalt sellega, kas siin pole mitte tegu sekkumisega parteipoliitikasse ja konspiratsiooniga valitsuse vastu.
Millegi pärast ei kujuta keegi ette presidenti näiteks Mart ja Martin Helmega samal moel eraviisiliselt kohvitamas ja juttu puhumas...

Allikas: Facebook

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP